(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas käesoleva seaduse § 136³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu ja sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvude täitmine.
(2) Kehtetu
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete liigiti kogumise.
(3¹) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta. Biojäätmetega koos võib lubada tekkekohalt koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis vastavad kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavatele Euroopa või samaväärsetele riiklikele standarditele.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaseks biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmiseks ja biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastuse saamiseks tuleb jäätmevaldajal esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus.
(4²) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema veendunud, et biojäätmeid on võimalik tekkekohal ringlusse võtta.
(4³) Kui kohaliku omavalitsuse üksus nõustub biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmisega ja vabastab taotleja biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumisest, registreerib kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõike 4¹ kohase taotluse alusel biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmise käesoleva seaduse § 71¹ nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmevaldajate registris. Juriidiliste isikute puhul tuleb jäätmevaldajate registrisse märkida ka tekkekohal ringlusse võetavate biojäätmete aastakogus.
(4⁴) Biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmise lõpetamise korral teavitab jäätmevaldaja sellest kohaliku omavalitsuse üksust ning seejärel kogutakse biojäätmeid tekkekohalt liigiti käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.
(5) Kehtetu
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ning pakendiseaduse §-s 15 nimetatud liigiti kogumisest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) teatavat liiki jäätmete koos kogumine ei vähenda võimalusi neid korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga;
2) liigiti kogumine ei ole keskkonna jaoks parim lahendus, võttes arvesse vastavate jäätmevoogude juhtimise üldist keskkonnamõju;
3) liigiti kogumine ei ole jäätmekogumise häid tavasid arvestades tehniliselt võimalik;
4) liigiti kogumine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri majanduslikke kulusid, kui võtta arvesse segaolmejäätmete kogumise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonna- ja tervisekahju kulusid, võimalusi jäätmekogumist ja -töötlust tõhustada, teisese toorme müügist saadavat tulu ning saastaja maksab põhimõtte ja tootja laiendatud vastutuse rakendamist.
(7) Olmejäätmete liigiti kogumine toimub käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete ja korra kohaselt, lähtudes piirkondlikest iseärasustest, nagu eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest, asustustihedusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.
(8) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldades tuleb tagada, et see on jäätmevaldajale segaolmejäätmete või valesti liigitatud jäätmete üleandmisega võrreldes võimalikult mugav, motiveeriv ja kulutõhus.
Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.
(1) Jäätmekäitluskoha tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega:
1) prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ./dyn=112052026033&id=13204767 .
2)
3)
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on valdkonna eest vastutaval ministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada:
1) tehnilisi norme, tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid;
2)
3)
4) keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist;
5) keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal.
§ 33¹. Nõuded jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta
(1) Jäätmehoidla käitaja peab tagama:
1) jäätmehoidla sobiva asukoha valiku, võttes arvesse eelkõige kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid;
2) jäätmehoidla projekteerimise selliselt, et täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi;
3) nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise loas sätestatud ajal ja viisil;
4) vee- ja tuuleerosiooni vähendamise niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;
5) jäätmehoidla ehitamise, haldamise ja hooldamise nii, et on tagatud jäätmehoidla füüsiline stabiilsus ning välditud pinnase, õhu, pinna- ja põhjavee reostumine ja saastumine ning minimeeritud nii palju kui võimalik maastiku kahjustamine;
6) kavade koostamise ja korralduste andmise, et pädevad isikud saaksid perioodiliselt jäätmehoidlat kontrollida, teha seiret ning võtta meetmeid juhul, kui tulemused näitavad ebastabiilsust või vee või pinnase saastumist;
7) korralduste tegemise maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks;
8) korralduste tegemise jäätmehoidla järelhoolduseks.
(1¹) Pädev isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõutavad tehnilised teadmised ja kogemus.
(2) Kui hiivahoidlas leidub tsüaniidi, tagab käitleja, et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsiooni alandatakse seal parima võimaliku tehnoloogia abil madalaima võimaliku tasemeni.
(3) Jäätmehoidla sulgemist alustatakse üksnes siis, kui jäätmeloas kehtestatud nõuded on täidetud ning jäätmeloa andja on andnud sulgemiseks nõusoleku.
(4) Jäätmehoidla loetakse lõplikult suletuks üksnes pärast seda, kui jäätmeloa andja on korraldanud jäätmehoidla kohapealse kontrolli, hinnanud käitaja esitatud aruandeid, kinnitanud, et jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala on taastatud, ja teavitanud käitajat nõusolekust jäätmehoidla sulgemiseks.
(5) Jäätmehoidla sulgemise järel peab käitaja muu hulgas kontrollima jäätmehoidla füüsikalist ja keemilist stabiilsust ning minimeerima negatiivse mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjaveele, tagades:
1) jäätmehoidla kõikide osade järelevalve ja kaitse ning kontrolli- ja mõõteaparatuuri alalise kasutusvalmiduse;
2) ülevoolukanalite ja liigveelaskmete puhta ja vabana hoidmise.
(6) Käitaja vastutab jäätmehoidla hooldamise, seire ja kontrolli ning jäätmehoidlat parandavate meetmete eest järelhooldusel seni, kuni jäätmeloa või kompleksloa andja seda nõuab, võttes arvesse ohu laadi ja kestust. Nõutavad meetmed ning nende kohaldamise aeg määratakse jäätmehoidla käitamiseks antavas jäätmeloas.
(7) Jäätmehoidla käitaja vahetumise korral vastutavad kõik jäätmehoidla tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad jäätmehoidlas ladestatud jäätmetest lähtuva negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kahju eest solidaarselt.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=111112010001 kehtestab määrusega täpsustavate nõuete loetelu jäätmehoidla rajamise, kasutamise, seire, sulgemise ja järelhoolduse kohta.
Valdkonna eest vastutav minister koostab inventeerimisnimestiku suletud jäätmehoidlate kohta, sealhulgas peremehetute jäätmehoidlate kohta, mis põhjustavad tõsist negatiivset keskkonnamõju või võivad keskpika või lühikese aja jooksul kujuneda tõsiseks ohuks inimeste tervisele või keskkonnale. Inventeerimisnimestikku ajakohastatakse korrapäraselt.
(1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni.
(3) Prügila ei ole:
1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates;
3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates.
(4) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on:
1) ohtlike jäätmete prügila;
2) tavajäätmeprügila;
3) püsijäätmeprügila.
(1) Tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prügila kulude katmise põhimõtte ja keskkonnateabele vaba juurdepääsu nõuete rakendamiseks peab prügila käitaja arvestust prügila kulude kohta ja avalikustab jäätmete prügilasse ladestamise eest võetava tasu jagunemise kululiikide kaupa vastaval nõudmisel.
§ 35. Töötlemata ja liigiti kogutud jäätmete prügilasse ladestamise keeld
(1) Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis:
1) ei ole läbinud käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud töötlemist;
2) on käesoleva seaduse § 31 lõigete 3 ja 4 kohaselt kogutud liigiti korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille prügilas ladestamine annab käesoleva seaduse § 22¹ lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.
(2) Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas.
§ 35¹. Kasutatud rehvide prügilasse ladestamise keeld
(1) Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.
(1) Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks:
1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates;
2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates;
3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates;
4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoidlad hõlmavad ka tammisid või muid rajatisi, mille eesmärk on hoida, säilitada, piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat. Sellised hoidlad hõlmavad ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil.
(2¹) Tamm käesoleva seaduse tähenduses on inseneriehitis vee või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas.
(2²) Puistang käesoleva seaduse tähenduses on insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal.
(2³) Hiivahoidla käesoleva seaduse tähenduses on looduslik või insenerirajatis, kus hoitakse peenestatud jäätmeid, harilikult rikastamisjäätmeid, samuti erinevat veehulka, mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis või ala on jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.
(4) Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks.
(5) Jäätmehoidlale määratakse A-kategooria, kui esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:
1) jäätmehoidla praegust või tulevast suurust, asukohta ja keskkonnamõju arvesse võttev analüüs näitab, et rike, näiteks puistangu varing või tammi purunemine, või väär käitamine võib põhjustada suurõnnetuse;
2) jäätmehoidlas on käesoleva seaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritud jäätmeid üle teatava piiri;
3) jäätmehoidlas on kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikeks aineteks või valmistiteks klassifitseeritud aineid või valmistisi üle teatava piiri.
(6) Jäätmehoidlale, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludele, määratakse B-kategooria.
(7) Jäätmehoidlale A- või B-kategooria määramise otsustab jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel jäätmeloa andja.
§ 35³. Jäätmehoidla käitamiseks vajalik rahaline tagatis
(1) Jäätmehoidla käitajal peab olema jäätmehoidla kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kohustuste täitmiseks piisav rahaline tagatis (edaspidi tagatis). Tagatis peab olema jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamiseks vastavalt jäätmehoidla käitamise loale ja käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekavale alati hõlpsasti kättesaadav.
(2) Tagatis arvutatakse vastavalt jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule, võttes arvesse jäätmehoidla kategooriat, jäätmete omadusi ja taastatud maa-ala edasist kasutamist ning muid olulisi asjaolusid. Tagatise suuruse arvutab jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andja.
(3) Tagatise arvutamisel lähtutakse eeldusest, et vajalikule taastamistööle annavad hinnangu ning taastamistööd teevad sõltumatud ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandad isikud.
(4) Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (Moody’s) või A (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul. Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.
(5) Tagatise esitamise ajal peab tagatise väärtus moodustama vähemalt 115 protsenti jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatavast summast. Kui loa andja teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.
(6) Jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatava summa määramisel lähtutakse sõltumatute ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandate isikute eksperdiarvamusest.
(7) Tagatise suurust muudetakse korrapäraselt vastavalt taastamistööle, mida jäätmehoidlast mõjutatud maa-alal tuleb teha vastavalt kaevandamisjäätmekavale ja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloale.
(8) Kui loa andja kiidab jäätmehoidla sulgemise heaks, annab ta käitajale kirjaliku tõendi, millega ta vabastab käitaja tagamiskohustusest, sulgemisjärgsed kohustused välja arvatud.
(1) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida.
(2) Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud.
(3) Kehtetu
(4) Juhul, kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist, tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda.
(5) Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=12779785;107062022022 määrusega.
(1) Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.
(2) Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kavaga hõlmatud territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.
(3) Kehtetu
(3¹) Valdkonna arengukava sisaldab:
1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa, andmeid riigi territooriumile toodavate või territooriumilt väljaveetavate jäätmete kohta ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust, ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohtadest, sealhulgas hinnangut vajadusele rajada uusi ja sulgeda olemasolevaid, ning hinnangut seotud investeeringutele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustele suunatavatele investeeringutele, ja muudele rahalistele vahenditele;
2¹) piisavat teavet asukoha kriteeriumide kohta tegevuskoha identifitseerimiseks ja vajaduse korral tulevaste kõrvaldamis- või peamiste taaskasutamisrajatiste võimsust;
3) ülevaadet ohtlike jäätmete, vanaõli, kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi kord;
4) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks;
5) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete kohta, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
6) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse ja investeeringute jaotuse kirjeldust;
7) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;
8) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
9) valdkonna arengukava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
10) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
11) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
12) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
13) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.
(3²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatule sisaldab valdkonna arengukava jäätmetekke vältimise kava, mis sisaldab:
1) olemasolevate jäätmetekke vältimise meetmete kirjeldust ning nende tõhususe hinnangut;
2) jäätmetekke vältimise eesmärke ja nende elluviimise meetmeid, sealhulgas käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 esitatud jäätmetekke vältimise nõudeid;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud meetmete rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisnäitajaid;
4) toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammi.
(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3² nimetatud kavas kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud vahendite ja meetmete panust jäätmetekke vältimisse ning arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 3² punktides 1 ja 2 nimetatud meetmete hindamisel ja rakendamisel sama direktiivi IV lisas esitatud näidismeetmeid.
(3⁴) Valdkonna arengukava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest alates.
(4) Jäätmehoidla käitaja, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu õigusaktiga. Jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa ja käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
(1¹) Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus peab jäätmekava koostades ja rakendades võtma arvesse, et kõigi jäätmekavas kavandatavate tegevuste ning meetmete eesmärk on täita olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustus.
(2) Kehtetu
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldab:
1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
3) olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks vajalikke tegevusi aastate kaupa ning asjakohasel juhul käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud erandeid;
4) analüüsi, mis tõendab väidetavaid vabastamise asjaolusid ja nende aluste esinemist, kui käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel nähakse ette erand teatud jäätmete liigiti kogumisest vabastamiseks;
5) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust;
6) hinnangut vajadusele luua uusi või muuta olemasolevaid kogumissüsteeme, võttes arvesse käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel erandite tegemise vajadust ning sama paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid;
7) jäätmehoolduse rahastamist ning jäätmeveo teenustasu kogumist, selle kogumise eesmärki ja arveldamise korraldust;
8) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust;
9) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse kirjeldust;
10) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;
11) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
13) korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise vähendamise plaani ning energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise piiramiseks võetavaid meetmeid;
14) pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava, sealhulgas müügikohtade juurde pakendijäätmete avaliku kogumissüsteemi rajamist;
15) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
16) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid;
17) korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava;
18) teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaani.
(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.
(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.
(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt on jäätmehoidla käitamiseks vajalik jäätmeluba;
2) jäätmed tekivad uuringu või kaevandamise käigus – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.
(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist. Oluliseks loetakse sellist muutust jäätmehoidla struktuuris või tegevuses, mis loa andja arvates võib oluliselt kahjustada inimese tervist või keskkonda.
(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026033&id=111112010001 määrusega.
§ 43. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ja selles muudatuste, sealhulgas käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud erandite, tegemine. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koos käesoleva seaduse § 42 lõike 3 punktis 4 nimetatud analüüsiga ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta järel.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vajaduse korral aasta jooksul valdkonna arengukava või kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava kinnitamisest arvates.
§ 44. Valdkonna eest vastutava ministri ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused jäätmehoolduse kavandamisel
(1) Valdkonna eest vastutav minister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel.
(2) Kehtetu
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3¹ vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama valdkonna arengukava ja selle rakendusdokumendi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.
§ 56. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes.
(4) Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet.
§ 57. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine
(1) Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
(2) Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust.
(3) Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele.
§ 59. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud.
(1) Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.
(2) Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt võimalik ja tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks vajalik.
(3) Ohtlikud jäätmed, mis on segatud, eirates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, antakse käitlemiseks üle sellekohast luba omavale isikule.
(1) Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatut, et vältida jäätmetest lähtuvat ohtu tervisele või keskkonnale, või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda.
(2) Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.
§ 62. Ohtlike jäätmete pakendamine ja märgistamine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, ladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale.
(3) Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=112052026033&id=13358009 määrusega.
(1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab valdkonna eest vastutav minister valdkonna arengukavast lähtudes.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 1 nimetatud juhul.
(1) Vanaõli käesoleva seaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks.
(2) Vanaõli regenereerimine on mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusena võib vanaõli rafineerimisel toota uue õli valmistamiseks sobivat baasõli, eelkõige eraldades vanaõlist seal sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.
(3) Kui see on tehniliselt teostatav, kogutakse vanaõli eraldi.
(4) Erinevate omadustega vanaõli liike ei segata omavahel ega muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid.
(5) Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad samaväärseid või paremaid keskkonnaalaseid üldtulemusi kui regeneerimine, võttes arvesse käesoleva seaduse § 22¹ lõikes 2 sätestatut.
(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
(1¹) Kehtetu
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, biojäätmete ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
(4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.
(5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
(6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, mahust või kaalust, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
(7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus on samuti kohaliku omavalitsuse üksusel.
(2) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
§ 66². Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu
(1) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu on käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 määratletud tasu, mis jaguneb jäätmehoolduskulude katteks makstavaks tasuks ning korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse, välja arvatud pakendijäätmete käitluse teenustasuks.
(2) Jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kujunenud kulude katteks makstav tasu, mida kohaliku omavalitsuse üksus kasutab jäätmehoolduse korraldamiseks ning arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo ja käitluse teenustasu on jäätmetekkekohas jäätmevaldaja üleantud jäätmete veo ja käitluse hind. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo ja käitlemise hinnakiri avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ametlikul veebilehel.
(4) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ning taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, vajalikud kulud on:
1) kogumismahutite ja kogumispunktidega seotud kulud;
2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja selle ettevalmistamise kulud;
3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud;
4) jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud, sealhulgas jäätmekäitluskoha rajamise ettevalmistamise kulud;
5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud;
6) andmehalduse, sealhulgas jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud;
7) jäätmeteemalise teavitamise ja nõustamise kulud;
8) jäätmeseaduse nõuete täitmise järelevalve kulud;
9) muud kulud, mille eesmärk on parandada jäätmehooldust või saavutada jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve.
(5) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, vajaliku kulu hulka ei arvata:
1) korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse teenustasu ning laiendatud tootjavastutusega hõlmatud jäätmete käitluskulu;
2) õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele määratud sunniraha või rahatrahvi;
3) kulu riigilt kohaliku omavalitsuse üksusele makstud tagastamatu toetuse ulatuses;
4) muid kulusid, mis ei ole vajalikud jäätmehoolduse arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamise kohustuste täitmiseks.