(1) Eriloa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile paberil või elektrooniliselt taotlus koos lisadokumentidega. Taotluse allkirjastab füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.
(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, füüsilise isiku isikukood või sünniaeg või juriidilise isiku registrikood;
2) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona liik, mark, mudel ja kaliiber, registreeritud relva ajutise sisse- või väljaveo korral ka relva number ja relvaomaniku nimi ning relva ajutise sisse- või väljaveo korral relva number;
3) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona kogus;
4) riik, kust ja kuhu relv, tulirelva oluline osa ja laskemoon veetakse;
5) andmed tarnija kohta;
6) andmed relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona saaja kohta, kui need on teada;
7) andmed relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, kui need on teada;
8) andmed veo eest vastutava isiku kohta;
9) eriloa soovitav kehtivusaeg.
(2¹) Enne eriloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3) Relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona ajutise väljaveo korral lisatakse taotlusele relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona lõppkasutajamaa pädeva asutuse väljaantud riiki sisseveo loa koopia.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eriloa andmisest, kui:
1) eriloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;
2) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona sisseveo keelu sätestab rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt;
3) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona sissevedu või ajutine väljavedu kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut;
4) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;
5) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
6) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib eriloa andmisest keelduda, kui:
1) taotleja või temaga seotud isik on eriloa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi;
2) taotleja või temaga seotud isik on eriloa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti.
3)
4)
§ 60³. Eriloa kehtivus, muutmine, pikendamine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet määrab väljastatava eriloa kehtivuse taotlemisel esitatud andmete alusel, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks.
(2) Kui eriloal märgitud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona suhtes on tolliformaalsused lõpetatud, loetakse eriluba kehtetuks, olenemata selle kehtivusajast.
(3) Eriloal märgitud andmete muutumisel on eriloa omaja kohustatud esitama Politsei- ja Piirivalveametile põhjendatud taotluse ja asjasse puutuvad dokumendid eriloa muutmiseks.
(4) Eriluba muudetakse või pikendatakse vastavalt taotleja avaldusele, kui taotlus esitatakse enne eriloa kehtivusaja lõppu. Eriloa pikendamise korral ei või eriloa kogu kehtivuse tähtaeg ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega.
(5) Eriloa muutmisena ei käsitata seda, kui taotlejal tekib õigus vedada sisse rohkem relvi, tulirelva olulisi osi või laskemoona, kui oli lubatud esialgse loa alusel.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eriloa pikendamisest, kui eriloa taotlemisel esitatud andmed on muutunud või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 60² lõikes 1 sätestatud asjaoludest.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eriloa kehtivuse, kui:
1) seda taotleb eriloa omaja;
2) väljastatud eriluba on kaotatud või varastatud;
3) eriloa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on peatatud.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eriloa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb eriloa omaja;
2)
3) esineb mõni käesoleva seaduse § 60² lõike 1 punktides 1–5 sätestatud asjaolu;
4) eriluba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb.
(9) Politsei- ja Piirivalveamet võib eriloa kehtivuse peatada või eriloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) eriloa omaja või temaga seotud isik ei täida eriloa nõudeid või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
2) ilmneb käesoleva seaduse § 60² lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud asjaolu.
(10) Eriloa kehtivusaja möödumisel tagastatakse see kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.
Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveole ja Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki väljaveole kohaldatakse sama korda, mis on käesolevas peatükis relvade kohta kehtestatud.
§ 62. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo ja ajutise väljaveo tingimused
(1) Relva, selle olulise osa ja laskemoona võib sisse ja ajutiselt välja vedada rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus toll on alaliselt kohal.
(1¹) Sisseveetava ja ajutiselt väljaveetava relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib piiripunktis Maksu- ja Tolliamet, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale. Kui relv, selle oluline osa või laskemoon ei vasta kehtestatud nõuetele, koostatakse akt, kus märgitakse puudused, mille tõttu on sissevedu või ajutine väljavedu keelatud.
(2)
(3) Relv, selle oluline osa ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning kogus ei tohi ületada loal märgitud kogust.
(4) Sisseveetaval tulirelval ja selle olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal märgitule.
(5) Ilma käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloata piiripunkti toimetatud relv, selle oluline osa ja laskemoon peetakse kinni kuni asjaolude selgitamiseni. Kinnipeetud relva, selle olulise osa ja laskemoona säilimise ning nõuetekohase hoidmise tagab toll.
§ 62⁴. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendid
(1) Euroopa Liidu territooriumil võib relva ja laskemoona edasi toimetada järgmiste dokumentide alusel:
1) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba);
2) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba (edaspidi luba);
3) Euroopa tulirelvapass (edaspidi tulirelvapass).
(2) Eestis väljastab eelloa ja loa füüsilisele või juriidilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Eelloa ja loa kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu.
(4) Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=121022020001 määrusega.
(5) Eestis väljastab tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba.
(6) Tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtetuks tunnistamise korral.
(7) Tulirelvapassi ei või edasi anda ning sellele märgitakse tulirelvapassi omaniku valduses ja kasutuses olevad relvad. Tulirelvapass peab alati olema relva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii relva valduse või omaduste muutumine kui ka relva kaotamine või vargus.
(8) Eestis väljastatava tulirelvapassi vormi ja tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=121022020001 määrusega.
(9) Kui liikmesriik on keelanud teatud liiki relvade riiki sissetoomise, siis tehakse tulirelvapassi selle kohta selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende relvade loetelu, mida ei ole lubatud Eestisse edasi toimetada või mida on lubatud tuua tema eelneva nõusolekuta.
(10) Euroopa Liidu kodanikele, kellel on tulirelvapass, ei kohaldata käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
§ 62⁵. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona võib ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada üksnes järgmistel juhtudel:
1) laskespordiga tegelemine;
2) jahindusega tegelemine;
3) ajaloolise sündmuse taasetendamine;
4) demonstreerimine või näitusel väljapaneku eesmärgil osalemine;
5) relva parandamine teenusepakkuja juures; RT I 2020-02-12 1 112022020001 2020-03-01
6) riigikaitses osalemiseks harjutamine.
(2) Tulirelvapassi alusel võib füüsiline isik relva Euroopa Liidus edasi toimetada järgmiselt:
1) C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus;
2) A-, B- või C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda laskespordiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel võib relva edasi toimetada tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning isik tõendab kutse või muu tõendusmaterjaliga reisi eesmärki.
(4) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestisse toimetamise eelluba väljastatakse taotlejale tema taotluse ja kutse või muu sellise tõendusmaterjali alusel, millega ta tõendab õigust osaleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuses. Relv peab olema eelloal märgitud tähtajaks Eestist välja toimetatud.
(5) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestist väljatoimetamise luba väljastatakse taotlejale, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba, tema taotluse, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloa ja relva omaniku nõusoleku alusel, kui isik ei ole relva omanik. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse toimetatud.
(6) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Euroopa Liidus edasi toimetada vaid eelloa või loa alusel.
§ 62⁶. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine
(1) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestisse toimetada, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.
(2) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona Eestis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestist välja toimetada, kui tal on sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud luba.
§ 62⁷. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine
1) Relva ja laskemoona võib kaubana ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada nende valmistamise, ümbertegemise või parandamise eesmärgil või relva ja laskemoona katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil isik, kellel on:
1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;
2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.
§ 62⁸. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona võib kaubana alaliselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada isik, kellel on:
1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;
2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.
(2) Isik koostab kauba kättesaamise või väljaviimise kohta deklaratsiooni ning edastab selle kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile. Deklaratsiooni alusel teeb Politsei- ja Piirivalveamet kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(3) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=121022020001 määrusega.
(1) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁵ või 62⁷ nimetatud ajutise Eestisse toimetamise eelloa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse muu hulgas järgmised andmed ja dokumendid:
1) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul üritusele kutsuja nimi, kontaktandmed ja ürituse toimumise piirkond, eelloa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud eelloa vorm;
2) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktis 5 ja § 62⁷ punktis 1 sätestatud juhul tegevusloa number, eelloa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud eelloa vorm.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eelloa taotluse võib esitada jahikorraldaja või ajaloolise sündmuse taasetendamise või muu samalaadse ürituse korraldaja.
(3) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁵ või 62⁷ sätestatud juhul ajutiseks Eestist väljatoimetamiseks loa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse muu hulgas järgmised andmed ja dokumendid:
1) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba, üritusele kutsuja nimi, kontaktandmed ja ürituse toimumise piirkond, loa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud loa vorm;
2) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktis 5 ja § 62⁷ punktis 1 sätestatud juhul tegevusloa number, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba, loa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud loa vorm.
(4) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁶ või 62⁸ sätestatud juhul alaliselt Eestisse toimetamiseks eelloa saamiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse eelloa soovitav kehtivusaeg ja esitatakse eeltäidetud eelloa vorm.
(5) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁶ või 62⁸ sätestatud juhul alaliselt Eestist väljatoimetamiseks loa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse loa soovitav kehtivusaeg ja järgmised dokumendid:
1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;
2) eeltäidetud loa vorm.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eelloa või loa andmisest, kui:
1) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;
2) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud või tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
3) eelloa või loa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;
4) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona edasitoimetamine võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa andmisest keelduda, kui:
1) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi;
2) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eelloa või loa 30 päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide ja andmete esitamisest arvates.
(9) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eelloa või loa kehtivuse, kui eelloa või loa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud.
(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eelloa või loa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb eelloa või loa omaja;
2) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud asjaolu;
3) väljastatud eelluba või luba on kaotatud või varastatud;
4) eelluba või luba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb.
(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa kehtivuse peatada või eelloa või loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) eelloa või loa omaja või temaga seotud isik ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
2) ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud asjaolu.
§ 62¹⁰. Laskekõlbmatu relva edasitoimetamine Euroopa Liidus
(1) Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide ning relva laskekõlbmatust kinnitava tõendi alusel.
(2) Laskekõlbmatu relva teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise eelloa või loa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus ja eeltäidetud eelloa või loa vorm.
§ 62¹¹. Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamise erikord
Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamisele Euroopa Liidu välisesse riiki, millele kohaldub nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58; ELT eriväljaanne 13/11, lk 3–10), ja sellisest riigist Eestisse, kohaldatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.
§ 62¹². Kultuuriväärtusega relva Euroopa Liidus edasitoimetamine
Kultuuriväärtusega relva võib Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki edasi toimetada käesoleva seadusega kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega.
§ 63. Relva ja laskemoona võõrandamise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandiõiguse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusele.
(2) Relvaomanik või -valdaja võib relva võõrandada:
1) isikule, kellel on vastava relva soetamisluba;
2) komisjonimüügi korras relvade müügi tegevusluba omava isiku vahendusel;
3) relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise tegevusluba omavale isikule.
(3) Laskemoona tohib võõrandada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute vahendusel või isikule, kellel on vastava relva relvaluba.
§ 64. Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule
(1) Relv võõrandatakse soetamisluba omavale isikule Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul Politsei- ja Piirivalveametis või relva asukohas.
(2) Relva võõrandamine vormistatakse relvaomaniku või -valdaja taotluse alusel. Taotluses tuleb märkida andmed võõrandatava relva ja isiku kohta, kellele relv võõrandatakse.
§ 65. Relva võõrandamine vastavat tegevusluba omavale isikule või tema vahendusel
Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel toimub relva võõrandamine käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud loa alusel ja sellel näidatud tingimustel.
(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona müük;
1¹) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona valmistamine;
2) relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena;
3) lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks;
4) relvade laenutamine lasketiirus või laskepaigas teenusena;
5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena;
6) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamine ja ümbertegemine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba on nõutav ka isikul, kes omab mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tegevusluba.
(3) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta. RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
(4) Tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.
(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) ta on teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud juriidiline isik;
1¹) ta on usaldusväärne, mis tähendab eelkõige seda, et tema suhtes ei ole seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeldu;
1²) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;
2) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole karistatud riigivastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, ega inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
3) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;
4) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
5) tema vastutaval isikul on täidetud käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 sätestatud nõuded;
6) lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemisel vastab lasketiir või laskepaik tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuetele.
(2) Ettevõtjale võib anda tegevusloa järgmiste kõrvaltingimustega, kui:
1) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav kelmuse ega ametialase, rahapesualase või maksualase süüteo ega lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo toimepanemises või tal ei ole karistatust nimetatud süütegude eest;
2) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust narkootikumidega seotud kuriteo eest;
3) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust ametialase, rahapesualase või maksualase väärteo ega lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud väärteo toimepanemise eest;
4) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust kuriteo eest, mille eest on talle mõistetud üle ühe aasta pikkune vangistus;
5) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole korduvalt karistatud kuritegude eest;
6) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada ebaseaduslike relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
7) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
§ 67¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale
(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning kui ta soovib, tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid.
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevusluba taotleva äriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekiri, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
2) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;
3) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
4) relvahoidla aadress, kontakttelefoni number ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia.
(3) Lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevusloa taotluses lisaks järgmised dokumendid:
1) müra mõõtmise akt;
2) asendiplaan ja üldvaated.
§ 71. Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed
(1)
(2) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtivuse peatamise ajal, antakse hoiule politseisse või tagatakse nende valve ja kaitse kuni tegevusloa kehtivuse peatatuse tähtaja lõpuni.
(3) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise ajal, antakse hoiule politseisse või tagatakse nende nõuetekohane valve ja kaitse kuni nende võõrandamise või hävitamiseni käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(4) Relvade ja laskemoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve, kaitse ning tagastamine toimub tegevusloa omaja kulul.
(5)
(6)
§ 72. Tegevusloa omajate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib vähemalt kaks korda aastas tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Vajaduse korral võidakse kontrollimisele kaasata ka teisi ametkondi või asutusi.
(2)
(3) Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar antakse tegevusloa omajale ja teine jääb kontrollijale.
(1) Relva, tulirelva osa ja laskemoona valmistamine toimub vastavalt tegevusloal näidatule.
(2) Lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava laskemoona tööstuslikule valmistamisele kohaldatakse lõhkematerjaliseadust ning käesoleva seaduse § 73¹ lõikeid 2 ja 4.
(3) Relvade või tulirelva osade valmistamisega tegelev isik on kohustatud:
1) hoidma toodangu valmistamiseks kasutatavat toorainet ja materjale, lõpetamata ja valmistoodangut kohas ja tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele;
2) tagama toodangu nõuetekohase kvaliteedi ja ohutuse.
(4) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 73¹ nõuded ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele padrunikomponentidest. Kodusel teel valmistatud padruneid ei tohi võõrandada.
(1) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik on kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu.
(2) Laskemoona valmistamisega tegelev isik on kohustatud nõuetekohaselt markeerima laskemoona iga väikseima üksikpakendi.
(3) Sõjaväe- või teenistusrelva või Kaitseliidu relva võõrandamisel tsiviilkäibesse kantakse tulirelvale nõuetekohane markeering.
(4) Tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026098&id=104012019026 määrusega.
(1) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik on kohustatud:
1) nõudma relva soetajalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja kontrollima käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa olemasolu ning nõudma laskemoona või piiratud käibega padrunisalve soetajalt isikut tõendava dokumendi ja Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist;
1¹) nõudma relva soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud dokumendi esitamist;
1²) nõudma laskemoona soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 või § 62⁴ lõike 1 punktis 1, 2 või 3 sätestatud loa esitamist;
2) veenduma komisjonimüüki antava relva võõrandamise loa olemasolus;
3) teatama võõrandamisloa alusel müüki võetud relvast Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul, arvates relva müüki võtmise päevast;
4) hoidma müügiks soetatud relvi ja laskemoona kohas ja tingimustes, mis vastavad kehtestatud nõuetele;
5) teatama Politsei- ja Piirivalveametile andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist;
6) teatama Kaitseliidule andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist, kui relv müüakse Kaitseliidu seaduse §-s 46 sätestatud tegevliikme relva soetamisloa alusel.
(1¹) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik kannab Kaitseliidu seaduse § 46 lõike 5 alusel kehtestatud tegevliikme relva soetamisloale andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.
(2) On keelatud:
1) müüa relva või laskemoona isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole relva soetamiseks seda liiki relva soetamisluba või laskemoona soetamiseks relvaluba;
2) müüa piiramata tsiviilkäibega relva alla 18 aasta vanusele isikule;
3) teadvalt müüa defektset relva või laskemoona;
4) müüa relva või padruneid, millel ei ole tüübikinnitust, välja arvatud komisjonimüügiks võetud relv.
(2¹) Relvade ja laskemoona müügi tegevusluba omav isik võib keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida ta peab tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Igast sellise tehingu tegemise katsest peab viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit.
(3) Nõuded relva ja laskemoona müügikohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=12819858 määrusega.
§ 75. Tegevusluba omava isiku kohustused relvade ja laskemoona valmistamisel ning nende müümise üle arvestuse pidamisel
(1) Isik, kellele on väljastatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel tegevusluba, on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute, öösihikute ja laskemoona kohta.
(2) Arvestust peetakse nii, et igal ajal oleks võimalik eristada valmistatud relvad, müügiks soetatud relvad, müüdud relvad, tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud, öösihikud ja laskemoon.
(3) Arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ja dokumente säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on tegevusluba omav isik kohustatud hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval arvestuse üle andma Politsei- ja Piirivalveametile, kes säilitab arvestust 30 aastat üleandmisest arvates.
(4) Tegevusluba omav isik esitab käesoleva seaduse alusel valmistatud tulirelvade, nende oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona valmistamise või müümise andmed infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ühe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates.
(5) Teabe esitamine X-tee kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, Politsei- ja Piirivalveameti pädevust ega isiku õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse Politsei- ja Piirivalveametile.
(6) Arvestusse kantud andmetest on lubatud teavitada üksnes asjakohase kontrolliõigusega isikut ja isikut, kellele on andmetele või dokumentidele juurdepääsu õigus antud muu seadusega.
(7) Müügil oleva relva kadumisest on tegevusloa omaja kohustatud viivitamata teavitama politseid.
(1) Relva parandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva defekti kõrvaldamist viisil, millega ei kaasne relva omaduste olulist muutumist.
(2) Relvaomanik võib relva parandada ise või anda selle parandamiseks vastavat tegevusluba omavale isikule.
(1) Relva ümbertegemise all mõistetakse käesolevas seaduses relva muutmist viisil, millega kaasneb relva omaduste oluline muutumine.
(1¹) Keelatud on tulirelva ümbertegemine gaasirelvaks.
(2) Relva ümbertegemine võib toimuda ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib relva ümbertegemise loa andmisest keelduda, kui taotlus on põhjendamata või kui taotletakse relva ümbertegemist viisil, mille tagajärjel ümbertehtud relv ei vasta enam oma esialgsetele liigitunnustele, juhul, kui relvaomanik või -valdaja ei oma vastavat relvaluba.
(4) Relva ümbertegemise loal näidatakse, millises ulatuses on relva ümbertegemine lubatud.
(5) Kui relva ümbertegemisel asendati relva oluline osa, millel on relva markeering, tuleb sellest teatada Politsei- ja Piirivalveametile.
(1) Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab lasu sooritamise võime.
(2) Tulirelva, sealhulgas käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktis 1 sätestatud relva ja akustilise relva, võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.
(2¹) Relv muudetakse laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatu kohaselt.
(3)
(3¹)
(4)
(5) Laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt.
(6) Laskekõlbmatuks muudetud relvale kannab relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik Euroopa Komisjoni rakendusmääruse II lisas sätestatule vastava märgise.
(7) Relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik vormistab relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse, milles on kirjeldatud relva või tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmisel tehtud toiminguid Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt.
(8) Relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=119072018003 määrusega.
(1) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatud nõuetele.
(2)
(3)
(4) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva kohta, millel ei ole Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud tõendit, peab relva Eestisse toonud isik esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks 30 päeva jooksul relva Eestisse toomisest arvates.
(5) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud loa taotlemisel esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber;
2) relva liik ja markeering;
3) teises riigis laskekõlbmatu relva kohta välja antud tõendi koopia selle olemasolul.
(7) Relva vastavust laskekõlbmatusnõuetele kontrollib relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.
(8) Kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik tuvastab, et teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv vastab osaliselt laskekõlbmatusnõuetele, võib relva omanik taotleda käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba.
(9)
(1) Pärast seda, kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on muutnud relva laskekõlbmatuks või tuvastanud selle vastavuse laskekõlbmatusnõuetele, tunnistab relva laskekõlbmatuks Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Relva laskekõlbmatuks tunnistamisel väljastatakse laskekõlbmatust kinnitav tõend, mis vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud vormile.
(3) Laskekõlbmatud relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(4) Teisest riigist Eestisse toodud laskekõlbmatuks muudetud relv, millele on väljastatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud vormi kohane tõend, kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse teises riigis väljastatud tõendi alusel. Enne laskekõlbmatu relva registrisse kandmist tasutakse riigilõiv.
(1) Politsei- ja Piirivalveametis vormistatakse laskekõlbmatu relva omaniku vahetus.
(2) Politsei- ja Piirvalveametile esitatakse avaldus, milles märgitakse laskekõlbmatu relva senise ja uue omaniku andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber ning laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõiv.
(1) Relva lammutamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kasutamisest loobumist ja selle lahtivõtmist koostisosadeks.
(2) Relva võib lammutada ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva lammutamise loa alusel relvaomanik või -valdaja või tema tellimusel relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.
(3) Relva lammutamisest järelejäänud kasutuskõlblikke tulirelva olulisi osi võib kasutada üksnes relvade parandamiseks või ümbertegemiseks. Juriidiline isik võtab kasutuskõlblikud relva olulised osad arvele käesoleva seaduse §-s 75 kehtestatud korras.
(4) Kõlbmatud tulirelva olulised osad hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.