§ 66³. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus
(1) Jäätmeveo teenustasu maksab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmeveo teenustasu käesoleva seaduse § 66² lõikes 2 nimetatud osas rakendada ka korraldatud jäätmeveoga liitumisest § 69 lõigete 2¹, 4 ja 4¹ alusel vabastatud jäätmevaldajale vastavalt nende jäätmehooldusteenuse tarbimise hinnangulisele mahule.
§ 66⁴. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse arvestamise alused ja arve andmed
(1) Jäätmeveo teenustasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 66 lõigetes 5 ja 6 sätestatut. Jäätmeveo teenustasu peab olema põhjendatud ja vastavuses teenuse osutamise kuludega ning lähtuma kulutõhususest.
(2) Jäätmeveo teenustasu koosneb jäätmehoolduskulude katteks makstavast tasust ja liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse, välja arvatud pakendijäätmete käitluse teenustasust.
(3) Jäätmehoolduskulude katteks makstava osa suurus on kuni 50 protsenti jäätmeveo teenustasust, kuid mitte alla ühe euro kalendrikuus.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva seaduse § 69 lõigete 2¹, 4 ja 4¹ alusel vabastatud jäätmevaldaja igakuine jäätmeveo teenustasu on kindlaks määratud summa, mis vastab korraldatud jäätmeveoga liitunud sama omavalitsuse üksuse jäätmevaldaja eelmise aasta kõige väiksemale jäätmehoolduskulude katteks makstavale tasule.
(5) Jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele, kellele korraldatud jäätmeveo teenust osutati, esitatakse arveldamiseks vajalike andmetega arve, millel on eraldi esile toodud:
1) käesoleva seaduse § 66² lõike 4 alusel kujunenud tasu;
2) veoteenuse, sealhulgas eraldi pakendiveoteenuse tasu;
3) käitlusteenuse tasu;
4) lisateenuse tasu.
§ 66⁵. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu kasutamise põhialused
(1) Jäätmeveo teenustasu kasutatakse üksnes käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks ning § 136³ lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude ning § 136³ lõikes 5 sätestatud jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks ja raha ülekandmine teistesse valdkondadesse on keelatud. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab oma tegevusalade kulude lahususe ja see peab kajastuma tema raamatupidamises tulude, kulude ja vara arvestuses.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab igal aastal ülevaate jäätmeveo teenustasu määramisest ja rakendamisest eelmisel kalendriaastal. Ülevaates esitatakse andmed:
1) jäätmeveo teenustasu laekumise ja kasutamise kohta kõigi käesoleva seaduse § 66² lõigetes 3 ja 4 loetletud kulukomponentide kaupa;
2) taaskasutusorganisatsioonide kantud pakendijäätmete veo kulude kohta.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaate oma ametlikul veebilehel iga aasta esimeses kvartalis.
§ 66⁶. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumine
(1) Jäätmeveo teenustasu kogumise korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil valla- või linnavalitsus.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmeveo teenustasu kogumise korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud vormis koostöö kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja käesoleva seaduse § 66⁴ lõikes 5 nimetatud andmetega arve esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel. Arves ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele.
§ 66⁷. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu maksmine ja vaidlustamine
(1) Jäätmeveo teenustasu makstakse käesoleva seaduse § 66⁴ lõikes 5 nimetatud arve alusel sellel märgitud tähtajaks kohaliku omavalitsuse üksusele või § 66⁶ lõikes 2 nimetatud isikule, kellega kohaliku omavalitsuse üksus on sõlminud halduslepingu.
(2) Jäätmeveo teenustasu loetakse õigeaegselt makstuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud arvel märgitud pangakontole.
(3) Kehtestatud tähtajast hiljem kohaliku omavalitsuse üksusele või käesoleva seaduse § 66⁶ lõikes 2 nimetatud isikule tasutud jäätmeveo teenustasu summalt ja jäätmevaldajalt kohaliku omavalitsuse üksuse või samas lõikes nimetatud isiku kasuks enammakstud summalt arvutatakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(4) Kui jäätmevaldaja leiab, et käesoleva seaduse § 66⁴ lõikes 5 nimetatud arve alusel temale määratud jäätmeveo teenustasu suurus rikub tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebuse halduskohtule.
§ 66⁸. Jäätmeveo teenustasu kehtestamine korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusest vabastatud kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus, kes ei ole käesoleva seaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama, võib jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, kehtestada jäätmeveo teenustasu, mis hõlmab § 66² lõikes 4 nimetatud kulusid.
(2) Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(3) Jäätmeveo teenustasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 66² lõigete 2, 4 ja 5, § 66⁴ lõigete 1, 2 ja 5, § 66⁵, § 66⁶ lõigete 1 ja 2 ning § 66⁷ sätteid.
(4) Jäätmeveo teenustasu maksab kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omav jäätmevaldaja.
(5) Jäätmeveo teenustasu on kindlaks määratud summa, mis on kuni 100 protsenti jäätmekäitlejale eelmisel aastal üleantud olmejäätmete hinnast jagatuna selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omavate isikute arvuga, kuid mitte alla ühe euro ühes kalendrikuus jäätmevaldaja kohta.
(6) Jäätmeveo teenustasu määramisel iga jäätmevaldaja kohta võetakse arvesse selle jäätmevaldaja kasutatava kinnisasja liiki, pindala ja kasutusotstarvet.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni või teiste kohaliku omavalitsuse üksustega riigihangete seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 43 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit, või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olevat äriühingut.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikest 4 ning arvestades käesolevas lõikes sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks määratakse riigihanke alusdokumentides muu hulgas järgmised tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavate jäätmete liigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht või -kohad;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused, nagu veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) jäätmeveoga seotud vabatahtlikud lisateenused, mille eest võib võtta lisatasu, ja jäätmeveoga seotud lisateenused, mis on otseselt jäätmeveoga seotud ja mille kulud peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo teenustasus;
8) korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate arv, nende kasutatavate kogumismahutite arv, tüüp, suurus ja tühjenduskordade arv aastas jäätmeliikide kaupa, vabatahtlike lisateenuste tarbimise eeldatav maht ning muud teenuse tarbimise mahtu kirjeldavad andmed;
9) klienditeeninduse aluspõhimõtted, kui halduslepinguga antakse vedajale üle jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne;
10) jäätmevedaja kohustus kontrollida, kas üleantavad jäätmed on õigesti liigiti kogutud.
(3¹) Pakendijäätmete vedajaga sõlmitakse eraldi hankeleping.
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkonna elanike arv ei ole suurem kui 100 000.
(6) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.
(7) Korraldatud jäätmeveo teenuse korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks on vajalik käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse registreering.
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest.
(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(2¹) Kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleval kinnistul on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine riigi julgeoleku nõuete tõttu oluliselt takistatud, võib kohaliku omavalitsuse üksus jäätmevaldaja tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastada.
(3) Kehtetu
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(4¹) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(4³) Kehtetu
(5) Kehtetu
(5¹) Kehtetu
(6) Kehtetu
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab tema korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud tootja laiendatud tootjavastutusega seotud kohustustega.
(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui need jäätmed on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusega, sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega hankelepingu riigihangete seaduse kohaselt.
(1²) Bio- ja segaolmejäätmete käitlejaga sõlmitakse eraldi hankelepingud, isegi kui mõlemat liiki jäätmeid käitleb sama teenuseosutaja.
(1³) Biojäätmete taaskasutamine peab tagama biojäätmete ringlussevõtu ja vastama käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(1⁴) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teenuse osutamiseks sõlmitud hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud taaskasutamise eesmärk kokku kogutud jäätmete puhul on muu hulgas täita käesoleva seaduse § 136³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.
§ 71. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri
(1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.
(2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab:
1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
1¹) käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise korra;
2) jäätmetest inimese tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise meetmed, või kui vältimine ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas biojäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete kompostimine, segaolmejäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, lähtudes kulutõhususest ja keskkonnahoidlikkusest;
2¹) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;
6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;
8) teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest;
9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;
12) jäätmete kogumise korralduse hajaasustusalal, kus on jäetud jäätmevedu korraldamata käesoleva seaduse § 66 lõike 3 alusel;
13) suurjäätmete kogumise korralduse.
(3) Kehtetu
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.
(1¹) Jäätmevaldajate registri eesmärk on pidada arvestust jäätmevaldajate üle ja avaldada teavet jäätmehoolduse kohta.
(2) Jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigust tasu küsida.
(3) Jäätmevaldajate registris töödeldakse isiku üldandmeid.
(4) Jäätmevaldajate registrisse kantud isikuandmed kantakse pärast korraldatud jäätmeveo lepingu lõppemist arhiivi, kus neid säilitatakse kuni viis aastat, mille järel need kustutatakse.
§ 71². Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö jäätmehoolduse korraldamisel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad jäätmehoolduse korraldamiseks moodustada ühisameti või -asutuse, mille moodustamisele, tegevuse alustele ja juhtimisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62¹–62³ sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Lisaks käesolevas seaduses ette nähtud juhtudele võivad kohaliku omavalitsuse üksused jäätmevaldajate nõustamise ja teavitamise kohustuse täitmise halduslepinguga üle anda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu asutatud äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.
(1) Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
(2) Jäätmeluba on vaja:
1) jäätmete kõrvaldamiseks;
2) jäätmete taaskasutamiseks;
3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
5)
6)
7)
8) jäätmehoidla käitamiseks;
9) prügila käitamiseks;
10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.
(3) Kehtetu
(4) Jäätmeluba ei nõuta:
1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
(4¹) Kehtetu
(5) Valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=112052026033&id=119012011023 on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloa taotluses:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus;
3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus;
4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega;
5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;
8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus;
9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kirjeldus, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;
10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.
(2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist tõendavad andmed koos asjakohaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral.
(3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks või prügila või jäätmehoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid.
(4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=119032020009 määrusega.
(5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.
(1) Kehtetu
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloas:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ja nende kirjeldus;
3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;
4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul;
6) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist;
7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus on olulises vastuolus keskkonna valdkonna tegevuskavaga või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.
(2) Kehtetu
§ 85. Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
(1¹) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
(2) Kehtetu
§ 89. Metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine
Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele keeldub loa andja metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui luba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või luba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnavastase, varavastase või majandusalase kuriteo ja kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaluba) taotleja loa andjale:
1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa;
2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes;
3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või rahalist tagatist tõendava dokumendi;
5) prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused;
6) andmed kavandatava prügila liigi kohta;
7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava;
8) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja rahaline tagatis peavad kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.
1) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga:
1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel;
2) prügilasse ladestatavate jäätmete liigid vastavalt jäätmenimistule ning jäätmete kogus kas üldkogusena või vajaduse korral jäätmeliikide kaupa või jäätmeliikide lõikes jäätmekoguste summana;
3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded;
4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.
1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või rahaline tagatis;
2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
(1) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punkt 7 ning § 93 punkt 1, sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 3² ja 3⁴ nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa suhtes ei kohaldata § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:
1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;
2) kaevandamisjäätmekava;
3) andmed jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta;
4) jäätmehoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
5) jäätmehoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise rahalise tagatise olemasolu kirjaliku tõenduse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.
(4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse jäätmehoidla käitamise jäätmeloas:
1) jäätmehoidla kategooria käesoleva seaduse § 35² lõike 4 alusel;
2) jäätmehoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa;
3) jäätmehoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded;
4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale teavet jäätmehoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta.
(6) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii;
2) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita jäätmehoidla personali oskusi, mis on vajalikud taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks;
4) jäätmehoidla käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
(7) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudele muudetakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba, kui:
1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused;
2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid;
3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid;
4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna on vaja muuta loa tingimusi.
(8) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistatakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba kehtetuks, kui:
1) loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta;
2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud;
3) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning loa omaja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
§ 94². Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale § 27⁶ lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas:
1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused;
2) keskkonnaseire tingimused.