(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui ja teleskoopnui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud relvi samadel otstarvetel ja kombineeritud või vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.
(1¹) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 kollektsioneerimise kohta sätestatut.
(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.
(2¹) Pneumo-, külm- ja heitrelva võib isik vastava spordialaga tegelemiseks soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on selle spordialaga tegeleva spordiklubi või muu mittetulundusühingu liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on vastava spordialaga tegelemine.
(2²) Akustilist relva võib isik soetada, omada ja vallata:
1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui ta on sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või sellise juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.
(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.
(5) Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.
(1)
(2) Välismaalane, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.
(2¹) Välismaalasele väljastatakse Eesti relvaluba, kui tema suhtes puudub kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut.
(3) Välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib Eestist alaliseks väljaviimiseks relva või laskemoona soetada ning soetatava relva või laskemoona Eestist lahkumisel välja viia järgmistel tingimustel:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktis 2 sätestatud loa alusel, kui tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;
2) välismaalane, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel.
(4) Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjaliku taotluse alusel antud relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.
(5) Välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, võib soetada, omada ja vallata relva, välja arvatud kumminui ja teleskoopnui, käesoleva seadusega kehtestatud korras Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti antud loa alusel tingimusel, et tal on kodakondsusjärgse riigi relvaluba.
(6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud tulirelva ja laskemoona, kui tal on seda liiki tulirelva relvaluba.
§ 31. Juriidilisele isikule lubatud relvade otstarve, liigid ja hulk
(1) Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:
1) siseturvamiseks;
2) vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;
2¹) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;
3) õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;
4) kollektsioneerimiseks;
5) turvategevuse seaduse alusel turvamiseks;
6) tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks;
7) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;
8) lasketiirus või laskepaigas laenutamiseks.
(2) Käesoleva seadusega juriidilisele isikule antud õigused ja temale pandud kohustused laienevad füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele.
(3) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks võib soetada ja omada järgmisi relvi:
1) sileraudne püss;
2) vintraudne püss;
3) püstol;
4) revolver;
4¹) gaasipihusti;
5) gaasipüstol;
6) gaasirevolver;
7) kumminui;
8) teleskoopnui.
(4) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ja gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu üle 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja turvajuhi või siseturvatöötaja ja siseturvajuhi korral võib turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik.
(4¹) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja teleskoopnuiade arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu kolmveerandi võrra.
(5) Laskmisega seotud spordialaga tegelemiseks võib omada või vallata mitte üle 200 sporditulirelva, pneumorelva ja ammu.
(5¹) Akustilist relva võib soetada, omada ja vallata:
1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui juriidiline isik on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.
(6) Jahindusega tegelemiseks võib omada või vallata kahte jahitulirelva iga jahindusega tegeleva töötaja kohta.
(7) Õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes võib omada või vallata kokku mitte üle 50 püssi, püstoli ja revolvri.
(1) Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
(2) Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
(3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse.
(5)
(6) Soetamisloale kantakse järgmised andmed:
1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2) soetada lubatud relva liik käesoleva seaduse § 11 ja § 12 lõike 1 järgi;
3) soetada lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6 või § 31 lõike 1 punktidest 1–7;
4) soetada lubatud relvade arv;
5) loa väljaandja;
6) loa väljaandmise kuupäev;
7) loa kehtivuse lõppkuupäev.
(6¹)
(7) Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.
(8)
(9)
(1) Kui relv soetatakse tegevusloa omajalt, kantakse soetatud relva andmed tehingu sooritamisel teenistus- ja tsiviilrelvade registris relva soetaja relvaloale. Välisriigist soetatud relva registreerimiseks ja selle andmete relvaloale kandmiseks kohustub relva soetaja esitama relva seitsme tööpäeva jooksul Eestisse saabumise päevast arvates elu- või asukohajärgsele prefektuurile.
(2)
(3) Kui relv on soetatud muul seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Soetamisluba ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva, samuti käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 nimetatud nimelise tulirelva registreerimisel.
(4) Relva registreerimisel võib prefektuur nõuda relva esitamist, et kontrollida selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetele.
(4¹) Kaitseliidu seaduse alusel soetatud tulirelva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise taotlemise korral tuleb esitada Kaitseliidu kirjalik kinnitus relva omaniku kohta ja selle kohta, et relva andmed kustutatakse sõjaväerelvade registrist pärast relva kandmist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisest teavitab politseiasutus Kaitseliitu kirjalikult.
(5)
(6)
(7)
(8) Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseisse või hoida seda oma elu- või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 6 märgitud otstarbel soetatud relvale.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule:
1) kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid;
2) kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid;
3) kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud eksami.
(1¹) Isik, kes taotleb relvaluba akustilisele relvale käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et ta on:
1) sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2) etendusasutuste seaduse tähenduses sellise etendusasutuse töötaja või juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.
(1²) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.
(1³) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹ sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon.
(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud isik peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et:
1) ta on taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud;
2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud;
3) laskespordiklubi kinnitusel on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks.
(1⁵) Riigikaitses osalev isik, kes taotleb relvaluba ning soovib soetatava relvaga osaleda riigikaitses või soovib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile:
1) Kaitseväe ametitõendi või Kaitseliidu liikmetõendi;
2) esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks olemise kohta;
3) Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale.
(2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit, lasersihikut ja öösihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona.
(2¹) Füüsilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed:
1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) loa omajale lubatud relva liik, lähtudes käesoleva seaduse § 11 punktist 1, 2, 3, 4 või 8 ning § 12 lõikest 1;
3) loa omajale lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6;
4) loa omaja omandis oleva relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
5) relva hoiukoht;
6) relva isiku nimele registreerimise kuupäev;
7) loa väljaandja;
8) loa väljaandmise kuupäev;
9) loa kehtivuse lõppkuupäev.
(2²) Riigikaitses osaleva isiku relvaloale kantud relva andmetele tehakse märge riigikaitses osalemise või piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta.
(3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.
(4) Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.
(4¹) Paralleelrelvaloale kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud andmetele lisaks relvaomaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
(5)
(6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel õiguse:
1) soetada vastav laskemoon, helisummuti, öösihik ja piiratud käibega padrunisalv;
2) hoida ja edasi toimetada (vedada) relva, helisummutit, öösihikut, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve;
3) anda relva, helisummutit, öösihikut, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kandmiseks ja edasi toimetamiseks.
(6¹) Juriidilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed:
1) juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2) juriidiline aadress, vajaduse korral filiaali nimi ja asukoht;
3) juriidilise isiku juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
5) relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
6) relva isiku nimele registreerimise kuupäev;
7) relva hoiukoha aadress;
8) loa väljaandja;
9) loa väljaandmise kuupäev;
10) loa kehtivuse lõppkuupäev.
(7) Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada paralleelrelvaluba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.
(7¹) Relvaluba ja paralleelrelvaluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.
(8) Relvaluba antakse välja lühemaks tähtajaks:
1) kui taotleja seda soovib;
2) isikule, kes viibib riigis vähem kui viis aastat;
3) juriidilisele isikule, kelle tegevuse määratud tähtaeg on lühem kui viis aastat.
(8¹) Tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõigusega välismaalasele antava relvaloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise korral tunnistatakse relvaluba kehtetuks.
(9) Isikule, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata.
(10)
(11)
§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
(1) Füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates.
(2) Relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
1) taotluse, märkides selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning käitlemiseks soovitava relva liigi, otstarbe ja hoiukoha;
2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele;
3) tervisetõendi;
4) dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on andnud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja kellel on sellekohane tunnistus.
(3) Paralleelrelvaloa saamiseks on taotleja kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidele esitama relvaomaniku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktandmed ning nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.
(4) Soetamisloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama taotluse, märkides selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva andmed. Soetamisloa taotlejal peab olema kehtiv relvaluba.
(5) Enne relvaloa, paralleelrelvaloa või soetamisloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(6) Relvaloa või paralleelrelvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi koos relvaeksam). Kui taotletakse gaasi- või akustilise relva soetamisluba või relvaluba, ei pea relvaeksamil relva käsitsemise katset sooritama. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta selle sooritamise päevast arvates.
(7) Relvaeksam sooritatakse eesti keeles.
(8) Enne relvaeksamit peab isik tasuma riigilõivu.
(9) Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=124032023006 määrusega.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõikes 6 sätestatud nõudeid ei kohaldata:
1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ning kes vastab politsei-, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
2) abipolitseinikule, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikuks asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
3) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatud kehtiv tervisetõend;
4) käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3 ja 5 nimetatud isikutele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikutele väljastatakse relvaluba, paralleelrelvaluba või soetamisluba ametniku suulise otsuse alusel, kui nad on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendid, relva kandmise õiguse olemasolu tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.
(12) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut relvaeksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust, peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse.
(13) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tulirelva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu.
(14) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 5 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud relvaeksamit.
(15) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teooriaeksamit.
§ 35¹. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll
(1) Soetamisloa ja relvaloa taotleja peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervisehäirete puudumine.
(1¹) Tervisekontrolli peab läbima kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või enne relvaloa taotlemist juhul, kui eelnevalt ei tule soetamisluba taotleda.
(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.
(2¹) Tervisetõend kehtib kuni viis aastat.
(3) Tervisekontroll tehakse soetamisloa ja relvaloa taotleja kulul.
(4) Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026098&id=12845352 määrusega.
§ 35². Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale
(1) Kui tulirelva soetamiseks või omamiseks taotleb soetamisluba või relvaluba välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine.
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. RT I 2012-06-29 2 129062012002 2013-01-01
(1) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) relvade, sealhulgas laskekõlbmatute relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, piiratud käibega padrunisalvede, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed – 30 aastat pärast nende hävitamist, lammutamist, kandmist sõjaväerelvade registrisse, andmist riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni või nende Eestist alaliselt välja viimist;
2) isikute isikuandmed – 30 aastat pärast isikule käesoleva seaduse alusel antud õiguse lõppemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ja nendega seotud isikuandmed peavad olema kättesaadavad:
1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist;
2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil.
(4) Kui taotlus jäetakse käesoleva seaduse alusel läbi vaatamata või keeldutakse loa väljastamisest, samuti kui leitud relv antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile ning isik ei soovi seda endale saada, säilitatakse haldusmenetluses kogutud isikuandmeid nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui kümme aastat menetluses otsuse tegemisest või otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni.
(5) Kui loa väljastamisest on käesoleva seaduse § 2¹ lõike 4 punktis 1, 2, 3, 4 või 5 nimetatud juhul keeldutud, pikendatakse säilitustähtaega vajaduse korral kümme aastat.
§ 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud
(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;
2) on raskekujulise psüühikahäirega;
3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;
4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;
5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;
6) on karistatud karistusseadustiku §-s 91¹, 115, 116, 117, 118, 118¹, 119, 119¹, 120, 121, 151, 183, 185, 187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 418¹, 418², 419, 420, 423² või 424 sätestatud kuriteo eest;
6¹) on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89, 90, 113, 114, 184, 231, 232, 233, 234, 234¹, 234², 235, 235¹, 235², 235³, 236, 237, 237¹, 237², 237³, 237⁴, 237⁵, 237⁶, 238, 239, 241, 244, 246, 274 või 302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
7) on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest;
8) on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva lõike punktis 6 või 6¹ sätestatud kuriteos;
9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;
10) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
11) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
11¹) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest;
11²) on väärteomenetluse korras karistatud vaenu õhutamise või rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest;
12)
13)
14) on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest;
14¹) ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;
15) ei täida lapse ülalpidamise kohustust.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15 kohaldatakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 10 ei kohaldata, kui paralleelrelvaloa taotleja ei hoia relvi oma hoiukohas.
(1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14¹ kohaldatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa keelduda soetamisluba või relvaluba omavale isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11, 11¹, 11² ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatud keeld lõpetatakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
(2¹)
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14¹ sätestatud keeld lõpetatakse, kui isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
(3)
(4) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
1) isikule, kellele varem väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest;
2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8–10 nimetatud asjaoludest;
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama;
4) isikule, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;
5) isikule, keda on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
6) isikule, kes oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203¹ või 205 alusel.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhul võib loa andmisest keelduda kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203¹ lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
(5) Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane, kes soovib saada Eesti relvaluba, peab esitama käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud avalduse ja dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab avalduse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutud dokumentide laekumise ja riigilõivu tasumise päevast arvates.
(2)
(3) Kui avalduse menetlemine nõuab menetluses tähtsust omavate asjaolude täiendavat selgitamist, võib Politsei- ja Piirivalveamet menetlustähtaega pikendada 30 päeva võrra korraga. Menetlustähtaega võib Politsei- ja Piirivalveamet pikendada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku põhjendatud taotluse alusel.
(4)
(4¹) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane peab esitama kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi § 36 lõike 1 punktides 6–8 sätestatud andmete kohta.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud dokument peab olema legaliseeritud või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud, kui välisleping ei sätesta teisiti.
(5) Avaldusele lisatud võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega eesti keelde.
§ 37. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine juriidilise isiku poolt
(1) Juriidilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(2) Soetamisloa või relvaloa taotleja on kohustatud esitama:
1) taotluse, põhjendades selles relva vajalikkust ning märkides taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi, kontaktandmed ning soetada soovitava relva hoiukoha, otstarbe, liigi ja koguse;
1¹) relvaluba või soetamisluba taotleva äriühingu aktsionäride, osanike, nõukogu või juhatuse liikmete ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavate muude isikute nimekirja, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
1²) välismaalasest äriühingu aktsionäri, osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo ning punktides 6 ja 7 sätestatud andmete kohta;
2) ärakirja juriidilise isiku otsusest juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku ja tema asendaja määramise kohta;
3) õiendi, milles on vastutava isiku ja tema asendaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, ametikoht ja telefoninumber;
4) juriidilise isiku põhikirja (-määruse);
5)
6) relva kandma hakkavate, käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 kehtestatud nõudele vastavate töötajate nimekirja, milles on näidatud nende ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
7) turvaobjektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks;
8) relvade hoiukoha ja -tingimuste kirjelduse.
9)
(2¹) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks Eesti riigilippu kandval laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 sätestatu asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri.
(3) Enne soetamisloa või relvaloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu
§ 38. Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik
(1) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik) vastutab selle eest, et juriidilise isiku relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ning vastaks vastavas loas ettenähtud tingimustele.
(2) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on kehtiv relvaluba või relvakandmisluba.
(3)
(4)
§ 39. Vastutava isiku määramine ja tema volituste lõppemine
(1) Vastutav isik määratakse juriidilise isiku otsusega. Kui juriidilisel isikul on struktuuriüksus teises haldusüksuses, peab vastava otsusega määrama ka struktuuriüksuse relvade ja laskemoona eest vastutava isiku, kellele laienevad käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud nõuded. Otsuse ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Vastutava isiku volitused lõpevad tema töölt vabastamisega või need lõpetatakse, kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud nõuetele või ta on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Teade volituste lõppemise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Vastutava isiku volituste lõppemisel määratakse viivitamata vastutava isiku kohusetäitjaks tema asendaja ning tehakse relvade ja laskemoona inventuur. Hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates volituste lõppemisest, määratakse uus vastutav isik.
(4) Vastutava isiku määramine ei vabasta juriidilise isiku juhatust või seda asendavat organit vastutusest selle eest, et relvade ja laskemoonaga seotud tegevus vastaks käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetele.
§ 40. Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud
(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta juriidilisele isikule:
1) kes on loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa väljastamise küsimuse otsustamisel;
2) kellel ei ole käesoleva seadusega kehtestatud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
3) kes on viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks korda rikkunud relva või laskemoona hoidmise, veo või võõrandamise või relva registreerimise või relva kanda andmise korda;
4) kes ei ole täitnud järelevalveorgani ettekirjutust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusakti nõuete täitmise kohta;
5) kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
6) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;
7) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
8) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;
9) kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.
(1¹) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda soetamisloa või relvaloa andmisest juriidilisele isikule, kelle:
1) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav kelmuse, ametialase, rahapesualase või maksualase süüteo või lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo toimepanemises;
2) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on kahtlustatav või süüdistatav narkootikumidega seotud kuriteos või on selle toime pannud ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
3) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on väärteomenetluses karistatud ametialase, rahapesualase või maksualase väärteo või lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud väärteo toimepanemise eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
4) aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada ebaseaduslike relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel.
(2) Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
(1) Relvakandmisluba on juriidilise isiku või etendusasutuse töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele relva kandmiseks ja edasitoimetamiseks ettenähtud luba.
(2) Juriidiline isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile põhjendatud taotluse relvakandmisloa väljastamiseks oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele, kellel on taotletava relvaliigi käitlemiseks kehtiv relvaluba.
(3) Relvakandmisloa taotluses märgitakse relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood, käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud relva otstarve ja hoiukoha aadress, isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ning selle relva liik, mark, mudel ja kaliiber, mille kandmiseks luba taotletakse.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul kõigi nõutavate andmete esitamise päevast arvates.
(5) Relvakandmisloale kantakse järgmised andmed:
1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood;
3) relva otstarve, liik, mark, mudel ja kaliiber;
4) relva hoiukoha aadress;
5) loa väljaandja;
6) loa väljaandmise kuupäev;
7) loa kehtivuse lõppkuupäev.
(6) Relvakandmisloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud relvaloa või tervisetõendi kehtivusaeg.
(7) Relvakandmisloa kehtivus peatatakse ja see tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 43 kehtestatud alustel ja korras.
(8) Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja töösuhte lõppemisel, laskespordiklubi liikme lahkumisel laskespordiklubist, käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmesuse lõppemisel ning juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada relvakandmisluba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.
(9) Relvakandmisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.
(10) Kui relvakandmisloa kehtivus lõpeb või peatatakse või luba tunnistatakse kehtetuks, peab loa omaja loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval tagastama relva ja laskemoona nende omanikule. Kui relva või laskemoona ei ole võimalik omanikule tagastada, antakse need hoiule Politsei- ja Piirivalveametisse.
§ 41. Relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa kehtivuse pikendamine
(1) Relvaloa või paralleelrelvaloa, sealhulgas peatatud kehtivusega loa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda loa omaja taotluse alusel. Relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda juriidilise isiku taotluse alusel.
(2) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa pikendamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada:
1) taotlus, märkides selles taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi, kontaktandmed ning relva hoiukoha;
2) tervisetõend;
3) dokumendid, mis tõendavad loa omaja vastavust käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 või 3, § 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 1¹, 1², 1³, 1⁴ või 1⁵ sätestatud nõudele.
(3) Paralleelrelvaloa kehtivuse pikendamiseks tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide esitada relvaomaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ning nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.
(4) Relvakandmisloa kehtivuse pikendamiseks tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide esitada loa omaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning kontaktandmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud dokumendid ja andmed tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist.
(6) Enne kui relvaloa omaja esitab relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivuse pikendamise taotluse, peab ta tasuma riigilõivu.
(7) Kui pikendatakse sellise relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivust, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud relva käsitsemise katse.
(8) Enne käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud relva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikule, kui ta esitab relva kandmise õigust tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikule, kui ta esitab relva kandmise õigust tõendava dokumendi.
(11) Enne relvaloa kehtivuse pikendamist peab relvaloa omaja tõestama oma relvaloale kantud relvade olemasolu.
(12) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivust pikendatakse, kui ei esine käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 4, 5, 6, 6¹, 7, 9, 10 või 15 või lõike 4 punktis 3, 4 või 5 või § 40 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 või lõike 1¹ punktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud asjaolu, mis välistab loa andmise, ja kui isik on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul edukalt läbinud relva käsitsemise katse.
(13) Kui pikendatakse sellise relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivust, mille kehtivus on käesoleva seaduse alusel peatatud, jätkub loa peatatus, kuni langeb ära peatamise aluseks olev asjaolu või möödub pikendatava loa kehtivuse peatamise otsuses märgitud tähtaeg.
§ 42. Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa andmete muutmine
(1) Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa omaja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit:
1) relva kadumisest, vargusest või hävimisest;
2) relva hoiukoha asukoha muutumisest;
3) relva otstarbe muutmise soovist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul tuleb Politsei- ja Piirivalveametit teavitada viivitamata ning punktis 2 või 3 nimetatud juhul seitsme tööpäeva jooksul.
(3) Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa andmete muutmiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada:
1) taotlus, märkides selles taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi ning kontaktandmed;
2) käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.
(4) Enne kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa andmete muutmise taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet muudab andmed kollektsioneerimisloal, relvaloal, paralleelrelvaloal või relvakandmisloal 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui ei esine käesoleva seaduse § 29 lõikes 1, 2, 2¹, 2² või 3, § 30 lõikes 2 või 2¹, § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 4, 5, 6, 6¹, 7, 9, 10 või 15 või lõike 4 punktis 3, 4 või 5 või § 40 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 või lõike 1¹ punktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud asjaolu, mis välistab loa andmise.
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
1¹) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;
2) loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 või 6¹ sätestatud kuriteos;
2¹) loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust;
3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.
5) isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju;
6)
7) juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒9 nimetatud asjaolu;
8) loa omaja ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;
9) loa omaja ei vasta käesoleva seaduse § 29 lõikes 2–3 või § 31 lõike 1 punktis 2, 2¹ või 7 sätestatud nõudele.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 1¹ nimetatud karistatuse korral peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhtudel peatatakse relvaloa kehtivus kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.
(1³) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203¹ või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203¹ lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
(1⁴) Isiku relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus.
(1⁵) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku soetamisloa või relvaloa kehtivuse käesoleva seaduse § 40 lõike 1¹ punktides 1‒4 sätestatud juhul.
(1⁶) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud juhtudel soetamisloa ja relvaloa kehtivus peatatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa peatada soetamisloa ja relvaloa kehtivus.
(2) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.
(2¹) Täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punktis 3 sätestatud relvaloa kehtivuse peatatus lõpeb, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
(2²) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 1⁶ nimetatud soetamisloa ja relvaloa kehtivuse peatamise, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb loa omaja või relvaomanik;
2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu;
3)
4) loa omaja on surnud või teadmata kadunuks tunnistatud;
5)
6)
7)
8) juriidiline isik on lõppenud või asutus on likvideeritud;
9) relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.
9¹) isik, kelle relvaloale ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve;
9²) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 1² sätestatud tingimusele;
9³) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2¹ alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 1² või 1³ sätestatud tingimustele;
9⁴) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele ei ole tehtud märget piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, valdab piiratud käibega padrunisalve;
9⁵) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, ei vasta enam käesoleva seaduse § 34 lõikes 1⁵ sätestatud tingimustele.
10)
(3¹) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01
(3²) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
(3³) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(4) Paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse või selle kehtivus peatub vastavalt relvaloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivuse peatamisel. Paralleelrelvaluba võidakse tunnistada kehtetuks ka relvaomaniku avalduse alusel.
(5) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega. Otsuses peab olema näidatud loa kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise või loa kehtetuks tunnistamise alus viitega seaduse vastavale sättele. Otsuse koopia saadetakse viivitamata loa omajale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 alusel relvaloa ja soetamisloa kehtivuse peatamisel või täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel relvaloa ja soetamisloa kehtivuse peatatuse lõpetamisel.
§ 44. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed
(1) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või peatamise või loa kehtetuks tunnistamise korral on loa omaja või relvaomanik või -valdaja või muu isik, kelle valduses on relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politsei poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse.
(2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab paralleelrelvaloa omaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule. Juhul kui relva ja laskemoona ei ole võimalik relva ja laskemoona omanikule tagastada, antakse need hoiule politseisse.
(3) Relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseis. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseile enda valduses olevast relvast või laskemoonast.
(4) Relva ja laskemoona üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas üleandja ja vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, üleandmise aeg ja koht, üleandmise põhjus, andmed üleantava relva liigi, margi, mudeli ja markeeringu kohta ning üleantava relva komplektsuse ja seisukorra kirjeldus. Üleantava laskemoona kohta kirjutatakse akti kaliiber ja kogus. Akt koostatakse kahes eksemplaris ning sellele kirjutavad alla relva või laskemoona üleandja ning Politsei- ja Piirivalveameti esindaja. Üks eksemplar jääb Politsei- ja Piirivalveametile, teine üleandjale.
(5) Politsei on kohustatud tagama vastuvõetud relva ja laskemoona säilimise ja seisundi, milles need üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti.
(6) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punkti 2 alusel käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ja üleantud relv ja laskemoon.
(6¹) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise korral jääb relva- ja laskemoonaomanikule või -valdajale õigus relv ja laskemoon võõrandada kogu kehtivuse peatamise aja jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel. Pärast peatamise aluse äralangemist on politsei kohustatud hoiulevõetud relva ja laskemoona viivitamata tagastama omanikule või valdajale.
(7) Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie Politsei- ja Piirivalveametile ning kohus või Politsei- ja Piirivalveamet on tunnistanud loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud taastama soetamisloa või relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõussejäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast.
(8) Juhul kui võõrandamisele kuuluvat relva ja laskemoona ei ole nende omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tingimustel võõrandanud, kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele.
(9) Laskekõlbmatuna üleantud relv ja laskemoon hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.
(10) Piiratud käibega padrunisalve käitlemisele kohaldatakse sama korda, mis on kehtestatud käesolevas paragrahvis relva käitlemise kohta.
(1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
(2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
(3) Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.
(4) Relva ja laskemoona hoitakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on:
1) relvaluba või
2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.
(5) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Relvaluba omavale teisele isikule võib relva anda ajutisele hoiule kuni üheks ööpäevaks käesoleva seaduse § 46 lõigetes 3, 4 ja 7 sätestatud tingimustel.
(6) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine tegevusluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama:
1) hoiuleantud relva ja relvaloa andmeid ning laskemoona kogust;
2) hoiulevõtja ja hoiuleandja isikuandmeid ja kontaktandmeid;
3) üleandmise ja vastuvõtmise aega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata teenusena hoiulevõetud relva ja laskemoona lühiajalise väljastamise ja tagastamise korral ning relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise korral. Teenusena teisele isikule hoiuleantud relva ja laskemoona lühiajaliseks väljastamiseks loetakse hoiulevõtnud isiku poolt relva ja laskemoona väljastamist hoiuleandnud isikule kuni viieks ööpäevaks.
(9) Relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise ning nende lühiajalise väljaandmise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=13256008 määrusega.
§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
(1¹) Füüsiline isik, kellele on väljastatud paralleelrelvaluba, võib hoida relva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiukohas või relva omaniku nõusolekul tema relva hoiukohas.
(2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp).
(4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.
(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
5) kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 5000 sütikut.
(5¹) Kui isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, võib füüsiline isik hoida laskemoona koguses, mis ei ületa suurima lubatud kogusega otstarbe laskemoona kogust.
(5²) Kui füüsilise isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, ning tema omandis või valduses on sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme relv, võib see füüsiline isik hoida laskemoona käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koguses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvade kohta ja Kaitseliidu seaduse § 46 lõikes 7 nimetatud koguses sõjaväerelvade registrisse kantud relvade kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10 000 padrunit.
(6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.
(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Ühte piiratud käibega padrunisalvega tulirelva ja selle laskemoona tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.
(8¹) Akustilist relva tuleb hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Rohkem kui ühte akustilist relva ja vähemalt ühte piiratud käibega padrunisalvega akustilist relva tuleb hoida relvakapis.
(9) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib vähemalt kaks korda aastas juriidilise isiku relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist. Kontrollimise tulemuse kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kontrollitavale isikule ja teine lisatakse relvatoimikusse.
(10) Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=12819852 määrusega.
§ 48. Relva ja laskemoona hoidmine spordivõistlusel ja treeningul
(1) Spordivõistlusele ja treeningule toodud relva ja laskemoona hoitakse lasketiiru relvahoidlas juhul, kui see on olemas. Lasketiiru relvahoidlas hoitava relva ja laskemoona eest vastutab lasketiiru omanik või valdaja.
(2) Võimaluse kasutada relvahoidlat relvade ja laskemoona hoidmiseks võistluse ja treeningu ajal tagab ürituse korraldaja. Relvahoidla puudumise korral tagab relva hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal relvavaldaja.
(3) Relvahoidlast võib laskma minnes kaasa võtta vaid selleks korraks vajalikud relvad ning vajaliku koguse laskemoona.
(4) Laskepaigas ei ole relvahoidla olemasolu kohustuslik. Relva ja laskemoona hoidmise eest laskepaigas vastutab relva valdaja.
(1) Relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Relva ja laskemoona kandval isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa nõue ei kehti turvateenistuja või siseturvatöötaja kohta, kes kannab tööülesande täitmisel teleskoopnuia või kumminuia.
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.
(2¹) Vormiriietust kandev turvateenistuja ja siseturvatöötaja võivad avalikus kohas tööülesande täitmisel kanda relva nähtaval.
(3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
1) joobeseisundis;
2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.
(4) Minister võib oma käskkirjaga piirata relvakandmist ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes ning nende valduses olevatel objektidel.
(5)
(6) Jahitulirelva ja jahiseaduse § 27 lõike 1 mõistes jahivibuna kasutatava sportvibu kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel väljaantud õigusaktid.
(7) Akustilist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel. Nii üritusele minnes kui ka sealt tulles tuleb akustilist relva edasi toimetada käesoleva seaduse § 55 kohaselt.
§ 51. Juriidilise isiku nimele registreeritud relva kandmine
(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiklubi võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma liikmele, kellel on relvakandmisluba.
(2) Relv antakse kanda töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks või laskespordiklubi liikmele spordiga tegelemiseks juriidilise isiku otsuse alusel.
(3) Relv väljastatakse töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks, välja arvatud juhul, kui relva pikemaajalise kandmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust. Ametikohtade loetelu, kus selliseid kohustusi tuleb täita, kehtestatakse juriidilise isiku otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
(4) Relvakandmisõigust omaval isikul on keelatud:
1) kanda relva töö- või teenistuskohustuste või spordiga tegelemise välisel ajal, välja arvatud juhul, kui sellekohane luba on vormistatud juriidilise isiku otsusega;
2) anda relva kõrvalisele isikule.
(5) Relva kaotamisest, hävimisest või muul viisil valdusest väljaminekust on relva kandev töötaja või laskespordiklubi liige kohustatud viivitamata teatama politseile ja relva väljastanud isikule või asutusele.
§ 52. Juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamine töötajale ja selle tagastamine
(1) Relva ja laskemoona väljastav isik on enne relva väljastamist kohustatud kontrollima relvakandmisloa olemasolu.
(1¹) Relva ja laskemoona väljastav isik peab vastama käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja tingimustele.
(2) Kehtetu
(3) Relva ja laskemoona väljastamise üle peetakse arvestust teenistus- ja tsiviilrelvade registris nii, et oleks võimalik igal ajal kontrollida, kellele ja millal relv või laskemoon väljastati. Arvestuse pidamiseks kantakse registrisse vähemalt järgmised andmed:
1) relva väljastamise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg;
2) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
3) padrunite arv;
4) relva saanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
5) relva väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.
(4) Pärast töö- või teenistusülesande täitmist peab töötaja relva ja laskemoona tagastama. Relva ja laskemoona vastuvõtnud isik teeb selle kohta märke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(5) Juhul kui töötajal on kaasas isiklik tulirelv, tuleb see juriidilise isiku relva kandmise ajaks anda hoiule juriidilise isiku relvahoidlasse või -kappi. Isikliku tulirelva hoiulevõtmise ja tagastamise kohta tehakse märge teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat kande tegemisest arvates.
(7) Kehtetu
§ 52¹. Laskespordiklubi nimele registreeritud relva väljastamine ja tagastamine
(1) Laskespordiklubi annab tema nimele registreeritud relva isikule laskespordiga tegelemise eesmärgil.
(2) Laskespordiklubi nimele registreeritud relva väljastamisele ja tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 52 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud korda ja tingimusi.
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
(2) Juriidilise isiku nimele registreeritud relvade ja laskemoona, mis ei ole väljastatud kandmiseks nende töötajatele, edasitoimetamine, kui sellega kaasneb transpordivahendi kasutamine, loetakse kohalikuks relvaveoks.
(3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on keelatud.
§ 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.
(3) Relva või laskemoona edasitoimetamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid.
(1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.
(2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.
(3) Kohalik relvavedu toimub autoveoseaduse, lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu koodeksi ja raudteeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.
(4) Rahvusvahelise relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu, millega kaasneb riigipiiri ületamine.
(5) Rahvusvaheline relvavedu toimub vastavas veoliigis kehtivate rahvusvaheliste veoeeskirjade kohaselt.
(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks.
(2) Relvade ja laskemoona valve ja kaitse tagab nende veol omanik või valdaja.
(3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.
(4) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga, suurema tulirelva- või padrunipartii veoks tuleb kasutada kinnise veoseruumiga veoautot. Veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.
(5) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi vedavat autot saatvas autos.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu ei laiene juriidilisele isikule tema nimele registreeritud sporditulirelvade ja nende laskemoona veol lasketiiru seoses osavõtuga treeningust või võistlusest. Sel juhul peab relvadega kaasasõitvate isikute hulgast olema määratud relvaveo eest vastutav relvastatud isik.
§ 58. Relva ja selle laskemoona kaasavõtmine õhusõidukisse
Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=13271210 määrusega.
§ 59. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja ajutise väljaveo termin ning eriloa nõue
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveona nende Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamist ja väljaveona nende Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki toimetamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse relva, selle olulise osa ja laskemoona ajutise väljaveona Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.03.2012, lk 1–15), artikli 2 lõikes 11 sätestatud ajutist eksporti, mis ei ületa 24 kuud.
(3) Relva, selle olulise osa ja osa ning laskemoona sissevedu, väljavedu ja ajutine väljavedu toimub käesoleva seaduse, tolliseaduse, strateegilise kauba seaduse ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega kehtestatud korras.
(4) Tsiviilrelva, selle olulise osa ja laskemoona võib käesoleva seaduse kohaselt sisse ja ajutiselt välja vedada üksnes eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva seaduse § 59² lõikes 2 sätestatud juhul.
(5) Eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist ajutiselt väljaveetavate relvade, tulirelva oluliste osade ning laskemoona nomenklatuuri ja eriloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=128062018028 määrusega.
(6) Strateegiliseks kaubaks oleva relva, selle laskemoona ja tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu ning tsiviilrelva, strateegiliseks kaubaks oleva relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle osa, olulise osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja vastava teenuse osutamine, samuti sõjalisele lõppkasutajale või sõjaliseks lõppkasutuseks ettenähtud relva, selle osa, olulise osa ja laskemoona sisse- ja väljavedu toimub strateegilise kauba seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4–7 sätestatud juhtudel.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet saadab kolme tööpäeva jooksul teate relva ajutise väljaveo kohta sihtriigi pädevale asutusele.
(8) Eriloa kaotusest, vargusest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest peab Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata teavitama.
§ 59¹. Relvade ja laskemoona ajutiseks väljaveoks lubatud kogused
Relvade ja laskemoona ajutisel väljaveol peab arvesse võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed, artiklis 9 sätestatud koguseid.
§ 59². Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo keeld
(1) Keelatud on relva, selle olulise osa või laskemoona sissevedu, kui keelu sätestab rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.
(2) Kui rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab relva, selle olulise osa või laskemoona sissevedu vaid juhul, kui selleks on väljastatud pädeva asutuse luba, esitatakse loataotlus strateegilise kauba komisjonile, kes otsustab relva, selle olulise osa või laskemoona sisseveoks loa andmise strateegilise kauba seaduses sätestatud korras.
§ 60. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu ja ajutine väljavedu
(1) Relva, selle olulise osa ja laskemoona võib sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiks või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamiseks.
(2) Füüsiline või juriidiline isik võib relva, selle olulise osa või laskemoona oma tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastava relva või selle olulise osa soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba.
(3) Lubatud on ainult sellise relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu, mille tüübikinnitusega tsiviilrelvaks tunnistatud mudel või modifikatsioon on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(4) Füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada üksnes järgmistel juhtudel:
1) laskespordiga tegelemine;
2) jahindusega tegelemine;
3) ajaloolise sündmuse taasetendamine;
4) osalemine näitusel väljapaneku eesmärgil või demonstreerimisel;
5) relva parandamine teenusepakkuja juures.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab isikul olema käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtaja lõpuks Eestist välja veetud või Eestisse sisse veetud.
(5¹) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.
(6) Füüsiline või juriidiline isik võib oma nimele registreeritud relva või käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud soetamisloa alusel soetatud relva, mis ei ole strateegiliseks kaubaks olev relv või tsiviilkäibes keelatud relv, selle olulise osa ning laskemoona Eestist ajutiselt välja vedada, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Eriloa väljastamisel võib konsulteerida strateegilise kauba komisjoniga.
(7) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik võivad kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva, selle olulise osa ning relva juurde kuuluva laskemoona Eestisse sisse ja Eestist välja vedada Välisministeeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.