(1) Reeder kannab laevapere liikme surnukeha Eesti Vabariigi territooriumile või kokkulepitud kohta toimetamise kulud.
(2) Kui laevapere liige suri tööst põhjustatud haiguse või töövigastuse tõttu või kui surnukeha ei tooda Eesti Vabariigi territooriumile või kokkulepitud kohta, kannab reeder laevapere liikme matmise või surnukeha tuhastamise ja surnukeha või tuha transportimisega seotud kulud.
§ 39¹. Kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamine ja hüvitamise tagatis
(1) Reederil, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse § 11¹³ lõike 1 punkti 1 kohaselt olema meretöötunnistus või kellele see sama sätte lõike 2 alusel väljastatakse, peab olema piisav rahaline tagatis laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses.
(1²) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata ja hüvitis on vajalik pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu laevapere liikme majanduslike raskuste vältimiseks, võib laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.
(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liikmele maksta lepingujärgsest hüvitisest väiksemat hüvitist.
(2) Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid.
(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed:
1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registrinumber ning registreerimissadam;
2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht;
3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest;
4) tagatise liik ja kestus;
5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht;
6) laeva kutsungsignaal;
7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress;
8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.
(4) Transpordiameti nõudel on reeder kohustatud esitama kõigi laeval töötavate laevapere liikmete meretöölepingud või kollektiivlepingud, millest nähtuvad andmed, mille põhjal kujuneb laevapere liikmele tasumisele kuuluvate nõuete suurus.
(5) Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=105082020030 määrusega.
(6) Tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu kehtiv dokument peab olema laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadav. Kui tagatiseandjaid on mitu, peavad laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadavad olema kõigi tagatiseandjate väljastatud tagatise olemasolu tõendavad dokumendid.
(7) Tagatiseandja peab Transpordiametit teavitama tagatise ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva ette. Reeder teavitab viivitamata laevapere liikmeid tagatise lõppemisest.
Töölepingu seaduse § 46 lõigetes 1 ja 3 nimetatud arvestusperioodi võib laevapere liikmel pikendada kuni kuue kuuni ja kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.
§ 42. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises osaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg
(1) Vahiteenistuses osaleva laevapere liikme tööaeg tuleb jagada vahtidesse, kui merereis kestab katkematult vähemalt 12 tundi.
(2) Käesoleva seaduse § 48 teises lauses nimetatud piirangust võib vahiteenistuses osaleva laevapere liikme suhtes teha laeva käigushoidmise tagamiseks mõjuvatel põhjustel erandi tingimusel, et igapäevast puhkeaega ei jagata 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kolmeks osaks, millest ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja ülejäänud osade kestus vähemalt üks tund. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi. Käesolevas lõikes sätestatud igapäevase puhkeaja erandit võib rakendada üksnes kahe 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsme päeva kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud piirangust võib vahiteenistuses osaleva laevapere liikme suhtes teha laeva käigushoidmise tagamiseks mõjuvatel põhjustel erandi tingimusel, et puhkeaja kestus seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on vähemalt 70 tundi, kusjuures selline erand on lubatud vaid kahel järjestikusel nädalal. Reeder võib sellist puhkeaja piirangu erandit uuesti kasutada alles pärast erandi kahekordse kestusega võrdse ajavahemiku möödumist.
(4) Reeder peab vahiteenistuse korraldamisel rakendama meetmeid üleväsimuse ja põhjendamatu ületunnitöö vältimiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut kohaldatakse ka ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises osaleva laevapere liikme suhtes.
§ 43. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg
(1) Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme tööaeg peab olema ajavahemikus kell 6–20 laeva aja järgi, kui see on töö laadi arvestades võimalik.
(2) Ajavahemikus kell 20–6 ning rahvus- ja riigipühal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö laad nõuab töötamist sellel ajal.
(1) Laevapere liikmele ei kohaldata töölepingu seaduse § 48 lõiget 2.
(2) Kui laevapere liige on valveajal töötanud, võimaldab kapten laevapere liikmele lisapuhkeaega valveajal töötamiseks kulunud ajaga võrdses ulatuses.
(3) Kapten või muu pädev isik on valveaja kokkuleppe korral kohustatud andma laevapere liikmele loa väljaspool tööaega maaleminekuks vähemalt üks kord kuuajalise töötsükli jooksul samadel tingimustel teiste laevapere liikmetega. Kui töötsükli pikkus on lühem kui üks kuu, antakse selline luba vähemalt üks kord ühe töötsükli jooksul.
(1) Kokkulepe, mille kohaselt alaealine laevapere liige kohustub tööd tegema ajavahemikus kell 21.00–06.00, on tühine.
(2) Alaealise laevapere liikme tööle rakendamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut, kui alaealine teeb tööd koolituse või praktika käigus ja töötamine ei kahjusta tema tervist ega heaolu.
(1) Kapten võib laevapere liikmelt nõuda töö tegemist laevapere liikme puhkeajal, kui see on vajalik laeva, laeval olevate isikute või lasti ohutuse tagamiseks või merehädas olevate isikute või laevade abistamiseks. Töötegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud tavapärane olukord.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööd ei arvestata ületunnitööks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud puhkeaja piiranguid.
(4) Tavapärase olukorra taastumisel peab kapten esimesel võimalusel tagama puhkeajal töötanud laevapere liikmele täiendava puhkeaja töötatud ajaga võrdses ulatuses.
Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaja võib jagada 24-tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.
(1) Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega.
(2) Kokkulepe, mille kohaselt vahiteenistuses osalevale laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 77 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust ning laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkeaega.
(1) Kapten või muu pädev isik peab laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestust. Laevapere liikmel on õigus saada arvestusdokumendi koopia, mille kinnitavad kapten või muu pädev isik ja laevapere liige.
(2) Laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise korra ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=128012026006&id=112072014173 määrusega.
(3) Kapten või muu pädev isik hoiab laevapere liikme kohta koostatud töö- ja puhkeaja arvestuse dokumendid kättesaadavas kohas, tagades töö- ja puhkeaja arvestuse dokumentide säilimise laevas vähemalt ühe aasta jooksul nende koostamisest arvates.
(1) Kui laev asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, korraldab reeder puhkuse andmisel laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariiki ja pärast puhkuse lõppu tagasisõidu laevale käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Puhkuse aja hulka ei arvata laevapere liikme kojusõidu ja laevale tagasisõidu aega.
§ 53. Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist
(1) Laevapere liikmel on õigus saada puhkust pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval.
(2) Laevapere liige peab teatama puhkuse soovist kaptenile kaks nädalat ette.
(3) Puhkuse andmise kohustus tekib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, kui laev siseneb sadamasse. Puhkuse andmise kohustust ei teki sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusaatmine ei ole mõistlikult korraldatav.
(4) Laevapere liige jätkab pärast talle puhkuse andmise kohustuse tekkimist tööd maksimaalselt ühe kuu jooksul, kui talle ei leita vajalikku asendajat või kui on alust arvata, et selle aja jooksul jõutakse sadamasse, kust laevapere liikme kojusõitu on käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt lihtsam ja odavam korraldada.
Reeder on kohustatud koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta, kui puhkuste ajakava koostamine on laeva töökorraldust arvestades mõistlik ja võimalik.
§ 55. Laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustus
(1) Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, peab korraldama omal kulul laevapere liikme kojusõidu, kui:
1) tähtajaline meretööleping lõpeb tähtaja möödumisel;
2) reeder või laevapere liige ütleb meretöölepingu erakorraliselt üles;
3) laevapere liikmele antakse puhkust;
4) laevapere liige ei saa ajutiselt täita meretöölepingut või ei saa eeldada, et ta täidaks meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid, eelkõige käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul välisriigis tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu ning käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 3 ja § 35 lõikes 2 nimetatud juhtudel;
5) aset on leidnud laevahukk.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud reederi kohustus korraldada kojusõit loetakse täidetuks, kui laevapere liige keeldub kojusõidust.
(3) Kui reeder ei ole võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kojusõidu korraldamise kohustust või sellekohast lepingulist kohustust eelkõige oma maksejõuetuse tõttu, peab reeder laevapere liikme kojusõidu kulude hüvitamiseks kasutama käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud rahalist tagatist.
(4) Laevapere liikmelt ei tohi nõuda ettemaksu kojusõidu kulude katteks.
(5) Kojusõidu korraldamise kulusid ei tohi tasaarvestada laevapere liikme töötasu nõudega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.
(6) Kui reeder ütleb laevapere liikme meretöölepingu erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise või laevapere liikme haiguse või vigastuse tõttu, mida laevapere liige meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, võib reeder nõuda laevapere liikmelt kojusõidu kulude hüvitamist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulud võib reeder tasaarvestada laevapere liikme töötasu nõudega ilma laevapere liikme nõusolekuta.
(1) Reeder korraldab laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariigi territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või laevapere liikme elukohariiki, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Kui laevapere liiget ei lubata kojusõidu sihtkoha territooriumile või nõutakse selleks tagatisi, mida laevapere liige ei ole suuteline andma, peab reeder korraldama laevapere liikme kojusõidu muusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtkohta.
(1) Laevapere liikme kojusõit korraldatakse mõlema poole huvisid arvestades kõige mõistlikumal viisil, eelistatult õhutransporti kasutades.
(2) Reeder kannab laevapere liikme kuni 30 kilogrammi raskuse pagasi sihtkohta transportimise kulud.
(1) Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, on kohustatud ette nägema piisava rahalise tagatise käesolevas peatükis sätestatud kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks. Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid.
(2) Tagatise suuruse arvutamisel on aluseks laevapere liikmete koguarv ning käesoleva seaduse §-des 56–58 sätestatud reederi kohustuste täitmiseks vajalikud eeldatavad kulutused.
(3) Transpordiameti nõudel on reeder kohustatud teatama ametile laevapere liikmete arvu laevade kaupa.
(4) Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=110062015007;105082020030 määrusega.
§ 60. Riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel
(1) Riik korraldab laevapere liikme tasuta kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta, kui:
1) reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras või
2) laevapere liikme kojusõidu kulusid ei hüvitatud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimise kaudu.
(2) Laevapere liikmel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õigus nõuda riigilt kojusõidu korraldamist. Laevapere liige on kohustatud teatavaks tegema kojusõidu õiguse aluseks olevad asjaolud.
(3) Laevapere liikme kojusõidu korraldab ning kojusõidu viisi ja sihtkoha otsustab Transpordiamet. Riigiasutused, eelkõige Välisministeerium, osutavad Transpordiametile kojusõidu korraldamiseks abi vastavalt oma pädevusele. Transpordiametil on õigus kaasata kojusõidu korraldamisse muid isikuid, kui ta vajaduse korral hüvitab neile tekkivad kulud.
(3¹) Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 61¹ lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.
(4) Laevapere liikme kojusõidu kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud kulud, kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras.
(5) Transpordiametil on nõudeõigus reederi vastu laevapere liikme kojusõidu korraldamisel kantud kulude hüvitamiseks. Nõudeõigus hõlmab eelkõige käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimist riigi kasuks.
(1) Laevapere liikme süüta välisriigi sadamas laevalt maha jäänud laevapere liikme toimetab reeder käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või järgmisesse sadamasse, kuhu laev siirdub, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Reeder kannab laevalt maha jäänud laevapere liikme transpordikulud käesolevas jaos sätestatud korras.
(1) Reederil, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse § 11¹³ lõike 1 punkti 1 kohaselt olema meretöötunnistus või kellele see sama sätte lõike 2 alusel väljastatakse, peab olema piisav rahaline tagatis kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laevapere liige hüljatuks, kui reeder meretöölepingu tingimusi rikkudes:
1) ei kata laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulusid;
2) on jätnud laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest (piisav toit, majutus, joogivesi, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik meditsiiniabi) või
3) on ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte või jätnud talle maksmata meretöölepingus kokkulepitud kahe või enama kuu töötasu.
(3) Tagatis peab olema piisav järgmiste kulude katmiseks:
1) laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud tasud, mida laevapere liikmel on meretöölepingu või kollektiivlepingu alusel õigus reederilt saada;
2) laevapere liikme mõistlikud kulud, sealhulgas käesoleva seaduse §-des 56–58 nimetatud kojusõidu transpordi, toidu- ja majutuskulud ning kulud meditsiiniabile;
3) laevapere liikmele esmavajaliku tagamise kulud, sealhulgas kulud piisavale toidule, vajaduse korral riietele, majutusele, joogiveele, hädavajalikule kütusele laeva pardal ellujäämiseks ja vajalikule meditsiiniabile ning muud mõistlikud kulud kuni laevapere liikme kojujõudmiseni.
(4) Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid.
(5) Tagatise suuruse arvutamise aluseks on laevapere liikmete arv ametikohtade järgi ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud reederi kohustuste täitmiseks vajalikud eeldatavad kulutused.
(6) Tagatise hindamise ja suuruse arvutamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=105082020030 määrusega.
(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 39¹ lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) laevapere liikme abitaotlusega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress;
2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.
(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne.
(8) Tagatise olemasolu tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu kehtiv dokument peab olema laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadav. Kui tagatiseandjaid on mitu, peavad laeva pardal laevapere liikmetele kättesaadavad olema kõigi tagatiseandjate väljastatud tagatise olemasolu tõendavad kehtivad dokumendid.
(9) Tagatiseandja peab Transpordiametit teavitama tagatise ennetähtaegsest lõppemisest 30 päeva ette. Reeder teavitab viivitamata laevapere liikmeid tagatise lõppemisest.
§ 61². Laevapere liikme kulude hüvitamise nõue hülgamise korral
Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva seaduse § 61¹ lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab tagatiseandjale hüvitise saamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.
(1) Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, kehtestab laevapere liikme käesolevas seaduses sätestatud õiguste rikkumise lahendamiseks laeval kaebuse esitamise ja menetlemise korra.
(2) Kaebuse esitamise ja menetlemise kord peab hõlmama vähemalt:
1) kaebusele ja selle esitamisele kehtestatud nõudeid;
2) kaebuse läbivaatamise tähtaega ja korda;
3) laevapere liikme õigust kaasata kaebuse esitamisse ja menetlusse erapooletuid nõustajaid ja esindajaid;
4) meetmeid laevapere liikme kaitseks tagakiusamise eest seoses kaebuse esitamisega;
5) kaebuse läbivaatamisel tehtud otsuse laevapere liikmele teatavaks tegemise korda.
(3) Kaebus ning kaebuse menetlemisel tehtud otsused tuleb laevas registreerida ja säilitada ühe aasta jooksul otsuse tegemisest arvates viisil, mis tagab järelevalveasutusele ja asjaomasele laevapere liikmele ülevaate kaebuse läbivaatamisest.
(4) Kaebuse esitamise ja menetlemise kord ei piira laevapere liikme õigust esitada avaldus oma õiguste rikkumise kohta laeva kaptenile, reederile või muule asjaomasele isikule või pöörduda oma õiguste kaitseks avaldusega töövaidluskomisjoni, hagiga kohtusse või käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud järelevalveasutuse poole.
§ 63. Meretöötunnistus ja ajutine meretöötunnistus
Rahvusvahelist meresõitu tegeva laeva, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeva laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust käesolevas seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis sätestatud nõuetele tõendab meresõiduohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras väljastatud meretöötunnistus koos meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooniga või ajutine meretöötunnistus.
Üle kolme päeva merel oleva ja tavaliselt väljaspool lähisõitu sõitva üle 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust käesolevas seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonis sätestatud nõuetele tõendab meresõiduohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras väljastatud kalandustöötunnistus.
§ 65. Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel
1) Lisaks töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 sätestatule võib reeder meretöölepingu erakorraliselt üles öelda laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige kui laevapere liige:
1) ei ole oma süü tõttu saabunud sadamast väljumise ajaks laevale või ei ole tahtlikult või raske hooletuse tõttu saabunud laevale tööaja alguseks;
2) on omavoliliselt oma tööajal laevalt lahkunud;
3) on viibinud laeval joobeseisundis;
4) on õigusvastaselt toonud laevale alkoholi või narkootilisi, psühhotroopseid või ohtlikke aineid;
5) tegeleb salakaubaveoga;
6) on oma tegevusega seadnud reaalsesse ohtu laeva, laeval viibiva isiku või laeva lasti.
§ 66. Meretöölepingu lõppemine laeva merekõlbmatuks muutumise ja laevahuku korral
(1) Kui laev muutub merekõlbmatuks või toimub laevahukk, on reederil õigus öelda meretööleping laevapere liikmega üles koondamise tõttu, kui reederil ei ole võimalik pakkuda laevapere liikmele tööd muul laeval.
(2) Laevahuku korral on reederil õigus öelda meretööleping üles töölepingu seaduse §-s 97 sätestatud etteteatamistähtaegu järgimata.
(3) Laevaõnnetuse tagajärjel laeva merekõlbmatuks muutumise korral peab reeder laevapere liikmele meretöölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt viis kalendripäeva.
(1) Kui tähtajalise meretöölepingu lõppemise aeg saabub laeva mereloleku ajal, loetakse leping pikenenuks kuni laeva esimesse sadamasse jõudmiseni.
(2) Tähtajaline meretööleping ei lõpe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusõit ei ole mõistlikult korraldatav.
(3) Kui laevapere liige jätkab reederi või kapteni ettepanekul tööd pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamasse jõudmist, loetakse tähtajaline meretööleping pikenenuks määramata ajaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
(4) Kui laevapere liikme ametikohale ei ole leitud asendajat, peab laevapere liige pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamasse jõudmist jätkama reederi või kapteni nõudmisel töötamist laeva seisuaja lõpuni, kuid kõige kauem seitse kalendripäeva.
(5) Kui välisriigi asjaomased ametivõimud ei luba laevapere liiget maale töölt lahkumise kohal või nõuavad tema käest tagatist, mida laevapere liige ei ole suuteline andma, loetakse meretööleping pikenenuks kuni laeva jõudmiseni sadamasse, kus sellist takistust ei esine.
(1) Meretööleping lõpeb päeval, kui laevapere liige jõuab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta.
(2) Kui laevapere liige keeldub kojusõidust, loetakse meretöölepingu lõppemise päevaks laevapere liikme tööloleku viimane päev.
(3) Kui laevapere liikmega sõlmitud meretööleping öeldi üles laevapere liikme algatusel või tema töökohustuste rikkumise või haiguse või vigastuse tõttu, mida ta meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, loetakse meretöölepingu lõppemise päevaks laevapere liikme tööloleku viimane päev.
§ 69. Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikme poolt
(1) Lisaks töölepingu seaduse §-s 91 sätestatule võib laevapere liige meretöölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud asjaoludel.
(2) Meretöölepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel peab laevapere liige reederile ette teatama viis kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
(3) Meretööleping loetakse lõppenuks pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, kui laev on sisenenud sadamasse.
(4) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud asjaoludel või töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel meretöölepingu ülesütlemisel maksab reeder laevapere liikmele hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades meretöölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
(1) Kavandatava kollektiivse ülesütlemise korral, mis puudutab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lipu all sõitva kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liikmeid, teatab reeder sellest selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle lipu all laev sõidab.
(2) Reeder esitab laeva lipuriigi pädevale asutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud andmed ning andmed töölepingu seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud konsulteerimise kohta.
(3) Reeder saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja usaldusisikule või tema puudumisel laevapere liikmetele samal ajal andmete pädevale asutusele esitamisega.
§ 69². Meretöölepingu kehtivus ettevõtte ülemineku korral
Töölepingu seaduse §-e 112 ja 113 kohaldatakse kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva ülemineku suhtes, kui laev on osa ettevõtte või ettevõtte osa üleminekust ja laeva omandaja asub territooriumil, kus kehtib Euroopa Liidu toimimise leping või ülemineku objektiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa asukohaks jääb territoorium, kus kehtib Euroopa Liidu toimimise leping.
§ 69³. Meretöölepingu kehtivus laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral
Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga laeva pardal või sellest väljaspool ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.
(1) Laevapere liikme töövahendusteenus on laeval tööd otsivale isikule sobiva töö ja reederile sobiva laevapere liikme pakkumine.
(2) Töövahendusteenust osutav eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi töövahendusteenuse osutaja) ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult otseselt ega kaudselt tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes reederilt.
(1) Töövahendusteenuse osutaja peab laevapere liikmetele töövahendusteenuse osutamiseks esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate.
(2) Majandustegevusteade peab sisaldama ettevõtja kirjalikku kinnitust selle kohta, et ta järgib käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 ja § 72 lõikes 1 sätestatud kohustusi.
(3) Tööinspektsioon võib töövahendusteenuse osutajal keelata majandustegevuse majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu. Oluline rikkumine on eelkõige käesoleva seaduse § 70 lõikest 2 ja § 72 lõikest 1 tulenevate nõuete rikkumine.
(4) Töövahendusteenuse osutajal on keelatud mis tahes viisil takistada laevapere liiget tema kvalifikatsioonile vastava töö saamisel.
(1) Töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, peab:
1) pidama töövahendusteenuse pakkumise kaudu tööle rakendatud laevapere liikmete kohta arvestust, mis on järelevalveasutusele kontrollimiseks kättesaadav;
2) veenduma, et laevapere liiget teavitatakse sõlmitavas meretöölepingus sisalduvatest õigustest ja kohustustest, tagades laevapere liikmele võimaluse tutvuda meretöölepinguga enne ja pärast selle allkirjastamist ning meretöölepingu saamise;
2¹) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest;
3) kontrollima, et laevapere liikmel on tööleasumiseks nõutav kvalifikatsioon ja vajalikud dokumendid;
4) kontrollima, et meretööleping on kooskõlas kehtivate õigusnormide ja kollektiivlepinguga, kui laevapere liikme suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut;
5) säilitama ühe aasta jooksul pärast meretöölepingu sõlmimist töövahendusteenuse osutaja kaudu tööle rakendatud laevapere liikmete meretöölepingud, mis on järelevalveasutusele kontrollimiseks kättesaadavad;
6) tegema mõistlikkuse piires seiret, et reeder omab vahendeid laevapere liikme kaitseks välissadamas kinnipidamise korral;
7) rakendama meetmeid tema kohta esitatud kaebuse lahendamiseks, teatades igast lahendamata kaebusest järelevalveasutusele.
(2) Töövahendusteenuse osutaja hüvitab oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju võlaõigusseaduses sätestatud korras.