(1) Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale.
(2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul.
(3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.
(1) Käsk on tühine, kui:
1) käsk kohustab toime panema süütegu;
2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;
3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel;
4) käsust ei selgu käsu andja.
(2) Tühist käsku ei tohi anda.
(3) Tühist käsku ei pea täitma.
(4) Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.
(1) Keelatud on anda käsku:
1) mis on vastuolus seadusega;
2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust;
3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;
4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.
(2) Keelatud käsu peab täitma.
(3) Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.
(1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.
(2) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka käsu täitja.
(3) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.
(4) Keelatud või tühise käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele.
1) Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda meditsiinikeskus, milles osutatakse vähemalt ühte järgmistest meditsiiniteenustest:
1) perearstiabi;
2) Kaitseväe kiirabi;
3) haiglavälist eriarstiabi.
(1) Kaitseväe kiirabi on Kaitseväe osutatav ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
(2) Kaitseväe kiirabi osutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud korras antud tegevusloa alusel.
(3) Kaitseväe kiirabi osutamiseks vajaliku loa taotlemiseks esitab Kaitsevägi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 nimetatud dokumendid ja andmed.
(4) Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõudeid.
(5) Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=128052019008 määrusega.
(1) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülesandeid täitev alaliselt tegutsev struktuuriüksus (edaspidi riigikaitseline rakenduskõrgkool) määratakse Kaitseväe põhimääruses.
(2) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemaks võib nimetada vähemalt koloneli auastmes tegevväelase, kellel on vähemalt magistrikraad.
(3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülesandeid täitva struktuuriüksuse ülema nimetab ametikohale Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutava ministri nõusolekul.
(4) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemal on rakenduskõrgkooli rektori pädevus.
(5) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli juhtimisele ja õppetöö korraldamisele kohaldatakse kõrgharidusseaduses riigi rakenduskõrgkooli kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(1) Kaitseväeluure on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe poolt:
1) riigi sõjaliseks kaitsmiseks;
2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
3) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks käesolevas seaduses ettenähtud korras;
5) taustakontrolli teostamiseks;
6) Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eesmärgil teabe kogumisel ja töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud Kaitseväkke kandideeriva, Kaitseväes teeniva või töötava isiku või Kaitseväe julgeolekualale juurdepääsu õigust taotleva isiku kohta.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil koguda ja töödelda:
1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale;
2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta;
3) muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet;
3¹) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil kogutud teavet;
4) käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud viisil saadud teavet või
5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet.
(1¹) Füüsilisel isikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus keelduda Kaitseväele teabe andmisest.
(2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ning teabe kogumisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas isikuid küsitleda ja varjatult jälgida, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut;
2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut;
3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid varjatult jälgida.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil.
(2²) Variandmete ja konspiratsioonivõtete kasutamise eesmärk on varjata andmesubjekti eest toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.
(4) Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 41⁵.
(5) Kaitseväe õigused julgeolekuala kaitsel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 54¹.
(6) Kaitseväeluure teostamisel, relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
1) teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes kaitseväeluure või relvastatud vastupanu taotletava eesmärgiga;
2) isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks ja kooskõlas kaitseväeluure tegevuse ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise eesmärgiga, ning kustutatakse, kui töötlemise vajadus lõppeb;
3) isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
(7) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise, relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud viisil teabe kogumise ülesande täitmisega seotud vajalikke abinõusid ja õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolu korral kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi võimalikult vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga.
§ 37¹. Kaasamine salajasse koostöösse ja isiku salajaseks koostööks jätkuva sobivuse otsustamise õigused
(1) Kaitsevägi võib kaasata isikut salajasse koostöösse:
1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks;
2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks;
3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks;
4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks;
5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks;
6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.
(2) Salajast koostööd tegema kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö Kaitseväega ei ole kolmandatele isikutele teada.
(3) Loa isiku kaasamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
(4) Salajast koostööd tegema võib kaasata vähemalt 18-aastast isikut tema nõusolekul.
(4¹) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus võib enne isiku kaasamist varjatult kontrollida tema kohta isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.
(4²) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus võib kaasatud isiku kirjalikul nõusolekul salajaseks koostööks jätkuva sobivuse otsustamiseks või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks:
1) koguda tema kohta isikuandmeid käesoleva seaduse § 41⁵ lõikes 1 sätestatud viisil;
2) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;
3) isikut varjatult jälgida.
(4³) Isiku õiguste piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ ning lõike 4² punktides 2 ja 3 nimetatud viisil otsustab Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
(4⁴) Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 3 nimetatud toimingu tegemise otsusest, välja arvatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul.
(5) Kontrolli salajast koostööd tegema kaasatud isiku tegevuse üle teostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik.
(6) Isiku kaasamise ja käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹ ja 4² nimetatud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=119092014004;128112023009 määrusega.
(6¹) Kui isik salajase koostööga seotud ülesande täitmisel hukkub või isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud ülesande täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel ajutine või püsiv töövõimetus, maksab riik hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel kaitseväeteenistuse seaduse §-des 196 ja 197 sätestatud juhtudel.
(6²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud juhul tervisekahjustuse saanud isiku töövõimet ei ole kaitseväeteenistuse seaduse §-des 196 ja 197 sätestatud alustel ja korras võimalik hinnata või see kujutab ohtu koostöö salajasuse säilimisele või salajase kaastöötaja või tema pereliikmete elule ja tervisele, lähtutakse hüvitise maksmisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 alusel kehtestatud kahjunõude menetlemise korrast.
(7) Kui isik salajase koostööga seotud ülesande täitmisel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas hukkub või saab tervisekahjustuse, lähtutakse hüvitise maksmisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 alusel kehtestatud kahjunõude menetlemise korrast.
(1) Kaitsevägi võib teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali:
1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks;
2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks;
3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks;
4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks;
5) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või äriühingu filiaali teesklemise otsustab Kaitseväe juhataja.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse Kaitseväe tehtud tehinguks.
(6) Kehtetu
(1) Kaitsevägi võib kasutada variisikut:
1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks;
2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks;
3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks;
4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks;
5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks;
6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.
(2) Variisik käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväega töö- või teenistussuhtes olev isik, kes töö- või teenistussuhte varjamise või muudetud identiteedi abil aitab tagada tegevuse varjatust.
(3) Kirjaliku loa variisiku kasutamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
(4) Tegevväelasest variisikul on kõik tegevväelase õigused ja kohustused, niivõrd kui see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.
Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõike 2 alusel teabe kogumisel kasutatavate meetodite ja vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=103092014006 määrusega.
(1) Kaitseväe juhataja võib taotleda Välisluureametilt halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras riigi sõjaliseks kaitsmiseks vajaliku teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-des 23, 25 ja 26 sätestatud volituste rakendamisega.
(2) Abi antakse juhul, kui teabe kogumine muul õiguspärasel viisil ei ole võimalik või oleks ebaproportsionaalselt raske ning kogutav teave on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.
(3) Välisluureamet esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe juhataja taotlusel rakendatud volituste ja nendega saadud andmete kohta.
(1) Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1, § 37¹ lõike 4² punktis 3, §-s 39, § 41⁵ lõike 1¹ punktis 3 või § 54¹ lõike 2 punktis 2 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
(2) Kaitsevägi võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:
1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;
2) ohustada Kaitseväe või Välisluureameti vahendi, meetodi või taktika salajasust;
3) ohustada teabe allikat või salajasse koostöösse kaasatud isikut;
4) kahjustada Kaitseväe või Välisluureameti teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
(3) Isiku võib Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud struktuuriüksuse ülema otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.
(4) Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülem isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Kui käesoleva seaduse § 39 alusel rakendatud julgeolekuasutuste seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb Kaitseväe juhataja hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
(1) Julgeolekuasutused teevad Kaitseväge puudutavate luure- ja vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega.
(2) Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides.
(1) Kaitsevägi võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks:
1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringu tegemise õigus on Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud tegevväelasel või ametnikul.
(1) Kaitsevägi võib kaitseväeteenistuses oleva või kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku kohta koguda andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ja elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid sideettevõtjale tehtava päringuga, kui see on vajalik otsustamiseks, kas võimaldada isikule juurdepääs jälitusteabele või lubada tal sõjaväepolitsei ülesandeid täita.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumiseks või päringu teostamiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek.
(3) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid võib koguda Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülem või tema volitatud tegevväelane või ametnik.
(1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:
1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu;
2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
4) isik on piiratud teovõimega;
5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;
8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.
(1¹) Kehtetu
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktis 5 nimetatud asjaolu, on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu kontrollitakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel ja selle ilmnemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolud, ning isiku terviseseisund võivad olla isiku Kaitseväkke ametnikuna teenistusse võtmisest keeldumise aluseks ja teenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolude esinemise korral lähtutakse avaliku teenistuse seadusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks, isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning tema Kaitseväe julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.
(1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel või vabatahtlikusse teenistusse asumisel ja isiku teenistuse või töösuhte ajal peab isik iga viie aasta järel täitma isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava sobivust teenistusse või tööle Kaitseväkke. Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel või vabatahtlikusse teenistusse asumisel teavitatakse isikut taustakontrolli regulaarsusest.
(2) Isikuankeedis peab isik esitama järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi, sealhulgas endised nimed, kui isik ei ole Eesti kodanik;
2) isikutunnistuse või passi number, kui see ei ole Eestis väljastatud;
3) sünniaeg ja -koht;
4) isikukood;
5) kontaktandmed;
6) kodakondsus, sealhulgas varasem või topeltkodakondsus;
7) abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase nimi ja kodakondsus;
8) perekonnaseis;
9) elukohad ja viibimiskohad välisriikides, kus on elatud või viibitud üle kolme kuu 18. eluaastast arvates;
10) varasem tööalane tegevus ja tegelemine ettevõtlusega;
11) hariduskäik;
12) täienduskoolitused või lähetused välismaal viimase viie aasta jooksul, kui need on kestnud kauem kui kolm kuud;
13) ajateenistuskohustuse täitmise aeg ja koht;
14) vanemate, kasuvanemate, laste ja kasulaste ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning kodakondsus;
15) kuuluvus ühingutesse ja organisatsioonidesse;
16) teenistus välisriikide relvajõududes või muudes relvastatud ühendustes;
17) kontaktid välisriikide luure- või julgeolekuteenistustega;
18) kinnitus narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest, alkoholist või hasartmängust sõltuvuse puudumise kohta;
19) kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimase viie aasta jooksul teostatud süüteomenetlused, milles isik on olnud kahtlustatav, on süüdistatav või teda on karistatud;
20) kinnitus selle kohta, et puudub diagnoositud psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
21) varasemate tausta- või julgeolekukontrollide tegemise põhjus ja aeg.
§ 41⁵. Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel
(1) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on käesoleva seaduse § 41³ lõikes 1 nimetatud asjaolude ning §-s 41⁴ sätestatud isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava, samuti tema tööandja või õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas kontrollitavat on karistatud kuriteo eest, kas kontrollitav on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sealhulgas varjatult;
5) saada andmeid karistusregistri arhiivist.
(1¹) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ja tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse üle otsustamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus:
1) kaasata isikut salajasse koostöösse;
2) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;
3) isikut varjatult jälgida.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui andmeid edastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 214 alusel.
(3) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus teha järelepärimine raviasutusele või arstile, kes peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, väljastama kinnituse käesoleva seaduse § 41⁴ lõike 2 punktides 18 ja 20 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta.
(4) Isiku varjatud jälgimise otsustab Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Otsus kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud. Kaitsevägi teavitab otsusest valdkonna eest vastutavat ministrit või tema volitatud ametnikku.
(1) Käesoleva seaduse §-s 41⁵ sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku teenistusest vabastamist või tema töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist.
(2) Käesoleva seaduse §-s 41⁵ sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks isiku nõusoleku küsimisel teavitab Kaitsevägi isikut kirjalikult tema õigusest:
1) keelduda nõusoleku andmisest;
2) keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada tema teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või tema suhtes või tema lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse;
3) taotleda tema kohta andmete kogumise või päringu tegemise lõpetamist;
4) esitada tema kohta kogutud andmete kohta selgitusi;
5) pöörduda oma õiguste kaitseks ja käesoleva paragrahvi alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud.
Käesoleva seaduse § 41⁶ lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmisest keeldumine on isiku teenistusse või töölevõtmisest keeldumise, teenistusest vabastamise ja töölepingu ülesütlemise aluseks.
Kaitsevägi võib käesoleva seaduse §-s 41⁵ sätestatud viisil koguda isiku kohta andmeid ainult tema Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel või vabatahtlikusse teenistusse asumisel ja iga viie aasta järel pärast isiku Kaitseväkke teenistusse või tööle võtmist tema Kaitseväkke sobivuse hindamisel. Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral koguda andmeid ka muul ajal, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on teenistuse või tööloleku ajal ilmnenud asjaolud, mis välistaksid teenistusse või töölevõtmise.
Käesoleva seaduse §-s 41⁵ nimetatud toimingutest võib taustakontrolli teostava struktuuriüksuse juhi otsusel loobuda, kui isiku suhtes on teostatud taustakontroll Kaitseväe või teise ametiasutuse poolt või julgeolekukontroll.
§ 41¹⁰. Teabe kogumine ja töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud
(1) Kaitsevägi võib oma kaitseväeluure ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet:
1) isikuandmeid;
2) eriliiki isikuandmeid;
3) anonüümitud andmeid;
4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.
(2) Isikuandmete töötlemine toimub vahetult Kaitseväe või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt.
(3) Kaitsevägi võib kaitseväeluure ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmise raames isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid;
4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib:
1) kahjustada kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesannete täitmist;
2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.
(5) Kaitsevägi võib kaitseväeluure ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmisel kogutud isikuandmeid töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
(6) Kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmisel saadud isikuandmeid võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmiseks või tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmisel saadud isikuandmeid edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
(7) Kaitsevägi säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud isikuandmeid nii kaua, kui see on kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada.
(8) Kaitsevägi võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning kaitseväelase, ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal.
§ 42. Kaitseväeluure koordineerimine ja järelevalve
(1) Kaitseväeluure teostamist ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud komisjon.
(2) Julgeolekuasutuste seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise ja analüüsimise kavas sätestatakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava selle olulisuse järgi.
(3) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatud õigused ja kohustused järelevalveks kaitseväeluure teostamise üle ning koos Riigikogu riigikaitsekomisjoniga relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise üle.
(4) Kehtetu
(1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 37¹ lõike 4² punktis 3, §-s 41⁵ ja § 54¹ lõike 2 punktis 2 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 72 lõikes 2 ja § 73 lõikes 2 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes. Toimiku pidamise, säilitamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=13086705 määrusega.
(1¹) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–3 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi dokumendiregistris.
(2) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga kuue kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel ning relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel kogutud andmete ning nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta.
Avaliku veebi kaudu ei võimaldata juurdepääsu Kaitseväe dokumendiregistri osale, milles registreeritakse Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendavale Kaitseväe struktuuriüksusele saabunud või koostatud dokumente.
(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises koostöös.
(2) Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra. Jõu kasutamise korra kehtestamise ettepaneku võib teha Kaitseväe juhataja. Jõu kasutamise korra alusel või selles sätestatud juhtudel võib Kaitseväe juhataja või muu volitatud ülem anda täpsemaid juhiseid.
(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud jõu kasutamise korrast.
(4) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reegel on vastuolus sõlmitud välislepinguga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega või Eesti Vabariigi õigusaktidega, ei rakenda Kaitsevägi kõnealust reeglit ning teavitab sellest Kaitseministeeriumi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
(5) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglit ei saa rakendada muul põhjusel, teavitab Kaitsevägi sellest Kaitseministeeriumi ja seejärel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
§ 45. Jõu kasutamine Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks
1) Kaitsevägi kasutab jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks:
1) sõjaseisukorra ajal;
2) rahuajal Eesti riigi vastu suunatud relvastatud ründe tõrjumisel;
3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel;
4) konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast;
5) tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumisel.
§ 46. Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine
(1) Sõjaseisukorra ajal otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise Kaitseväe juhataja.
(2) Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise valdkonna eest vastutav minister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026062&id=13079699 kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist.
(3) Käesoleva seaduse §-des 47 ja 47¹ sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti.
(4) Käesoleva seaduse § 45 punktis 4 sätestatud eesmärgil Kaitseväe kasutamise otsustab Vabariigi Valitsus sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni.
§ 47. Jõu kasutamine tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks
(1) Kaitseväge võib kasutada tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks, kui on alust arvata, et tsiviilõhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud ning seda võidakse kasutada inimeste või vara kahjustamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus tõrjuda õhusõiduk Eesti õhuruumist välja, sundida õhusõidukit maanduma või hoiatada õhusõiduki lendu sekkunud isikuid jõu kasutamise eest, sealhulgas teha hoiatuslaske.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõrjemeetmed ei anna tulemusi või nende kasutamine ei ole võimalik ning:
1) õhusõiduk ei lenda kehtiva lennuplaani järgi;
2) õhusõiduk ei allu lennujuhtide või riiklike õhusõidukite pilootide korraldustele ja
3) visuaalne kontroll riiklikult õhusõidukilt ning muu info annab alust eeldada, et tsiviilõhusõidukiga kavatsetakse rünnet väljaspool õhusõidukit viibivate isikute surma põhjustamiseks,on Kaitseväel õigus käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras kasutada tsiviilõhusõiduki vastu jõudu.
(4) Tsiviilõhusõiduki vastu tohib jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga ei ole võimalik rünnet ära hoida, ja tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.
(6) Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026062&id=13091551 kehtestab määrusega tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra.
§ 47¹. Jõu kasutamine tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumiseks
(1) Kooskõlas rahvusvahelise õigusega võib Kaitsevägi Eesti merealal kasutada jõudu tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist lähtuva Eesti merealal asuvat elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku või teist veesõidukit või muud ujuvvahendit ähvardava suure mõjuga ohu tõrjumiseks, kui ühegi teise vahendiga, sealhulgas riikliku järelevalve meetmega ja vahetu sunniga, ei ole võimalik ohtu tõrjuda.
(2) Tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi, ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
(3) Enne jõu kasutamist hoiatab Kaitsevägi tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi juhti ja teavitab esimesel võimalusel lipuriiki.
(4) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse tõttu.
(5) Kaitseväel on õigus jõu kasutamisel muu hulgas tsiviilveesõiduk või muu tsiviilujuvvahend Eesti merealal peatada, ümber suunata või sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma ning juhul, kui ohu tõrjumine ühegi muu meetmega ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, see uputada.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.
§ 48. Jõu kasutamine Kaitseväe poolt osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös
(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 140–142 nimetatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja taastamiseks ning muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.
(1¹) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.
(2) Otsustades jõu kasutamist ja valides selle kasutamise viisi, peab kaitseväelane lähtuma olukorrast ning hindama ka selle isiku ohtlikkust, kelle suhtes jõudu kasutatakse.
(3) Kaitseväelane ei tohi ründe tõrjumisel kasutada sellist jõudu, mis ei ole ilmses vastavuses ründe iseloomuga, kinnipeetava isiku või olukorra ohtlikkusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesanded sätestatakse rahvusvahelise organisatsiooni poolt või kokkuleppel asjaomaste riikidega.
(5) Jõu kasutamisel võib kõrvale kalduda inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepinguga ja jõu kasutamine on kooskõlas teiste rahvusvahelise õiguse normidega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välislepinguga võetud kohustustest kõrvale kaldumise otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga.
(7) Käesolev paragrahv ei piira kaitseväelase õigust kasutada jõudu hädakaitse seisundis.
§ 48¹. Füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine demineerimistöödel
Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 4¹ ja 4² sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 24¹ ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 49. Vahetu sunni kasutamine Kaitseväe poolt muude ülesannete täitmisel
(1) Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi:
1) kaitseväelise distsipliini tagamisel;
2) käesoleva seaduse § 3 lõike 1¹ alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel;
2¹) käesoleva seaduse § 3¹ lõikes 1¹ sätestatud juhtudel;
3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 54³–55 sätestatud meetmete tagamisel;
4) isikute kaitsel;
5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 4¹⁰ sätestatud juhtudel.
(1¹) Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 4¹⁰ sätestatud juhul kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2¹) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks.
(2²) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile.
(2³) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:
1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;
3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
(3) Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend, maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv, tulirelv, sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem.
(4¹) Käesoleva seaduse § 3² lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 11⁴ lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid.
(4²) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 3² lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=13060572 määrusega.
§ 50. Kaitseväe julgeolekuala, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala
(1) Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala) on:
1) Kaitseväe territoorium ja ehitis ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;
2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid;
3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala).
(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada.
(3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega.
(4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.
(1) Julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.
(2) Julgeolekuala tähistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026062&id=114082019009 määrusega.