(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu hoiustaja teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.
(1¹) Hüvitised makstakse üldjuhul välja osafondi vahendite arvel. Mõjuval põhjusel võib nõukogu otsuse alusel hüvitised täielikult või osaliselt välja maksta otse selle krediidiasutuse, kus hoiused on peatatud, rahalistest vahenditest. Fondi nõukogu teeb nimetatud otsuse Inspektsiooni edastatud andmete põhjal.
(2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt üks tööpäev enne hüvitiste väljamaksmise algust.
(3) Hüvitise ülekandmise eest tasub hoiustaja, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui hoiustaja poolt tasumisele kuuluv hüvitise ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu.
(4) Hoiuse hüvitis makstakse välja eurodes, konto vääringus või konto asukohariigi vääringus. Hoiustaja avalduse alusel võib hüvitise välja maksta hoiustaja elukohaks oleva lepinguriigi vääringus. Kui konto oli nomineeritud muus vääringus kui hüvitise maksmise vääring, kasutatakse vahetuskursina hoiuste peatamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursse.
(5) Seadusega ettenähtud korras arestitud hoiuse hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist.
§ 40¹. Lepinguriigis asuva filiaali hoiuste hüvitamine
(1) Fond hüvitab Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali hoiustajatele hoiused koostöös teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksusega, kannab sellele üksusele üle kõik vajalikud rahalised vahendid ja hüvitab hüvitiste väljamaksmisega seoses tekkinud kulud.
(2) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaal on asutatud Eestis, maksab Fond välja selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiused teise asjaomase lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja arvel ning temalt saadud juhiste kohaselt. Fondil on õigus nõuda eelnimetatud üksuselt hüvitiste väljamaksmisega tekkinud kõigi kulude hüvitamist.
(3) Fond edastab teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiustajatele teavet teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja tal on selle üksuse nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate esitatud päringuid.
(1)
(2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud seitsme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast alates. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib nõukogu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra.
(2¹) Hüvitise väljamaksmine lükatakse edasi, kui:
1) hoiuse üle käib õiguslik vaidlus või konto on arestitud;
2) hoius kuulub rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile ja hoiuse suhtes rakendatakse rahvusvahelist finantssanktsiooni;
3) hoiusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ sätestatut;
4) hoius makstakse välja käesoleva seaduse §-s 40¹ sätestatud korras;
5) notari või kohtutäituri ametitoiminguks avatud hoiusest, ühishoiusest või muust sellisest hoiusest tulenev nõue tuleb täita mitmele võlausaldajale tingimusel, et võlausaldaja isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud;
6) puudub kindlus, et hoiustajal on õigus tagasimaksele, sealhulgas puudub hoiuse või hoiustaja kohta teave, mis on vajalik hüvitise väljamaksmiseks.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1 ja 2 sätestatu lükatakse edasi kuni kohtuotsuse jõustumiseni või arestimise määruse või rahvusvahelise sanktsiooni kehtetuks tunnistamiseni. Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 3–6 sätestatu lükatakse edasi mõistlikuks ajaks, mille pikkuse määrab nõukogu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele.
(4) Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on hoiustajal õigus esitada nõue Fondi vastu. Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
(1) Kui Inspektsioon on rakendanud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast kriisilahendusmeedet või -õigust ning tingimusel, et selle meetme või õigusega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuv juurdepääs oma hoiustele, võib Inspektsioon pärast Fondiga konsulteerimist otsustada osafondi arvel hüvitada:
1) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme kohaldamisel summa, mille võrra tagatud hoiused oleks alla hinnatud, et hüvitada krediidiasutuse kahju finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 78 lõike 2 punkti 1 alusel, kui tagatud hoiuste puhul oleks rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning allahindamist samas ulatuses nagu sama rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuete puhul pankrotimenetluses, või
2) kui kasutatakse üht või mitut kriisilahendusmeedet või -õigust, välja arvatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet, siis sellise kahjumi, mille tagatud hoiuste omanikud oleksid katnud, kui nad oleksid tekkinud kahjumi pidanud katma proportsionaalselt kahjumiga, mida oleksid katnud sama rahuldamisjärguga nõudeid omavad võlausaldajad pankrotimenetluses.
(2) Mitte ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei tohi Fondi makstav hüvitis ületada kahjumi summat, mida Fondil oleks tulnud katta juhul, kui krediidiasutus oleks likvideeritud pankrotimenetluses.
(3) Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamisel ei või Fond hüvitada krediidiasutuse või sildasutuse rekapitaliseerimise kulusid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 78 lõike 2 punkti 2 kohaselt.
(4) Kui finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 54 sätestatud täiendava hindamise tulemusena selgub, et Fondi osamakse kriisilahendusse oli suurem kui puhaskahjum, mida Fond oleks kandnud, kui krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses, on õigus nõuda kriisilahenduse osafondi vahendite arvel vastava vahe ulatuses hüvitist kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-ga 80.
(5) Fondi poolt käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel tasumisele kuuluv summa määratakse vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 5. peatükis sätestatud tingimustele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kohaselt osafondist tehtav makse tasutakse rahas.
(7) Kui kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses olevad tagamisele kuuluvad hoiused antakse üle teisele ettevõtjale aktsiate ja varade võõrandamise või sildasutuse meetme rakendamise tulemusena, ei ole hoiustajatel õigus esitada nõuet Fondi vastu seoses kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses hoiustatud hoiuste mis tahes osaga, mida ei ole üle antud, tingimusel, et üle antud rahaliste vahendite summa võrdub käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatusega või ületab seda.
(8) Olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatust, kui Fondi rahalisi vahendeid on kasutatud nende sätetega kooskõlas ja kui need rahalised vahendid on seejärel vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni nõukogu kehtestatud osafondi sihttasemest, kehtestab nõukogu osafondi osamakse suuruse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul.
(9) Käesoleva paragrahvi kohased Fondi kohustused ei või ühelgi juhul ületada:
1) 50 protsenti nõukogu poolt hoiuste tagamise osafondi jaoks kehtestatud rahastamise sihttasemest;
2) kulusid, mida Fond oleks samasugusel juhul kandnud pankrotimenetluses.
(1) Investeering käesoleva seaduse tähenduses on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, millest tulenevalt investeerimisasutus on kohustatud investorile:
1) välja maksma raha, mis võlgnetakse või mis kuulub investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud või käsutanud seoses investeerimisteenuste osutamisega;
2) üle andma väärtpaberid, mis võlgnetakse või mis kuuluvad investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud, käsutanud või valitsenud seoses investeerimisteenuste osutamisega.
(2) Ühisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on investeering, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.
(3) Investeeringu väärtus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raha ja väärtpaberite väärtus, mis määratakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026095&id=110112010013 kehtestatud metoodika kohaselt, lähtudes eelkõige nende turuväärtusest.
(1) Investeerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
2) krediidiasutus;
3) fondivalitseja, kellele on antud investeerimisfondide seaduse alusel õigus valitseda väärtpaberiportfelli väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses või hoida kliendi jaoks fondi osakuid või aktsiaid väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses.
(2) Investeerimisteenus käesoleva seaduse tähenduses on väärpaberituru seaduse §-s 43 ja § 44 punktis 1 nimetatud teenus.
§ 44. Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus
(1) Investorikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule nende investeeringud, mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse (edaspidi käesolevas peatükis investeerimisasutus) ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) kaudu. Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investeeringud ka juhul, kui investeerimisasutus osutab investeerimisteenuseid välisriigis piiriüleselt.
(2) Käesoleva seaduse alusel ei tagata ega hüvitata investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele väärtpaberite registri pidamise seaduse §-de 52 ja 53 alusel.
(3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamiskohustuste tekkimise päeva väärtuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.
(4) Ühisinvesteeringu hüvitamisel loetakse investoriks ühisinvesteeringu iga omanik.
(5) Notari ja kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks avatud väärtpaberikontol hoitavaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid käsitletakse osafondi poolt investeeringute hüvitamisel iga isiku kohta eraldi.
(1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata filiaali investorite investeeringuid (edaspidi filiaali investeeringud), mis on selle investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Investeerimisasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riik, kus investeerimisasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on talle väljastanud tegevusloa.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad filiaali investeeringud käesoleva seaduse alusel tagamisele.
(3) Otsuse selle kohta, kas investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
§ 46. Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringute tagatus
(1) Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud tagatakse käesoleva seaduse kohaselt üksnes investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.
(2) Investeeringute tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib lepinguriigi investeerimisasutus soovi korral esitada Fondile vastava taotluse. Taotlemisel esitatavate andmete loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise kord sätestatakse põhikirjas.
(3) Otsuse taotluse rahuldamise tingimuste kohta teeb nõukogu kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
(4) Kui lepinguriigi investeerimisasutus ei tasu osamakseid käesoleva seaduse alusel nõukogu poolt ettenähtud ulatuses ja tähtajal, võib nõukogu otsustada, et selle investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud ei kuulu Fondi poolt tagamisele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus jõustub mitte varem kui 12 kuu möödumisel käesoleva seaduse § 93 lõikes 5 nimetatud teate edastamisest lepinguriigi vastavale järelevalveorganile.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisasutuse filiaali suhtes.
§ 47. Eesti investeerimisasutuse välisriigi filiaali investeeringute tagatus
(1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringuid, mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata lepinguriigis asuva käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti investeerimisasutuse filiaali investeeringutele.
(3) Otsuse selle kohta, et Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringud ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele, teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Taotlemisel tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
§ 48. Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad investeeringud
(1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata investeeringut, mis käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud päeva seisuga kuulub kutselisele investorile või mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest:
1) riik;
2) kohalik omavalitsus;
3) juriidiline isik, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu ja toimingu tegemine;
4) sama investeerimisasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;
5) sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige, audiitor ning isik, kellele kuulub sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia- või osakapitalist viis protsenti või enam;
6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku lähisugulane või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik.
(2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud investor.
(3) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mille omanikul on sama investeerimisasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi, nende kohustuste ulatuses.
(4) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui investeeringu käsutamine on piiratud Rahapesu Andmebüroo ettekirjutusega või investeering on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas, peatub selle hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või otsuse jõustumiseni.
(4¹) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mis kuulub hüvitamiskohustuste tekkimise päeva seisuga rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule. Rahvusvahelise sanktsiooni all olevaks isikuks loetakse ka isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik.
(5)
(1) Investeerimisasutus peab teavitama investoreid käesoleva seadusega sätestatud investorikaitse skeemi olemasolust ja investeeringute tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast.
(2) Investeerimisasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast investeeringute tagatust reklaami eesmärgil.
(1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.
(2) Osamaksed tasutakse Fondile. Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 ja § 47 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta.
(3) Osamakseid ei tagastata investeerimisasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Ühekordne osamakse on 1300 eurot.
(2) Ühekordse osamakse tasub investeerimisasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavakstegemisest.
(3) Välisriigi investeerimisasustus on kohustatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest.
(4) Käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud juhul tasub lepinguriigi investeerimisasutus ühekordse osamakse 10 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud otsuse teatavakstegemisest taotlejale.
(1) Kvartaliosamakse tasub investeerimisasutus või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.
(2) Nõukogu võib oma otsusega anda investeerimisasutustele ja filiaalidele õiguse edasi lükata kvartaliosamaksest kuni 1/3 suuruse osa tasumine, kui investeerimisasutus võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi vastava nõude esitamisel. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel tagatud investeeringute hüvitamise kohustuse tekkimisel.
(3) Fond võib nõuda investeerimisasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta kokku ei või olla suurem kui käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud piirmäärade alusel arvutatud neljakordne osamaksete summa.
(4) Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) osafondi vara väärtus on suurem kui 2 000 000 eurot
2) kõik osafondi arvel hüvitamisele kuuluvad investeeringud on hüvitatud;
3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.
(1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) suuruse arvutamiseks korrutatakse investeerimisasutuse või filiaali osutatavate investeerimisteenuste mahtu iseloomustavad käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud näitajad (edaspidi käesolevas peatükis investeeringute maht) vastavate osamakse määradega.
(2) Osamakse suuruse arvutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka kutseliste investorite ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 ja § 48 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud investeeringuid, samuti käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 ja § 47 lõikes 1 nimetatud filiaali investeeringuid.
(3) Osamakse suurus saadakse investeeringute mahtude alusel arvutatud maksesummade liitmise teel.
(4) Osamakse suurus ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta ei või olla väiksem kui 50 eurot. Kui käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ei või osamakse olla väiksem kui 255 eurot.
(5) Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus. Aruande osamakse suuruse kohta esitab investeerimisasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026095&id=110112010013 kehtestab osamakse suuruse määramise täpsemad alused ja korra.
(1) Osamakse määra kehtestab nõukogu investeeringute mahtude lõikes ja see ei või olla suurem kui:
1) väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeerimisteenuste osutamise puhul 0,1 protsenti investeerimisasutuse või filiaali osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase 10 tööpäeva keskmisest väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibest, mille üheks pooleks või vahendajaks on investeerimisasutus või filiaal;
2) väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0,075 protsenti investeerimisasutuse või filiaali poolt valitsetavate raha ja väärtpaberite turuväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga;
3) väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0,01 protsenti investeerimisasutuse või filiaali poolt hoitavate väärtpaberite turuväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringute mahud ning raha ja väärtpaberite väärtus arvutatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026095&id=110112010013 kehtestatud korra kohaselt.
(3) Kõigi investeerimisasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid. Käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud juhul määratakse iga filiaali jaoks eraldi osamakse määrad, mis arvutatakse, lähtudes vajadusest tagada osafondi arvel investeeringute hüvitamine Eestis filiaali asutanud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata investeerimisasutuse poolt käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele.
(5) Osamakse määrade muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.
(1) Fondi kohustus hüvitada investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras tekib investeerimisteenuseid osutava krediidiasutuse investeeringute puhul hoiuste peatamise päeval, teiste investeerimisasutuste investeeringute puhul varaseimal järgmistest päevadest (edaspidi käesolevas jaos hüvitamispäev):
1) investeerimisasutuse või investeerimisasutusena tegutsenud isiku (edaspidi käesolevas jaos investeerimisasutus) pankrotimääruse väljakuulutamise päev;
2) väärtpaberituru seaduse § 58 lõike 2 alusel investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise või välisriigi investeerimisasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine investeerimisühingu poolt;
3) fondivalitseja tegevusloa või käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud õiguse kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa või õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine fondivalitseja poolt;
4) muu Eestis filiaali omava välisriigi investeerimisasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev, mis on oma tagajärgedelt sarnane käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad investeeringud nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Inspektsioon oma otsusega lugeda hüvitamispäeva saabunuks, kui investeerimisasutus ei ole tagastanud investoritele neile kuuluvaid väärtpabereid või raha ning on ilmnenud asjaolud, mis viitavad investeerimisasutuse maksejõuetusele.
(2¹) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust ei ole Fond kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras investeeringut hüvitama, kui investeerimisasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi tema või temaga otseselt või kaudselt seotud isikute suhtes rakendatavate rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu, kui:
1) investeerimisasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks;
2) keelatakse teatud tehingute või toimingute tegemine või piiratakse nende mahtu;
3) investeerimisasutuse suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1 ja 3 nimetatud juhul on Fond kohustatud investeeringu hüvitama peale rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõu või kriisilahendusmenetluse lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punkti 2 korral peab lisaks rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõu lõppemisele eksisteerima ka lõikes 1 või 2 nimetatud alus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise otsusest, samuti lõikes 2 nimetatud otsusest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi ja investeerimisasutust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaoludest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi.
(4) Juhul kui muul asutusel või isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuste või toimingute kohta informatsioon enne Inspektsiooni, teavitab ta sellest viivitamata Fondi ja Inspektsiooni.
(1) Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) investeerimisasutuse või investeerimisasutuse filiaali nimi, mille investeeringud kuuluvad hüvitamisele;
2) nõude esitamise tähtaeg ja koht ning nõude vorm;
3) hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord;
4) hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu.
(2) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata ka oma veebilehel.
(1) Investeerimisasutuse juhatuse liige, pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi käesolevas jaos haldur) on kohustatud saatma hiljemalt 45 päeva möödumisel hüvitamispäevast:
1) igale investorile andmed tema investeeringute kohta;
2) Fondile andmed investorite ning nendele hüvitamisele kuuluvate investeeringute kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse § 44 lõike 1 teises lauses ning §-des 47 ja 48 nimetatud investorite ja investeeringute kohta.
(1¹) Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile kolme tööpäeva jooksul hüvitamispäevast arvates andmed käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 nimetatud kolmandate isikute ja nende investeeringute kohta.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026095&id=191725 kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra.
(3) Investoril on õigus viie kuu jooksul, alates käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma investeeringu ja selle väärtuse kohta. Kui nimetatud seisukoht erineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatud andmetest, teavitab haldur sellest viivitamata fondi, lisades omapoolse seisukoha.
(1) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad investeeringud ning hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks investeeringu väärtus hüvitamispäeval. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber eurodesse hüvitamispäeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada hüvitise määramise täpsemad alused ja korra.
(3) Hüvitamisele ei kuulu filiaali investeering ulatuses, mis on hüvitatud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.
(4) Hüvitamisele ei kuulu Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeering ulatuses, mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.
(5) Ühisinvesteeringu hüvitis määratakse investoritele võrdsetes osades, kui investeerimisasutuse ja investori vahel pole kokku lepitud teisiti.
(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu investori teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.
(2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt kolm tööpäeva enne hüvitiste väljamaksmise algust vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatule.
(3) Hüvitise ülekandmise eest tasub investor, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui investori poolt tasumisele kuuluv ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise ülekandmise eest võetav tasu ei või olla suurem krediidiasutuse poolt võetavast tavalisest ülekandetasust.
(4) Seadusega ettenähtud korras arestitud investeeringu hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist.
(1) Hüvitis tuleb investorile välja maksta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast hüvitamisele kuuluva investeeringu väärtuse kindlaksmääramist, kuid mitte enne käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 nimetatud seisukoha esitamist investori poolt või selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
(2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.
(3) Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fond käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui 12 kuud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele.
(5) Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on investoril õigus esitada nõue Fondi vastu. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.
(1) Pensionikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohustusliku pensionifondi (edaspidi pensionifond) osakuomanikele tekitatud kahju (edaspidi käesolevas peatükis kahju), mida pensionifondivalitseja või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi (edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik) pensionifondivalitseja Eesti filiaal (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) ei ole Inspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse §-de 32–36 alusel hüvitanud.
(2) Kahjuna käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse kogumispensionide seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
1) Osafondi arvel ei hüvitata kahju osakuomanikule, kes oli kahju tekitamise perioodil:
1) kahju tekitanud pensionifondivalitseja juhatuse või nõukogu liige või audiitor;
2) selle pensionifondi depoopanga juhatuse või nõukogu liige;
3) selle pensionifondi fondijuht;
4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud isiku abikaasa või registreeritud elukaaslane;
5) kahju tekitanud pensionifondivalitseja emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa või registreeritud elukaaslane.
Osafondi arvel hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90 protsendi ulatuses.
(1) Pensionifondivalitseja ja filiaal peab teavitama osakuomanikke käesoleva seadusega sätestatud pensionikaitse skeemi olemasolust ning kahju hüvitamise tingimustest ja korrast.
(2) Pensionifondivalitsejal ja filiaalil on keelatud kasutada kahju hüvitamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil.
(1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.
(2) Osamaksed tasutakse Fondile.
(3) Osamakseid ei tagastata pensionifondivalitsejale ega filiaalile, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Ühekordne osamakse on 1000 eurot iga pensionifondivalitseja poolt valitsetava pensionifondi kohta.
(2) Ühekordse osamakse tasub pensionifondivalitseja ühe kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist Inspektsiooni poolt.
(3) Teise lepinguriigi pensionifondivalitseja on kohustatud tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest arvates.
(1) Kvartaliosamakse tasub pensionifondivalitseja või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.
(2) Nõukogu võib oma otsusega lubada kvartaliosamaksest kuni 1/4 suuruse osa tasumine edasi lükata, kui pensionifondivalitseja või filiaal võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi poolt vastava nõude esitamisel. Luba võidakse anda ühele, mitmele või kõigile pensionifondivalitsejatele või filiaalidele, arvestades nendele kuuluvate pensionifondi osakute osakaalu ning kogumispensionide seaduse §-s 32 sätestatud kahjujuhtumite arvu. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel hüvitamise kohustuse tekkimisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe pensionifondivalitseja või filiaali kohta kokku ei või olla suurem kui 0,2 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summast.
(4) Fond võib nõuda pensionifondivalitsejalt või filiaalilt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt.
(5) Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi pensionifondide vara puhasväärtusest;
2) osafondi vara väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot;
3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.
(1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) arvutatakse, lähtudes kõigi pensionifondivalitseja või filiaali poolt valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase päeva seisuga.
(2) Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summa korrutamise teel osamakse määraga.
(3) Osamakse suuruse arvutab pensionifondivalitseja või filiaal. Aruande osamakse suuruse kohta esitab pensionifondivalitseja või filiaal Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.
(1) Osamakse määra kehtestab nõukogu ühtsena kõigile pensionifondivalitsejatele ja filiaalidele protsentides käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtusest ja see ei või olla suurem kui 0,1 protsenti. Kui on täidetud käesoleva seaduse § 67 lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused, ei või osamakse määr olla suurem kui 0,025 protsenti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kõrgeimat osamakse määra ei kohaldata käesoleva seaduse § 67 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele.
(3) Osamakse määra muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.
§ 70. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise päev ja hüvitise määramine
(1) Fondil tekib kohustus hüvitada osakuomanikule tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras 10 tööpäeva möödumisel kogumispensionide seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtajast, kui pensionifondivalitseja või filiaal ei ole ettekirjutust täitnud.
(2) Inspektsioon saadab kogumispensionide seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja saabumisel viivitamata Fondile ja pensioniregistri pidajale teate, milles on toodud andmed:
1) kahju tekitanud pensionifondivalitseja või filiaali kohta;
2) pensionifondivalitseja, filiaali või depoopanga kohta, kes valitseb pensionifondi, mille osakuomanikele kahju tekitati;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadetavale teatele tuleb lisada kogumispensionide seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud esildis.
(4) Fond määrab igale isikule makstava hüvitise suuruse Inspektsiooni, pensionifondivalitseja või filiaali, pensioniregistri pidaja ning teiste isikute poolt esitatud andmete alusel, lähtudes käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatust.
(1) Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamise päevast, avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama vähemalt järgmised andmed:
1) pensionifondi nimetus, mille suhtes otsus tehti;
2) andmed selle kohta, mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet nendele määratud hüvitise kohta;
3) hüvitamise kord ja tähtajad.
(1¹) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel.
(2) Pärast hüvitise kindlaksmääramist peab Fond osakuomaniku nõudel teavitama osakuomanikku talle määratud hüvitise suurusest ja sellega seotud asjaoludest.
(1) Hiljemalt 45 kalendripäeva möödumisel käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisest Fond:
1) edastab pensioniregistri pidajale hüvitise saamiseks õigustatud osakuomanike nimed ja isikukoodid ning neile määratud hüvitiste suurused;
2) kannab hüvitamiseks vajaliku rahasumma pensioniregistri pidaja teatatud pangakontole.
(2) Pensioniregistri pidaja hüvitab kahju käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras 10 tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja raha laekumisest pensioniregistri pidajale.
(3) Inspektsioon võib Fondi või pensioniregistri pidaja taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu mõjuval põhjusel pikendada.
(4) Kui Fond ei ole käesolevas paragrahvis ettenähtud aja jooksul õigustatud isikule kahju hüvitanud, on õigustatud isikul õigus esitada Fondi vastu nõue. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.
(1) Määratud hüvitissumma eest omandab pensioniregistri pidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu hüvitamise ajal teeb osakuomanik kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.
(1¹) Kui hüvitamise ajal laekuvad osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni sissemaksed tema pensioni investeerimiskontole, kannab pensioniregistri pidaja määratud hüvitissumma sellele kontole.
(2) Kui osakuomanikule tehakse või on tehtud kogumispensionide seaduse § 40 lõike 2 kohaseid väljamakseid või kui ta on surnud, siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid, mille osakuid ta viimasena omandas, või tehakse ülekanne tema pensioni investeerimiskontole, kuhu tema kohustusliku kogumispensioni sissemaksed viimati laekusid. Kui kõik pensionifondid, mille osakuid osakuomanik on omandanud, on likvideeritud ja kõik tema pensioni investeerimiskontod on suletud, kantakse hüvitissumma osakuomaniku pensionikontole.
(2¹) Kui pensionilepingu sõlmimiseks või ühekordse väljamakse tegemiseks on võetud tagasi kõik osakuomanikule kuulunud pensionifondide osakud ja kasutatud kogu tema pensioni investeerimiskontodel olnud summat või osakuomanikule on tehtud kogumispensionide seaduse §-s 43¹ sätestatud väljamakse ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, kantakse hüvitissumma osakuomaniku pensionikontole, millelt pensioniregistri pidaja korraldab ühe kuu jooksul osakuomanikule väljamakse tegemise, või kui osakuomanikul on sõlmitud pensionileping, siis selle raha kandmise kindlustusandjale osakuomaniku viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena.
(3)
(4) Käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitamisel kasutamata jäänud raha tagastab pensioniregistri pidaja koos selgitustega Fondile.
(1) Pensionileping käesoleva seaduse tähenduses on kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping.
(2) Pensionilepingute osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise jätkumine käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, välja arvatud Eesti (edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik) kindlustusandja Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist proportsionaalselt filiaali suurusega.
(3) Inspektsioon selgitab välja, kas kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist on vajalik osafondi arvel toetada ning teeb Fondi nõukogule vastava ettepaneku.
(4) Osafondi arvel võib toetada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, kui kindlustusandja pensionilepingutele vastavate tehniliste eraldiste summa ületab pensionilepingute kindlustusportfellile vastavat kattevara ning:
1) kindlustusandja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks kindlustustegevuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 1 alusel;
2) kindlustusandjale kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 146 lõikes 1 sätestatud erirežiim;
3) kuulutatakse välja kindlustusandja pankrot või
4) leiab aset muu Eestis filiaali omava lepinguriigi kindlustusandja asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmus või toiming, mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatuga.
1) Osafondi arvel ei toetata kindlustusvõtja pensionilepingu üleandmist teisele kindlustusandjale, kui pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtja oli käesoleva seaduse § 73¹ lõike 4 punktides 1–4 nimetatud olukorra tekkimise ajal:
1) selle kindlustusandja, kelle kindlustusportfell üle antakse, juhatuse või nõukogu liige või audiitor;
2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isiku abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3) selle kindlustusandja, kelle kindlustusportfell üle antakse, emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa või registreeritud elukaaslane.
(1) Toetussumma leitakse pensionilepingutele vastavate tehniliste eraldiste ja kindlustusportfellile vastava kattevara vahena proportsionaalselt Eestis asuvale filiaalile.
(2) Tehniliste eraldiste suuruse leidmisel võetakse aluseks: RT I 2015-07-07 1 107072015001 2016-01-01
1) pensionilepingu tingimused;
2) pensionilepingule vastavad pensionimaksete suurused, mida on vähendatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule;
3) kindlustusvõtja ja kindlustatud isikuga pensionilepingu puhul kindlustatud isiku vanus;
4) pensionimaksete tegemise sagedus;
5) kindlustustegevuse seaduse § 45 lõike 1 teise lause alusel kehtestatud pensionilepingute tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatav intressimäär;
6) keskmist oodatavat eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mida kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja kasutab analoogsete pensionilepingute sõlmimisel;
7) pensionilepingutega seotud kulud, millega kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja arvestab pensionilepingute puhul, mida ta sõlmib.
(3) Pensionilepingu järgsete kohustuste täitmine tagatakse täies ulatuses kuni ühe riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määra suuruste igakuiste pensionimaksete ulatuses ning 90 protsendi ulatuses nimetatud määra ületavas ulatuses.
(1) Kindlustusandja ja filiaal peavad teavitama kindlustusvõtjaid käesoleva seadusega sätestatud pensionilepingute osafondi olemasolust ning pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise tingimustest ja korrast.
(2) Kindlustusandjal ja filiaalil on keelatud kasutada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil.