§ 34². Elamisloakaardile kantavad digitaalsed andmed
(1) Elamisloakaardile kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Elamisloakaardile kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=103122015018;109112018004;114122021010 määrusega, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui elamisloakaart, millele need kantakse.
(1) Elamisloakaart antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Elamisloakaardi kehtivusaeg ei tohi ületada isikule antud elamisloa, elamisõiguse või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega või Eestis asuvas välisesinduses töötamise tähtaega.
(3) Elamisloakaardi ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on sama. Kui elamisloakaardile kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see elamisloakaardi kehtivusaja lõppemise aluseks.
§ 36⁴. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine
(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse taotluse alusel kas kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandkorras muusse sihtkohta tagasipöördumiseks juhul, kui isiku reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või tal ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada ning ta on:
1) Eesti kodanik või
2) esindamata Euroopa Liidu kodanik.
(2) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse taotluse alusel Eestisse tagasipöördumiseks välismaalasele:
1) kes elab Eestis elamisloa alusel ja kellele välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides kadunud, varastatud või hävinud või kui seda ei ole muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada;
2) kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.
(2¹) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.
(3) Eesti kodaniku, esindamata Euroopa Liidu kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele antakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
(4) Eesti kodanikule, kellel ei ole kehtivat Eesti dokumenti, võib Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse anda, kui dokumendi väljastamine on avalikes huvides. Sel juhul ei pea dokumendi andmiseks olema isiku taotlust.
(5) Esindamata on Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik tagasipöördumiseks dokumenti anda.
(6) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel töödeldakse isikuandmeid konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.
(7) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusest tehakse koopia või skann, mis:
1) säilitatakse konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus;
2) edastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul tema kodakondsusjärgse liikmesriigi pädevale asutusele.
§ 36⁵. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivus
(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse üheks reisiks kehtivusajaga kuni 15 kalendripäeva. Erandlikel asjaoludel võib Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg olla pikem.
(2) Käesoleva seaduse § 36⁴ lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule antud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase elamisloa kehtivusaega.
(1) Konsulteerimismenetlus on Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluses Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse saanud liikmesriigi (edaspidi abistav liikmesriik) konsulteerimine liikmesriigiga, mille kodanik taotleja väidab end olevat (edaspidi kodakondsusjärgne liikmesriik), esindamata Euroopa Liidu kodanikust taotleja kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimiseks.
(2) Konsulteerimismenetluses, mida abistav liikmesriik viib läbi Eesti kodaniku Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse menetlemisel, vastab Välisministeerium.
(3) Konsulteerimismenetluse korra ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026053&id=114012025006 määrusega.
(4) Esindamata Euroopa Liidu kodanikule võib erandjuhul ja põhjendatud vajaduse korral ning tingimusel, et proovitud on kõiki kättesaadavaid kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viise, anda Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse välja ilma konsulteerimismenetluseta. Kodakondsusjärgset liikmesriiki teavitatakse kirjalikult viivitamata Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest ja sellele kantud andmetest.
§ 36⁷. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumise erisused
(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldutakse lisaks käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud dokumendi väljaandmisest keeldumise alustele ka juhul, kui:
1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlusele lisatud dokument on võltsitud või sisaldab ebaõigeid andmeid;
2) menetluses on taotleja samasisuline taotlus;
3) kodakondsusjärgne liikmesriik on konsulteerimismenetluses oma kodanikule Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise vastu.
(2) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus ja selle põhjused tehakse taotlejale teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval taotluses esitatud kontaktandmete kaudu.
§ 36⁸. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse tagastamine
(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kasutaja tagastab Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse, olenemata sellest, kas dokument on aegunud või mitte, viivitamata pärast Eestisse jõudmist Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle Välisministeeriumile.
(2) Välisministeerium hävitab tagastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse ja selle koopia viivitamata.
(3) Välisministeerium võib tagastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise menetluse tõhustamiseks töödelda tagastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.
§ 37. Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta
Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta kantakse rahvastikuregistrisse vastavalt rahvastikuregistri seadusele. Andmeid Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase dokumentide kohta töödeldakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud korras.
(1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantud Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass ja meremehe teenistusraamat kehtivad kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(2) Välismaalaste seaduse alusel väljaantud välismaalase pass kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(3) Ajutise reisidokumendi seaduse alusel väljaantud ajutine reisidokument kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(4) Dokumendi kehtivus ei sõltu dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu muutumisest, kui seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ei ole ette nähtud teisiti.
§ 40. Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamine
Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse §-s 39 sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 40¹. Biomeetriliste andmete dokumentides kasutuselevõtmise tähtpäevad
(1) Isikut tõendavates dokumentides sõrmejäljekujutiste kasutuselevõtmise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026053&id=122122010011 määrusega.
(2) Käesoleva seaduse § 11⁴ lõigetes 2–5 sätestatud isikliku ilmumise nõude rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026053&id=122122010011 määrusega. Kuni nimetatud tähtpäevani on dokumendi taotleja isiklik ilmumine dokumendi taotluse esitamiseks kohustuslik üksnes juhul, kui talle ei ole eelnevalt käesolevas seaduses sätestatud dokumenti välja antud. Kuni vastava tähtpäevani ei rakendata isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluses daktüloskopeerimist.
(3)
(4) Käesoleva seaduse § 11⁵ rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026053&id=122122010011 määrusega.
§ 40². Biomeetriliste andmetega dokumentide kasutuselevõtmise erisused
(1) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimist, kui Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda pädevasse asutusse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama. Taotlusele lisatakse linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus, et isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
(3) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada vangla direktori volitatud vanglatöötaja dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimise järel juhul, kui taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
(4) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni ei pea alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik biomeetriliste andmetega dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui tema seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokument.
(5) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikule biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel tema seaduslik esindaja dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba.
Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades, et digitaalse isikutunnistuse väljaandmist alustatakse hiljemalt 2010. aasta 1. oktoobril.
(1) Elamisloakaardi väljaandmist alustatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.
(2) Enne 2011. aasta 1. jaanuari kolmanda riigi kodanikule väljaantud isikutunnistus kehtib kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ning selle suhtes kohaldatakse elamisloakaardi kohta käivaid sätteid.
(3) Kui kolmanda riigi kodanik esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus dokumendi väljaandmise kohta tehakse nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse alusel kuni 2012. aasta 20. maini anda kolmanda riigi kodanikule elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.
(4) Elamisloakaardi väljaandmisel tunnistatakse kolmanda riigi kodanikule varem väljaantud isikutunnistus kehtetuks. Dokumendi kasutaja on kohustatud elamisloakaardi väljastamisel esitama varem väljaantud kehtiva isikutunnistuse, välja arvatud juhul, kui dokument on kaotsi läinud või hävinud.
Vabariigi Valitsus võib välisriikidega sõlmida isikusamasuse kontrollimist ja riigipiiri ületamist võimaldavate dokumentide väljaandmisega seotud kokkuleppeid.
(1) 2020. aasta 31. detsembrini võib kehtiva elamisõiguse alusel Eestis elavale Ühendkuningriigi kodanikule välja anda isikutunnistuse.
(2) Enne 2020. aasta 31. detsembrit Ühendkuningriigi kodanikule väljaantud isikutunnistus kehtib kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni.
(3) Ühendkuningriigi kodanikule elamisloakaardi väljaandmisel tunnistatakse varem väljaantud isikutunnistus kehtetuks.
§ 40⁹. Enne 2022. aasta 1. juulit võetud biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud fotod, näokujutised ja sõrmejäljekujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2022. aasta 30. juunil.
(2) Enne 2022. aasta 1. juulit isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud fotosid, näokujutisi ja sõrmejäljekujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid kõige kauem 2025. aasta 30. juunini.
(3) Pärast andmekogu ABIS loomist kuni andmekogu ABIS üleminekusätete rakendumise lõpptähtpäevani võib töödelda fotosid, näokujutisi ja sõrmejäljekujutisi isikut tõendavate dokumentide andmekogus.