§ 80. Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba
(1) Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Loa taotlemise avalduses märgitakse:
1) omaniku või valdaja andmed – füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja kontakttelefoni number;
2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering;
3)
4) milleks taotlus esitatakse (võõrandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine);
5) loa realiseerimise viis (kellele ja mil viisil relv võõrandatakse, millises ulatuses relv ümber tehakse, kes relva ümber teeb, laskekõlbmatuks muudab või lammutab).
(2¹) Päritud, leitud, ühisomandis olnud või teises riigis laskekõlbmatuks või akustiliseks muudetud relva puhul märgitakse loataotluses:
1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber või juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
3) teises riigis laskekõlbmatu või akustilise relva kohta väljaantud tõendi koopia selle olemasolul.
(2²) Loale kantakse järgmised andmed:
1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2) juriidilise isiku vastutava isiku nimi ja isikukood;
3) loa väljaandmise eesmärk;
4) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
5) laskemoona kaliiber ja kogus;
6) relva ümbertegeva, lammutava, laskekõlbmatuks muutva või laskekõlbmatusnõuetele vastavust tuvastava isiku andmed;
7) eritingimused;
8) loa väljaandja;
9) loa väljaandmise kuupäev;
10) loa kehtivuse lõppkuupäev.
(2³) Enne relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise, relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise või lammutamise loa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3) Relvaloa puudumise korral lisatakse avaldusele relva omamise seaduslikkust tõendav dokument, mis tagastatakse pärast kontrollimist loa taotlejale.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.
(5) Luba ei anta isikule, kes kasutab relva paralleelrelvaloa alusel.
(6) Loa andmisest keeldumine tehakse taotlejale teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmist.
(7) Luba on kehtiv üks kuu, mille jooksul on relvaomanikul õigus relv võõrandada, anda see komisjonimüüki, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks.
(8) Kui luba ei olnud võimalik kasutada ühe kuu jooksul, pikendab Politsei- ja Piirivalveamet loa kehtivustähtaega ühe kuu võrra, kui pikendamise taotlus on põhjendatud ja esitatud enne loa kehtivustähtaja möödumist.
(9) Relva võõrandamise luba ei piira relva komisjonimüügiks vajaminevat aega.
(10) Kui relv soovitakse anda komisjonimüüki, tuleb selleks taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt relva võõrandamise luba. Relva komisjonimüüki võtmisel teavitab tegevusloa omaja sellest Politsei- ja Piirivalveametit, kes teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kande. Relvaomanik võib võtta komisjonimüüki antud relva tagasi, esitades taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teeb selle kohta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kande ning teavitab sellest tegevusloa omajat.
(11) Kui relvaluba tunnistatakse kehtetuks relva ümbertegemise ajal, annab relva Politsei- ja Piirivalveametile üle relva ümbertegija.
(12) Pärast tehingu sooritamist teeb tegevusloa omaja selle kohta kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning teavitab sellest Politsei- ja Piirivalveametit.
(13)
§ 81. Relvade parandamise ja ümbertegemisega tegeleva isiku kohustused
(1) Relvade parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud:
1) nõudma isikult, kes on toonud relva parandamiseks, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks, isikut tõendava dokumendi esitamist ja kontrollima nõutava loa olemasolu;
2)
3) teatama ümbertehtud või lammutatud relva ja selle omaniku või valdaja andmed Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva ümbertegemisest või lammutamisest arvates;
3¹) teatama laskekõlbmatuks muudetud relva või relva, mille vastavus laskekõlbmatusnõuetele on tuvastatud, omaniku või valdaja andmed ning edastama laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse koopia Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva laskekõlbmatuks muutmisest või käesoleva seaduse §-s 78² nimetatud tunnistuse kättesaamisest arvates;
4) hoidma vastuvõetud relva ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalikke tulirelva olulisi osi käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel ning tagama nende säilimise;
5) teatama relva vastuvõtmisest ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva vastuvõtmise päevast arvates.
(2) Keelatud on vastu võtta relva isikult, kes ei esita isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole nõutavat luba.
§ 82. Parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade arvestus
(1) Relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud pidama parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade, samuti relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestust.
(2) Arvestust peetakse käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud alustel ja korras.
(3)
(4)
(5)
(1) Relva ja laskemoona hävitamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kui terviku ja laskemoona füüsilist hävitamist.
(2) Hävitamisele kuuluvad:
1) sundvõõrandatud relv ja laskemoon, mida ei ole võimalik muul viisil realiseerida;
2) omaniku poolt hävitamiseks antud relv ja laskemoon;
3) kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ning hävitamisele kuuluvad relvad ja laskemoon;
4) Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isiku toodud ebaseaduslik relv ja laskemoon, mille ebaseaduslikus käitlemises on kriminaalmenetlus jäetud alustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 7 või lõike 2 alusel;
5) muu relv ja laskemoon seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud korras.
(3) Hävitamisele ei kuulu ajaloo- või kultuuriväärtusega relv. Ajaloo- või kultuuriväärtusega relv kuulub säilitamisele relvakollektsioonis käesoleva seadusega kehtestatud korras. RT I 2011-03-21 4 121032011004 2011-06-01
(4) Hävitamisele kuuluva relva ja laskemoona annab relvaomanik või -valdaja koos sellekohase avaldusega politseile, kes korraldab relvade ja laskemoona hävitamise.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab kohtuotsuse alusel määratud ametiasutus või ametiasutus, kelle valduses relv ja laskemoon on.
(4³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(5) Relv hävitatakse ümbersulatamise või vastava pressi all purustamise teel sellisel moel, et relva kui terviku ja selle üksiku osa edasine kasutamine oleks võimatu.
(6) Lõhkematerjali sisaldav laskemoon hävitatakse lõhkematerjaliseadusega kehtestatud korras.
(7) Relv ja laskemoon hävitatakse ametiasutuse peadirektori volitatud ametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võib kutsuda relvaomaniku või -valdaja, samuti muu ametiasutuse esindaja.
(8) Relva ja laskemoona hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber, relva markeering, kui see on olemas, laskemoona kogus, hävitamise koht, kuupäev ja moodus. Akti allkirjastavad relva või laskemoona hävitamisel viibinud isikud ning akti säilitatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Relvaomaniku või -valdaja taotlusel edastatakse talle akti koopia.
(9) Relva hävitamise kohta tehakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vastav märge.
§ 83¹. Nõuded relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega seotud isikule
Relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega võib tegeleda isik, kellel on kehtiv relvaluba.
§ 83². Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemine
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.
(2) Sõjarelva omadustega ametirelva ja selle laskemoona käideldakse käesoleva seaduse § 3 lõike 5 või 6 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.
(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=113072018008;104062025007 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatut ei kohaldata valitsusasutustele ja Kaitseliidule.
(5) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses on lubatud üksnes käesoleva seaduse §-s 83³³ sätestatud tegevusloa alusel.
(6) Laskemoona ja lahingumoona suures koguses käitlemine on laskemoona, välja arvatud padrunid, või lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi.
§ 83³. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona liigitamine
(1) Sõjarelvad liigitatakse järgmiselt:
1) käsitulirelvad;
2)
3) raskerelvad;
4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.
(1¹) Relvasüsteem on sõjarelv või mitu sõjarelva koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.
(2) Lahingumoon, välja arvatud laskemoon, on käesoleva seaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.
(2¹) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.
(2²) Piiramata käibega sõjarelva laskemoona või lahingumoona komponendid on:
1) kuul, haavel või muu lendkeha;
2) padrunikest, mürsu- või miinikorpus, mis ei ole täidetud lõhkematerjaliga või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga.
(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=104062025008 määrusega.
§ 83⁴. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva äriühingu (edaspidi ettevõtja) aktsia või osa võib omandada iga isik. Aktsiad ja osad on nimelised. Olulise osaluse võib omandada käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastav isik käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.
(2) Ettevõtja omandamine on käesoleva jao tähenduses juriidiliste isikute ühinemine või ettevõtja kõigi aktsiate või osade omandamine füüsilise või juriidilise isiku poolt. Ettevõtja võib omandada teise ettevõtja olulise osaluse sätestatud omandamisnõuete kohaselt.
(3) Olulise osaluse all mõistetakse olulist osa väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.
(4) Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
§ 83⁵. Olulist osalust omandavale ja omavale isikule esitatavad nõuded
(1) Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 1¹ sätestatud asjaolusid ning kes on:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või
2) NATO liikmesriigi kodanik või
3) OECD liikmesriigi kodanik või
4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või
5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumiga kooskõlastatult andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, NATO, muu välisriigi või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
§ 83⁶. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate või osade omandamisest teavitamine
(1) Isik, kes soovib sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab kümmet protsenti ettevõtja aktsia- või osakapitalist või aktsiatega või osadega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks ettevõtja tema kontrollitavaks ettevõtjaks (edaspidi omandaja), teavitab enne oma kavatsusest Politsei- ja Piirivalveametit või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi tegevusloa andja) ning esitab käesoleva seaduse § 83⁷ lõikes 1 nimetatud andmed.
(2) Olulise osaluse omandamisest peab teavitama ka isik, kes omandab osaluse pärimise, kinkimise või muu sellise tehinguga.
(3) Olulise osaluse omandamisest teavitamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 30 sätestatud teavitamise korda.
§ 83⁷. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed ja nende kontroll
(1) Käesoleva seaduse § 83⁶ lõikes 1 või 2 nimetatud olulise osaluse omandaja teeb tegevusloa andjale teatavaks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas omandatava osaluse suuruse ja esitab järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust omandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ning tegelik elukoha aadress;
2) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, põhikirja ärakiri, kui omandaja on asutatud väljaspool Eestit, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;
5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
6) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.
(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti. Välismaalasest füüsilisest isikust omandaja esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka oma elukoha riigi karistusregistri väljavõtte tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.
(3) Tegevusloa andja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.
(4) Tegevusloa andja teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate ja andmete kättesaamist, et on teate ja andmed kätte saanud.
(5) Tegevusloa andja hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 83⁵ esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise käesoleva seaduse §-des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.
§ 83⁸. Olulise osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused
(1) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muuta, kui tegevusloa andja ei keela oma otsusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 83⁷ ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust.
(2) Tegevusloa andja võib oma otsusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmise, kui:
1) omandajal ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 83⁵ sätestatud nõuded;
2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks tegevusloa andjale esitanud nõutud andmeid;
3) tegevusloa taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, jätnud andmed esitamata või esitanud puudulikke andmeid;
4) tegevusloa andja ei saa esitatud andmete alusel kõrvaldada mõistlikku kahtlust, et omandamine on ebasobiv ega vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
5) ettevõtja muutuks väljaspool Euroopa Liitu elava või asuva isiku kontrollitavaks ettevõtjaks ning selle isiku üle ei tehta tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha tegevusloa andjaga koostööd;
6) omandaja üle omab kontrolli tegevusloa andjale nimetamata isik.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmist, võib tegevusloa andja teha otsuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
(4) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud asjaolud, on tegevusloa andjal õigus oma otsusega keelata olulise osaluse omandajal ettevõtjas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine kuni otsuse tegemiseni või seda piirata.
(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus tegevusloa andja otsusega;
2) tegevusloa andja on teinud käesoleva seaduse § 83⁸ lõikes 3 või 4 nimetatud otsuse;
3) tehingust ei ole tegevusloa andjat käesoleva seaduse §-des 83⁶ ja 83⁷ sätestatud korras teavitatud;
4) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine käesoleva seaduse alusel lubati.
(2) Kui tehingu tulemusel esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid ettevõtja tema kontrollitavaks ettevõtjaks.
(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine.
(4) Kui teostati tehingust, millega ettevõtja pidi muutuma isiku kontrollitavaks ettevõtjaks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, on nende õiguste teostamine tühine.
Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja juhatus on kohustatud teavitama tegevusloa andjat oma makseraskustest. Koos teatega tuleb esitada ka kava, kuidas plaanitakse edaspidi järgida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
§ 83¹¹. Pankrotist ja pankrotimenetluse või saneerimise käigust teavitamine
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja pankrotti menetlev kohus, sõltumata tema asukohariigist, või ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur (edaspidi haldur) teavitab tegevusloa andjat, kui kohus:
1) nimetab ajutise pankrotihalduri;
2) kuulutab välja ettevõtja pankroti ja nimetab pankrotihalduri;
3) kinnitab pankrotiseaduse § 61 lõike 2 või 3 või § 68 lõike 3 kohaselt nimetatud pankrotihalduri;
4) lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata menetluse raugemise tõttu;
5) määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise võimaluse;
6) kinnitab ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse;
7) kinnitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates esitatakse samad andmed, mis on pankrotiseadusega ette nähtud esitada pankrotiteates või muus teates.
(3) Haldur annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid lisaks pankrotiseaduse § 55 lõike 3 punktis 5 nimetatud isikutele ka tegevusloa andjale.
(4) Saneerimisnõustaja on kohustatud tegevusloa andjat teavitama ettevõtja otsusest, tegevusest või tehingust, kui on tekkinud kahtlus, et see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(1) Tegevusloa andjal on õigus taotleda pankrotiseaduse § 61 lõigete 1‒3 või § 68 lõike 3 kohaselt kinnitatud pankrotihalduri vabastamist igal ajal pärast halduri kinnitamise teate saamist, kui tegevusloa andjal on kahtlus, et võlausaldajate üldkoosoleku või kohtu kinnitatud haldur ei täida pankrotimenetluse käigus seaduses sätestatud julgeolekunõudeid korralikule ja ausale haldurile omase hoolega või ei ole usaldusväärne isik sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja pankroti menetlemiseks.
(2) Kohus vabastab halduri lisaks pankrotiseaduse § 68 lõikes 2 sätestatule ka tegevusloa andja taotluse alusel.
(1) Tegevusluba, mis on ettevõtjale väljastatud enne maksejõuetuks muutumist, kehtib kuni tegevusloa tähtaja möödumiseni või kuni kohus kinnitab pankrotiseaduse § 129 lõike 6 kohaselt ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse või § 130 lõike 2 kohaselt juriidilise isiku lõpetamise otsuse.
(2) Kui pankrotimenetluse ajal muutub tegevusluba kehtetuks tähtaja möödumise tõttu, on halduril õigus taotleda uut tegevusluba, kui on täidetud kõik käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuded, sealhulgas peavad halduril olema täidetud ettevõtja juhatuse liikmele kehtestatud nõuded.
(1) Haldur peab tagama pankrotivaras oleva sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade hoidmise käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
(2) Haldur võib müüa pankrotivaras olevat sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona üksnes tegevusloa andja nõusolekul isikule, kellele on käesoleva seadusega antud õigus soetada, omada ja vallata sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona.
(3) Pankrotimenetlusega seotud tehingut, kui see on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende oluliste osade võõrandamine, ei või teha esindaja kaudu, kui ostja isik ei ole tuvastatav.
(4) Kui haldur kasutab pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel esindajat ning abilist, peab ta lisaks pankrotiseaduse § 62 lõikes 2 sätestatud pankrotitoimkonna nõusolekule taotlema tegevusloa andja nõusolekut.
(5) Halduril on õigus sõlmida leping Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või ettevõtjaga, kellel on käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 1, 5 või 6 sätestatud tegevuseks väljastatud tegevusluba sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona hoidmiseks oma territooriumil, või Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliiduga pankrotis oleva ettevõtte territooriumi valvamiseks. Ettevõtjaga lepingu sõlmimiseks on vaja enne taotleda tegevusloa andja nõusolekut.
(1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi võib tegevusloa andja ning strateegilise kauba komisjoni nõusolekul võõrandada ainult riigi relvajõududele või teisele ettevõtjale, kellel on nende toodete käitlemise õigus. Väljapoole Eestit sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade võõrandamisel tuleb arvesse võtta käesoleva seaduse ja strateegilise kauba seadusega kehtestatud tingimusi ja korda.
(2) Kui sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi ei õnnestu võõrandada käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb need hävitada. Hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 83⁵⁹ alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Hävitamise kulud kannab ettevõtja.
§ 83¹⁶. Ettevõtja osade ja aktsiate ning ettevõtte võõrandamise erisus
(1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja osasid või aktsiaid, mis moodustavad olulise osa väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, võib võõrandada üksnes isikule, kellel on täidetud käesoleva seaduse §-s 83⁵ sätestatud nõuded.
(2) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi käitleva ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamiseks on vaja taotleda lisaks pankrotiseaduse § 141 lõikes 1 nimetatud pankrotitoimkonna nõusolekule ka tegevusloa andja nõusolekut.
(3) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi käitleva ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võib võõrandada üksnes juriidilisele isikule, kellel on täidetud käesoleva seaduse §-s 83³⁴ sätestatud nõuded.
Käesoleva seadusega nõutava tegevusloa andja ja strateegilise kauba komisjoni nõusoleku taotlemata jätmise korral on asjakohane tehing või toiming tühine.
§ 83¹⁸. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamine, esitatavad andmed ja esitatud andmete kontroll
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja teavitab väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest strateegilise kauba seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud komisjoni (edaspidi strateegilise kauba komisjon) ja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed. Teavitada tuleb sellise lepingu sõlmimise kavatsusest, mille eesmärgipärase täitmise korral veetakse kaubana Eestisse sisse või Eestist välja sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona või tehakse seda teenuse osutamisena.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise kavatsusest tuleb teavitada ka siis, kui leping sõlmitakse strateegilise kauba seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud vahendaja vahendusel. Lepingu sõlmimise kavatsusest võib strateegilise kauba komisjoni teavitada ka vahendaja, kui ta valdab kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmeid.
(3) Teavitamine ei asenda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjale nõuet taotleda strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriluba.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab strateegilise kauba komisjonile teates vähemalt järgmised andmed:
1) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja (edaspidi teavitaja) nimi, registrikood, aadress, telefoninumber, elektronposti ja veebilehe aadress;
2) lepingu teise poole nimi, registrikood, aadress, telefoninumber, elektronposti ja veebilehe aadress;
3) lepingu projekt, selle puudumise korral lepingu eesmärk, sisu ja tähtaeg;
4) lepingu sõlmimise kavandatav aeg;
5) lepingu esemeks olevate sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona kogus;
6) strateegilise kauba nimekirja kategooria tähis ja number;
7) teavitaja kontaktisiku ja esindaja nimi, telefoninumber ning elektronposti aadress;
8) andmed sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks antud tegevusloa kohta: tegevusloa number ja kehtivusaeg.
(5) Strateegilise kauba komisjonil on õigus nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete muu asjakohase teabe esitamist.
(6) Kui strateegilise kauba komisjon ei ole 20 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate saamist nõudnud muu asjakohase teabe esitamist või keelanud lepingu sõlmimist, loetakse, et strateegilise kauba komisjonil ei ole vastuväiteid lepingu sõlmimise kohta.
(7) Kui strateegilise kauba komisjon on nõudnud muu asjakohase teabe esitamist, pikeneb koos teatega esitatud andmete läbivaatamise aeg muu asjakohase teabe esitamiseks antud tähtaja või päevade arvu võrra, kuni teavitaja esitab nõutud teabe.
§ 83¹⁹. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise keelamise alused
(1) Strateegilise kauba komisjon võib keelata väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise samadel asjaoludel ja alustel, mille kohaselt ta keelduks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlejale andmast strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriluba.
(2) Kui teavitaja jätab strateegilise kauba komisjonile esitamata muu nõutud asjakohase teabe, keelab strateegilise kauba komisjon väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise strateegilise kauba seaduse § 19 lõike 2 punktis 7 või 8 sätestatud alusel.
§ 83²⁰. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmise tagajärjed
(1) Väljaspool Eestit asuva tellijaga sõlmitud leping sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks on tühine, kui ettevõtja jätab lepingu sõlmimise kavatsusest strateegilise kauba komisjoni teavitamata või jätab strateegilise kauba komisjonile nõutud lisateabe esitamata.
(2) Strateegilise kauba komisjon võib keelduda strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa andmisest nimetatud seaduse § 19 lõike 2 punkti 8 alusel usalduse kaotuse tõttu.
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlev ettevõtja on Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing, samuti Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asutatud sellesarnane juriidiline isik.
(2) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja sissemakstud aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.
(1) Ettevõtja ja tema juhatuse asukoht peab olema Eestis.
(2) Ettevõtja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et ettevõtja ja tema juhatus on Eestis.
(1) Ettevõtja juhtideks loetakse ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmeid ning prokuristi. Ettevõtja juhiks loetakse ka muu isik, kes täidab ülesandeid, mida tavapäraselt täidab juhatuse liige.
(2) Ettevõtja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 1¹ sätestatud asjaolusid ning kes on:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või
2) NATO liikmesriigi kodanik või
3) OECD liikmesriigi kodanik või
4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või
5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumiga kooskõlastatult andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, NATO, muu välisriigi või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
(3) Ettevõtja juht on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale ettevõtja ning iseenda majanduslikest huvidest.
(4) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat juhatuse liikme, nõukogu liikme või prokuristi vahetamise kavatsusest, esitades vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue juhatuse liikme, nõukogu liikme või prokuristi andmed käesoleva seaduse § 83²⁹ lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse § des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.
(1) Ettevõtja töötaja ei või olla isik:
1) kes on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või narkootikumidega seotud süüteo eest või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades, ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
2) kes on tagaotsitav või käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegude toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav;
3) kelle kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga.
(2) Ettevõtja alltöövõtjatele ja ettevõtjale teenuse osutajatele kohaldatakse ettevõtja töötajatega samu nõudeid.
(3) Töötajal, kes puutub laskemoona või lahingumoona käitlemisel vahetult kokku lõhkeainega, peavad olema täidetud lõhkematerjaliseaduse § 21 lõike 2 alusel lõhkajale kehtestatud tervisenõuded.
(4) Sõjarelvadega vahetult kokku puutuval töötajal peavad olema täidetud käesoleva seaduse § 35¹ lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuded.
(5) Isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tervisenõuetele tehakse kindlaks enne tööle asumist ja töötamise ajal regulaarse tervisekontrolliga iga kahe aasta järel ning seda tõendatakse tervisetõendiga. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teisi eriarste. Ettevõtja kannab tervisekontrolli ja tervisetõendi väljastamisega seotud kulu.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv Kaitseliidu relva kandmise luba.
(6) Ettevõtja töötajad on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale tööandja ja iseenda majanduslikest huvidest.
(7) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat töötaja vahetamise või uue töötaja töölevõtmise kavatsusest, esitades vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue töötaja andmed käesoleva seaduse § 83²⁹ lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse §-des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.
(1) Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.
(2) Vastutavaks isikuks võib määrata füüsilise isiku:
1) kes on Eesti kodanik või välismaalane, kes vastab käesoleva seaduse § 30 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud tingimustele;
2) kes vastab käesoleva seaduse § 83²⁴ lõigetes 1 ja 3‒5 sätestatud nõuetele;
3) kelle alaline töökoht asub Eestis.
(3) Kehtetu
(4) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva või relvasüsteemi käitlemisega, peab vastutav isik olema läbinud sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami positiivsele tulemusele.
(4¹) Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatuse, tingimused ning läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026098&id=105062025007 määrusega.
(4²) Vastutav isik peab sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami iga viie aasta järel.
(4³) Vastutav isik peab enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami sooritamist tasuma riigilõivu.
(5) Kui ettevõtja tegeleb laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt.
(6) Vastutav isik ei või tegutseda samal ajal mitme ettevõtja vastutava isikuna ega olla vastutav mitme käitlemiskoha eest, kui tema töökoormus ei võimalda tal seetõttu oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.
(7) Vastutav isik on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale tööandja ning iseenda majanduslikest huvidest.
(8) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat vastutava isiku vahetamise kavatsusest, esitades tegevusloa andjale vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue vastutava isiku andmed käesoleva seaduse § 83²⁹ lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse §-des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.
1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlev ettevõtja kehtestab juhtide, vastutava isiku ja töötajate tegevust reguleeriva sise-eeskirja ning töökorra, kus tuleb muu hulgas kindlaks määrata vähemalt:
1) ettevõttes teabe ja dokumentide liikumise kord;
2) aruannete koostamise ja esitamise kord;
3) sisekontrolli rakendamise kord;
4) sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise kord.
(1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleval ettevõtjal peab olema vastutuskindlustus sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemise tagajärjel kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks.
(2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele:
1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski;
2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) kindlustusjuhtum on ettevõtja vastutusel toimuv sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju.
(3) Ettevõtja peab valima kindlustussumma, mis on mõistlik, arvestades sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud tegevuskohta, sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona kogust ning käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjaolusid. Kindlustussumma peab katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2 hõlmatud nõuded ega tohi olla väiksem kui 400 000 eurot.
(4) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis tekkis:
1) ettevõtja süül keskkonna kvaliteedi halvenemise tagajärjel, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks;
2) käitaja valduses olevale varale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul;
3) kahjustatud isiku valduses oleva puudusega toote tõttu, mille puhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1061 sätteid;
4) kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille kahjustatud isik põhjustas tahtlikult.
(5) Kindlustusandjal on õigus keelduda vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui ettevõtja keeldub esitamast riskianalüüsi ja muid tõendeid, mida kindlustusandja peab vajalikuks, et tuvastada kindlustusriski hindamisega seotud asjaolusid.
(1) Taustakontrolli tehakse järgmiste käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks:
1) paragrahvis 83⁵ sätestatud nõuded olulist osalust omavale isikule;
2) paragrahvi 83²³ lõikes 2 sätestatud nõuded ettevõtja juhtidele;
3) paragrahvi 83²⁴ lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded ettevõtja töötajale, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või nende olulistele osadele või nendega seotud teabele;
4) paragrahvi 83²⁵ lõikes 2 sätestatud nõuded ettevõtja vastutavale isikule.
(2) Taustakontroll käesoleva seaduse tähenduses on isiku andmete töötlemine avaliku ja põhiseadusliku korra ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil järgmistel juhtudel:
1) tegevusloa kontrollesemesse kuuluva isikulise majandustegevuse nõude kontrollimiseks;
2) isiku sobivuse hindamiseks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse omandamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel antud kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab taustakontrolli tegemisest Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks asjaomase tähtsa teabe Politsei- ja Piirivalveametile, kui see ei ole vastuolus julgeolekuasutuse eesmärkidega ega teabe töötlemise tingimustega.
§ 83²⁹. Taustakontrolli jaoks esitatavad andmed ja menetluse tähtaeg
(1) Taustakontrolli tegemiseks peab kontrollitav täitma isikuandmete ankeedi või esitama käesoleva seaduse § 83⁷ lõigetes 1‒3 nimetatud andmed ja dokumendid tegevusloa andjale. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab kontrollitava esitatud andmed ning dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedis käesoleva seaduse § 83²⁸ lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimiseks järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;
4) varem kasutatud ees- ja perekonnanimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;
5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;
6) passi või ID-kaardi andmed;
7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed;
8) perekonnaseis;
9) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed lähedaste isikute kohta;
10) hariduskäigu andmed;
11) varasemate töökohtade ja praeguse töökoha andmed;
12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;
13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;
14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;
15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.
(3) Kui kontrollitav elab Eestis, esitab ta koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökoha andmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ja karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist isikuandmete ankeedis märgitud elukohariikidest, kus ta on elanud vähemalt kuus kuud, välja arvatud Eestist, kui välislepingust ei tulene teisiti.
(4) Väljaspool Eestit elav isik, kes kandideerib või kellele on tehtud suunatud pakkumine asuda tööle ettevõtja juurde, esitab koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökoha andmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ja karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist isikuandmete ankeedis märgitud elukohariikidest, kus ta on elanud vähemalt kuus kuud. Esitatavad dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.
(5) Isikuandmete ankeedi andmete loetelu ja ankeedi näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=128062018027 määrusega.
(5¹) Taustakontrolli tegemiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 nimetatud andmeid kontrollitakse 20 tööpäeva jooksul alates kõikide andmete ja dokumentide saamisest. Kui kontrolli jaoks tuleb teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohaliku omavalitsuse asutusele, haridusasutusele või muule asjakohasele asutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 40 tööpäeva võrra. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab tegevusloa andjat kirjalikult kontrolliga tuvastatud asjaoludest, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 83²⁸ lõikes 1, kui see ei ole vastuolus teabe töötlemise tingimustega.
(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja nende töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.
(1) Kui kontrollitav jätab ankeedis nõutud andmed esitamata või kui tema esitatud andmetes on puudusi, võib taustakontrolli teostaja määrata kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kui kontrollitav ei kõrvalda puudusi tähtaja jooksul, võib taustakontrolli teostaja jätta taustakontrolli ajendiks olnud taotluse või muu tahteavalduse läbi vaatamata ning teavitab sellest ettevõtjat.
§ 83³¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga, päringu tegemine sideettevõtjale ja isikuandmete avaldamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja olulise osaluse omandaja või tegevusloa taotleja või pärast tegevusloa andmist tegevusloa taotlejale esitatud isikute kohta isikuandmeid koguda kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta päringuga sideettevõtjale, kui seda on vaja, et otsustada olulise osaluse omandamise lubamine või tegevusloa andmine, selle kehtivuse peatamine või selle kehtetuks tunnistamine.
(2) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib avaldada avaliku teabe seaduses sätestatud korras riigiasutustele ainult tausta- või julgeolekukontrolli tegemiseks.
Taustakontrolli teostaja võib töödelda taustakontrolli tegemisel kontrollitava kohta andmekogudes olevat avalikku või piiratud juurdepääsuga teavet, samuti arvutivõrgus, meedias, sotsiaalmeedias, otsingumootorites ja eraõiguslikel alustel asutatud andmekogudes avalikustatud andmeid ulatuses, mida on vaja taustakontrolli adressaadi sobivuse hindamiseks ning käesoleva seaduse §-s 83⁵, 83¹⁹, § 83²³ lõikes 2, § 83²⁴ lõikes 1 või 2 või § 83²⁵ lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.
(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) sõjarelva, selle olulise osa või lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona valmistamine;
2) sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osade ümbertegemine teenuse osutamisena;
3) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedamine;
4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;
5) laskemoona või lahingumoona hoidmise teenuse osutamine;
6) laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamine.
(2) Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba peab olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba on nõutav ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet.
(4) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks.
(4¹) Tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.
(5) Tegevusluba ei ole üleantav ja selle kasutamine teise ettevõtja või isiku poolt on keelatud.
1) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusluba, kui tal on täidetud järgmised nõuded:
1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asutatud juriidiline isik;
2) tema aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 25 000 eurot;
3) tema aktsia- või osakapital on enne tegevusloa taotlemist sisse makstud;
4) tema asukoht ja juhatuse asukoht on Eestis;
5) tema osanikel ja aktsionäridel, sealhulgas kaudsetel osanikel ja aktsionäridel, prokuristil, juhatuse ja nõukogu liikmetel ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul, on täidetud käesoleva seaduse §-s 83⁵ ja § 83²³ lõikes 2 sätestatud nõuded;
6) tema vastutaval isikul on täidetud käesoleva seaduse § 83²⁵ lõikes 2 sätestatud nõuded;
7) tema töötajatel, alltöövõtjal ja teenuse osutajal on täidetud käesoleva seaduse § 83²⁴ lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded;
8) tal on käesoleva seaduse §-s 83²⁷ sätestatud nõuete kohane vastutuskindlustus;
9) ta ei tegele turvateenuste osutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusloa taotlemisel;
10) ta ei osuta eradetektiiviteenust;
11) tegevusloa andmine ei tekita kõrgendatud ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale, ei kahjusta riigi välissuhtlust ega sea ohtu riigi julgeolekut.
(1) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒4 sätestatud tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon ning sama lõike punktides 5 ja 6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sama komisjoni kaudu.
(2) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevusloaga taotletava tegevuse kirjeldus, sealhulgas sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kogus;
2) tegevusluba taotleva ettevõtja osanike ja aktsionäride nimekiri ning ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta: ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, elukoht, telefoninumber, samuti andmed vastutava isiku pädevuse kohta;
4) töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
5) alltöövõtjate ja teenuse osutajate nimekiri, kus on märgitud ettevõtja täielik nimi ja registrikood ning töötajate ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
6) käitlemiskoha aadress ja telefoninumber;
7) väljavõte ettevõtja raamatupidamisdokumentidest, mis kinnitavad aktsiakapitali või osakapitali sissemaksmist;
8) kui käitlemiskoha asukoha kinnistu ja hooned ei kuulu tegevusloa taotlejale, kinnistu ja hoonete üüri- või rendilepingu või muu kinnistu ja hoonete kasutamise õigust kinnitava lepingu koopia, mis tõendab, et tegevusloa taotlejal on õigus kasutada kinnistut ja sellel paiknevaid hooneid taotletava tegevuse jaoks;
9) andmed vastutuskindlustuse kohta.
(4) Tegevusloa esmakordsel taotlemisel ei pea taotlusega esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4‒6 ja 8 sätestatud andmeid, kui need ei ole taotluse esitamise ajaks teada.
(5) Ettevõtja peab esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed esimesel võimalusel, kuid enne töötajaga töölepingu või muu sellise lepingu sõlmimist või alltöövõtja või teenuse osutajaga lepingu sõlmimist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2‒5 loetletud andmetele lisaks tuleb esitada ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete, vastutava isiku, tema asendaja, töötajate, alltöövõtja ning teenuse osutaja töötajate käesoleva seaduse § 83²⁹ lõikes 2 nimetatud täidetud isikuankeedid ja sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid.
(7) Kui ettevõtja käitleb sõjarelvi ainult tellija tegevus- või asukohas, ei pea tegevusloa taotluses esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 8 sätestatud andmeid.
(1) Käesoleva seaduse § 83³⁵ lõikes 1 nimetatud komisjoni ülesanne on tegevusloa andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine.
(2) Komisjoni kuuluvad:
1) Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Kaitseväe esindajad, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒4 nimetatud tegevuseks;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti ning Kaitseväe esindajad, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on asendusliige.
(4) Komisjoni moodustamise ning töö- ja asjaajamiskorra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.