Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 01d33e7fb0c2420b002839400f7fe93fe908b96e3c3d4ad0e7ab1be0232d546d
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Käesolev seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Propose a change(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. (2) Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.
Propose a change(1) Kaitseväe ülesanded on: 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös käesolevas seaduses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud korras; 4) 4¹) laskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; 4²) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel; 4³) Kaitseväe aktsiisilao pidamine; 4⁴) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras; 4⁵) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine; 4⁶) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; 4⁷) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; 4⁸) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; 4⁹) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel; 4¹⁰) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine; 5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine. (1¹) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (1²) Kehtetu (2) Kehtetu (3) Kehtetu (3¹) Kaitsevägi edastab Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta: 1) Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 2) Transpordiametile lennundusseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 4) lennundusseaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. (4) Merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026062&id=105072022005 määrusega.
Propose a change(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (1¹) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuvat vahetut olulist või kõrgendatud ohtu, võib ohtu tõrjuda Kaitsevägi, kui see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, kohaldades korrakaitseseaduse §-des 45 ja 45¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda. (4) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet. (6¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras. (7) Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel.
Propose a change(1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 4¹, 4⁴ ja 4⁶–4¹⁰ ning riigipiiri seaduse § 9⁴ lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus. (2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse: 1) kaasamise eesmärk; 2) kaasamise maksimaalne kestus; 3) ülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või arvu ülempiir; 4) käsuahel; 5) vajaduse korral muud asjaolud.
Propose a change(1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi komisjon) eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. (2) Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega. (3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes reageerivad konkreetsele merelisele ohule. (4) Komisjon kehtestab oma töökorra ja vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.
Propose a changeSõjaline operatsioon on Kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.
Propose a change(1) Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=123112018003 määrusega. (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võib olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.
Propose a change(1) Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=115072011008 määrusega. (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.
Propose a change(1) Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab valdkonna eest vastutav minister. (2) Kaitseväe juhataja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle.
Propose a change(1) Teenistus Kaitseväes toimub kaitseväeteenistuse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.
Propose a change(1) Sõjaväelise auastmega rahuaja ja sõjaaja ametikohtade ülempiiri määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. (2) Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga Kaitseväe põhimääruses nimetatud struktuuriüksuse kohta. (3) Kehtetu (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate piirarvu.
Propose a change(1) Kaitseväe koosseisus määratakse teenistuskohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning teenistuskohtade liigitus ameti- ja töökohtadeks. (1¹) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid ametikohti. (2) Kaitseväe koosseisu kinnitab Kaitseväe juhataja.
Propose a changeKaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ametniku võib nimetada ametikohale konkursita.
Propose a change(1) Kaitsevägi võib lähtuvalt tegutsemisalast jaguneda väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Kaitseväe koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika.
Propose a change(1) Kaitseväe põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026062&id=128062018008 määrusega. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kaitseväe põhimääruses sätestatakse muu hulgas: 1) alaliselt tegutsevad struktuuriüksused; 2) sõjaaja üksused. (5) Konkreetse eesmärgi täitmiseks võib Kaitseväe juhataja kehtestatud korras moodustada ajutisi üksusi.
Propose a change(1) Kehtetu (2) Kehtetu (2¹) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=103042019003 kehtestab nõuded üksuste reageerimiskiirusele ja varustatusele. (6) Nõuded üksuste väljaõppe tasemele kehtestab Kaitseväe juhataja.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanded on menetleda süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. (1¹) Isikukaitse hõlmab välisriikide kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja kaitsmist. Lisaks loetletuile võib valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral määrata käskkirjaga veel kaitstavaid isikuid. (1²) Isikukaitse korraldamise alused ja osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=129122012018 määrusega. (2) Kehtetu (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesannete täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid. (2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ja järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.
Propose a change(1) Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu
Propose a change1) Kaitseväe juhataja: 1) juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks; 3) võtab isiku tegevteenistusse ja vabastab tegevteenistusest, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema; 5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile Kaitseväe eelarve projekti; 6) korraldab Kaitseväe raamatupidamist või annab volitusi raamatupidamise korraldamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras; 7) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras; 8) korraldab Kaitseväe valdusesse antud riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 9) korraldab riigisaladuse kaitset Kaitseväes kooskõlas õigusaktidega; 10) vastutab Kaitseväe tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest, eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 11) inspekteerib ja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle; 11¹) kehtestab Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra; 12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust. (2) Ülemal on talle alluva kaitseväelase suhtes käsuõigus ja distsiplinaarvõim. (3) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. (4) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. (5) Kaitseväe kõrgem ülem on Kaitseväe juhataja. (6) Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest. (7) Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja abiteenistujate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kui Kaitseväe struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.
Propose a changeKäsuõigus on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.
Propose a change(1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda. (2) Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse. (3) Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu. (4) Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi. (5) Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise korra, käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu ning käsuõiguse üleandmise ulatuse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=116082016007 määrusega. (6) Kaitseväe osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigusest. (7) Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale. (8) Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Kaitseväe käsuõigust omav ülem anda oma käsuõiguse osaliselt või täielikult edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.
Propose a change(1) Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis. (2) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega. (3) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust. (4) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. (5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. (6) Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu. (7) Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.
Propose a change(1) Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.
Propose a change(1) Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest. (2) Erivolitusi eeldav pädevus on: 1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel; 2) sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel; 3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.
Propose a change