§ 23¹. Tootja ja tootjate ühenduse enesekontrollisüsteem
(1) Tootja ja tootjate ühendus peavad rakendama enesekontrollisüsteemi, mis tagab vähemalt järgmiste andmete olemasolu:
1) käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamise õigsuse kohta;
2) käesoleva seaduse § 23 lõike 4¹ kohaselt tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise õigsuse kohta;
3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) sätestatu kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete õigsuse kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, mis vastab nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).
(3) Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt kord 12 kuu jooksul.
§ 24. Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel
(1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda ning vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;
2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes;
3) hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete korduskasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu.
(2) Teisene toore on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal.
(3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.
(3¹) Tootja võib toote konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsessi kaudu takistada toote korduskasutust vaid juhul, kui selliseid iseärasusi või tootmisprotsessi kasutades saavutatakse oluline eelis keskkonnakaitses või ohutusnõuetes.
(4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.
(4¹) Valdkonna eest vastutaval ministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamiseks kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.
(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.
§ 24¹. Valmistaja kohustus patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel
(1) Valmistaja on kohustatud kavandama elektri- ja elektroonikaseadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmest hõlpsasti eemaldada.
(1¹) Kui lõppkasutaja ei saa elektri- ja elektroonikaseadmetest patarei- ja akujäätmeid hõlpsasti eemaldada, kavandab valmistaja seadmed selliselt, et valmistajast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab patarei- ja akujäätmed hõlpsasti eemaldada.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmetega, kuhu patareid ja akud paigaldatakse, tuleb kaasa anda juhend, milles selgitatakse, kuidas lõppkasutaja või valmistajast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab patareid ja akud ohutult eemaldada. Asjakohasel juhul teavitatakse juhendis lõppkasutajat ka seadmesse paigaldatud patarei või aku liigist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 sätteid ei kohaldata, kui ohutuse, tõhususe, meditsiiniliste põhjuste või andmete terviklikkuse säilitamise tõttu on vajalik katkematu energiavarustus ja pidev ühendus seadme ja patarei või aku vahel.
(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
(2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
1) patareid ja akud;
2)
3) mootorsõidukid ja nende osad;
4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
5) rehvid;
6) põllumajandusplast;
7) plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad;
8) niisutatud pühkepaber;
9) õhupallid;
10) filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid.
(3) Käesoleva seaduse mõistes on:
1) patarei ja aku – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.07.2023, lk 1–117), artikli 3 lõikes 1 määratletud patarei või aku;
2)
3) mootorsõiduk – M1-, N1- ja L2e-kategooria mootorsõiduk ning M1-, N1- ja L2e-kategooria mootorsõiduki osa, välja arvatud liiklusseaduse § 83 kohane ajaloolise väärtusega sõiduk ja selle osad, mis on hoiustatud nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil sademekindla ja vedelikukindla pinnakattega rajatises ning mille hoiustamisega ei kaasne keskkonnahäiringut keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 tähenduses;
4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
5) rehv – liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagise, punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki, punktis 58 määratletud pukseeritava seadme ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldise rehv;
6) põllumajandusplast – põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör;
7) kalapüügivahend – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks või kasvatamiseks;
8) niisutatud pühkepaber – eelniisutatud plasti sisaldav pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks;
9) õhupall – mittepoorsest kergest materjalist kott, mida saab õhku või gaasi täis pumbata ning mida kasutatakse pidudel kaunistamiseks või laste mänguasjana, välja arvatud tööstusliku või muu kutselise kasutusega õhupallid, mida tarbijatele ei turustata;
10) filtriga tubakatoode ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatav filter – plasti sisaldava filtriga tubakatoode ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatav plasti sisaldav filter.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud tekstiosa „vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja” tähendab §-de 26¹⁰–26¹⁶ ja 27 tähenduses, et elektri- ja elektroonikaseade vajab elektrivoolu või elektromagnetvälja vähemalt ühe kavandatud funktsiooni täitmiseks
(4) Valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=112052026033&id=13176384;101092011003;13357532 on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord.
(1) Tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele.
(2) Tootja või tootjate ühendus peab tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1) need katavad kulud, mis tekivad tootja turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomasest tootest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;
2) need katavad kulud, mis on seotud jäätmevaldajatele asjakohase teabe andmisega vastavalt käesoleva seaduse § 26⁸ lõikele 1;
3) need katavad kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1¹ alusel probleemtooteregistris registreerimise ja registrisse andmete esitamisega;
4) need ei ületa kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks.
(2¹) Tootja või tootjate ühendus peab tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete tagasivõtu- ja kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, on lõppkasutajale lähedal ja ei keskendu üksnes sellistele piirkondadele ja toodetele, mille jäätmete kogumine ja käitlemine on kasumlik.
(3) Tootja vastutab oma turule lastud probleemtoote eest seni, kuni probleemtootest tekkinud jäätmed on nõuetekohaselt käideldud. Probleemtoote tootjale ei kohaldata käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatut.
(4) Tootja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule probleemtooteid, määrab probleemtoote turule laskmiseks Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilise isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest probleemtoote tootja laiendatud vastutuse kohustused.
(5) Probleemtootest tekkinud jäätmeid taaskasutav või kõrvaldav ettevõtja või vahendav ettevõtja peab esitama tootjale, tootjate ühendusele või taaskasutamist või kõrvaldamist vahendavale ettevõtjale tema nõudmisel taaskasutamise tõendi. Taaskasutamise tõendile märgitakse probleemtootest tekkinud jäätmete üleandja, probleemtootest tekkinud jäätmete liik, kood ja kogus ning taaskasutatud või kõrvaldatud probleemtootest tekkinud jäätmete kogus, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood ja riik, kus taaskasutamine või kõrvaldamine toimus.
(6) Rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest, kergtranspordivahendite akudest, elektrisõidukiakudest, tööstuslikest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks on nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega.
(1) Niisutatud pühkepaberi tootja, õhupalli tootja ning filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja on kohustatud kandma järgmised kulud:
1) käesoleva seaduse §-s 26⁸ nimetatud teadlikkuse suurendamisega seotud kulud seoses asjaomase tootega;
2)
3) asjaomasest tootest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
(2) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab lisaks asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise kuludele kandma ka taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende kulude hulka võivad kuuluda kulud, mis kaasnevad taristu rajamisega spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud ei tohi ületada nendes lõigetes nimetatud teenuste kulutõhusa osutamise kulusid. Kulud määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende volitatud tegevusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kulude ühetaolise arvutamise metoodika ja kulude määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kehtetu
(1¹) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva seaduse § 25¹ sätteid ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi.
(1²) Kehtetu
(1³) Kehtetu
(1⁴) Rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi.
(1⁵) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti kogumass.
(1⁶) Kehtetu
(1⁷) Elektri- ja elektroonikaseadme, mootorsõiduki, mootorsõiduki osa, rehvi, põllumajandusplasti, niisutatud pühkepaberi, õhupalli, filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri ning plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras oma tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrab kirjaliku volitusega selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja, kes täidab tema eest tootjale pandud kohustusi.
(2) Kehtetu
(3) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja korra ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026033&id=13013759;13173439;13335797;119022013013;107092024002 määrusega.
(3¹) Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning patarei- ja akujäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvud on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 VIII peatükis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isik kannab jäätmetekitajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud.
(4¹) Kehtetu
(4²) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linna- või vallavalitsuse volitatud isik.
(4³) Kehtetu
(5) Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi probleemtoodete turul.
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Vabariigi Valitsusel ./dyn=112052026033&id=13013759;13173439;13335797;13335801;119022013013;107092024002 või tema volitatud ministril on õigus määrusega kehtestada kasutuselt kõrvaldatud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord.
(9) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest. Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste täitmise eest.
(10) Kehtetu
(11) Käesoleva seaduse § 25¹ lõigete 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigete 1¹, 1⁴, 1⁵, 1⁷, 3–5 ja 8 ning §-de 26¹ ja 26² sätteid ei kohaldata:
1) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on seotud riigi esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmisega, sealhulgas sõjaliseks eriotstarbeks mõeldud relvadele, laskemoonale ja sõjavarustusele;
2) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on projekteeritud ja paigaldatud muud tüüpi seadme eriomase osana, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigete 1¹, 1⁴, 1⁵, 1⁷, 3–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 25¹, 26¹ ja 26² sätteid, või mis ei ole § 25 lõike 3 punkti 4 kohased elektri- ja elektroonikaseadmed ja mis toimivad üksnes kõnealuse muud tüüpi seadme osana;
3) hõõglampidele.
(12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigete 1¹, 1⁴, 1⁵, 1⁷, 3–5 ja 8 ning käesoleva seaduse §-de 25¹, 26¹ ja 26² sätteid:
1) kosmosesse saatmiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmetele;
2) suurtele paiksetele tööstuslikele tööriistadele;
3) suurtele paigaldistele, välja arvatud seadmed, mis olles küll kõnealuste paigaldiste osad, ei ole projekteeritud ja paigaldatud nende eriomase osana;
4) inimeste ja kaupade veoks mõeldud transpordivahenditele, välja arvatud kaherattalistele elektrisõidukitele, millel puudub tüübikinnitus;
5) üksnes majandus- või kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälistele liikurmasinatele;
6) elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ning mis on kättesaadavad vaid ettevõtjatele;
7) meditsiiniseadmetele ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele, mis eeldatakse olevat nakatunud enne kasutusaja lõppu, ning aktiivsetele siirdatavatele meditsiiniseadmetele.
(13) Käesolevas paragrahvis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) suured paiksed tööstuslikud tööriistad – terminit kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 6 punkti 1 tähenduses;
2) suur paigaldis – mitut liiki aparaatide ja vajaduse korral muude seadmete suuremõõtmeline kombinatsioon, mille panevad kokku, paigaldavad ja demonteerivad spetsialistid ja mis on hoone või rajatise osana mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaksmääratud kasutuskohas ning mis on asendatav üksnes samasuguse kindlaks otstarbeks kavandatud seadmega;
3) üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad – terminit kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 6 punkti 4 tähenduses;
4) meditsiiniseade – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, artikli 2 punktide 1 ja 2 tähenduses meditsiiniseade ja meditsiiniseadme abiseade, mis on ühtlasi elektri- või elektroonikaseade;
5) in vitro diagnostikameditsiiniseade – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) artikli 2 punktide 2 ja 4 tähenduses in vitro diagnostikameditsiiniseade ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme abiseade;
6) aktiivne siirdatav meditsiiniseade – aktiivne siirdatav meditsiiniseade Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktide 4 ja 5 tähenduses.
(1) Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koondada andmed probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste kohta ning pidada arvestust turule lastud probleemtoodete ning Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, käitlemise, taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta, et edendada jäätmetekke vältimist ja vähendamist, jäätmete kogumist ja käitlemist ning taaskasutamist ja ringlussevõttu. Andmekogu kasutatakse riikliku järelevalve tegemiseks ja registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmete kohta teabe esitamiseks.
(1¹) Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid.
(1²) Kehtetu
(1³) Tootja, kelle tegevuskoht asub väljaspool Eestit ja kes laseb Eestis probleemtooteid turule, registreeritakse probleemtooteregistris Eestis tegevuskohta omava volitatud esindaja kaudu. Volitatud esindaja määratakse kirjaliku volitusega.
(1⁴) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja, kelle tegevuskoht asub Eestis, kuid kes laseb elektri- ja elektroonikaseadmeid turule teises Euroopa Liidu liikmesriigis, registreeritakse selle Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomases registris, kuhu ta seadmeid turule laseb.
(1⁵) Probleemtooteregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.
(1⁶) Probleemtooteregistri infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid.
(1⁷) Probleemtooteregistris säilitatakse andmeid kõige kauem tähtajatult. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(1⁸) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse §-s 25¹ sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(1⁹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1⁸ nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.
(2) Probleemtooteregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026033&id=105032019015 määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmeandjad ja nende esitatavad andmed;
3) kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise tähtajad, sealhulgas logide säilitustähtaeg, ning andmete täpsem säilitamise kord;
6) muud korraldusküsimused.
(3) Probleemtooteregistrisse kantavad andmed, nende esitamise kord, juurdepääs registri andmetele ja rahvusvahelistest kohustustest tulenev andmete edastamise kord kehtestatakse probleemtooteregistri põhimääruses.
(3¹) Kehtetu
(4) Valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=112052026033&id=107122010005 on õigus oma määrusega kehtestada probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga, kui see on vajalik jäätmete täpsemaks määratlemiseks ja taaskasutamise andmete kandmiseks probleemtooteregistrisse.
§ 26². Elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja kannab tema tootest tekkinud ning kogumiskohta toodud kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise kulud:
1) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 38–71) I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvatest ning pärast 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest;
2) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud alates 2012. aasta 13. augustist turule lastud päikesepaneelidest;
3) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL III lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest ning alates 2018. aasta 15. augustist turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest, mis ei kuulu nimetatud direktiivi I lisa reguleerimisalasse.
(2) Elektroonikaromud on elektri- ja elektroonikaseadmed, mis on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 tähenduses jäätmed, sealhulgas kõik osad, alakoostud ja tarvikud, mis on toote osad selle kasutuselt kõrvaldamise ajal.
(3) Kuni 2005. aasta 13. augustini turule lastud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL I lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, tekkinud elektroonikaromude kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise kulud kannavad ühiselt kõik kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad, kes nimetatud kulude tekkimise ajal turul tegutsevad. Tootjad kannavad kulud proportsionaalselt oma turuosaga vastavat liiki elektri- ja elektroonikaseadmete müügi turul.
(4) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kannavad muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise kulud:
1) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL I lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest ning pärast 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest;
2) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud alates 2012. aasta 13. augustist turule lastud päikesepaneelidest;
3) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL III lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest ning alates 2018. aasta 15. augustist turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest, mis ei kuulu nimetatud direktiivi I lisa reguleerimisalasse.
(5) Kuni 2005. aasta 13. augustini turule lastud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL I lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, mis asendatakse uute samaväärsete või sama funktsiooni täitvate toodetega, tekkinud jäätmete käitlemise kulud kannavad kõnealuse toote tootjad toote tarnimisel.
(6) Kuni 2005. aasta 13. augustini turule lastud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL I lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, tekkinud muude jäätmete käitlemise kulud kannab jäätmevaldaja.
§ 26³. Romusõidukite üleandmine, kogumine, vastuvõtmine ja sellest tekkinud kulude katmine ning lammutustõend
(1) Romusõiduki võib üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping mootorsõiduki tootja või mootorsõidukite tootjate ühendusega.
(2) Romusõiduk on mootorsõiduk, mis on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 tähenduses jäätmed.
(3) Romusõidukile, mis on liiklusregistrist liiklusseaduse alusel kustutatud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi nõudeid.
(4) Romusõiduk, mis ei ole komplektne, tuleb üle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.
(5) Komplektne ei ole sõiduk, millel puuduvad varem selle komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad, nagu kere, sild, mootor, käigukast, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk või muud osad, mis takistavad sõiduki liikluses osalemist.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale antakse üle romusõiduk, mis ei ole komplektne või millesse on pandud jäätmeid, võib jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude osalist kandmist, võttes arvesse asjaomase sõiduki puuduva osa materjali väärtust ja sõidukile lisatud jäätmete käitlemise kulusid.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata, kui:
1) romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui väärteo või kuriteo pani toime jäätmevaldaja;
2) kui üleandjaks on Keskkonnaamet või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale antakse üle komplektne romusõiduk, millel puudub turuväärtus või mille turuväärtus on negatiivne, ei või jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude ja muude kulude kandmist.
(9) Mootorsõiduki tootja tagab romusõidukite tasuta kogumise ja kuludeta üleandmise vähemalt kord aastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kogutud romusõiduk antakse üle tasuta.
(11) Mootorsõiduki tootja loob kogumissüsteemi, sealhulgas kogumiskohad, või osaleb nende loomises kõigi romusõidukite jaoks, mis kuuluvad sõidukikategooriatesse, mille ta on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud.
(12) Mootorsõiduki tootja tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kogumissüsteem hõlmab kogu riigi territooriumi ja kogumiskohti on piisavalt, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust ning romusõidukite eeldatavat hulka, ja kogumiskohad ei asu üksnes piirkondades, kus kogumine ja sellele järgnev käitlemine on kõige kasumlikum.
(13) Mootorsõiduki tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja käitlemise kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.
(14) Mootorsõiduki tootja ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja on kohustatud mootorsõiduki osade turustajalt, mootorsõidukite hooldustöökojalt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt mootorsõiduki hooldamisel tekkinud kasutatud osade jäätmed tasuta vastu võtma.
(15) Lammutustõendi väljastamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejal, kes tagab romusõiduki nõuetekohase töötlemise.
(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja võib lammutustõendi väljastamise õiguse lepinguga üle anda romusõidukite kogujale, kes kogub romusõidukeid jäätmekäitleja nimel.
(17) Romusõidukite koguja on keskkonnakaitseluba omav isik, kes kogub ja veab teiste isikute üleantud romusõidukeid nende edasise taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
(18) Romusõiduki vastuvõtmisel väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja üleandjale tasuta lammutustõendi.
(19) Liiklusregistrist kustutatud sõiduki lammutustõend peab sisaldama vähemalt komisjoni otsuse nr 2002/151/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 50, 21.02.2002, lk 94–95) lisas kirjeldatud teavet.
§ 26⁴. Probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamine tootjate ja tootjate ühenduste vahel
(1) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete puhul on igal probleemtoote tootjal ja probleemtoote tootjate ühendusel, kes on kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, õigus nõuda teiselt probleemtoote tootjalt või tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud vähem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, kogumise, transportimise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamist ulatuses, mis tagab proportsionaalse vastutuse nende turuosade põhjal.
(2) Probleemtoodete kogumisel, transportimisel, taaskasutamisel ja kõrvaldamisel tekkinud kulude arvutamise ja jaotamise aluseks on probleemtooteregistris registreeritud andmed.
(3) Probleemtoote tootjal ja tootjate ühendusel on probleemtoodete kogumisel, transportimisel, taaskasutamisel või kõrvaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamise õigus vaid juhul, kui ta on pakkunud probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmist, ent asjaomane probleemtoote tootja või tootjate ühendus on sellest keeldunud.
(4) Probleemtoote tootjale ja tootjate ühendusele esitatav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, transportimise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamise nõue ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustuste täitmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise kord määratakse asjaosaliste vahel kindlaks läbipaistval viisil ja tootja või tootjate ühenduse vahel sõlmitud lepingu alusel. Kulude hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust. Hüvitise arvutamisel võetakse arvesse probleemtoodete korduskasutamisest, korduskasutamiseks ettevalmistamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu.
§ 26⁵. Kasutajale info esitamine elektroonikaromude käitluskulude kohta
(1) Tootjad võivad näidata enne 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana kuni 2012. aasta 13. augustini või kuni 2014. aasta 13. augustini.
(1¹) Tootjad ei või näidata pärast 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana.
(2) Kehtetu
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=112042011007 kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegade täpsustatud loetelu elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate lõikes.
§ 26⁷. Tootja ja turustaja kohustused müügikohas elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmete tagasivõtmisel
(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.
(1¹) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m², tasuta tagasi võtma väikseid elektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja varustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud turustajat vajaliku kogumismahutiga turustaja vastavasisulise soovi korral.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
§ 26⁸. Probleemtoote kasutaja teavitamine ja teabekampaania korraldamine
(1) Tootjal on kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtade kohta ning korraldada teabekampaaniaid, et suurendada kasutajate keskkonnateadlikkust ja motiveerida kasutajat vastutustundlikult käituma.
(2) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe selle kohta, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot.
(3) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
(4) Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=125072013004 määrusega.
(4¹) Patarei ja aku kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 III peatükis.
(5) Teavitamise kulud tasub tootja või tootjate ühendus. Tootjad ja tootjate ühendused võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid, sel juhul kantakse kulud proportsionaalselt oma turuosaga.
(6) Tootja, kes täidab kohustusi individuaalselt, ja tootjate ühendus on kohustatud säilitama dokumente eelmisel kalendriaastal korraldatud teabekampaaniate, sealhulgas üleriigilise teabekampaania, ja nende kulutuste kohta.
(7) Mootorsõiduki osa või kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadme tootja ning tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele tegema teatavaks ka teabe võimaluse kohta tagastada elektroonikaromu või kasutatud mootorsõiduki osad müügikohta.
(8) Kehtetu
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama:
1) elektri- ja elektroonikaseadmete tootja, kes laseb turule üksnes muid seadmeid kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmed;
2)
3)
4) rehvi tootja, kes laseb turule täisrehve või kaevanduskallurite rehve;
5) põllumajandusplasti tootja.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üleriigilist teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama:
1) plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja;
2) niisutatud pühkepaberi tootja;
3) õhupalli tootja;
4) filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja.
§ 26⁹. Probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirang
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab tootja laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1⁸ sätestatud kohustust.
(2) Probleemtoodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirang ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete müügi kohta.
§ 26¹⁰. Elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja kohustused
(1) Elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja (edaspidi valmistaja) on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks.
1) tagama elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisel, et see on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetega;
2) täitma toote nõuetele vastavuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõudeid elektriseadme turule laskmise osas;
3) koostama Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni ning kinnitama valmistootele CE-märgise, kui käesoleva lõike punktis 2 osutatud menetlusega on tõendatud elektri- ja elektroonikaseadme vastavus nõuetele;
4) säilitama tehnilist dokumentatsiooni ja Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist;
5) pidama nõuetele mittevastavate elektri- ja elektroonikaseadmete ja seadmete tagasivõtmise registrit ning teavitama sellest turustajaid;
6) tagama, et elektri- ja elektroonikaseade kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud seda tuvastada võimaldavat märget, või kui elektri- ja elektroonikaseadme suurus või olemus seda ei võimalda, tagama, et nõutud teave on elektri- ja elektroonikaseadme pakendil või seadmega kaasasolevas dokumendis.
(2) Kui muu õigusaktiga on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamise menetlus, kui see on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, võib käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames ning koostada ühe tehnilise dokumendi.
(3) Valmistaja peab käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks tagama menetluse seeriatoodangu vastavuse säilimiseks nimetatud nõuetele. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta üksnes neid muudatusi elektri- ja elektroonikaseadme konstruktsioonis, disainis või omadustes ning muudatusi neis ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille alusel kõnealuse seadme vastavus on tõendatud.
(4) Valmistaja peab käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks märkima oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmele, või kui see ei ole võimalik, siis selle pakendile või kõnealuse seadmega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab selgelt osutama kohale, kus saab valmistajaga ühendust võtta. Kui muu õigusakt sisaldab vähemalt sama rangeid nõudeid valmistaja nime ja aadressi seadmele kandmise kohta, kohaldatakse neid nõudeid.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatule on valmistaja kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:
1) võtma viivitamata kasutusele vajalikud parandusmeetmed, et viia elektri- ja elektroonikaseade vastavusse käesoleva seadusega kehtestatud nõuetega, kõrvaldama selle turult või võtma tagasi, kui turule lastud seade ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele;
2) teavitama seadme mittevastavusest käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus seade on kättesaadavaks tehtud, esitades eelkõige üksikasjalikud andmed mittevastavuse ja kõikide parandusmeetmete kohta;
3) esitama liikmesriigi pädeva ametiasutuse põhjendatud nõudmisel vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav;
4) tegema pädeva ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse valmistaja poolt turule lastud elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tagamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.
(6) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-de 26¹¹–26¹⁶ ja 27 kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja on isik, kes valmistab elektri- ja elektroonikaseadme või kes laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all;
2) turule laskmine on toote turule laskmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44), artikli 3 punkti 2 tähenduses;
3) tagasivõtmine on tagasivõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 22 tähenduses;
4) turult kõrvaldamine on kõrvaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 23 tähenduses;
5) vastavushindamine on menetlus, millega tõendatakse, kas käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuded elektri- ja elektroonikaseadmele on täidetud;
6) tehniline spetsifikatsioon on dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 8 tähenduses;
7) ühtlustatud standard on standard Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 9 tähenduses.
(1) Valmistajal on õigus käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks määrata kirjaliku volituse alusel volitatud esindaja.
(2) Volitatud esindaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda valmistaja nimel kindlaksmääratud ülesannetega.
(3) Volitatud esindaja täidab ülesandeid valmistajalt saadud volituste piires.
(4) Volitus peab võimaldama volitatud isikul teha käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks vähemalt järgmisi toiminguid:
1) hoida Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni järelevalveasutuse jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist;
2) esitada liikmesriikide pädevate asutuste põhjendatud nõudmisel neile kogu vajalik teave ja dokumentatsioon, mis tõendab elektri- ja elektroonikaseadme vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) teha liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis volitusega hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks võetavates meetmetes.
(5) Volitatud esindajat ei saa kohustada käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks täitma käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust ega koostama tehnilist dokumentatsiooni.
§ 26¹². Elektri- ja elektroonikaseadme importija kohustused
(1) Elektri- ja elektroonikaseadme importija (edaspidi importija) on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:
1) laskma Euroopa Liidu turule üksnes käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid;
2) tagama enne elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist, et valmistaja on asjakohaselt hinnanud selle vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele, et valmistaja koostatud tehnilise dokumentatsiooni järgi kannab elektri- ja elektroonikaseade CE-märgist, et seadmega on kaasas nõutud dokumendid ning et valmistaja on täitnud käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 6 ja lõikes 4 sätestatud nõuded;
3) mitte laskma turule elektri- ja elektroonikaseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, enne kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitama sellest valmistajat ja järelevalveasutust;
4) hoidma Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni koopiat järelevalveasutustele kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist ning tagama, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadme importija käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on isik, kes laseb toote kolmandast riigist Euroopa Liidu turule.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on importija kohustatud täitma käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 5 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid.
(4) Importijale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26¹⁰ sätestatud valmistaja kohustusi, kui importija laseb elektri- ja elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kui ta muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada seadme vastavust käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.
§ 26¹³. Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja kohustused
(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:
1) arvestama elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks tegemisele kohaldatavate nõuetega, kontrollides eelkõige, et seade kannab CE-märgist, et seadmega oleks kaasas nõutavad dokumendid eesti keeles ning et valmistaja või importija on täitnud käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 6 ja lõikes 4 sätestatud nõuded;
2) mitte tegema turul kättesaadavaks elektri- ja elektroonikaseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, enne kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitama sellest valmistajat, importijat ja järelevalveasutust;
3) võtma kasutusele vajalikud parandusmeetmed, et viia elektri- ja elektroonikaseade vastavusse käesoleva seadusega kehtestatud nõuetega, kõrvaldama selle turult või võtma tagasi, kui turul kättesaadavaks tehtud seade ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, ja teavitama viivitamata pädevat ametiasutust, esitades eelkõige üksikasjalikud andmed mittevastavuse ja kõikide parandusmeetmete kohta;
4) esitama pädeva ametiasutuse põhjendatud nõudmisel vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele;
5) tegema pädeva ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse turustaja poolt turul kättesaadavaks tehtud elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tagamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks.
(3) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva paragrahvi tähenduses on turul kättesaadavaks tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 1 tähenduses.
(4) Elektri- ja elektroonikaseadme turustajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26¹⁰ sätestatud valmistaja kohustusi, kui turustaja laseb elektri- ja elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kui ta muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust.
§ 26¹⁴. Ettevõtja kohustused pädevale asutusele andmete esitamisel
(1) Ettevõtja on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse nõudmisel elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisele järgneva kümne aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada:
1) kõik ettevõtjad, kes on teda elektri- ja elektroonikaseadmetega varustanud;
2) kõik ettevõtjad, keda tema on elektri- või elektroonikaseadmetega varustanud.
(2) Ettevõtjaks käesoleva paragrahvi tähenduses on valmistaja, volitatud esindaja, importija ja turustaja.
(3) Ettevõtja on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse või probleemtooteregistri volitatud töötleja nõudel probleemtoote kohta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse dokumendid.
(1) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooniga tõendatakse, et käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuded elektri- ja elektroonikaseadmele on täidetud. Kui muu õigusaktiga on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamise menetlus, kui see on sätestatud käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 2, võib käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames ning koostada ühe tehnilise dokumendi.
(2) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioon sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110) VI lisaga sätestatud elemente, seda tuleb ajakohastada vajaduse järgi ning see tuleb tõlkida keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus elektri- ja elektroonikaseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
(3) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab valmistaja endale vastutuse, et elektri- ja elektroonikaseade vastab käesoleva seadusega sätestatud nõuetele.
§ 26¹⁶. CE-märgise üldpõhimõtted ja nõuetele vastavuse eeldus
(1) CE-märgis on märgis, millega valmistaja näitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel kohaldatavatele nõuetele.
(2) CE-märgise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
(3) Vastupidiste tõendite puudumisel loetakse CE-märgist kandev elektri- ja elektroonikaseade käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavaks.
(4) Materjale, komponente ning elektri- ja elektroonikaseadmeid, mida on käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetatud ja mõõdetud või mida on hinnatud kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viiteandmed on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse vastavaks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.
§ 26¹⁷. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete väljavedu Eestist
(1) Isik, kes veab kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestist välja, peab tagama, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnev saadetis vastab miinimumnõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL VI lisas.
(2) Kui kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnev saadetis ei vasta direktiivi 2012/19/EL VI lisas sätestatud miinimumnõuetele, kohaldatakse sellele saadetisele käesoleva seaduse 9. peatüki nõudeid.
(1) Korduskasutuskeskus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes teeb kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid kättesaadavaks isikutele, kes kavatsevad neid kasutada seadme esialgsel otstarbel.
(2) Tootja ja korduskasutuskeskus peavad olema veendunud, et elektroonikaromu järele, mis sorditakse välja tervikseadmena korduskasutuse eesmärgil, on turul nõudlus.
(3) Elektroonikaromu, mis ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel sätestatud tingimustele, kuid omab suurt korduskasutuse potentsiaali, võib korduskasutuseks ette valmistada.
(4) Seadmete remontimisel tuleb kasutada selliseid varuosi, mis võimaldavad seadmel täita oma esialgset ülesannet ja tagada selle ohutuse.
(5) Vastutus korduskasutuseks üleantud elektroonikaromu eest läheb pärast seadme kontrolli ja korduskasutuseks sobivaks tunnistamist üle korduskasutuskeskusele.
(6) Korduskasutuseks üleantavatest elektroonikaromudest tekkida võiva keskkonna- ja terviseohu vältimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=115072014001 määrusega elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded.
(1) Korduskasutuse soodustamiseks peab tootja tagama liigiti kogutud korduskasutatavate elektroonikaromude eraldamise muudest elektroonikaromudest enne nende üleandmist taaskasutamiseks, ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks.
(2) Tootja peab korduskasutuse soodustamiseks võimaldama korduskasutuskeskusele juurdepääsu elektroonikaromude kogumispunktidele. Tootja võib sõlmida selleks korduskasutuskeskusega koostöölepingu, sealhulgas elektroonikaromude transportimiseks ja elektroonikaromude eelnevaks sortimiseks kogumispunktides korduskasutuse eesmärgil.
(3) Tootja peab korduskasutuseks sobiva elektroonikaromu korduskasutuskeskusele üle andma tasuta.
(4) Tootja peab seadme, mis on korduskasutuseks sobimatu ja mida ei ole korduskasutuskeskusel võimalik müüa või tasuta ära anda, sealhulgas annetada, tagasi võtma tasuta.
(5) Tootja peab säilitama elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendit vähemalt kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist.
(6) Tootja peab tagama elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendi tasuta kättesaadavuse korduskasutuskeskusele ja seadme kasutajale.
(7) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.
(1) Korduskasutuskeskus tohib korduskasutusse suunata üksnes sellise elektroonikaromu, mis vastab käesoleva seaduse § 26¹⁸ lõike 6 alusel sätestatud nõuetele.
(2) Korduskasutuskeskus tagab, et teistele isikutele korduskasutuse eesmärgil kättesaadavaks tehtud elektroonikaromu kohta on selle ostjale või saajale antud teave, et seade on korduskasutusse suunatud seade.
(3) Korduskasutuskeskus peab andma igale müüdavale või annetatavale seadmele müügigarantii vähemalt kuus kuud.
(4) Korduskasutuskeskus peab talle üleantud elektroonikaromude, kõikide elektroonikaromu korduskasutuseks ettevalmistamise toimingute ning korduskasutuseks ettevalmistatud seadmete müümise ja annetamise arvestust.
(5) Iga elektroonikaromu peab olema tähistatud nii, et on võimalik jälgida selle seadme liikumist korduskasutuseks ettevalmistamise toimingute etappides kuni seadme müümiseni või annetamiseni.
(6) Korduskasutuskeskus peab esitama probleemtooteregistrile andmed kõigi talle korduskasutuseks ettevalmistamiseks kalendriaasta jooksul üleantud elektroonikaromude kohta, mis on müüdud või annetatud kasutatud elektroonikaseadmetena. Aruannet ei tule esitada, kui tootjate ühendus ja korduskasutuskeskus lepivad kokku, et aruande esitab tootjate ühendus.
(7) Kui korduskasutuskeskus korraldab ise elektroonikaromu kogumispunktides eelsortimist ja transportimist, peab tal olema keskkonnakaitseluba elektroonikaromude kogumiseks, veoks ja taaskasutamiseks.
(8) Kui korduskasutuskeskus korraldab ise ainult elektroonikaromude transportimist või teeb korduskasutuseks ettevalmistustoiminguid, peab tal olema registreering käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 4 või 5 kohaseks tegevuseks.
§ 26²¹. Plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine
(1) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, kui need on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142), kohaselt sadamas üle antud sobivasse vastuvõtuseadmesse või kogumissüsteemi.
(2) Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on kalapüügivahend, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 3 punkti 1 kohase jäätmete määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid kalapüügivahendi juurde või külge siis, kui see jäeti maha, sealhulgas kaotati või hüljati.
(3) Sadama vastuvõtuseadmed käesoleva paragrahvi tähenduses on sadama vastuvõtuseadmed, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2019/883 artikli 2 punkti 6 kohase määratluse alla.
§ 27. Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud
(1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:
1)
2)
3) kuuevalentse kroomi ühendeid, pliid ja selle ühendeid, elavhõbedat ja selle ühendeid või kaadmiumi ja selle ühendeid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad;
4) kuuevalentset kroomi, pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, polübroomitud difenüüleetreid, polübroomitud bifenüüle, bis(2-etüülheksüül)ftalaati, butüülbensüülftalaati, dibutüülftalaati või diisobutüülftalaati sisaldavad käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 4 ja lõikes 3¹ sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas kaablid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosad.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandeid tingimusel, et sellise erandi tegemise võimalus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keeld ei kehti järgmistele elektri- ja elektroonikaseadmetele:
1) kosmosesse saatmiseks mõeldud seadmed;
2) seadmed, mis on kindla sihiga projekteeritud ja tuleb paigaldada käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jäetud või sinna mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana ning mida saab asendada üksnes samasuguse kindla sihiga projekteeritud seadmega;
3) suured paiksed tööstuslikud tööriistad;
4) suured paigaldised;
5) inimeste või kaupade transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus;
6) üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad;
7) aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;
8) fotogalvaanilised paneelid, mis on mõeldud kasutamiseks süsteemis, mille on projekteerinud, kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid alaliseks kasutamiseks kindlaksmääratud kohas, et toota päikesevalgusest energiat avalikuks, kaubanduslikuks ja tööstuslikuks kasutuseks ning elamute jaoks;
9) seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtetevahelises süsteemis.
10) seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas sõjaliseks otstarbeks mõeldud relvad, laskemoon ja sõjavarustus;
11) vileorelid.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Vabariigi Valitsusel ./dyn=112052026033&id=102052011003 või tema volitatud ministril ./dyn=112052026033&id=101112016003 on õigus anda määrusi, millega kehtestatakse teatud probleemtoodete või nende osade suhtes:
1) ohtlike ainete piirnormid, millest väiksemate sisalduste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;
2) kasutusalad, tehnilised tingimused või nõuded, mille rakendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;
3) tähtajad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu osaliseks või täielikuks rakendamiseks.
(5) Kehtetu
(6) Käesolevas paragrahvis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) suured paiksed tööstuslikud tööriistad on masinate, seadmete või komponentide suuremõõtmeline kogum, mis toimib üheskoos konkreetse kasutuse jaoks ja mille spetsialistid kindlasse asukohta alaliselt paigaldavad ja sealsamas demonteerivad ning mida spetsialistid tööstuslikus tootmisrajatises või teadus- ja arendustegevuse rajatises kasutavad ja hooldavad;
2) suur paigaldis on suuremõõtmeline kombinatsioon mitut liiki aparaatidest ja vajaduse korral muudest seadmetest, mille on kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid ja mida kavatsetakse alaliselt kasutada varem määratud kindlas asukohas ning mille spetsialistid ka demonteerivad;
3) aktiivne siirdatav meditsiiniseade on aktiivne siirdatav meditsiiniseade Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktide 4 ja 5 tähenduses;
4) üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad on sisseehitatud jõuallika või välise jõuallika abil töötava ajamiga masinad, mille käitamine nõuab liikuvust või töö käigus pidevat või vaheaegadega liikumist mitme kindla töökoha vahel ning mis on tehtud kättesaadavaks üksnes majandus- ja kutsetegevuses kasutamiseks;
5) kaablid on kõik kaablid ja juhtmed, mille nimipinge on väiksem kui 250 volti ja mis on elektri- või elektroonikaseadme ühenduseks elektrivõrguga või ühenduse pikenduseks või mis ühendavad omavahel kahte või enamat elektri- või elektroonikaseadet;
6) varuosa on elektri- ja elektroonikaseadme üksikosa, millega saab asendada elektri- või elektroonikaseadme talitlemiseks kavandatud vajaliku osa, et taastuks või paraneks elektri- või elektroonikaseadme funktsionaalsus.
§ 27¹. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamine
(1) Töökorras olevate polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle (edaspidi koos PCB) sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama või saastest vabastama ning kõrvaldama neis sisalduva PCB niipea, kui see on võimalik, kuid hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.
(1¹) PCB-sid sisaldavate seadmete kasutamine on keelatud.
(2) Saastest vabastamine on toiming, mis võimaldab PCB-ga saastunud seadmeid, esemeid, materjale ja vedelikke ohutult korduskasutada, ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas asendada PCB sobiva PCB-sisalduseta vedelikuga.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on PCB polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja mis tahes valmistis või segu, mis sisaldab eelnevalt nimetatud aineid kokku üle 0,005 massiprotsendi.
§ 27². Suurõnnetuste vältimine ja nendest teatamine
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse käesoleva seaduse § 35² lõike 5 alusel määratud A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlale, mis ei ole ohtlik ettevõte ega suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses.
(2) Suurõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale.
(3) Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.
§ 27³. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teavitamise üldnõuded
(1) Enne tegevuse alustamist koostab käesoleva seaduse § 27² lõikes 1 nimetatud jäätmehoidla käitaja kaevandamisjäätmete käitlemisel suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja jõustab nende rakendamiseks ohutuse juhtimissüsteemi ning jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral käitise territooriumil võetavad meetmed. Käitaja määrab ohutusjuhi, kes vastutab suurõnnetuste vältimise põhimõtete rakendamise ja korrapärase järelevalve eest.
(2) Päästeamet koostab A-kategooria jäätmehoidla kohta, milles hoitakse kaevandamisjäätmeid, hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi kasutusele võetavad meetmed.
(3) Hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava koostamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta kehtestatud nõuetest.
1) Hädaolukorra lahendamise kaval on järgmised eesmärgid:
1) ohjeldada ja kontrollida suurõnnetusi ja muid õnnetusjuhtumeid nii, et nende mõju oleks minimaalne, ning eelkõige piirata inimese tervisele ja keskkonnale tekitatavat kahju;
2) rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks suurõnnetuste ja muude õnnetusjuhtumite mõju eest;
3) edastada vajalik teave piirkonna asjaomastele asutustele, teenistustele ja üldsusele. Üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt õigusaktidele või tavadele selliste isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;
4) kavandada keskkonna puhastamine, korrastamine ja taastamine pärast suurõnnetust.
§ 27⁵. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem
(1) Käitaja suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem peavad olema vastavuses jäätmehoidlast tuleneva suurõnnetuse ohu suurusega. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted peavad sisaldama käitaja üldisi eesmärke ja tegevuspõhimõtteid seoses suurõnnetuste ohu kontrollimisega. Ohutuse juhtimissüsteem peab sisaldama seda osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab suurõnnetuste vältimise põhimõtete määramise ja rakendamisega seotud organisatsioonilist struktuuri, vastutust, praktikat, menetlusi, protsesse ja vahendeid.
(2) Ohutuse juhtimissüsteemis tuleb käsitleda järgmisi küsimusi:
1) korraldus ja töötajad – kõigil korraldustasemetel suurõnnetuste ohu juhtimisega seotud töötajate ülesanded ja kohustused, selliste töötajate koolitusvajaduste kindlakstegemine ja sellekohase koolituse pakkumine, töötajate ja vajaduse korral alltöövõtjate kaasamine;
2) tõsiste ohtude kindlakstegemine ja hindamine – tava- ja erandkäitamisest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra kehtestamine ja rakendamine ning selliste ohtude tõenäosuse ja raskusastme hindamine;
3) tegevuse kontrollimine – turvalist toimimist, sealhulgas jäätmehoidla hooldamist, hooldamisprotsesse, -seadmeid ja hooldamise ajutisi katkestusi käsitlevate menetluste ja juhendite kehtestamine ning rakendamine;
4) muudatuste juhtimine – jäätmehoidlate muutmist või uute jäätmehoidlate kavandamist käsitlevate menetluste kehtestamine ja rakendamine;
5) kavade koostamine hädaolukordade tarbeks – menetluste kehtestamine ja rakendamine hädaolukordade kindlakstegemiseks süstemaatilise analüüsi teel ning hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamine, katsetamine ja läbivaatamine;
6) tegevuse jälgimine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimis- ja parandusmeetmete võtmise vahendid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlus peab hõlmama korda, mida käitaja kasutab suurõnnetustest ja napilt välditud juhtumitest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudusi, ning nende puuduste uurimist ja tehtud järelduste alusel võetud järelmeetmeid;
7) kontrollimine ja läbivaatamine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ning sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks. Juhtkond jälgib, kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad, dokumenteerib ja ajakohastab need.
§ 27⁶. Suurõnnetuste vältimisega seoses edastatav teave
(1) Asjaomasele üldsusele tuleb edastada teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) käitaja nimi ja jäätmehoidla aadress;
2) teavet andva isiku ametikoht;
3) kinnitus, et jäätmehoidla suhtes kohaldatakse kehtivaid nõudeid ja et loa andjale on vajaduse korral esitatud nende nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks vajalik teave;
4) selge ja lihtne selgitus hoidlas toimuva tegevuse kohta;
5) jäätmehoidlas olevate ainete ja valmististe ning suurõnnetuse ohtu tekitada võivate jäätmete tava- või üldnimetused või üldine ohuklassifikatsioon koos peamiste ohtlike omaduste loeteluga;
6) üldinfo suurõnnetuse ohu laadi kohta, kaasa arvatud selle võimalik mõju ümbruskonna elanikkonnale ja keskkonnale;
7) piisav teave selle kohta, kuidas ümbruskonna elanikkonda hoiatatakse ja kuidas teda suurõnnetuse korral toimuvaga kursis hoitakse;
8) piisav teave, kuidas elanikkond peab suurõnnetuse korral käituma;
9) kinnitus, et käitaja võtab oma territooriumil piisavaid meetmeid eelkõige koostöös hädaabiteenistustega, et suurõnnetustega toime tulla ja nende mõju minimeerida;
10) viide jäätmehoidlavälisele hädaolukorra lahendamise kavale, mis on koostatud, et minimeerida õnnetuse võimalikku mõju väljaspool jäätmehoidla territooriumi. See peab hõlmama nõuannet järgida õnnetuse ajal kõiki hädaabiteenistuste juhtnööre ja nõudeid;
11) kust saab täiendavat teavet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet tuleb esitada asjaomasele üldsusele tasuta ja pidevalt. Teave tuleb üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel.
(3) Asjaomane üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üldsus, keda jäätmeloa või tegevusloa andmise A-kategooria jäätmehoidlaid käsitlevate otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud. Arvestatakse, et selline huvi on ka keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel.
(4) Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeametile viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.
(5) Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeamet Siseministeeriumi kaudu nimetatud teabe selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(1¹) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.
(3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.
(4) Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.
(5) Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja.
(6) Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale, kui ta ei ole jäätmevaldaja.
(7) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.
(1) Laeval on jäätmete põletamine keelatud.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 3 ja 4 kohaselt korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid on keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine § 22¹ lõike 1 kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus.
§ 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika
(1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.
(2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.
(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud tööstusheite seaduse §-s 8.
(3¹) Jäätmehoolduses tuleb tekkinud jäätmetest eemaldada ohtlikud ained ja esemed, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist ja töötlemist, kui see annab käesoleva seaduse § 22¹ lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.
(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3¹ sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:
1)
2) püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele jäätmetele ./dyn=112052026033&id=13299487 ;
3) asbesti sisaldavatele jäätmetele ./dyn=112052026033&id=13343899 ;
4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele ./../vaheleht.html ;
5) biolagunevatele jäätmetele ./dyn=112052026033&id=110042013001;119052016009;128072017004 ;
6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele) ./dyn=112052026033&id=12894186 ;
7) romusõidukitele ./dyn=112052026033&id=122062011008 ;
8)
9) ehitus- ja lammutusjäätmetele ./../vaheleht.html ;
10) vanarehvidele ./dyn=112052026033&id=109102018018 ;
11) pakendijäätmetele ./../vaheleht.html ;
12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele ./../vaheleht.html ;
13) olmejäätmetele ./../vaheleht.html ;
14) metallijäätmetele ./../vaheleht.html ;
15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele ./../vaheleht.html ;
15¹) kaevandamisjäätmetele ./dyn=112052026033&id=115032013025 ;
16) reoveesettele ./../vaheleht.html ;
17)
18) kaeveõõnte täitmiseks kasutatavatele või muul viisil keskkonda paigutamisel taaskasutatavatele jäätmetele ./../vaheleht.html ;
19) vanaõlile ./../vaheleht.html .
(4¹) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse muu hulgas arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77).
(4²) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 1–21).
(5) Kehtetu
Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale.
(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.
(2) Kehtetu
(3) Jäätmed, mida ei ole võimalik käesoleva seaduse nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides.