(1) Käesolev seadus sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.
(1¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1²) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2)
(3)
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.
(2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.
(3) Laskespordiorganisatsioon on käesoleva seaduse tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi.
(4) Laskespordiklubi on käesoleva seaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige.
(5) Muuseum on käesoleva seaduse tähenduses riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum või muuseumiseaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonile ning mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona.
(6) Muuseumi relvakollektsioon on käesoleva seaduse tähenduses ajaloolist või kultuurilist väärtust omavate relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona korrastatud kogum või üksikeksemplarid, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada eksponeerimiseks või uurimistööks ja mis on kantud muuseumiseaduse § 15 alusel loodud muuseumide andmekogusse.
(7) Riigikaitses osalev isik on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes on:
1) tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse § 7 tähenduses;
2) sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige;
3) sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni liige (edaspidi esindusorganisatsioon).
(8) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutav ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes on meresõiduohutuse seaduse § 75³ kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohu piirkonnas osutama relvastatud laevakaitset.
(1) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;
1¹) esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel;
2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;
3) laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusmäärus), III lisas sätestatud laskekõlbmatust tõendav dokument, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;
3¹) enne 2016. aasta 8. aprilli laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on käesoleva seaduse alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendav tunnistus, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;
4) strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjarelvale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;
4¹) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveole ning Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel;
5) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele lõhkematerjaliseadusega reguleeritud küsimustes, välja arvatud sõjarelva laskemoonale ja pürotehnilisele tootele ning lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;
5¹)
6) terariistale, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused;
7)
8) ametirelvadele, nende laskemoonale ning valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olevale lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;
9) Kaitseliidu relvale ja selle laskemoonale, kui käesolev seadus või Kaitseliidu seadus ei sätesta teisiti;
10) ametirelvale ja selle laskemoonale, mida kannab relvastatud pardasaatja või teise riigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu ameti ametnik, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 3¹ sätestatud juhul;
11) riigi omandis ja riikliku ekspertiisiasutuse valduses olevale relvale ja laskemoonale, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10¹ sätestatud juhul;
12) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona käitlemisele, välja arvatud käesoleva seaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükk.
(2)
(3) Käesolevas seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi suhtes.
§ 2¹. Tulirelvadealane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus
(1) Politsei- ja Piirivalveamet vahetab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, relvakandmisloa või relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) andmisest keeldumise kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimise eelloa ja loa kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lähtutakse teabe vahetamisel järgmistest Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest:
1) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks (ELT L 116, 03.05.2019, lk 1–4);
2) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord (ELT L 307, 01.09.2021, lk 3–8).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu, mida on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem).
(4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu isikust:
1) kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 26 lõike 4 või 5 alusel kollektsioneerimisluba;
2) kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 5, 6, 6¹, 7, 8, 9, 11, 11¹ või 11² või lõikes 4 sätestatud loa andmist välistavate asjaolude tõttu relvaluba, soetamisluba või relvakandmisluba;
3) kelle relvaloa, soetamisloa, kollektsioneerimisloa või relvakandmisloa kehtivus peatati käesoleva seaduse § 26 lõikes 8, § 40¹ lõikes 7 või § 43 lõike 1 punktis 1, 1¹, 2, 2¹ või 5 sätestatud alusel;
4) kelle relvaluba, soetamisluba, kollektsioneerimisluba või relvakandmisluba tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 26 lõikes 10 või 11, § 43 lõike 3 punktis 2, 9, 9¹, 9⁴ või 9⁵ või lõikes 3¹, 3² või 3³ või § 40¹ lõikes 7 sätestatud alusel.
(5) Siseturu infosüsteemi kaudu vahetatud teave jääb siseturu infosüsteemis juurdepääsetavaks kümneks aastaks alates käesoleva lõike punktides 1–3 osutatud kuupäevast, mis asjaomase keeldumisotsuse puhul kehtib ja on nimetatud kuupäevadest kõige hilisem, võttes arvesse võimalikku ajakohastamist komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1423 artikli 4 alusel:
1) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, millal tehti keeldumisotsus;
2) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, millal kirjet viimati ajakohastati, et kinnitada, et keeldumisotsus on endiselt jõus;
3) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud keeldumisotsuse kindla lõppkuupäevana.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas relvaluba, soetamisluba, relvakandmisluba või kollektsioneerimisluba taotleva isiku kohta on siseturu infosüsteemi esitatud teade, et talle on keeldutud väljastamast teises Euroopa Liidu liikmesriigis turvalisuse või tema ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relva käitlemise luba.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu, et on väljastanud käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendi, ning kontrollib siseturu infosüsteemi esitatud teavet dokumentide kohta, mis on vajalikud relva ja laskemoona Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks.
§ 3. Relvade ja laskemoona liigitus kasutusvaldkonna ning omaduste järgi
(1) Relvad jagunevad põhilise kasutusvaldkonna järgi järgmiselt:
1) ametirelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks;
2) tsiviilrelv ‒ relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, asjakohase spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.
(2) Ametirelvad jagunevad järgmiselt:
1) teenistusrelv – relv, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks;
2) sõjaväerelv – relv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks.
(3) Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa.
(4) Harjutusrelv on ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada.
(5) Teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=112092018006 määrusega.
(6) Sõjaväerelvade, nende laskemoona ning lahingumoona käitlemise nõuded ja korra ning üleandmise korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=110072018017 määrusega.
(7) Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoona ning osade käitlemisele ja üleandmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korda, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.
(8) Ametirelvi, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osi võib üle anda käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 või vangistusseaduse § 71 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(9) Ametirelva registrikanne näitab, mis korra kohaselt seda relva käideldakse ja selle üle arvestust peetakse.
§ 3¹. Relvastatud pardasaatja ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelvad ja nende laskemoon
(1) Teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametnikule, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, on lubatud järgmised ametirelva liigid:
1) tulirelv;
2) gaasirelv;
3) külmrelv;
4) pneumorelv;
5) elektrišokirelv;
6) harjutusrelv.
(2) Relvastatud pardasaatjale on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud ametirelva liigid.
(3) Ametirelva laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud ametirelvades kasutatav laskemoon.
(3¹) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi viia üksnes vastava Eesti ametiasutuse teatise alusel.
(4) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametnik võib ametirelva kasutada üksnes juhul, kui esineb oht ametniku või teise inimese elule. Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri ja ilmsete raseduse tunnustega naise vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks.
(5) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=13125903 määrusega.
§ 4. Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel
Ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, võib tulirelva kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba. Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid.
(1) Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(2) Alates pärandi vastuvõtmise päevast kolme kuu jooksul on pärijal õigus:
1) esitada taotlus päritud relva kohta relvaloa saamiseks;
2) esitada taotlus päritud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;
3) võõrandada päritud relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(3) Kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, peab pärija võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisest keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4) Pärandvaras olevat, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(5) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
(1) Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
(2) Relv ja laskemoon sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.
(3) Sundvõõrandamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. Sundvõõrandamise otsuses näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale.
(3¹) Kui hüvitise saaja ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning sundvõõrandamise otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib Politsei- ja Piirivalveameti ametnik otsuse avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3²) Sundvõõrandamise otsuse avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse hüvitise saaja isikuandmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Sundvõõrandamise otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise.
(4) Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026098&id=13255835 määrusega.
(5) Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=127032015003 määrusega.
(1) Kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara jagamisel jäävad ühele neist teise nimele registreeritud relv ja laskemoon, on ta kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(2) Alates jagatud varale omandiõiguse tekkimise päevast kolme kuu jooksul on omanikul õigus:
1) esitada avaldus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;
2) esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;
3) võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(3) Juhul kui relvaloa andmisest keeldutakse, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on paralleelrelvaluba sama relva kohta ning tal on käesoleva seaduse kohased tingimused relva hoidmiseks, võib ta relva ja laskemoona käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud toimingute ajal oma käes hoida.
(1) Pankroti korral peab pankrotihaldur tagama pankrotivaras oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Pankrotivaras olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse pankrotihalduri taotluse alusel.
(3) Kui pankrotivaras olevat relva ja laskemoona ei õnnestu võõrandada kuue kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, hävitatakse need käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
(4) Pankrotivaras olevale sõjarelvale, sõjarelva laskemoonale ja lahingumoonale kohaldatakse käesoleva seaduse 11¹. peatüki 3. jaos sätestatud nõudeid.
§ 8¹. Täitemenetluse objektiks olev relv ja laskemoon
(1) Täitemenetluse käigus peab kohtutäitur tagama täitemenetluse objektiks oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Täitemenetluse objektiks olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse kohtutäituri taotluse alusel.
(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või arestida ega täitemenetluses müüa.
(1) Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast avalikult seitsme tööpäeva jooksul arvates leitud relva ja laskemoona temale üleandmise päevale järgnevast päevast.
(3) Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel avalikult teatamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes.
(4) Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest kolme kuu jooksul on omanikul õigus:
1) esitada taotlus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;
2) esitada taotlus omandatud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;
3) võõrandada relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(5) Kui leidjale keeldutakse leitud relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(6) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(7) Kui leidja ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 4 või 5 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad need sundvõõrandamisele.
§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine
(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.
(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.
(3) Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile.
§ 10¹. Ekspertiisiasutuses ekspertiiside tegemiseks kasutatavate relvade ja laskemoona käitlemine
Riigi omandis olevate relvade ja laskemoona, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=13244635 määrusega.
1) Relvad liigitatakse järgmiselt:
1) tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha;
2) gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;
3) pneumorelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;
4) külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;
5) heitrelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;
6) elektrišokirelv – relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel;
7) hoiatus- ja signaalrelv – seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks;
8) akustiline relv – spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, sealhulgas automaattulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel;
9) laskekõlbmatu relv – tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada.
(1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on:
1) püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm;
2) püstol – tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas;
3) revolver – trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.
(2) Tulirelvade liigid kasutatava padruni järgi on:
1) tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun;
2) tulirelv, mille laskemoonaks on ääretulepadrun.
(3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne – tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne – tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud – sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.
(1) A-klassi relvad on:
1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;
2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;
3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;
4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;
6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;
7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.
(2) B-klassi relvad on:
1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline püstol;
2) kesktulepadrunit kasutav ühelasuline püstol;
3) ääretulepadrunit kasutav ühelasuline püstol üldpikkusega alla 280 mm;
4) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit;
5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit;
6) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud kuni 20 padrunit mahutav padrunisalv;
7) revolver;
8) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega kuni 600 mm;
9) kõik käesoleva lõike punktides 1–4, 6–8 ja 10 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;
10) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.
(3) C-klassi relvad on:
1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega üle 600 mm;
2) ühelasuline püss;
3) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit;
4) käsitsi ümberlaetav ääretulepadrunit kasutav püss;
5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit;
6) käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kaksteist kesktulepadrunit;
7) ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol üldpikkusega vähemalt 280 mm;
8) kõik käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 ja käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;
9) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt;
10) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud relvad.
(4) Relva kuuluvus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud klassi määratakse, kui relv kantakse käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendile.
1) Gaasirelvade liigid on:
1) gaasipihusti;
2) gaasipüstol, gaasirevolver – gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.
(1) Külmrelvade liigid on:
1) löögirelv (kumminui, teleskoopnui, kettnui, teraspiits, kasteet jt);
2) torkerelv (pistoda, torketääk, stilett jt);
3) torke-lõikerelv (jahinuga ja -puss, allveenuga, tääknuga jt);
4) torke-raierelv (mõõk jt).
(2) Kumminui on kummist või plastmassist löögirelv, mis on ette nähtud enesekaitseks ja ründe tõkestamiseks ründaja lühiajalise kahjustamise teel.
(3)
1) Heitrelvade liigid on:
1) amb – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise mehaanilise seadise abil;
2) sportvibu;
3) allveerelv (allveepüss ja -püstol);
4) viskerelv (visketähik, viskepiik, viskenuga).
(1) Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest:
1) püssirohi või muu paiskelaeng;
2) sütik;
3) kuul, haavel või muu lendkeha;
4) padrunikest.
(2) Padrunite liigid on:
1) tulirelvapadrun, mille lendkehaks on kuul või haavel;
2) gaasirelvapadrun, mille lendkehaks on gaas.
(3) Tulirelvapadrunite liigid on:
1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel;
2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus.
§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasipihusti;
2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
2¹) hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga;
3) jahinuga ja -puss;
3¹) tääknuga;
3²) torketääk;
4) allveenuga;
5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7) amb;
8) sportvibu;
9) allveerelv.
(2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel või muu lendkeha ja padrunikest.
(3) Piiramata tsiviilkäibega relvale ja laskemoonale laieneb käesolev seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–9 ning käesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja § 28 lõike 2 osas.
(4) Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2¹ nimetatud relva kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2–4 sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud relva võib kasutada jahiks vähemalt 18-aastane isik jahiseaduses sätestatud korras ja tingimustel.
(6) Lubatud on üksnes lakrimaatoritega CS või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%.
(7) Gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks.
(9) Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate piiramata tsiviilkäibega relvade väljavedu ning edasitoimetamine toimub kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega.
(1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasirelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud gaasipihusti;
2) pneumorelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud pneumorelv;
3) külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3–6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;
4)
5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad;
6) akustilised relvad.
(1¹) Piiratud tsiviilkäibega võib olla ka sõjarelv, millele on käesoleva seaduse § 23 kohane tüübikinnitus antud ning mida ei ole nimetatud § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 ega sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, ning selle laskemoon.
(2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
2)
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv.
(2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
(3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrišokirelv.
(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
2) soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
3) soomust läbistava toimega lõhkelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;
4) soomust läbistava toimega süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6) eriohtlikkusega relvade, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelva laskemoon.
(5) Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=12819844 määrusega.
(1) Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, padrunisalv ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.
(2) Tulirelva osadena käsitatakse ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.
(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada vaid lasketiirus, laskepaigas, jahipidamisel ning jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Helisummuti omamise õiguse annab relvaluba.
(3¹) Helisummuti tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 või 2 või § 31 lõike 1 punktis 2 või 6 nimetatud otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid jahipidamisel, lasketiirus või laskepaigas.
(4) Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil. Lasersihikut on lubatud kasutada Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja relval.
(5) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiirus, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul. Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss.
(5¹) Öösihiku tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 ja § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid lasketiirus, laskepaigas või jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul.
(5²) Juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle on väljastatud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või tegevusluba § 66 lõike 1 punktis 1, 1¹, 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.
(6) Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa.
(7) Poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi mõlemad piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, omada ja vallata üksnes füüsiline või juriidiline isik:
1) kellele väljastatud relvaloale on märgitud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹ või 6 või § 31 lõike 1 punktis 2¹, 3 või 7 nimetatud otstarve;
2) kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba;
3) kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv;
4) kellele on käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1, 1¹, 2, 4 või 5 või § 83³³ alusel väljastatud tegevusluba;
5) kes on riigikaitses osalev isik ja kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta;
6) kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset.
(8) Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.
(9) Piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud nõudele vastav isik võib piiratud käibega padrunisalve tulirelvale kinnitada ja kasutada Kaitseliidu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalve, peab see asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis.
(1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.
(1¹) Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks.
(2) Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.
(3) Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis.
(4) Adapter on tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism.
(1) Relva ja laskemoona tüübikinnituse (edaspidi tüübikinnitus) käigus tehakse kindlaks relva- või padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ja määratakse kasutusvaldkond, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 25.
(2) Tulirelva olulisele osale tehakse tüübikinnitus koos relvamudeliga, mille külge paigaldamiseks on osa ette nähtud. Tüübikinnitusele ei kuulu relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad, teleskoopnuiad ega piiramata tsiviilkäibega relvad.
(3) Relv loetakse relvamudeliks siis, kui:
1) selle ehitus ja kuju kogumina on kordumatu või
2) see on algseks prototüübiks ühe ja sama tootja poolt valmistatud teistele samasuguse ehituse ja kujuga relvadele ning selle nimetuses järgneb tootja- või marginimele vahetult vähemalt üks seda relvamudelit sama tootja teistest relvadest eristav tähis.
(4) Laskemoon loetakse laskemoona mudeliks vastavalt padruni kaliibritähisele, mis näitab üheaegselt nii pihtamislaengu kui ka padrunikesta üldehitust või viitab relvale, mille laskemoonaks laskemoona mudel algselt konstrueeriti. Kaliibritähiste sünonüümid loetakse ühe ja sama laskemoona mudeli tähistusteks.
(5) Tuli-, gaasi- ja pneumorelv loetakse vastavate relvade modifikatsiooniks, kui:
1) selle relva mudelile on antud tüübikinnitus,
2) ühesugused on nii relvamudeli ja -modifikatsiooni kuju kui ka mehhanismide ehitus ja paigutus, välja arvatud spetsiaalsed muudatused parema- või vasakukäeliseks kasutamiseks ja selle muu ehitus on mudeliga samane ja erinev on ainult kaliibritähis,
3) selle muu ehitus on relvamudeliga samane, kuid mõõtmed on proportsionaalselt väiksemad,
4) selle muu ehitus vastab relvamudelile, kuid relvaraud on pikem või lühem või
5) selle relvamudeli ja -modifikatsiooni vahelised erinevused avalduvad viimistluses ning püssilae või käepideme või muu tugiosa materjalis.
(6) Padrunid jagunevad erinevate pihtamislaengute alusel padrunimodifikatsiooniks, kui:
1) selle padruni mudelile (kaliibritähise järgi) on antud tüübikinnitus,
2) selle kuuli ehitus on erinev,
3) selle haavlite-kartetšide läbimõõt on erinev või
4) sellel on muu pihtamislaeng.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2–4 nimetatud erinevuste puudumisel loetakse erineva pikkuse või erinevast materjalist padrunikestaga sileraudse püssi padrunid samaks padrunimudeliks ja -modifikatsiooniks.
(8) Huvitatud isiku taotlusel tehakse tüübikinnitus relva või laskemoona Eestisse sissetoomisel, Eestis valmistamisel, teisest kasutusvaldkonnast ületoomisel, samuti pärast relva ümberehitamist.
(9) Relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui:
1) otsustatakse käesoleva seaduse alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine või pikendamine;
2) on vaja kindlaks teha või üle kontrollida relva või laskemoona liiki, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükist ning §-dest 3 ja 25.
(10) Relva- ja padrunimudeli tüübikinnitust tehakse vastava tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise kirjanduse alusel. Tüübikinnitust tegeval asutusel on õigus nõuda tüübikinnituse algatajalt konkreetse relvaeksemplari või täiendavate materjalide esitamist.
(11) Tüübikinnituse tulemusena tsiviilrelvaks tunnistatud relvamudeli andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri tüübikinnituste loetelusse tsiviilkäibesse lubatud tsiviilrelva mudelina. Relvamodifikatsiooni andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ilma tüübikinnituseta. Registrikande alusel loetakse tsiviilrelva laskemoonaks sellised padrunid, mille kohta on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud valmistaja ja pihtamislaengu andmed. Enne 2002. aasta 31. märtsi tsiviilkäibesse lubatud relvade ja laskemoona mudelid ning modifikatsioonid loetakse tüübikinnituse saanuks, kui registrikandega ei ole määratud teisiti.
(12) Tsiviilkäibes keelatud relva- ja padrunimudelitele ning nende modifikatsioonidele tehakse tüübikinnitus ainult selle relva või padruni kollektsioneerimise registreerimiseks.
(13) Tüübikinnituse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=13255985 määrusega.
(14) Tüübikinnitust teeb Vabariigi Valitsuse ./dyn=130062026098&id=12898212 määrusega volitatud asutus.
§ 24. Teenistus- ja tsiviilrelvade register ning elektrooniline menetlus
(1) Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks asutatud andmekogu. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri eesmärk on:
1) tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgitavus;
2) tagada käesoleva seaduse § 83³³ lõikes 1 sätestatud tegevusloa omaja soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona jälgitavus;
3) tagada käesoleva seaduse alusel luba taotlevate isikute, loa omajate ning relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve;
4) hõlbustada registrisse kantud relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona vaba liikumist ning nende andmete alusel järelevalve teostamist;
5) lihtsustada aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust.
(2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registris töödeldakse järgmisi andmeid:
1) loa taotlemise ja väljastamisega seotud andmed, mis on vajalikud käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
2) loa omajate ja relvaomanike andmed, sealhulgas nende isikut tõendava dokumendi ja tervisetõendi andmed;
3) piiratud tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed;
4) relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvate relvade, välja arvatud muuseumi relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmed;
5) laskekõlbmatute relvade andmed;
6) laskekõlbmatute relvade omanike andmed;
7) tüübikinnitusega relvamarkide ja -mudelite ning nende modifikatsioonide andmed;
8) tüübikinnitusega padrunimudelite ja nende modifikatsioonide andmed;
9) teenistusrelvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona omanike ning valdajate andmed;
10) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed;
11) leitud relva andmed;
12) leitud relvast teavitaja andmed;
13) asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmed.
(3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse registri põhimääruses.
(4) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=107072023008 määrusega.
(5) Relva andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eestis relva valmimisel ja markeerimisel, registreerimata relva leidmisel, relva asitõendiks tunnistamisel või konfiskeerimisel ning relva sõjaväerelvade registrist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisel.
(6) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta järgmiste relvade andmeid:
1) piiramata tsiviilkäibega relv;
2)
3) transiitveosena veetav relv;
4) teenistusrelvade hulka kuuluv külmrelv.
(7) Käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1–2, 5 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad tsiviilkäibes lubatud relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, piiratud käibega padrunisalve, laskemoona, püssirohu ja sütiku käibe jälgitavuse.
(8) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käibe jälgitavuse.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri isikuandmeid.
(10) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.
(11) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikustatud andmed on juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
(11¹) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistri, Kaitsepolitseiameti relvaregistri (edaspidi Kaitsepolitseiameti relvaregister) andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(12) Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud relva omaval asutusel, § 66 lõikes 1 ja § 83³³ lõikes 1 nimetatud tegevusloa omajal, tüübikinnituse tegijal, kohtutäituril, pankrotihalduril ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikul on juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikuandmetele, et täita neile käesoleva seaduse alusel antud ülesandeid. Muudel isikutel on juurdepääs registri isikuandmetele juhul, kui see õigus tuleneb seadusest.
(13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatule väljastatakse isikuandmeid andmesubjekti nõusolekul. Andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringuks, riiklikuks statistikaks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile, et tagada tema ülesannete täitmine, ning muul juhul, kui teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.
(14) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses sätestatakse:
1) registri ülesehitus ja organisatsiooniline struktuur;
1¹) vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded;
1²) Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused;
2) registrisse kantud andmete koosseis;
3) registri andmeandjad ja -saajad;
4) andmevahetuse viis;
5) vajaduse korral muud registri pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(15) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja käesoleva seaduse alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus.
(16) Käesoleva seaduse alusel väljastatava loa ja Euroopa tulirelvapassi taotlus ning sellega seotud dokumendid esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kui taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu, esitatakse need Politsei- ja Piirivalveametile, kes kannab andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(17) Käesoleva seaduse alusel väljastatud loa ja Euroopa tulirelvapassi andmed tehakse taotlejale ja käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud tegevusalal tegutsejale kättesaadavaks teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu. Loa väljastamise kohta saadetakse taotlejale teade Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilisse iseteeninduskeskkonda, taotleja elektronposti aadressil, lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril või mõnel muul kokkulepitud viisil.
(18) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid edastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
(19) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus isiku nõusolekul kasutada tema registrisse kantud kontaktandmeid, et saata järgmisi teavitusi:
1) käesoleva seaduse alusel isikule väljastatud loaga seotud teave, näiteks loa teenistus- ja tsiviilrelvade registris kättesaadavaks tegemine või loa kehtivusaja lõppemine;
2) õigusaktide muudatused;
3) muu relvade käitlemisega seotud teave.
(20) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus kasutada registrisse kantud kontaktandmeid, et pärida tagasisidet isikule teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu osutatud teenusega rahulolu kohta.
(1) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade registrisse, mille eesmärk on pidada arvestust Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle.
(2) Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(2¹) Kaitseliidul on õigus edastada sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme isikuandmeid Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud eesmärgil edastab Kaitseliit kaks korda aastas Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme kohta, kes hoiab oma elukohas sõjaväerelvade registrisse kantud relva, järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood.
(3) Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=103072018029 määrusega.
(1) Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel.
(2) Kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda, võib kollektsiooni asutada ja seda pidada Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kollektsioneerimisloa alusel:
1) füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või teise Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel;
2) Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Eesti või teise Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.
(2¹)
(2²) Kollektsioneerimisloale kantakse järgmised andmed:
1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2) kollektsiooni pidaja elu- või asukoha aadress;
3) relvahoidla aadress;
4) kollektsioneeritava relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
5) relva isiku nimele registreerimise kuupäev;
6) loa väljaandja;
7) loa väljaandmise kuupäev;
8) loa kehtivuse lõppkuupäev.
(3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvaid piiratud käibega padrunisalvi, helisummuteid, lasersihikuid ning öösihikuid, välja arvatud:
1) üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
2) üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
3) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
4) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
5) lahingumoon;
6) üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
7) üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
8) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese.
(3¹) Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat.
(3²) Kollektsiooni kuuluva relva- või padrunimudeli tootmise aega tõendab Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kollektsioneerimisloa omanik.
(4) Kollektsiooni kuuluvad relvad tuleb registreerida elu- või asukohajärgses prefektuuris käesoleva seaduse §-s 33 kehtestatud korras. Andmed registreeritud relvade kohta kantakse kollektsioneerimisloale.
(5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel.
(6) Kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(6¹) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või relvad, välja arvatud tulirelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas.
(6²) Kollektsiooni kuuluva piiratud käibega padrunisalve võõrandamine peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras.
(8) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit eksponeerida Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite eksponeerimiseks.
(9) Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides.
(9¹) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite kasutamiseks.
(10)
§ 26. Füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus
(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.
(2) Enne tulirelvade kollektsioneerimiseks loa saamist peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud eksami. Üksnes padrunite või muude relvade kollektsioneerimiseks luba taotlev isik ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.
(6) Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.
(7) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 1–3, 5 või 8 sätestatud asjaolu. Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatut.
(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.
(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 4–7, 9 või 10 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu.
(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 3¹, 3² või 3³ sätestatud asjaolu või kui loa omanik ohustab avalikku korda.
(12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.
§ 26¹. Juriidilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus
(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv juriidiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1¹ sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.
(5) Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.
(6) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui juriidiline isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 3–4 või 7 nimetatud asjaolu.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku kollektsioneerimisloa kehtivuse või tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks käesoleva seaduse § 40 lõike 1¹ punktides 1‒4 sätestatud juhtudel või kui loa omanik ohustab avalikku korda.
(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.
(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3, 5, 6, 8 või 9 nimetatud asjaolu.
(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 3² või 3³ sätestatud asjaolu.
(12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.
Kollektsioneerimisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.
(1) Relva soetamine kollektsiooni jaoks toimub käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisloa alusel. Soetamisloa väljastamise aluseks on kollektsioneerimisluba. Padruni soetamine kollektsiooni jaoks toimub kollektsioneerimisloa alusel.
(2) Soetamisloa taotlemisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles märgitakse taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood ning soetatava relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering.
(2¹) Enne avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3) Kollektsiooni jaoks soetatava relva soetamisloa taotlemisele ei laiene käesoleva seaduse §-dega 35 ja 37 kehtestatud kord.
(4) Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 60 lõigetes 2 ja 6 ning §-s 62⁶ sätestatud korras. Strateegilise kauba seaduse § 2 lõikes 10 nimetatud strateegilise kauba nimekirja kuuluva relva (edaspidi strateegiliseks kaubaks olev relv) ja tsiviilkäibes keelatud relva ning laskemoona sissevedu, väljavedu, transiit ja teenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.
§ 27¹. Muuseumi relvakollektsioonis lubatud relvad ja laskemoon
(1) Muuseumi relvakollektsiooni võivad kuuluda kõik relvad, sealhulgas sõjarelvad ja tsiviilkäibes keelatud relvad, laskemoon, samuti tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud ning öösihikud.
(2) Muuseumi relvakollektsiooni ei tohi kuuluda:
1) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
2) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
3) lahingumoon.
(3) Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026098&id=124072020006 .
§ 27². Muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik
(1) Muuseum määrab relvakollektsiooni eest vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada, et muuseumi relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt.
(2) Vastutavaks isikuks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatud tervisekontrolli ja kes omab kehtivat tervisetõendit ning keda ei ole karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 231–239, 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest või väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest või narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest.
(3) Kui eriolukorra ajal ei ole isikul eriolukorra tõttu võimalik tervisekontrolli läbida ja tervisetõendi kehtivuse nõuet täita, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.
§ 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve
(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
2¹) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks;
6) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.
(2) Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.