§ 15⁵. Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemine
(1) Identiteediandmed käesoleva seaduse tähenduses on isiku biomeetrilised ja biograafilised andmed, mille järgi on võimalik isik tuvastada või isikusamasust kontrollida.
(2) Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks.
(3) Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on.
(4) Isiku tuvastamise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid mitme andmekogumiga andmekogus ABIS.
(5) Isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid andmekogusse ABIS varem tema kohta kantud identiteediandmetega.
(6) Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks, kui see on seaduses sätestatud, järgmistel juhtudel:
1) isik ei ole teada;
2) isiku samasuses on kahtlusi;
3) on alust kahtlustada, et isik kasutab mitme isiku identiteediandmeid;
4) isikusamasuse kontrollimine käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt ebaõnnestub;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(7) Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isikusamasuse kontrollimiseks seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmisel ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(1) Dokument on kehtiv, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) dokument on välja antud ja andmed on dokumenti kantud õiguspäraselt selleks pädeva asutuse poolt;
2) dokumendi kehtivusaeg ei ole lõppenud;
3) dokument on kasutamiskõlblik ja võimaldab tuvastada sellesse tehtud kandeid ja nende õigsust ning kontrollida dokumendi kasutaja isikusamasust;
4) dokument on terviklik ja ei ole rikutud.
(2) Kui dokument ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele dokumendi väljaandja tõttu, antakse dokumendi kasutajale välja sama kehtivusajaga uus dokument.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib võtta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel uue dokumendi väljaandmiseks selle kasutajalt biomeetrilised andmed, kui:
1) olemasoleva, nõuetele mittevastava dokumendi väljaandmiseks võetud biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik töödelda või
2) dokumendi kasutaja soovib anda biomeetrilised andmed uuesti.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võib põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes. Välismaalase dokumendi ja välisriigi reisidokumendi võib kontrollimiseks võtta ka välismaalase riigis viibimise seaduslikkuse kontrollimiseks ja sinna kantud elamisloa või viisa õigsuse kontrollimiseks.
(3) Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutus:
1) annab kasutajale kohe tõendi dokumendi kontrollimiseks võtmise kohta;
2) selgitab dokumendi kasutajale tema õigusi dokumendi kontrollimiseks võtmise vaidlustamiseks;
3) kontrollib dokumendi kehtivust või edastab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui dokumendi kehtivust kontrollitakse viivituseta kohapeal.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tõendit ei anta, kui dokumendi kasutaja esitab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.
(4) Dokumendi kontrollimiseks võtmise tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=614752 määrusega.
(1) Kontrollimisel kehtivaks osutunud dokument tagastatakse selle kasutajale.
(2) Kontrollimisel dokumendi kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel dokumenti ei tagastata. Dokumendi kehtetusest teavitatakse taotlejat viivituseta.
(3) Kui välisriigi reisidokumendi kontrollimisel ilmnevad selle kehtetuks tunnistamise alused, edastatakse dokument välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale ametiasutusele. Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale.
(4) Kui välismaalase dokumendi kontrollimisel avastatakse sellesse mitteõiguspäraselt kantud elamisloa või viisa andmed, annulleeritakse andmed kehtestatud korras ja dokument tagastatakse kasutajale.
(5) Dokument tagastatakse või tunnistatakse kehtetuks põhjendamatu viivituseta.
§ 18¹. Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimine
(1) Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisel tehakse dokumendi kasutaja isik kindlaks dokumenti kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Isikusamasuse kontrollimisel võib võrrelda dokumendi kasutajalt võetud biomeetrilisi andmeid dokumenti kantud biomeetriliste andmetega.
(1¹) Kui teenuseosutaja kontrollib dokumendi kasutaja isikusamasust tema isiklikul ilmumisel teenuseosutaja asukohta, võrreldes dokumendi kasutajat dokumendiandmetega, mis on saadud avaliku teabe seaduse § 32¹ lõikes 1 nimetatud Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga isikut tõendavate dokumentide andmekogust, on see samaväärne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase isikusamasuse kontrollimisega.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõiget 1¹ ei kohaldata dokumendi taotlemise ja väljastamise korral.
(2) Dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine toimub digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.
(3) Avalik-õigusliku teenuse elektroonilisel osutamisel on õigus nõuda käesoleva seaduse alusel välja antud isikutunnistusele elamisloakaardile või digitaalsele isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutamist. Kui isik keeldub digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutamisest, võib jätta talle avalik-õigusliku teenuse osutamata.
Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis elava või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. Isikutunnistus antakse välja: RT I 2017-01-03 1 103012017001 2017-01-18 1 1) Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis elava või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. Isikutunnistus antakse välja:
1) Eesti kodanikule;
2) Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus;
3) Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba;
4) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on Euroopa Liidu kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.
5)
§ 19¹. Isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed
(1) Isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=103122015016;114122021010 , arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui isikutunnistus, millele need kantakse.
(2)
(3)
(4)
(1) Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisõiguse või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega või Eestis asuvas välisesinduses töötamise tähtaega.
(2¹)
(3) Isikutunnistuse ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on sama. Kui isikutunnistusele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see isikutunnistuse kehtivusaja lõppemise aluseks.
§ 20². Digitaalsele isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed
(1) Digitaalsele isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav informatsioon ning digitaalset allkirjastamist võimaldav informatsioon. Digitaalsele isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=103122015019;114122021010 , arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui digitaalne isikutunnistus, millele need kantakse.
(1) Digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
§ 20⁴. Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja kehtivuse kaotamise erisused
(1) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus on digitaalne isikutunnistus, mille digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud mobiiltelefoni SIM-kaardiga või eSIM-kaardiga.
(1¹) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus antakse välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 nimetatud kehtiv dokument.
(2) Mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust ei saa taotleda esindaja kaudu ja seda ei väljastata esindajale. Mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust taotleb 7–17-aastane alaealine ja piiratud teovõimega isik koos seadusliku esindajaga.
(3) Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kättesaamiseks ei pea isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta.
(4)
(4¹) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus kaotab kehtivuse, kui isikul ei ole mobiilioperaatoriga kehtivat mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kasutamise lepingut.
(5) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus loetakse mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse osas täidetuks ka juhul, kui dokumendi kasutaja teavitab dokumendi väljaandja asemel mobiilioperaatorit, kellega tal on leping mobiil-ID kasutamiseks.
(6)
(7) Mobiilioperaator on kohustatud kooskõlastama mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse tehnilise lahenduse enne selle kasutusele võtmist Riigi Infosüsteemi Ametiga, kes küsib menetluse käigus Politsei- ja Piirivalveameti ja sertifitseerimisteenuse osutaja seisukohta.
(8)
(1) E-residendi digitaalne isikutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on digitaalne dokument, mis antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 1² nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi digitaalse isikutunnistusega samal ajal.
(2) E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.
§ 20⁶. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused
(1)
(1¹) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1² alusel kehtestatud erisusi.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=123092025001 määrusega.
(1³) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga.
(2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, kui:
1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut;
2) e-residendi digitaalset isikutunnistust taotletakse majandustegevuseks ning esineb majandustegevuse keelamise alus;
3) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses on põhjust kahelda.
(3) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui:
1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
2) dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.
(4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.
(5)
§ 20⁷. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetlus
(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmist taotlev isik või e-resident on kohustatud tõendama või põhistama e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud.
(1¹) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus esitatakse isiklikult Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.
(2) Isiku taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks võib jätta läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud.
(3) Menetlusosalise ja muu isiku õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;
4) ohustada avaliku korra kaitset.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse menetlusosalise ja muu isiku järgmiste õiguste kohta:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.
(4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 20⁶ lõikest 2 või 3 tulenev õiguslik alus.
(5) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.
(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires:
1) Politsei- ja Piirivalveamet;
2) Kaitsepolitseiamet;
3) Rahapesu Andmebüroo;
4) Maksu- ja Tolliamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(2¹) Rahapesu Andmebüroo võib riiklikus järelevalves töödelda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet.
(3) Kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames kogunud teavet, mis võib olla e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe Politsei- ja Piirivalveametile.
§ 20⁹. E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 24–28, 270, 271 ja § 272 lõikeid 1 ja 2.
(1) Avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja võib otsustada e-residendile digitaalse isikutunnistusega teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta.
(2) Avalik-õigusliku teenuse osutaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid seada järgmistel juhtudel:
1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks.
(3) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja.
(4) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
§ 20¹¹. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kaaluka avaliku huvi korral
(1) Kaaluka avaliku huvi korral võib Politsei- ja Piirivalveamet e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda siseministri otsuse alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda ilma isiku taotluseta ning sellele lisatavate andmete ja dokumentideta, kui dokumenti kantavad andmed on Politsei- ja Piirivalveametile teada.
(3) Kaaluka avaliku huvi korral välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse võib Politsei- ja Piirivalveamet väljastamiseks üle anda avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale asutusele või isikule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjendatud otsuse kaaluka avaliku huvi tõttu isikule e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise kohta teeb siseminister käskkirjaga.
§ 20¹². E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise erisused
(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja ilmub isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.
(1¹) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on alla 15-aastane, ilmub ta isiklikult koos seadusliku esindajaga isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.
(2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja võib selle väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident ilmuks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse.
(3)
§ 20¹³. Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise alus
Diplomaatiline isikutunnistus on isikutunnistus, mis antakse välja: 1 1) Diplomaatiline isikutunnistus on isikutunnistus, mis antakse välja:
1) Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse (edaspidi käesolevas peatükis välisesindus) välisriigi kodanikust diplomaadile, haldus- ja abitöötajale ning tema välisriigi kodanikust perekonnaliikmele, välisriigi kodanikust koduabilisele ning aukonsulile, rahvusvahelise organisatsiooni esinduse ning Eestis asuva rahvusvahelise organisatsiooni ja muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni (edaspidi käesolevas peatükis muu asutus) välisriigi kodanikust töötajale ning tema välisriigi kodanikust perekonnaliikmele;
2) välisesinduses või muus asutuses töötavale Eesti kodanikule või alalisele elanikule.
§ 20¹⁴. Diplomaatilisele isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed
(1) Diplomaatilisele isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=115022017008;114122021010 määrusega, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui diplomaatiline isikutunnistus, millele need kantakse.
(1) Diplomaatilise isikutunnistuse taotlus esitatakse välisesinduse või muu asutuse poolt diplomaatilise noodi või toetuskirjaga Välisministeeriumile.
(2) Taotleja isikusamasuse tuvastab dokumendi väljaandja dokumendi väljastamisel välisriigi poolt väljaantud kehtiva reisidokumendi või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud kehtiva dokumendi alusel.
(3) Diplomaatilise isikutunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.
(4) Diplomaatilise isikutunnistuse taotleja ilmub selle väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse tema seaduslikule esindajale. 15–17-aastase isiku diplomaatilise isikutunnistuse võib väljastada tema seaduslikule esindajale.
(1) Diplomaatiline isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise, kehtetuks tunnistamise ja tagastamise korra, diplomaatilise isikutunnistuse seeriad, kehtivusajad, vormi, tehnilise kirjelduse ning dokumendile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=115022017008 määrusega.
(1) Eesti kodaniku pass antakse Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks.
(2)
(3) Eesti kodanikule, kes tõendab põhjendatud isikliku või teenistusliku vajaduse olemasolu, võidakse lisaks varem väljaantud kehtivale Eesti kodaniku passile anda teine Eesti kodaniku pass (lisapass).
(1) Kui Eesti kodanikule on varem välja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus ja ta viibib välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus taotlejal on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda, võib talle välja anda sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi kehtivusajaga kuni üks aasta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse võib esitada posti teel või esindaja kaudu Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel väljaantava Eesti kodaniku passi taotlemise käigus taotlejat ei daktüloskopeerita.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel võib Eesti kodaniku passi välja anda üksnes kaks korda järjest.
(1) Diplomaatiline pass antakse välja:
1) Vabariigi Presidendile;
2) Vabariigi Presidendi perekonnaliikmele;
3) endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele.
(2) Diplomaatiline pass antakse välja ametiülesannete täitmiseks välisriigis Eesti kodanikust:
1) Riigikogu esimehele ja aseesimehele;
2) Riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna;
2¹) Euroopa Parlamendi liikmele;
3) Vabariigi Valitsuse liikmele;
4) riigisekretärile;
5) Riigikohtu esimehele;
6) õiguskantslerile;
7) riigikontrolörile;
8) erialadiplomaadile;
9) karjääridiplomaadile ja põhjendatud vajaduse korral karjääridiplomaadi kandidaadile;
9¹) Välisministeeriumi mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja Välisministeeriumi töötajale, kui selleks on põhjendatud vajadus;
10) Eesti Panga presidendile;
11) kaitseväe juhatajale;
12) diplomaatilisele kullerile diplomaatilise posti kättetoimetamiseks.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada diplomaatilise passi andmise ka muule Eesti kodanikule, kui see on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja see vastab rahvusvahelisele tavale.
(4) Perekonnaliige käesoleva paragrahvi tähenduses on abikaasa, registreeritud elukaaslane ja alaealine laps ning põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.
(4¹) Diplomaatiline pass antakse Eesti Vabariigi välisesinduses töötava diplomaadiga või karjääridiplomaadi kandidaadiga välislähetuses kaasas olevale Eesti kodanikust perekonnaliikmele. Põhjendatud vajaduse korral võib Välisministeerium diplomaatilise passi välja anda ka diplomaadi või karjääridiplomaadi kandidaadi perekonnaliikmele, kes ei ole välislähetuses kaasas.
(5) Lõigetes 2, 3 ja 4¹ nimetatud isikud on kohustatud diplomaatilise passi tagastama asutusele, kelle ettepanekul diplomaatiline pass välja anti, ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemisest arvates.
(5¹)
(5²)
(5³)
(5⁴)
(5⁵)
(5⁶) Lõikes 5 nimetatud asutus on kohustatud viivitamata edastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile.
(5⁷) Kui lõigetes 2, 3 ja 4¹ nimetatud isik soovib jätta kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud diplomaatilise passi enda valdusesse, siis muudab asutus, kellele diplomaatiline pass tagastatakse, selle eelnevalt kasutamiskõlbmatuks ja annab isikule.
(5⁸) Kui kasutamiskõlbmatuks muudetud diplomaatiline pass on jäetud isiku taotlusel tema valdusesse, siis koostab asutus, kellele dokument tagastati, teatise ja edastab selle Välisministeeriumile. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega diplomaatilise passi kasutamiskõlbmatuks muutmise ja sellest Välisministeeriumi teavitamise korra ning diplomaatilise passi isiku valdusesse andmise teatises esitatavate andmete loetelu ja teatise vormi.
(5⁹) Kui lõigetes 2, 3 või 4¹ nimetatud isik ei tagasta diplomaatilist passi ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemise päevast arvates, siis on asutus, kelle ettepanekul diplomaatiline pass välja anti, kohustatud järgmisel tööpäeval teavitama sellest kirjalikult Välisministeeriumi.
(5¹⁰) Lõikes 5⁹ nimetatud teate saamisel tunnistab Välisministeerium diplomaatilise passi viivitamata kehtetuks.
(5¹¹) Lõikes 5 nimetatud asutus on kohustatud tagama diplomaatilise passi sihipärase kasutamise.
(6) Vajaduse korral võib Välisministeerium välja anda diplomaatilise lisapassi.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni «Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta» nõuetele vastav meremehe teenistusraamat antakse Eesti kodanikust meremehele.
(1) Eesti kodaniku pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.
(2)
(2¹) Alla 15-aastasele Eesti kodanikule antakse Eesti kodaniku pass välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(3) Lisapass antakse kehtivusajaga kuni kümme aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud Eesti kodaniku passi kehtivusajaks.
(4) Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kuni:
1) kümme aastat Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele;
2) viis aastat Vabariigi Presidendi alaealisele lapsele, kuid mitte kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni;
3) kümme aastat endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele;
4) neli aastat ja kuus kuud Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile, kusjuures diplomaatilise passi kehtivusaeg ei tohi ületada kuut kuud tema ametivolituste lõppemise päevast arvates;
4¹) viis aastat ja kuus kuud Euroopa Parlamendi liikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud tema ametivolituste lõppemise päevast arvates;
5) kümme aastat Riigikohtu esimehele, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
6) seitse aastat õiguskantslerile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
7) viis aastat riigikontrolörile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
8) kümme aastat diplomaadile;
9) viis aastat Eesti Panga presidendile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
10) viis aastat kaitseväe juhatajale, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
11) viis aastat käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud isikule;
12) viis aastat Välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas viibivale perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud pärast koosseisuvälise teenistuja välislähetuse lõppemist;
13) viis aastat välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud pärast diplomaadi välislähetuse lõppemist;
14) viis aastat diplomaatilisele kullerile;
15) viis aastat käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 9¹ nimetatud isikule.
(4¹) Diplomaatiline lisapass antakse kehtivusajaga kuni kümme aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud diplomaatilise passi kehtivusajaks.
(5) Meremehe teenistusraamat antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(1) Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumendi kehtivusala on piiramatu.
(2) Reisidokumendi kehtivusala võib dokumendi väljaandja piirata prokuröri ettepanekul, kui dokumendi kasutajale on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina allkirja võtmist elukohast mittelahkumise kohta või isiklikku käendust või kautsjoni.
(3) Välislepingus ettenähtud juhtudel võib reisidokumendi kehtivusala piirata.
(4) Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud välismaalasele Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokument ei kehti tema kodakondsusjärgses riigis või tema alalises asukohariigis.
(5) Reisidokumendi kehtivusala piiramisel tehakse vastav märge reisidokumenti.
(1) Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.
(2) Välismaalase pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
(1) Välismaalase pass antakse välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.
(2)
(3) Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut ei pea esitama välisriigi kodanik, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses.
(1) Välismaalase pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega.
(2)
§ 29. Ajutise reisidokumendi staatus ja andmise alus
(1) Ajutine reisidokument on Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks.
(2) Ajutine reisidokument võidakse anda tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus.
(3) Ajutine reisidokument võidakse Eestis seaduslikult elavale välismaalasele anda ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi.
(4) Ajutine reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
§ 31. Pagulase reisidokumendi staatus ja andmise alus
(1) Pagulase reisidokument antakse Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele.
(2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse kaitsele, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti. RT I 2026-06-03 1 103062026001 2026-06-12
(1) Pagulase reisidokument antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega.
(2)
(1) Meresõidutunnistus on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.
(2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni «Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta» nõuetele vastav meresõidutunnistus antakse Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasest meremehele tema taotluse alusel.
(1) Elamisloakaart on Eestis elava või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel viibiva kolmanda riigi kodaniku siseriiklik ja digitaalne dokument. Elamisloakaart antakse välja:
1) Eestis elavale kolmanda riigi kodanikule, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus;
2) kolmanda riigi kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba;
3) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on kolmanda riigi kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.
4)
(2) Teised käesoleva seadusega sätestatud dokumendid antakse välja elamisloakaardi andmete alusel. Käesolev lõige ei laiene isikutele, kellel käesoleva seaduse alusel ei pea olema elamisloakaarti.