Law

Tagatisfondi seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-07-21, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 bd5ea25583c80760a0669a3f53fd0a69aa2849405383c14504deda7cbd10a8a9

Contents: 145 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Fondi eesmärk
  3. § 3. Fondi õiguslik seisund
  4. § 4. Osafondid
  5. § 5. Nimi
  6. § 6. Nõukogu pädevus
  7. § 7. Nõukogu liikmed
  8. § 8. Nõukogu liikmele esitatavad nõuded
  9. § 9. Nõukogu volituste tähtaeg
  10. § 10. Nõukogu liikme tagasikutsumine
  11. § 11. Nõukogu esimees ja aseesimees
  12. § 12. Nõukogu koosolek
  13. § 13. Nõukogu otsus
  14. § 14. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
  15. § 15. Protokollimine
  16. § 16. Nõukogu liikmete tasustamine
  17. § 17. Nõukogu liikme vastutus
  18. § 18. Juhataja pädevus
  19. § 19. Juhatajale esitatavad nõuded
  20. § 20. Juhataja leping
  21. § 21. Volituste tähtaeg ja asendamine
  22. § 22. Juhataja tagasikutsumine
  23. § 23. Juhataja vastutus
  24. § 24. Hoius
  25. § 25. Hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus
  26. § 26. Hoiuste peatamise päev
  27. § 27. Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus
  28. § 28. Lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus
  29. § 29. Eesti krediidiasutuse välisriigi filiaali hoiuste tagatus
  30. § 30. Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad hoiused
  31. § 31. Krediidiasutuse kohustused
  32. § 32. Osamaksed ja nende liigid
  33. § 33. Ühekordne osamakse
  34. § 34. Korraline osamakse
  35. § 35. Osamakse suurus ja määr
  36. § 36. Osamakse määr
  37. § 36¹. Erakorraline tagantjärele makstav osamakse
  38. § 37. Hoiustajate teavitamine
  39. § 38. Hüvitise määramise kord
  40. § 39. Hüvitise määramine
  41. § 40. Hüvitise väljamaksmine
  42. § 40¹. Lepinguriigis asuva filiaali hoiuste hüvitamine
  43. § 41. Hüvitamise tähtajad
  44. § 41¹. Hüvitise maksmine kriisilahenduse raames
  45. § 42. Investeering
  46. § 43. Investeerimisasutus ja investeerimisteenus
  47. § 44. Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus
  48. § 45. Filiaali investeeringute tagatus
  49. § 46. Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringute tagatus
  50. § 47. Eesti investeerimisasutuse välisriigi filiaali investeeringute tagatus
  51. § 48. Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad investeeringud
  52. § 49. Investeerimisasutuse kohustused
  53. § 50. Osamaksed ja nende liigid
  54. § 51. Ühekordne osamakse
  55. § 52. Kvartaliosamakse
  56. § 53. Kvartaliosamakse suurus
  57. § 54. Osamakse määr
  58. § 55. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev
  59. § 56. Investorite teavitamine
  60. § 57. Hüvitise määramise kord
  61. § 58. Hüvitise määramine
  62. § 59. Hüvitise väljamaksmine
  63. § 60. Hüvitamise tähtajad
  64. § 61. Hüvitamisele kuuluv kahju
  65. § 62. Hüvitamisele mittekuuluv kahju
  66. § 63. Hüvitamise ulatus
  67. § 64. Pensionifondivalitseja kohustused
  68. § 65. Osamaksed ja nende liigid
  69. § 66. Ühekordne osamakse
  70. § 67. Kvartaliosamakse
  71. § 68. Kvartaliosamakse suurus
  72. § 69. Osamakse määr
  73. § 70. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise päev ja hüvitise määramine
  74. § 71. Osakuomanike teavitamine
  75. § 72. Hüvitamise tähtajad
  76. § 73. Hüvitamise kord
  77. § 73¹. Pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise tagamise alused
  78. § 73². Tagamisele mittekuuluv pensionileping
  79. § 73³. Toetussumma ulatus
  80. § 73⁴. Kindlustusandja kohustused
  81. § 73⁵. Osamaksed ja nende liigid
  82. § 73⁶. Ühekordne osamakse
  83. § 73⁷. Kvartaliosamakse
  84. § 73⁸. Kvartaliosamakse suurus
  85. § 73⁹. Osamakse määr
  86. § 73¹⁰. Kindlustusportfelli üleandmise toetamine
  87. § 73¹¹. Toetussumma maksmise tähtaeg
  88. § 73¹². Kriisilahenduse rahastamise ulatus
  89. § 73¹³. Osafondi vahendite kasutamine
  90. § 73¹⁴. Osamaksed ja nende liigid
  91. § 73¹⁵. Osamaksete tasumise vorm
  92. § 73¹⁶. Kriisilahendusmenetluse tulu kandmine osafondi
  93. § 73¹⁷. Korraline osamakse
  94. § 73¹⁸. Osamakse suuruse arvutamine ja aruande esitamine
  95. § 73¹⁹. Osamakse suurus
  96. § 73²⁰. Erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed
  97. § 73²¹. Kriisilahendusfondide vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral
  98. § 73²². Rahastamise taotlemine
  99. § 73²³. Rahastamise kohta Fondile esitatavad dokumendid
  100. § 73²⁴. Rahastamise otsustamine
  101. § 73²⁵. Kriisilahendusmeetmete rahastamise kava täitmiseks tehtavad maksed
  102. § 74. Fondi vara
  103. § 75. Vara lahusus
  104. § 76. Osafondi allikad
  105. § 77. Osamakse viivis
  106. § 78. Nõudeõigus
  107. § 79. Fondi eelarve
  108. § 80. Fondi tegevuskulud
  109. § 81. Fondi vara paigutamine
  110. § 82. Varahaldur
  111. § 83. Investeerimispiirangud
  112. § 84. Muud piirangud
  113. § 85. Fondi pangakontod
  114. § 86. Hüvitamise katteallikad
  115. § 86¹. Laenu andmine kriisilahendusfondide vahel
  116. § 86². Laenu andmine hoiuste tagamisskeeme haldavate üksuste vahel
  117. § 87. Riigi laen ja riigigarantii
  118. § 88. Raamatupidamine
  119. § 89. Majandusaasta
  120. § 90. Kontroll
  121. § 91. Fondi audiitor
  122. § 92. Fondi õigus teabele
  123. § 92¹. Stressitesti tegemine ja teabe hoidmine
  124. § 93. Teiste isikute teavitamine
  125. § 94. Avalikustamine
  126. § 95. Saladuse hoidmise kohustus
  127. § 95¹. Osalemine riigisiseses koostöös
  128. § 96. Osalemine rahvusvahelises koostöös
  129. § 97.
  130. § 107.
  131. § 108. Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu ja peadirektori kohustused
  132. § 109. Hoiuste Tagamise Fondi vara
  133. § 110. Tagatuse piirmäära rakendamise erisused
  134. § 111. Lepinguriigis tegutseva filiaali piirmäära erisused
  135. § 112. Piirmäära rakendamise erisused lepinguriigi asutuse filiaali suhtes
  136. § 112¹. Hoiuste tagamise piirmäära ning hüvitiste väljamaksmise tähtaegade erisused
  137. § 113. Ühekordse osamakse tasumise erisused
  138. § 114. Investeeringute tagamise ajutised erisused
  139. § 115. Kvartaliosamaksete määrad
  140. § 116.
  141. § 116¹. Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaja erisused
  142. § 116². Stressitesti tegemine
  143. § 116³. Kriisilahenduse osafondi kogutud osamaksete edasikandmine
  144. § 116⁴. Krediidiasutuste tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooniga ja selle rakendamine
  145. § 117. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

145 provisions

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab Tagatisfondi (edaspidi Fond) eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra.

Propose a change

§ 2. Fondi eesmärk

(1) Fondi eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (edaspidi hoiustaja), investeerimisasutuse klientide (edaspidi investor), kohustusliku pensionifondi osakuomanike (edaspidi osakuomanik) ja kindlustusandjate pensionilepingute kindlustusvõtjate (edaspidi kindlustusvõtja) poolt paigutatud vahendite kaitse ning koguda vahendeid kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. (2) Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt, kohustuslike pensionifondide valitsejatelt (edaspidi pensionifondivalitseja) ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt (edaspidi kindlustusandja) osamakseid; 2) hüvitab hoiustajatele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras; 4) hüvitab käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras pensionifondivalitseja poolt osakuomanikele tekitatud kahju; 4¹) toetab käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale; 4²) kogub kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks vajalikke vahendeid; 5) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

Propose a change

§ 3. Fondi õiguslik seisund

(1) Fond on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Fondi õigusvõime tekib käesoleva seaduse jõustumisest. (2) Fond on kuni käesoleva seaduse jõustumiseni Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. (2¹) Fond registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. (3) Fond juhindub tegevuses käesolevast seadusest, Fondi põhikirjast (edaspidi põhikiri) ja teistest õigusaktidest. Põhikirja kinnitab ja selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026095&id=13091934 valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (4) Fondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud. (5) Fond lõpetatakse seaduse alusel.

Propose a change

§ 4. Osafondid

(1) Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid (edaspidi osafond): 1) hoiuste tagamise osafond; 2) investorikaitse osafond; 3) pensionikaitse osafond; 4) pensionilepingute osafond; 5) kriisilahenduse osafond. (2) Hoiuste tagamise osafond moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses. (3) Investorikaitse osafond moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses. (4) Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse osakuomanike huvide kaitse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses. (5) Pensionilepingute osafond moodustatakse kindlustusandjate osamaksetest ning selle arvel tagatakse pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses. (6) Kriisilahenduse osafond moodustatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 2 nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksetest ning selle arvel rahastatakse kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

Propose a change

§ 5. Nimi

(1) Fondi nimi on „Tagatisfond” ning osafondide nimetused on „hoiuste tagamise osafond”, „investorikaitse osafond”, „pensionikaitse osafond”, „pensionilepingute osafond” ja „kriisilahenduse osafond”. (2) Fondil on ainuõigus oma nimele ja osafondide nimetustele. (3) Kui Fondi huve on kahjustatud tema nime või osafondi nimetuse kasutamisega, võib Fond nõuda nime või nimetuse õigusvastase kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist.

Propose a change

§ 6. Nõukogu pädevus

(1) Fondi kõrgeim juhtimisorgan on Fondi nõukogu (edaspidi nõukogu). (2) Nõukogu: 1) teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu põhikirja kinnitamise ja muutmise ettepaneku; 2) kinnitab Fondi tegevuse strateegia; 3) kinnitab Fondi eelarve (edaspidi eelarve) ja selle muudatused ning osafondide arvel Fondi üldkulude katteks tehtavate eraldiste suuruse; 4) nimetab ametisse ja kutsub tagasi Fondi juhataja (edaspidi juhataja); 5) otsustab juhatajaga lepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamise; 6) kinnitab Fondi organisatsioonilise ülesehituse ning juhataja ja Fondi töötajate tasustamise alused; 7) teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle; 8) kehtestab osafondidesse tehtavate osamaksete määrad, vajaduse korral nende kogumise täpsema sageduse ning hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi suuruse; 9) kinnitab, lähtudes käesoleva seaduse §-des 81–84 sätestatust, Fondi vara paigutamise täpsemad alused ja korra; 10) otsustab kindlustuslepingu sõlmimise Fondi riskide maandamiseks; 11) teeb otsuse osafondide arvel tagatud hoiuste, investeeringute ning kahju hüvitamise ja selle tingimuste kohta; 11¹) teeb otsuse osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise ja selle tingimuste kohta; 12) otsustab Fondi laenu andmise, laenu võtmise ja laenu tingimused; 12¹) otsustab hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete kogumise, lähtudes käesoleva seaduse §-s 36¹ või 73²⁰ sätestatust; 13) otsustab osafondi arvel katmisele kuuluvate Fondi kohustuste täitmiseks teise osafondi vahendite kasutamise ja selle tingimused; 14) otsustab riigilt Fondile garantii taotlemise ja selle tingimused; 15) kinnitab Fondi majandusaasta aruande; 16) nimetab Fondi audiitori ja määrab tema tasustamise korra; 17) otsustab muid küsimusi, mis on antud nõukogu pädevusse seaduse või põhikirjaga või mille otsustamist on taotlenud juhataja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste tagajärgede eest vastutab nõukogu liige vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule.

Propose a change

§ 7. Nõukogu liikmed

(1) Nõukogul on üheksa liiget, kes nimetatakse järgmiselt: 1) Riigikogu nimetab rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete hulgast kaks liiget; 2) Vabariigi Valitsus nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ühe liikme; 3) Eesti Panga president nimetab ühe liikme; 4) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) nimetab ühe liikme; 5) krediidiasutusi esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme; 6) investeerimisasutusi esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme; 7) pensionifondivalitsejaid esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme; 8) kindlustusandjaid esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme. (2) Nõukogu liikme nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek ja kirjalik kinnitus, et ta vastab käesolevas seaduses nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–8 nimetatud organisatsioonid määrab valdkonna eest vastutav minister. Kui nimetatud organisatsioonid ei ole 30 päeva jooksul, alates valdkonna eest vastutava ministri poolt vastava ettepaneku tegemisest, nõukogu liiget nimetanud või kui nimetamisel on rikutud käesolevas seaduses või põhikirjas sätestatut, nimetab puuduva nõukogu liikme Inspektsioon. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–8 nimetatud asutusi ühendava organisatsiooni puudumisel võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku vastavatele asutustele oma esindaja määramiseks. (4) Nõukogu liikmete nimetamise täpsem kord sätestatakse põhikirjas.

Propose a change

§ 8. Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

(1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või sellele tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused. (2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada: 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos; 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (3) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 5–8 nimetatud nõukogu liikme vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kontrollib Inspektsioon. Inspektsioonil on õigus nõuda nõukogu liikmelt selleks vajalikke andmeid.

Propose a change

§ 9. Nõukogu volituste tähtaeg

(1) Nõukogu volituste tähtaeg on neli aastat alates nõukogu esimese koosoleku toimumise päevast. Nimetatud nelja-aastast volituste tähtaega kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2–8 nimetatud nõukogu liikmetele. (2) Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni Riigikogu liikme volituste peatumise või lõppemiseni. Nimetatud nõukogu liige jätkab oma tegevust kuni uue nõukogu liikme nimetamiseni Riigikogu poolt. (3) Nõukogu volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu oma tegevust kuni nõukogu uue koosseisu esimese koosolekuni. Nimetatud perioodil hoidub nõukogu vältimatu vajaduseta käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2, 4–6, 8–10, 12–14 ja 16 nimetatud otsuste tegemisest (4) Nõukogu uus koosseis on uute, käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2–8 nimetatud nõukogu liikmete nimetamise tulemusel pärast eelmise nõukogu volituste tähtaja möödumist kujunenud nõukogu koosseis.

Propose a change

§ 10. Nõukogu liikme tagasikutsumine

(1) Nõukogu liikme nimetanud isik (edaspidi nimetanud isik) võib enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda, nimetades uue liikme. (2) Nõukogu liige võib tagasi astuda, esitades teda nimetanud isikule vastava kirjaliku avalduse. Avalduse ärakirja saadab nõukogu liige Fondile. Nõukogu liige loetakse tagasiastunuks päevast, mil teda nimetanud isik on teinud sellekohase otsuse, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel tagasiastumisavalduse esitamisest teda nimetanud isikule. (3) Nõukogu liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui: 1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; 2) tema suhtes on jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine; 3) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet; 4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Fondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna nõukogu liige on sobimatu oma kohustusi täitma. (4) (5) Kui on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ning käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 5–8 nimetatud organisatsioonid ei ole nende asjaolude ilmnemisest alates 30 päeva jooksul nende nimetatud isikut nõukogust tagasi kutsunud, kutsub nõukogu liikme tagasi Inspektsioon. (6) Nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige, kelle volitused algavad tema nimetamise päeval ning kestavad, välja arvatud Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme puhul, kuni nõukogu volituste tähtaja lõpuni. (7) Nõukogu liikmete tagasikutsumise ja tagasiastumise täpsem kord sätestatakse põhikirjas.

Propose a change

§ 11. Nõukogu esimees ja aseesimees

(1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe (edaspidi esimees) ja nõukogu aseesimehe (edaspidi aseesimees) põhikirjas sätestatud korras. Uue nõukogu koosseisu nimetamisel valitakse esimees ja aseesimees uuesti. Nõukogu volituste tähtaja jooksul võib nõukogu valida uue esimehe või aseesimehe, kui seda nõuab vähemalt viis nõukogu liiget. (2) Esimehe ja aseesimehe valimist otsustav nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa kõik nimetatud nõukogu liikmed. Esimees valitakse enne aseesimehe valimist. (3) Esimehe või aseesimehe kui nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral valitakse uus esimees või aseesimees uue nõukogu liikme nimetamisele järgneval nõukogu koosolekul. Nõukogu liikme tagasiastumise korral esimehe või aseesimehe kohalt valib nõukogu uue esimehe või aseesimehe tagasiastumisele järgneval nõukogu koosolekul. (4) Esimees: 1) korraldab nõukogu tööd; 2) kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid; 3) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab Fondi nimel lepingu juhatajaga; 4) täidab muid põhikirja kohaselt esimehe pädevusse antud ülesandeid. (5) Esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi aseesimees, mõlema puudumisel nõukogu vanim kohalolev liige.

Propose a change

§ 12. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. (2) Koosoleku kutsub kokku esimees. Nõukogu tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, valdkonna eest vastutav minister, Eesti Panga president või Inspektsiooni juhatuse esimees. (3) Nõukogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku juhataja ühe kuu jooksul, arvates nõukogu viimase liikme nimetamise päevast, arvestamata Riigikogu poolt nimetatud liikmete nimetamise päeva. Juhataja puudumise korral või kui juhataja ei kutsu koosolekut kokku tähtaegselt, kutsub nõukogu koosoleku kokku valdkonna eest vastutav minister. (4) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Juhataja osaleb nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti. (4¹) Nõukogu koosoleku võib läbi viia ka reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmetel eemal viibides koosolekul osaleda, koosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta ja koosolekul nõukogu otsuseid vastu võtta. Fondi põhikirjaga nähakse ette elektroonilisel viisil peetaval koosolekul otsustamise ja hääletamise korraldamise täpsem kord, mis peab tagama otsustamise ja hääletamise turvalisuse ning usaldusväärsuse. (5) Nõukogu koosolekust teatamise ja koosoleku läbiviimise kord ning muud koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse põhikirjas.

Propose a change

§ 13. Nõukogu otsus

(1) Nõukogu otsus võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. (2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus nõukogu liiget. (3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. (4) Nõukogu liige ei või hääletamises osaleda temaga kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise otsustamisel, samuti muudel seadusega sätestatud juhtudel. (5) Kui nõukogu liige on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud otsusest arutamisele tulevas küsimuses, teatab ta sellest nõukogule põhikirjas sätestatud korras. (6) Kui nõukogu liikme sugulane (laps, vanem, õde, vend), abikaasa, registreeritud elukaaslane, hõimlane (abikaasa või registreeritud elukaaslase laps, vanem, õde, vend) või temaga koos elav perekonnaliige on juhataja või juhatajaks nimetatav isik, on nõukogu liige kohustatud enne käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 4 sätestatud küsimuses hääletamist sellest nõukogule teatama. (7) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest, kuid mitte vähem kui viis nõukogu liiget. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl. (8) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

Propose a change

§ 14. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui igal nõukogu liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks. (2) Nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–5 ja 8–15 nimetatud küsimustes. (3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja. (4) Esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Otsuse eelnõule lisatakse selgitus eelnõu kohta ja põhjendus, miks on vaja otsus vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. (5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. Kui nõukogu liige ei saada nõukogu esimehe määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse ta otsuse eelnõule vastu hääletanuks. (6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll (edaspidi hääletamisprotokoll), mis saadetakse viivitamata kõigile nõukogu liikmetele ja juhatajale.

Propose a change

§ 15. Protokollimine

(1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Andmed, mis tuleb protokolli kanda, ja muud koosoleku protokollile esitatavad nõuded sätestatakse põhikirjas. (2) Protokollile kirjutavad alla esimees ja tema poolt määratud protokollija. Hääletamisprotokollile kirjutavad alla esimees ja juhataja. (3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga. (4) Nõukogu koosoleku protokolle ning hääletamisprotokolle säilitab Fond tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldatakse vastavalt arhiiviseadusele. Protokollide säilimise eest vastutab juhataja.

Propose a change

§ 16. Nõukogu liikmete tasustamine

Nõukogu liikmele makstakse tasu igakuiselt kuupalga alammäära ühekordses suuruses. Vabariigi Valitsuse liikmest nõukogu liikmele tasu ei maksta.

Propose a change

§ 17. Nõukogu liikme vastutus

(1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega Fondile tekitatud kahju eest solidaarselt. (2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on tekitanud kahju Fondi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Fondiga. (3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest Fondi või võlausaldaja ees, kui ta vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel oli selle vastu ja esitas kirjaliku eriarvamuse või kui ta ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. (4) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise lõppemisest.

Propose a change

§ 18. Juhataja pädevus

(1) Fondi juhib ja esindab juhataja. (2) Juhataja: 1) teeb nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–3, 6 ja 8–17 nimetatud otsuste tegemiseks; 2) korraldab Fondi tegevust ja raamatupidamist; 3) otsustab vastavalt eelarvele Fondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise; 4) kinnitab töösisekorraeeskirja ja muud Fondi tegevuseks vajalikud sisedokumendid; 5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud Fondi töötajatega; 6) määrab eelarves selleks ettenähtud kulude piires Fondi töötajate töötasud; 7) esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Fondi tegevuse, eelarve täitmise ja majandusliku olukorra kohta; 8) otsustab muid küsimusi, mis seaduse, põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt kuuluvad juhataja pädevusse; 9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ja nõukogu poolt antud ülesandeid. (3) Juhataja pädevuses on samuti otsuste tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata Fondi tegevust puudutavates küsimustes, mis seaduse, põhikirja, muu õigusakti või nõukogu otsuse kohaselt ei kuulu nõukogu või muu organi pädevusse. (4) Juhataja allub ja annab oma tegevusest aru nõukogule. Juhataja juhindub oma tegevuses nõukogu otsustest. (5) Juhataja on kohustatud viivitamata teavitama nõukogu Fondi finantsseisundi halvenemisest ning muudest Fondi tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

Propose a change

§ 19. Juhatajale esitatavad nõuded

(1) Juhataja peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või sellele tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viieaastane töökogemus sise- või audiitorkontrolli, rahanduse või juriidilisel alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana. (2) Juhatajaks ei või olla: 1) nõukogu liige; 2) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud kriminaalkorras karistatavas muus teos; 3) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 5) krediidiasutuse, investeerimisasutuse, pensionifondivalitseja, kindlustusandja või nimetatud äriühingutega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötaja; 6) avalik teenistuja. (3) Juhataja võib olla äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötada teise tööandja juures üksnes nõukogu loal.

Propose a change

§ 20. Juhataja leping

(1) Juhatajaga sõlmitakse leping, milles nähakse ette juhataja õigused ja kohustused ning tasu juhataja kohustuse täitmise eest. (2) Enne lepingu sõlmimist on juhatajaks kandideeriv isik kohustatud nõukogule kirjalikult esitama: 1) elulookirjelduse ülevaatega oma haridusest, koolitusest, kogemustest ja muudest olulistest asjaoludest; 2) täieliku ülevaate töö- ja ametikohtadest ning osalemisest ettevõtluses vähemalt viimase 10 aasta jooksul; 3) andmed tema kohta karistusregistrisse kantud karistustest; 4) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla juhataja. (3) Juhataja on kohustatud viivitamata teavitama esimeest olulistest muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või asjaoludest, mis välistavad tema õiguse olla juhataja.

Propose a change

§ 21. Volituste tähtaeg ja asendamine

(1) Juhataja volituste tähtaeg on kolm aastat. (2) Juhataja volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses sätestatud kuupäevast. (3) Juhataja puudumisel, samuti juhataja volituste tähtaja lõppemisel kuni uue juhataja nimetamiseni täidab juhataja ülesandeid esimehe poolt määratud Fondi töötaja. (4) Juhataja ülesandeid täitva Fondi töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 23 juhataja kohta sätestatut.

Propose a change

§ 22. Juhataja tagasikutsumine

(1) Juhataja kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ühe kuu jooksul pärast juhatajalt vastava kirjaliku avalduse saamist. (2) Juhataja kutsutakse viivitamata tagasi, kui: 1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; 2) tema suhtes on jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine; 3) ta ei vasta käesolevas seaduses esitatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet; 4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Fondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna juhataja on sobimatu oma kohustusi täitma. (3) Juhataja võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhataja on võimetu oma kohustusi täitma. (4) Juhataja tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu viivitamata uue juhataja.

Propose a change

§ 23. Juhataja vastutus

(1) Juhataja vastutab seaduse või põhikirja rikkumise või oma kohustuste täitmata jätmisega Fondile tekitatud kahju eest. (2) Juhataja, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju Fondi võlausaldajale, vastutab võlausaldaja ees solidaarselt Fondiga. (3) Juhataja vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise lõppemisest.

Propose a change

§ 24. Hoius

(1) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma õigusaktide või lepingu tingimuste kohaselt hoiustajale tagasi maksma. (2) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. (3) Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusesertifikaat), kui see ei ole võõrandatav. (3¹) Hoiusena ei käsitata nõuet, mille: 1) olemasolu saab tõendada üksnes väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberiga, välja arvatud juhul, kui see on säästmiseks mõeldud väärtpaber, mida tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiusesertifikaat, või 2) põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav või 3) põhisumma on tagasimakstav üksnes krediidiasutuse või kolmanda isiku garantii või muu sellise kokkuleppe alusel. (4) Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.

Propose a change

§ 25. Hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus

(1) Hoiuste tagamise osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) ning selle krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) hoiustajate hoiused, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud hoiused (edaspidi käesolevas peatükis kõlblikud hoiused). Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse kõlblikud hoiused ka juhul, kui Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutus kaasab hoiuseid välisriigis piiriüleselt. (2) Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. (2¹) Füüsilise isiku kõlblik hoius tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 100 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui hoiustaja kontot on hoiuste peatamise päevale eelneva kuue kuu jooksul krediteeritud rahaliste vahenditega, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks seoses: 1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisega; 2) abiellumisega või abielu lahutamisega, kooselulepingu sõlmimise või kooselulepingu lõpetamisega, töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile, sealhulgas kogumispensionile jäämisega või invaliidistumisega või lähedase inimese surmaga; 3) kindlustushüvitisena, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitisena või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitisena. (2²) Kõlbliku hoiuse osa, mis ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud hoiuste hüvitamise piirmäära, käsitatakse edaspidi käesolevas seaduses tagatud hoiusena. (3) Ühishoiuse hüvitamisel loetakse hoiustajaks ühishoiuse iga omanik. (3¹) Notari ja kohtutäituri ametitoiminguks avatud kontol hoiustatud kolmandate isikute rahalisi vahendeid käsitatakse osafondi poolt hoiuste hüvitamisel iga isiku kohta eraldi hoiusena. (4) Hoiuste intressid arvutatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud arveldus- või laenulepingus või kirjaliku lepingu puudumisel hoiuste peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes sätestatud määrade alusel.

Propose a change

§ 26. Hoiuste peatamise päev

(1) Hoiuste peatamise päev käesoleva seaduse tähenduses on varaseim järgmistest päevadest: 1) kuues tööpäev pärast krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamist, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva; 2) krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev, kui Inspektsioon on krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teinud põhjusel, et krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust; 3) välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev; 4) kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev; 5) muu Eestis filiaali omava välisriigi krediidiasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev, mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad hoiused nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele. (2) Hoiuste peatamise päeval loetakse hoiuste väljamaksmise tähtpäev saabunuks. (3) Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu tegemisest või sündmusest või toimingust teadasaamisest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi. Juhul kui muul asutusel või isikul on nimetatud informatsioon enne Inspektsiooni, teavitab ta sellest viivitamata Fondi ja Inspektsiooni. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega täpsustada hoiuste peatamise päeva kindlaksmääramise tingimusi.

Propose a change

§ 27. Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus

(1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid ega välisriigi (edaspidi kolmas riik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid, mis on selle kolmanda riigi krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Krediidiasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiki, kus krediidiasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on väljastanud tegevusloa. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused käesoleva seaduse alusel tagamisele. (3) Otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule, teeb Inspektsioon krediidiasutuse sellekohase taotluse alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.

Propose a change

§ 28. Lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus

Propose a change

§ 29. Eesti krediidiasutuse välisriigi filiaali hoiuste tagatus

(1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoiuseid, mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. (2) (3) Otsuse selle kohta, et Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoiused ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele, teeb Inspektsioon krediidiasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Taotlemisel tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. (4) Kui teise lepinguriigi õigusnormid näevad ette kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.06.2014, lk 149–178) artikli 6 lõikega 2 hoiuste tagamise suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus, ja selle nõude on teise lepinguriigi pädev asutus Eesti krediidiasutuse filiaali tegevuse alustamisel määranud avalikes huvides rakendatavaks nõudeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 36, tagatakse eelnimetatud hoiused filiaali asukohariigi õigusnormidega ette nähtud ulatuses.

Propose a change

§ 30. Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad hoiused

(1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata hoiust, mille on hoiustanud hoiuste peatamise päeva seisuga Eesti riik või välisriik või Eesti või välisriigi: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) teine krediidiasutus; 3) kindlustusandja või edasikindlustusandja; 4) fondivalitseja või investeerimisfond; 5) investeerimisühing; 6) e-raha asutus; 7) makseasutus; 8) krediidiandja või krediidivahendaja; 9) muu käesoleva lõike punktides 4–8 nimetamata finantseerimisasutus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja varahaldusettevõtja, välja arvatud kindlustusvaldusettevõtja ja segakindlustusvaldusettevõtja kindlustustegevuse seaduse tähenduses. (2) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust: 1) nende kohustuste ulatuses, mille omanikul on sama krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi; 2) mille omanikku ei ole krediidiasutusel võimalik kindlaks teha. (3) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata nõudeid, mis tulenevad: 1) kapitaliinstrumentidest, mida arvestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 118 krediidiasutuse omavahendite koosseisus; 2) krediidiasutuse emiteeritud võlaväärtpaberitest, võlatunnistustest ja lihtvekslitest. (4) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui hoiuse käsutamine on piiratud Rahapesu Andmebüroo ettekirjutusega või hoius on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise asjas, peatub hoiuse hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni. (4¹) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis kuulub hoiuse hüvitamise päeva seisuga rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule, kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2¹ kohaselt ei ole otsustatud teisiti. Rahvusvahelise sanktsiooni all olevaks isikuks loetakse ka isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik. (5) (6) (7) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026095&id=131102019005 võib määrusega täpsustada nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute koosseisu, kelle hoiuseid osafondi arvel ei tagata ega hüvitata.

Propose a change

§ 31. Krediidiasutuse kohustused

(1) Krediidiasutus peab teavitama hoiustajaid käesoleva seadusega sätestatud hoiuste tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast, sealhulgas ka käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvatest hoiustest. (1¹) Hoiustajale esitatava teabelehe andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026095&id=111032016011 määrusega. (1²) Hoiustajale esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave hoiulepingu sõlmimisel võlaõigusseaduse § 711 lõigetes 2 ja 5 sätestatud korras ning lepingu kehtivuse ajal vähemalt üks kord aastas. (1³) Krediidiasutuste ühinemise või tütarettevõtja filiaaliks muutmise või muude selliste toimingute puhul teavitatakse hoiustajaid ühinemisest või filiaaliks muutmisest vähemalt kuu aega enne eelnimetatud toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui Inspektsioon või välisriigi pädev asutus on nõustunud lühema tähtajaga ärisaladuse või finantsstabiilsuse tagamise tõttu. (1⁴) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega krediidiasutusele kehtestada kõlblike ja tagatud hoiuste üle täpsema arvestuse pidamise korra. (2) Krediidiasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast hoiuste tagatust reklaami eesmärgil.

Propose a change

§ 32. Osamaksed ja nende liigid

(1) Osafondi osamaksed on ühekordne osamakse, korraline osamakse ja erakorraline tagantjärele makstav osamakse. (2) Osamaksed tasutakse Fondile. Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta. (3) Osamakseid ei tagastata krediidiasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Kui krediidiasutuse asukoht viiakse üle teise lepinguriiki ja krediidiasutuse hoiuseid hakatakse tagama selle lepinguriigi tagamisskeemi alusel, kannab Fond osamaksed, mille krediidiasutus on teinud viimase 12 kuu jooksul enne tegevuse üleviimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 36¹ alusel tasutud erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed, üle selle lepinguriigi tagamisskeemi haldavale üksusele proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. Fond kannab osamaksed üle nõukogu otsuse alusel kuue kuu jooksul krediidiasutuse teise lepinguriigi tagatisskeemiga liitumisest arvates.

Propose a change

§ 33. Ühekordne osamakse

(1) Ühekordne osamakse on 3200 eurot. (2) Ühekordse osamakse tasub krediidiasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest. (3) Välisriigi krediidiasutus on kohustatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest. (4)

Propose a change

§ 34. Korraline osamakse

(1) Korralise osamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) tasub krediidiasutus või filiaal regulaarselt vähemalt üks kord aastas. (2) Nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui osafondi vara moodustab vähemalt 0,8 protsenti Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust (edaspidi sihttase). Osamaksete kogumine peatatakse, kui osafondi vara moodustab viis protsenti Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust. (3) Kui osafondi vahendite maht langeb alla kahe kolmandiku käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihttasemest, kehtestatakse osamakse suurus tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme vähemalt järgmise kuue aasta jooksul. (4) Nõukogu otsuse alusel võib Fond osafondi osamaksetena aktsepteerida tagasivõtmatuid maksekohustusi, kui maksekohustus on vabalt käsutatav ja täielikult tagatud madala riskiga varaga, mis ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Tagasivõtmatute maksekohustustega ei või krediidiasutus tasuda rohkem kui 30 protsenti tema poolt ühe kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluvate osamaksete kogusummast.

Propose a change

§ 35. Osamakse suurus ja määr

(1) Osamakse arvutatakse krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali osamakse tasumisele eelneva kalendriaasta või lühema perioodi keskmise tagatud hoiuste summa alusel. Osamakse arvutamisel ei käsitata tagatud hoiusena käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ sätestatud hoiust. Välisvaluutas nomineeritud hoiuste summa arvutatakse ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. (2) Nõukogu kehtestab krediidiasutusele osamakse suuruse kalendriaastaks või lühemaks perioodiks. Osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatud hoiuste summa osamakse määraga. (3) Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatud hoiuste summast ja see ei või olla suurem kui 0,5 protsenti aastas. Kõigi krediidiasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtset osamakse määra, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Osamakse määra kehtestamisel võetakse arvesse majandustsükli faasi ja seda, millist protsüklilist mõju osamaksed võivad krediidiasutustele avaldada. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osamakse suurust võib nõukogu otsusega täiendavalt korrigeerida proportsionaalselt krediidiasutuse riskiprofiiliga, võttes arvesse krediidiasutuse riskivarade suurust ja muid riskiindikaatoreid. (5) Osamakse suuruse või määra muutmine jõustub nõukogu kehtestatud tähtpäeval, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel nõukogu sellekohase otsuse vastuvõtmisest. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026095&id=115112016019 võib kehtestada määrusega osamakse suuruse arvutamise täpsema korra, osamakse suuruse korrigeerimise metoodika käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud riskiprofiili kriteeriumide alusel ning osamaksete korrektse tasumise tagamiseks vajalikud arvestus- ja aruandluskohustused. (7) Tagatud hoiuste summa ja muud vajalikud andmed osamakse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

Propose a change

§ 36¹. Erakorraline tagantjärele makstav osamakse

(1) Kui hoiuste peatamise päeva saabumisel ei piisa osafondi varast hoiuste hüvitamiseks, võib nõukogu otsuse alusel koguda krediidiasutuselt erakorraliselt tagantjärele makstavaid osamakseid, mille suurus ei ületa 0,5 protsenti krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Fond võib erandjuhtudel ja Inspektsiooni nõusolekul nõuda suuremat osamakset, kuid see ei tohi olla suurem kui 0,625 protsenti krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Erakorralise tagantjärele makstava osamakse arvutamisel ei käsitata tagatud hoiusena käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ sätestatud hoiust. (2) Erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed tasub krediidiasutus vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 1, kui nõukogu ei otsusta teisiti. (3) Inspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda käesoleva paragrahvi kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Nimetatud erandit ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud. Erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada kuni kuue kuu võrra. Edasilükatud osamaksed tasutakse, kui nende tasumine ei sea Inspektsiooni hinnangul enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.

Propose a change

§ 37. Hoiustajate teavitamine

(1) Fond on kohustatud kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi, kus hoiused on peatatud; 2) käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad; 3) hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord; 4) hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu. (2) Fond ja Inspektsioon avalikustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel.

Propose a change

§ 38. Hüvitise määramise kord

(1) Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi käesolevas jaos haldur) on kohustatud kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast: 1) tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; 2) esitama Fondile andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning §-s 29 nimetatud hoiustajate, nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta iga hoiustaja, hoiuse ja kohustuse kohta eraldi. (1¹) Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile ühe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 3¹ nimetatud kolmandate isikute ja nende hoiuste kohta. (1²) Hoiustaja, kelle hoiuse suhtes võib kohaldada käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ sätestatut, on kohustatud mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast esitama haldurile asjakohased tõendid. (1³) Haldur on kohustatud tegema Fondile väljamakse, kui nõukogu on teinud käesoleva seaduse § 40 lõikes 1¹ sätestatud otsuse. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026095&id=119102016007;118052022022 võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra. (3) Hoiustajal on õigus nelja tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viimati avaldatud teate avaldamisest arvates esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta. (4) Kui hoius on enne hoiustajapoolse seisukoha saamist hüvitatud summas, mis ei vasta hüvitamisele kuuluva summa suurusele, hüvitab Fond puuduva osa käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul või nõuab enammakstud osa isikult sisse.

Propose a change

§ 39. Hüvitise määramine

(1) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Hüvitamisele ei kuulu filiaali hoius ulatuses, mis on hüvitatud krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt. (3) Hüvitamisele ei kuulu Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoius ulatuses, mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt. (4) Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui krediidiasutuse ja hoiustaja vahelises lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Propose a change

← Find another law

Tagatisfondi seadus