(1) Käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi, v.a Eesti, või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi Euroopa Liidu kodanik);
2) kolmanda riigi kodanik.
(2) Kolmanda riigi kodanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanik.
(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.
(2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on:
1) isikutunnistus;
1¹) digitaalne isikutunnistus;
1²) elamisloakaart;
2) Eesti kodaniku pass;
3) diplomaatiline pass;
4) meremehe teenistusraamat;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meresõidutunnistus;
9)
10)
11) Euroopa tagasisaatmise reisidokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1953, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus (ELT L 311, 17.11.2016, lk 13−19), tähenduses;
12) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.
(3) Dokumendi väljaandmisel arvestatakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt dokumendile, selle käideldavusele ja väljaandmise turvalisusele esitatavaid nõudeid.
§ 3. Reisidokument, siseriiklik dokument ja digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument
(1) Reisidokument on seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud:
1) Eesti dokument;
2) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument (edaspidi välisriigi reisidokument).
(2) Siseriiklik dokument on riigisiseselt isiku tõendamiseks ettenähtud dokument, mis ei ole ette nähtud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
(3) Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (edaspidi digitaalne dokument) on elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument.
§ 3¹. Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmise ja dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitmine
(1) Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisega, sealhulgas isikult biomeetriliste andmete võtmise ja nende andmete töötlemisega, ning dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitmiseks võib sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(2) Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmise ja dokumendi väljastamisega seotud ülesanded, mida võib üle anda, on käesoleva seaduse §-des 9², 11¹–11⁶, 12¹, 12², 20⁷, 20⁹ ja 20¹² sätestatud ülesanded.
(3) Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise pädevust ei või halduslepinguga üle anda.
(4) Järelevalvet halduslepingu täitmise üle teostavad Siseministeerium ja valdkonna eest vastutava ministri volitusel Politsei- ja Piirivalveamet.
(5) Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisega ja dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitja võib ülesande täitmise eest võtta tasu. Tasu maksmise kohustus on dokumendi väljaandmist taotleval isikul. Tasu suurus lepitakse lepingus kokku korraga vähemalt üheks aastaks. Tasu hulka võib arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud taotluste menetlemise ja dokumentide väljastamise korraldamisega, ning mõistliku ärikasumi.
(1) Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood. Alla nelja-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot või näokujutist. Alla 15-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja või allkirjakujutist.
(2) Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatükki.
Dokumendi väljaandmise, väljastuskoha muutmise ning selle Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(1) Eestis elaval Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.
(2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.
(1) Eestis kehtiva elamisõiguse alusel elaval Euroopa Liidu kodanikul peab olema isikutunnistus.
(2) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikutunnistuse või elamisloakaardi omamise kohustust ei ole alla 15-aastasel välismaalasel.
§ 7. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase dokumendikohustus
(1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti.
(2) Reisidokumenti või tagasipöördumise luba ei pea olema alla 15-aastasel kolmanda riigi kodanikul, kui tema nimi, sünniaeg ja foto või näokujutis on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase kolmanda riigi kodaniku foto või näokujutis ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti.
(3) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval Euroopa Liidu kodanikul peab olema kehtiv kodakondsusjärgse riigi reisidokument, isikutunnistus või Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti väljastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.
(1) Dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=103122015010;103122015011;103122015012;103122015013;103122015014;103122015016;103122015017;103122015018;103122015019;103122015020;105012016017;115022017008;109112018003;109112018004;109112018005;128082020008;126112020011;126112020012;108122020018;108122020019;115122020011;115122020012;115122020013;114012025006;116092025001;116092025002;116092025004 määrusega.
(2) Dokumenti ei ole lubatud kanda andmeid, mille kandmist ei ole ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.
(3) Dokumenti võib dokumendi kasutaja kohta kanda järgmisi isikuandmeid:
1) nimi;
2) sünniaeg ja -koht;
3) isikukood;
4) foto või näokujutis;
5) sugu;
6) kodakondsus;
7) sõrmejäljekujutised;
8) allkiri või allkirjakujutis;
9) silmaiirisekujutised;
10) juuste värv;
11) muud isikuandmed, kui see on ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.
(4)
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed võib dokumenti kanda ka digitaalselt.
(5) Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava informatsiooni ja andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=114122021010 määrusega.
(5¹) Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=123122010025;107122021025 määrusega.
(5²) Andmekandja vastavust käesoleva paragrahvi lõike 5¹ alusel kehtestatud nõuetele hindab Riigi Infosüsteemi Amet.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest noorema isiku allkirja või allkirjakujutist dokumenti ei kanta.
(1) Kui isikunimes on võõrtähti, kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, säilitades võimaluse korral algupärased tähed.
(2) Kui isiku ees- või perekonnanimi ületab 30 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmeväljale ei mahu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kantakse isikunimi algupärasel kujul dokumendi (välja arvatud isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus) märkustelehele.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.
(2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.
(3) Biomeetriliste andmetega dokument on käesoleva seaduse tähenduses dokument, kuhu biomeetrilised andmed on kantud ka digitaalselt.
(4) Daktüloskopeerimine käesoleva seaduse tähenduses on sõrmejälgede võtmine.
(5) Dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei laiene dokumendi alusel tehtavale dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisele dokumendi kasutajalt võetud biomeetriliste andmete võrdlemisel dokumenti kantud andmetega.
(6¹) Kui isik taotleb Eesti kodaniku dokumenti esimest korda ning Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis väljaantud Eesti kodakondsust tõendav dokument on ehtne või kas selle alusandmed on õiged, võib Politsei- ja Piirivalveamet:
1) nõuda isikult Eesti kodakondsuse tõendamiseks tasulist DNA-ekspertiisi kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatud korras;
2) töödelda käesoleva lõike punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi andmeid.
(6²) Käesoleva paragrahvi lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi tellib ja kulud kannab isik.
(6³) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus:
1) edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile käesoleva paragrahvi lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
2) saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt käesoleva paragrahvi lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi andmeid.
(7) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(7¹) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses esitatud kontaktandmeid, et saata isikule käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi kohta teade.
(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse alusel kogutud isikuandmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omavaid asjaolusid.
(8¹) Kolmas isik võib töödelda talle käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud isikuandmeid üksnes selleks, et selgitada välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Pärast asjaolude väljaselgitamist ja nendest haldusorganile teada andmist kustutab kolmas isik isikuandmed viivitamata.
(8²) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutusele (edaspidi sihtasutus) päringu peale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse kohta järgmisi andmeid:
1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus ning kontaktandmed;
2) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise koht, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;
3) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.
(8³) Sihtasutus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 8² nimetatud andmeid selleks, et:
1) seirata riske, mis takistavad või mõjutavad muul viisil negatiivselt käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamist;
2) pakkuda vajaduse korral e-residendile tema soovil käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke personaalseid teenuseid.
(8⁴) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 8² nimetatud andmeid viis aastat e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest arvates või kuni e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseni. RT I 2025-06-26 1 126062025001 2025-07-06
(9) Haldusorgan võib koguda dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. Nimetatud asutused ja isikud peavad need andmed haldusorganile edastama ja haldusorgan võib neid andmeid töödelda.
(1) Dokumenti kantakse dokumendi kasutaja foto või näokujutis, mis võimaldab dokumendi kasutaja isikusamasust üheselt kontrollida. Foto peab võimaldama näokujutise kandmist dokumenti ja näokujutise töötlemist.
(2) Dokumenti kantud fotol või näokujutisel võib isik olla peakattega usulistel põhjustel tingimusel, et peakatte kandmine on usulises ühenduses kohustuslik ja on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded.
(3) Isiku religioossetest tõekspidamistest tuleneva peakatte kandmise kohustuslikkuse kohta annab kirjaliku arvamuse Siseministeerium. Avalduses Siseministeeriumi arvamuse saamiseks esitatakse isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja usulise ühenduse nimetus. Siseministeerium võib nõuda usuliselt ühenduselt andmeid, mis on vajalikud isiku usulisse ühendusse kuulumise kindlakstegemiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel esitab isik dokumendi väljaandjale koos dokumendi taotlusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arvamuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse suhtes.
(1) Dokumenti kantava digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi annab välja dokumendi väljaandja.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib dokumenti kantava digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi väljaandmiseks panna määrusega kohustusi muule Siseministeeriumi asutusele.
(3) Dokumendi väljaandja võib dokumenti kantava sertifikaadi väljaandmiseks anda lepingu alusel üle kohustusi e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohasesse usaldusnimekirja kantud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale.
(3¹) Käesoleva seaduse alusel välja antud dokumentidele kantud sertifikaadiga digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifitseerimisteenuse osutaja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(4) Dokumendi väljaandja võib dokumenti kantava digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi tehnilise moodustamise anda lepingu alusel üle sellealast pädevust omavale teenuse osutajale.
(5) Digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi dokumenti kandmisel ei kanta sertifikaati kasutusvaldkonna piirangute kirjeldust.
(6) Digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud dokumendi kasutaja isikuandmetega ja avalikult kontrollitavad isikukoodi kaudu.
(1) Dokumendi väljaandja võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:
1) dokumendi kasutaja on rikkunud usaldusteenuse kasutustingimustes kehtestatud olulist kohustust;
2) on põhjendatud alus arvata, et sertifikaati on kantud valeandmed;
3) on põhjendatud alus arvata, et sertifikaadis nimetatud avalikule võtmele vastavat privaatvõtit on võimalik kasutada dokumendi kasutaja nõusolekuta;
4) dokumendi kehtivusajal muutuvad käesoleva seaduse § 9 lõike 5¹ alusel kehtestatud tehnilised nõuded digitaalse dokumendi andmekandja kohta või dokument ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud selle turvaliseks kasutamiseks.
(2) Kehtetuks tunnistatud sertifikaadi kehtivust ei taastata.
(3) Dokumendi väljaandja teavitab sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest viivitamata dokumendi kasutajat.
(1) Käesoleva seaduse § 9⁴ lõikes 3¹ nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Dokument antakse välja üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
(2) Kui dokumendi väljaandjal tekib põhjendatud kahtlus, et alla 15-aastasele isikule reisidokumendi andmine võib kahjustada tema huve, peab reisidokumendi väljaandmiseks olema eestkosteasutuse nõusolek.
(3) Vähemalt 15-aastane isik võib sooritada käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt.
(4) Euroopa tagasisaatmise reisidokument antakse välja ilma isiku taotluseta ühekordseks Eestist lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi väljaantud tagasipöördumistunnistus.
§ 11¹. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljaandmisel
(1) Dokumendi väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel.
(1¹) Kui Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistust taotleb käesoleva seaduse § 36⁴ lõike 1 punktis 1 või § 36⁴ lõikes 2 nimetatud isik, kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.
(1²) Kui Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistust taotleb käesoleva seaduse § 36⁴ lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust tema kodakondsusjärgse liikmesriigi kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.
(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotleja isikusamasust võib konsulaarametnik kontrollida videosilla vahendusel.
(2) Kui isikule ei ole eelnevalt välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti, tuvastab dokumendi taotleja isiku Politsei- ja Piirivalveamet. Isiku tuvastamise kohta kannab Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendavate dokumentide andmekogusse isiku tuvastamise andmed. Isikult võetud biomeetrilised andmed kannab Politsei- ja Piirivalveamet andmekogusse ABIS.
(3) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisel välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele tuvastab lapse isiku Eesti konsulaarametnik lapse sünnitunnistuse ja vanema ütluste alusel.
(1) Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
(2) Isik või tema seaduslik esindaja pöördub dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise esmakordsel taotlemisel, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumenti.
(3) Isik või tema seaduslik esindaja ei pea dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise esmakordsel taotlemisel, kui isikul on kehtiv Eesti elamisluba.
(4)
(5)
(6)
(7) Biomeetriliste andmeteta dokumendi taotlemisel alla 15-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule ei pea tema seaduslik esindaja taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba.
(1) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse, võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama, lisades taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
(3) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja taotleja isikusamasuse kontrollimise järel, kui taotlejal ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(4) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda Eesti konsulaarametniku poole, võib taotleja või tema seaduslik esindaja esitada Eesti konsulaarametnikule või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele kirjaliku avalduse dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmiseks tema viibimis- või elukohas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid tõendab taotleja.
(1) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
(2) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse.
(3) Dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse isiklikult koos seadusliku esindajaga.
(4) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(5) Kui alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse või Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse Eesti konsulaarametnikule, pöördub ta taotluse esitamisel Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga.
(5¹) Tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omav kolmanda riigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, võib esitada elamisloakaardi väljaandmise taotluse isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(5²) Tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, võib esitada elamisloakaardi väljaandmise taotluse isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(5³) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5¹ ja 5² nimetatud kolmanda riigi kodanik on alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, pöördub ta elamisloakaardi väljaandmise taotluse esitamiseks Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga, kes esitab taotluse elamisloakaardi väljaandmiseks eelnimetatud kolmanda riigi kodaniku eest.
(6) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse, Välisministeeriumisse või Eesti konsulaarametniku poole pöörduma, kui taotleja elamisloa, tööloa, elamisõiguse või dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastamist ja vastavad valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele.
(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav, võib Politsei- ja Piirivalveamet võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada või kontrollida taotleja isikusamasust ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid võib Politsei- ja Piirivalveamet reisidokumendi taotlemisel teha järgmistel juhtudel:
1) reisidokumendi taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega;
2) reisidokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.
(3) Isikult tema elukohas või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku sooviavalduse ja lisab sellele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
(4) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja edastab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kontrollib tema isikusamasust ning võib võtta temalt biomeetrilised andmed, kui:
1) taotlus on põhjendatud;
2) isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti;
3) isiklik pöördumine Politsei- ja Piirivalveametisse on nõutav, kuid isikul ei ole võimalik seda teha.
(4¹) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja võtab Eesti vanglas kinni peetavalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel biomeetrilised andmed käesoleva seaduse § 15 lõike 6 alusel kehtestatud korras.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võetud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS.
(4³) Kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja ei saa tehnilisel põhjusel võtta Eesti vanglas kinni peetavalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel biomeetrilisi andmeid, võtab need Politsei- ja Piirivalveamet vanglas.
(5)
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võtab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse vastu juhul, kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja lisab sellele kinnituse, mis tõendab isiku põhjendatud vajadust dokumenti taotleda.
(7) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=118112016006;113122022001 kehtestab määrusega vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita isikutunnistuse, reisidokumendi, kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamisel ning elamisloakaardi taotlemisel ja millest noorema isiku suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet.
(7¹)
(8) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule ei pea tema seaduslik esindaja taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba.
§ 11⁶. Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmine
(1) Dokumendi taotluse esitamisel on taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud võimaldama taotleja daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist.
(2) Kui isikule väljastatakse dokument isikliku taotluseta, on taotleja kohustatud võimaldama daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist.
(3) Dokumendi taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse.
(4) Dokumendi taotluse esitamisel esitab taotleja oma foto, mis võimaldab tema üheselt tuvastamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis.
(5) Kui isikul puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
(6) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole ajutiselt võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
(7) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida ja seetõttu ei ole võimalik dokumenti sõrmejäljekujutisi kanda, ei tohi isikule väljaantava dokumendi kehtivusaeg ületada ühte aastat.
(8)
(9) Dokumenti tehakse märge, millised sõrmejäljekujutised on dokumenti kantud.
(10) Kui isik on elamisloa, elamisõiguse, tööloa või dokumendi taotluse menetluses daktüloskopeeritud ning daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastamist ja vastavad valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele, ei pea taotlejat daktüloskopeerima.
(1) Dokumendi väljaandmiseks pädeva asutuse kutsel on isik kohustatud isiklikult ilmuma nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks.
(2) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik taotleb dokumendi väljaandmist, kuid keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete andmisest.
(3) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isikule ei ole tehtud Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel käesoleva seaduse § 9² lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi 90 päeva jooksul.
(1) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus.
(1¹) Vanglas kinni peetavale isikule keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui tal on samaliigiline kehtiv dokument ja dokumendi väljaandmise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.
(2) Eestkosteasutuse ettepanekul või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõusoleku puudumisel võidakse keelduda reisidokumendi väljaandmisest alla 15-aastasele isikule, kui reisidokumendi väljaandmine võib kahjustada alla 15-aastase isiku huve.
(3) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui dokumendi taotleja isik on ettenähtud korras tuvastamata või tema isikusamasus kontrollimata.
(3¹) Digitaalse dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui digitaalse dokumendi andmekandja ei võimalda dokumenti turvaliselt kasutada.
(4) Kui kohus on keelanud dokumendi väljaandmise täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1¹ alusel, keeldutakse dokumendi väljaandmisest kuni kohtumääruses määratud tähtaja lõppemiseni või kuni isiku suhtes jõustub täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
(5) Prokuratuuri või kriminaalasjas kohtueelset menetlust läbiviiva uurimisasutuse ettepanekul keeldutakse käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud dokumendi väljaandmisest isikule, kes on kuulutatud tagaotsitavaks või kellele on kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu või kautsjonit.
(1) Dokument väljastatakse Politsei- ja Piirivalveameti või Välisministeeriumi kaudu. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljastab Välisministeerium või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindus.
(2) Dokumendi kättesaamiseks peab isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta. Dokumendi väljastamisel kontrollib dokumendi väljastaja dokumendi taotleja isikusamasust. Dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi taotleja allkirja.
(2¹) Dokumendi võib väljastada isiku esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama, esindajal on kehtiv käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokument ja tema isikusamasust kontrollitakse biomeetriliste isiku tuvastamise andmete abil.
(2²) Dokumendi taotleja soovil võib selle väljaandja toimetada dokumendi kätte turvalise teenuse osutaja vahendusel. Turvalise teenuse osutaja määrab kindlaks dokumendi väljaandja. Turvalise teenuse kulud kannab dokumendi taotleja.
(2³) Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda dokumendi väljastamiseks taotleja isiklikku ilmumist või dokumendi väljastamist käesoleva seaduse §-s 12² sätestatud viisil.
(2⁴) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 sätestatud dokumenti ei või väljastada Välisministeeriumi kaudu, volitatud esindajale ega turvalise teenuse osutaja vahendusel, kui isik on kuulutatud tagaotsitavaks või talle on kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu või kautsjonit.
(2⁵) Käesoleva paragrahvi lõiget 2¹ ei kohaldata Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse suhtes.
(2⁶) Kui dokumendi väljaandja ei nõua, et selle taotleja ilmuks dokumendi väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse, kontrollitakse dokumendi taotleja isikusamasust dokumenti kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.
(3) Alla 18-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik ei pea dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma. Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda selle väljastamiseks alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku isiklikku ilmumist.
(4) Dokumendi väljastamisel alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku seaduslikule esindajale kontrollib dokumendi väljastaja seadusliku esindaja isikusamasust. Alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku isikusamasust kontrollitakse tema seadusliku esindaja ütluste alusel.
(5) Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku dokument väljastatakse dokumendi kasutaja seaduslikule esindajale. Dokumendi kättesaamise kohta annab seaduslik esindaja allkirja.
(6) Dokumendi kasutaja soovil võimaldab dokumendi väljaandja dokumendi kasutajal kontrollida dokumenti digitaalselt kantud biomeetriliste andmete õigsust.
(7) Välisministeeriumi kaudu väljastatava dokumendi võib konsulaarkoostöö raames väljastamiseks üle anda Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele. Dokument väljastatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduse kaudu ainult selle liikmesriigi välisesinduse nõusolekul.
(8) Kui isikule ei ole varem välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti ning dokumendi taotluse esitamisel ei ilmunud dokumendi taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku juurde, ei tohi dokumenti käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisil väljastamiseks üle anda.
(9) Valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=130062026053&id=110012020005;114012025006;129072025001 on õigus määrusega kehtestada dokumentide väljastamise kord ja tähtajad.
(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta, võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab isik tõendama, lisades oma kirjalikule nõusolekule linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta.
(2) Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi võib väljastamiseks üle anda kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale.
(3) Kui Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda Eesti välisesindusse, võib isik või tema seaduslik esindaja kirjalikult taotleda Eesti välisesinduselt taotlejale dokumendi väljastamist tema viibimis- või elukohas.
(1) Dokument tunnistatakse kehtetuks:
1) kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud;
2) kui dokument on alusetult välja antud või välja vahetatud;
3) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged;
4) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
5) dokument ei ole terviklik või on rikutud;
6) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral;
7) dokumendi kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljaandmisel, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse ning § 21 lõikes 3 ja § 22 lõikes 6 nimetatud juhul lisapassi väljaandmisel;
8) dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral.
(1¹)
(1²) Digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks tunnistamine ei mõjuta isikutunnistuse ja elamisloakaardi kehtivust.
(1³) Digitaalsele isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks tunnistamisel kaotab digitaalne isikutunnistus kehtivuse.
(1⁴) Kohus tunnistab dokumendi kehtetuks täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1¹ alusel. Dokument on kehtetu kohtumääruse jõustumisest arvates.
(1⁵) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud dokument tunnistatakse prokuratuuri või kriminaalasjas kohtueelset menetlust läbiviiva asutuse ettepanekul kehtetuks, kui nimetatud dokumendi kasutaja on kuulutatud tagaotsitavaks või talle on kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu või kautsjonit.
(2) Kui dokumendi väljaandja tuvastab pärast dokumendi väljaandmist, et dokumendi väljaandmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud dokumendi väljaandja nõudmisel dokumentaalselt tõendama dokumendi väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui isik ei ole dokumendi väljaandja määratud tähtaja jooksul esitanud nimetatud tõendeid, tunnistab dokumendi väljaandja dokumendi kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ning lõigetes 1⁴, 1⁵ ja 2 nimetatud juhtudel teavitab dokumendi kehtetuks tunnistanud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.
(4) Kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata.
(5) Dokumendi väljastaja muudab kehtetuks tunnistatud dokumendi kasutamiskõlbmatuks, kui dokumendi taotleja selle uue dokumendi väljastamisel esitab.
Kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav, võib dokumendi väljaandja lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada.
§ 14. Dokumendi kasutaja kohustused ja dokumendi tagastamine
(1) Kui dokumenti kantud andmed on muutunud, peab dokumendi kasutaja taotlema uue dokumendi ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.
(2) Dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandjale 24 tunni jooksul dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates.
(3)
(4) Dokumendi kasutaja on kohustatud viivitamatult tagastama dokumendi selle väljaandjale, kui dokument on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1–3 ja lõike 2 alusel.
(5)
(6) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja teavitab selle väljaandjat oma kontaktandmete muutumisest.
§ 15. Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=122122015044;105012016018;105012016019;113072022006;114012025006;129072025001 kehtestab määrusega dokumendi väljaandmise korra ja tähtajad, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nõuded nendele ja taotlusele.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=123122010020;102072025006 kehtestab määrusega isikutunnistuse, digitaalse isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korra.
(3) Diplomaatilise isikutunnistuse ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotluste vormid ning välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumendi tunnustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=13274453;115022017008;113072022006;114012025006 määrusega.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet annab välja ja tunnistab kehtetuks:
1) isikutunnistuse;
1¹) digitaalse isikutunnistuse;
1²) elamisloakaardi;
2) Eesti kodaniku passi;
3) välismaalase passi;
4) ajutise reisidokumendi;
5) pagulase reisidokumendi;
6) meremehe teenistusraamatu;
7) meresõidutunnistuse;
8) Euroopa tagasisaatmise reisidokumendi.
(4¹) Kohtul on õigus tunnistada täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1¹ alusel kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–7 nimetatud dokumendid ning käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud diplomaatiline pass.
(5) Välisministeerium:
1) annab välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse;
1¹) annab välja, väljastab ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise isikutunnistuse;
2) väljastab Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale Eesti kodanikule;
3) väljastab digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale välismaalasele;
4) väljastab elamisloakaardi välisriigis viibivale kolmanda riigi kodanikule, kes taotleb tähtajalist elamisluba või tähtajalist elamisõigust, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass;
5) väljastab elamisloakaardi tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omavale kolmanda riigi kodanikule, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass;
6) väljastab elamisloakaardi tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omavale kolmanda riigi kodanikule, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass.
(6) Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=103122015015;113122022001 määrusega.
(7) Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=108122015004 määrusega.
(8) Dokumendi väljaandja võib avalikul veebileheküljel avaldada kehtetute dokumentide numbrid ning võimaldada kontrollida dokumendi kehtivust, avaldamata seejuures dokumendi kasutaja isikuandmeid.
(1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=122122015045 määrusega.
(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise kaudu.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise kohta ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise ja selle dokumendi taotleja või kasutaja kohta kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) taotleja ja kasutaja üldandmed;
2) taotleja ja kasutaja sünnikoht, rahvus ning dokumendi andmed;
3) kasutaja sünnitunnistuse ja Eesti kodakondsust tõendava dokumendi andmed;
4) taotleja ja kasutaja biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;
5) taotleja ja kasutaja hariduse andmed;
6) taotleja ja kasutaja terviseseisundi andmed;
7) taotleja ja kasutaja vanema üldandmed ning sünnikoht;
8) taotleja ja kasutaja esindaja üldandmed ning esindusõiguse andmed;
9) välismaalasest taotleja elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse andmed;
10) välismaalasest taotleja elulookirjeldus;
11) ajutise reisidokumendi taotlemise korral riik, kuhu taotleja lahkub, ja lahkumise põhjus;
12) välismaalasest taotleja ettevõtluse andmed;
13) välismaalasest taotlejale mõistetud või määratud karistuse andmed;
14) välismaalasest taotlejaga seotud ettevõtja andmed;
15) taotlemise eesmärk ja välismaalase plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus;
16) välismaalasest taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta;
17) andmed selle kohta, kas välismaalasest taotlejat kahtlustatakse või süüdistatakse või on kahtlustatud või süüdistatud majandus-, küber- või terrorikuriteos;
18) taotlejale viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed;
19) välismaalasest taotleja ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed;
20) välismaalasest taotleja ühiskondlikusse organisatsiooni kuulumise andmed;
21) välismaalasest taotleja terroriorganisatsiooni kuulumise andmed;
22) taotluse esitamise põhjus ja viis ning taotlusele lisatud dokumendi ja riigilõivu andmed;
23) Eesti välisesinduse andmed, kui taotlus esitati Eesti välisesinduses;
24) väljaantud dokumendi andmed;
25) taotleja kirjalik kinnitus dokumendi väljastamise kohta;
26) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.
(3¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel käesoleva seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(5) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(5¹) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(5²) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmakordse taotlemise andmeid säilitatakse tähtajatult.
(6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta.
§ 15³. Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogud
(1) Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=118062019011;126092025004 määrusega.
(2) Diplomaatilise passi andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab pidada arvestust välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle.
(2¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel käesoleva seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud diplomaatilise passi andmekogusse.
(3) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse ning arvestuse pidamine diplomaatilise isikutunnistuse väljastamise üle, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) taotleja üldandmed, perekonnaseisuandmed, isikut tõendava dokumendi andmed ja töötamise andmed;
2) esinduse töötaja perekonnaliikme üldandmed ja reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi andmed;
3) andmekogu kasutaja üldandmed ja töötamise andmed.
(4) Andmekogude vastutav töötleja on Välisministeerium.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogude põhimäärustes sätestatakse andmekogudesse kogutavate andmete koosseis ja andmekogudesse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
(6) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(7) Diplomaatilise passi andmekogusse kantud diplomaatilise passi kasutaja andmeid säilitatakse 50 aastat toimingute lõppemisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(8) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogusse kantud diplomaatilise isikutunnistuse kasutaja andmeid säilitatakse kümme aastat isikuga seotud toimingute lõppemisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda kodakondsuse seaduse, konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete alusel.
(4) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026053&id=131122021018 määrusega.
(5) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Välisministeerium.
(6) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(6¹) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses.
(7) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.