(1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
(2) Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.
(3) Paragrahvides 49–52 ja 54¹ ja 54⁵ sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara.
(3¹) Paragrahvis 52¹ sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga residendist äriühingu kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu.
(4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel, sõltumata kasumi väljaviimise viisist ja vormist, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud erisoodustused, kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Kasumi väljaviimisena käsitatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise riiki.
(5) Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele.
(6) Paragrahvi 53 lõikes 7 ja §-s 54² sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.
(7) Paragrahvi 53 lõikes 8 ja §-s 54³ sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu kasum.
(8) Paragrahvi 53 lõikes 9 ning §-des 54⁷ ja 54⁸ sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu maksustamise ebakõla põhjustanud summa.
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Lepinguline investeerimisfond on Eestis või välisriigis moodustatud lepinguline fond investeerimisfondide seaduse § 4 tähenduses. Aktsiaseltsifond on aktsiaseltsina asutatud fond investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi.
(3) Paragrahvi 1 lõigetes 3, 3¹ ja 6‒8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele.
(4) Paragrahvi 1 lõigetes 4 ja 6–8 nimetatud tulumaksu maksja on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7).
(5) Tulumaksu maksja ei ole usaldusfond investeerimisfondide seaduse § 8 tähenduses, välja arvatud §-s 54⁸ nimetatud tulu korral.
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
(3) Paragrahvi 1 lõigetes 6 ja 8 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on majandusaasta.
(4) Paragrahvi 1 lõikes 7 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu majandusaasta.
(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 22%.
(1¹) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(2) Paragrahvi 20¹ lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2, 3 ja 3² nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Paragrahvis 47¹ nimetatud juhul on tulumaksu määr 18%.
(6) Paragrahvi 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel on tulumaksu määr 0%.
(1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse järgmiselt:
1) 8,5% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist;
2) 10,64% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ja vara võõrandamisest saadud kasu.
(1¹) Kehtetu
(2) Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=110112010027 määrusega kehtestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa ja lõikes 1 nimetamata tulumaks laekuvad riigieelarvesse.
(1) Tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
(2) Lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.
(1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
(2) Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–52¹ nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.
(3) Mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresidendi kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juriidilise isiku staatuseta välismaisele isikuteühendusele või varakogumile (välja arvatud lepingulisele investeerimisfondile), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt käsitatakse tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt. Mitteresidendist juriidilise isiku tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks peetakse kinni ja tasutakse samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3¹) Kehtetu
(4) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras. Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras. Nimetatud mitteresidentide püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 3.
(5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
(6) Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=107042017008 määrusega.
(1) Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
(2) Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
(3) Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.
(1) Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
1) abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane või otsejoones sugulane.
(2) Seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48).
(3) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.
(4) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikute vaheliste tehingutena ka tehinguid juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 52¹ alusel.
(1) Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
(2) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.
§ 10¹. Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon
Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis on kantud „Nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta” kinnitatud loetelusse.
§ 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri
(1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab Maksu- ja Tolliamet otsusega.
(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil;
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ega juhul, kui lõike 2 punktis 3 nimetatud isik kuulub ühingu sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuulujatega täiendavaid hüvesid ega soodustusi. Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet ei kohaldata Eestis asutatud usulisele ühendusele ega muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud usulisele ühendusele, kes vastab kirikute ja koguduste seaduse §-le 27.
(4) Nimekirja ei kanta ühingut:
1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
1¹) kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud selle perioodi kohta majandusaasta aruannet;
2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
3) kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt § 11 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel;
4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
6) kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8) kes tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega või kes on ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
(4¹) Lõike 4 punktis 1¹ nimetatud tingimusi ei kohaldata kogudusele, kloostrile või välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonile, kes kuulub nimekirja kantud kirikusse või koguduste liitu.
(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.
(6) Kehtetu
(7) Maksu- ja Tolliametil on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 nimetatud nõudele;
2) ilmneb lõikes 4 sätestatud asjaolu, mida ei ole nimetatud lõikes 7¹;
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliametile teatanud sellisest oma põhikirjas tehtud muudatusest, mille tulemusena ühing ei vasta enam nimekirja kandmise tingimustele, 30 päeva jooksul muudatuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemise päevast arvates või
4) on tuvastatud § 19 lõikes 6 või 7 sätestatud stipendiumide maksmise tingimuse rikkumine.
(7¹) Nimekirjast kustutatakse ühing:
1) kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse;
2) kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega;
3) keda lõpetatakse.
(8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=119122014014 määrusega.
(9) Nimekirja kandmise või sealt kustutamise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet teeb ühingule teatavaks otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast otsuse tegemisele järgneva kalendrikuu 1. kuupäeval.
(10) Muus lepinguriigis asutatud ühingut käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ning et ei esine lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20¹ ja 21);
9) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.
(3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu või vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organi välja mõistetud või kinnitatud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.
(1¹) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.
(2) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest.
(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026066&id=121122011010;121122012035 määrusega;
1¹) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
1²) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel missioonil osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Liidu Nõukogus tsiviilmissioonidele kokkulepitud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist.
1³) kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale tegevväelasele makstavat päevaraha, mis ei ületa käesoleva lõike punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära neljakordset ulatust;
1⁴) Euroopa Liidu rahastatavas mestimis- või tehnilise abi ja teabevahetuse projektis osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Komisjoni kehtestatud päevaraha ülemmäära;
1⁵) Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riikliku eksperdi ülesandeid täitvale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa selle institutsiooni või asutuse kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
1⁶) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigatugirühma lähetusel osalevale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
2) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026066&id=13351696 määrusega;
2¹) punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras;
2²) töövaidluse lahendamise seaduse § 10 kohaselt töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kaasistuja kulude hüvitisi vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2;
2³) punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;
3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
4¹) Vabariigi Valitsuse seaduse § 31¹ alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele tehtavaid väljamakseid;
4²) kohtute seaduse § 76¹ alusel Riigikohtu esimehele tehtavaid väljamakseid;
4³) prokuratuuriseaduse § 22³ alusel riigi peaprokurörile tehtavaid väljamakseid;
4⁴) õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 5¹ alusel õiguskantslerile tehtavaid väljamakseid;
4⁵) Riigikontrolli seaduse § 27 lõike 7¹ alusel riigikontrolörile tehtavaid väljamakseid;
4⁶) Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 3¹ alusel riigisekretärile tehtavaid väljamakseid;
5)
6) laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumust, mis ei ületa 20 eurot isiku kohta päevas;
7) töötajale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
8)
9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
12)
13) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;
13¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;
14) salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu;
15) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 4 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-i lepingu (edaspidi PEPP-i leping) sissemakseid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot;
16) politsei ja piirivalve seaduse § 37¹ lõike 8¹ alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist.
17) kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
17¹) kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 1¹ alusel makstavat tegevväelase individuaalvarustuse hüvitist ja sama seaduse § 54 lõike 14 alusel makstavat ajateenija eluasemelaenu intressi hüvitist;
18) Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku mootorsõiduki kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 alusel makstavat hüvitist;
19) Kaitseliidu liikmele, kelle teenistuskohustuste täitmiseks on vajalik C-, CE-, D- või DE-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõiguse olemasolu, tervisekontrolli kulude hüvitamine.
(3¹) Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik.
(4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 1¹ või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).
(5) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest laeval:
1) mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol § 52¹ lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, ja
2) mis kannab lepinguriigi lippu.
(6) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 52¹ lõikes 11 nimetatud laeval, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu.
(7) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on § 40 lõikes 1 nimetatud isik, kes vastab lõikes 5 ning § 52¹ lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele.
(8) Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
(1) Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.
(2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
(3) Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.
(4) Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid.
(5) Äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, võivad teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.
(5¹) Kehtetu
(5²) Kehtetu
(5³) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.
(5⁴) Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksu summa kantakse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
(5⁵) Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.
(7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.
(8) Lõikes 7 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=12752116 määrusega.
(9) Lõiget 7 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui füüsilisest isikust ettevõtja on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. Lõiget 7 ei kohaldata ka § 37 lõikes 7 sätestatud juhul.
(10) Kui füüsilisest isikust ettevõtja teenib välisriigis ettevõtlustulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) ettevõtlustulu on teenitud tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.
(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37), mis on saadud igasuguse võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, krüptovara, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi lunastamist ja väärtpaberi või muu varaliselt hinnatava õiguse kehtivuse kaotamist käsitatakse vara müügina.
(2) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2¹ teises lauses sätestatut.
(3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2¹ teises lauses sätestatut.
(3¹) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
(3²) Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati.
(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;
3¹) maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist;
4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
8¹) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
11) tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud tingimustel ja tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus;
12) tulu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist;
13) tulu, mis on teenitud elektri tasakaalustamisturgudel osalemisel kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega või kuni 15 kW energiasalvestusüksusega või tarbimiskajaga, sealhulgas tasakaalustamisturgude ja elektribörsi turgude hinnavahe hüvitis.
(4¹) Lõike 4 punktides 12 ja 13 sätestatud maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu ja hüvitis on saadud elektrienergiat müüva või tasakaalustamisturgudel või tarbimiskajas osaleva korteriühistu liikmena ning tootmisseadme ja energiasalvestusüksuse või tarbimiskajas koormuse juhtimise netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti kohta või 11 kW ühe korteriomandi kohta.
(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või
2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
5) ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
6)
7) maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.
(6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.
(1) Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa.
(2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
(3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 3¹ nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.
(1¹) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud kogumispensionide seaduse §-s 3¹ nimetatud pensioni investeerimiskontol (edaspidi pensioni investeerimiskonto) olnud raha eest soetatud finantsvaralt või mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva seaduse 5¹. peatüki sätete kohaselt maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
(1²) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud PEPP-i lepingu alusel. PEPP-i lepingu väljamaksed maksustatakse § 21 alusel.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib §-s 17² sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.
(2) Finantsvarana käsitatakse:
1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis prospekti või teabedokumendi alusel avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;
1¹) punktis 1 nimetamata võlaväärtpaberit, mille on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv punktis 1 nimetatud riigi residendist äriühing;
2) väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;
3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi, välja arvatud tegevusloata väikefondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle tehakse finantsjärelevalvet;
4) punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust;
5) investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga;
6) punktidega 1 ja 2 hõlmamata sellist tuletisinstrumenti või hetkelepingut, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara või valuuta või mille hind sõltub otseselt või kaudselt valuutavahetuskurssidest;
7) punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tingimustele;
8) pandikirja pandikirjaseaduse tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57), tähenduses;
9) laenu, mis on antud, ja niisugust väärtpaberit või osalust, mis on soetatud sellise ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel, kes on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), alusel;
10) krüptovara, mis on soetatud sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või selliselt krüptovara emitendilt, kes on saanud õiguse krüptovara pakkuda või krüptovarateenust osutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), alusel.
(3) Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et:
1) selle investeerimisfondi, fondivalitseja või turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ja
2) maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.
(4) Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid.
(5) Finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.
(6) Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(7) Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut, pensionifondi osakut ega PEPP-i lepingut (§-d 28 ja 28¹).
(8) Investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lepingut, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
(1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
1) finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest ja
2) finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes, mis on saadud § 17¹ lõikes 2 nimetatud finantsvaralt, kui seda ei ole investeerimisühingu juures avatud kontolt või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontolt välja kantud.
(3) Investeerimiskonto on § 17¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või nimetatud riigis asuvas krediidiasutuse püsivas tegevuskohas, lepinguriigi residendist makseasutuses või e-raha asutuses või lepinguriigis asuvas makseasutuse või e-raha asutuse püsivas tegevuskohas avatud konto, millel hoitakse maksumaksja raha. Investeerimiskontona käsitatakse ka lepinguriigi residendist investeerimisühingu juures avatud kontot, kui investeerimisühing on selle kaudu tehingute tegemiseks avanud maksumaksja arvel eelmises lauses nimetatud tingimustele vastava konto või hoiab maksumaksja raha viisil, mis võimaldab seda eristada investeerimisühingu enda ja teiste klientide rahast.
(4) Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist.
(5) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle maksumaksja teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist finantsvara soetamiseks ega investeerimiskonto, väärtpaberikonto või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallatava platvormi kasutamisega seotud tasu.
(6) Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka §-s 17¹ nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud, ja enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ega raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.
(6¹) Võimenduslaenu ei käsitata investeerimiskonto sissemaksena ja nimetatud laenu põhiosa tagastamist ei käsitata investeerimiskonto väljamaksena. Võimenduslaenuna käsitatakse tehingut, millega krediidiasutus või investeerimisühing annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või nendega kauplemisega.
(7) Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana.
(8) Finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
(9) Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finantsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse investeerimiskonto sissemaksete jääki.
(10) Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena.
(11) Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.
(12) Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega.
(13) Lõikes 12 nimetatud tingimuse mittetäitmise korral ei saa finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul deklareeritakse sellel investeerimiskontol oleva raha jääk väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena deklareeritakse ka sellel kontol olnud raha eest soetatud alles oleva finantsvara soetamismaksumus.
(14) Lõigetes 9 ja 13 nimetatud juhtudel ei käsitata finantsvara investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.
(1¹) Lõikes 1 nimetatud dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud, kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud või kui dividend on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.
(1²) Lõiget 1¹ ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine.
(1³) Kehtetu
(2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).
(3) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.
(4) Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata.
(5) Lõiget 4 ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses. Sellisest varakogumist saadud tulu maksustatakse § 15 lõigete 1–3¹ või § 17 lõike 1 alusel.
(6) Kui residendist füüsiline isik on usaldusfondi osanik, maksustatakse usaldusfondi saadud tulu proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis. Nimetatud tulu arvel saadud kasumijaotisi tulumaksuga ei maksustata.
§ 19. Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis
(1) Kehtetu
(2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1)
2)
3) seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning lõikes 4 nimetatud toetused;
3¹) tööturumeetmete seaduses sätestatud tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeetme raames ja Euroopa Liidu vahenditest füüsilisele isikule makstavat tööturutoetust tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja tööturuteenusel osalemise soodustamiseks, kui see on makstud tööturumeetmete seaduse §-s 15 sätestatud piirmääras;
3²) Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks;
3³) riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel füüsilisele isikule makstavat toetust lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks;
3⁴) riigieelarvest füüsilisele isikule makstavat toetust eluruumi Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljast tulenevatele häiringutele vastupidavamaks muutmiseks;
4) rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid haridus- ja spordipreemiaid;
5)
6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud;
7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
8) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
9) seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
10) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha;
10¹) spordiseaduse § 9² alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist ja spordiseaduse § 10⁵ alusel makstavat sportlasetoetust;
11) elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi;
12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61, politsei ja piirivalve seaduse § 7⁵³, julgeolekuasutuste seaduse § 24², abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, turvategevuse seaduse § 29 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160 alusel makstavat hüvitist või toetust;
13) Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust;
13¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;
14) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseliidu seaduse alusel makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist;
15) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15⁴ alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ühe seitsmendiku ulatuses;
16) kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
17) paragrahvi 49 lõikes 4¹ nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta;
18) muinsuskaitseseaduse § 48 lõikes 2 sätestatud uuringu ja § 56 lõikes 3 sätestatud muinsuskaitselise järelevalve teostamise kulu hüvitist.
(4) Lõike 3 punktis 3 sätestatud tulumaksuvabastus ei kehti järgmiste toetuste suhtes:
1) asendusteenistuja toetus;
1¹) reservasendusteenistuja toetus;
2) reservväelase toetus;
3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.
(5) Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi:
1) mille maksmine on sätestatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest;
2) mida maksab oma õpilasele või üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi õppeasutus;
3) mida maksab üliõpilasele avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev rakenduskõrgkool või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav asutus seoses üliõpilase õppe- ja teadustööga;
4) mida maksab välisriigi valitsus või välisriigi kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline või valitsustevaheline organisatsioon;
5) mida maksab Haridus- ja Noorteamet.
(6) Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi, mida maksab § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule;
2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.
(6¹) Tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 10¹ ja 10⁶ sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium.
(7) Stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.
(1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.
(2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.
(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed.
(3¹) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmaksena (§ 28), maksustatakse väljamaksed § 21 alusel.
(4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.
(5) Lõigetes 1–4 ning §-des 20¹ ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ega sellise lepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvaid kindlustushüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
(1) Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi pensionileping) kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse pensionilepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.
(2) Väljamaksena ei käsitata:
1) ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 52² sätestatud juhul;
2) kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2 kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
3) pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
4) raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
(3) Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani;
2) tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
3) tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 52³ lõikes 3 sätestatud tähtajaga;
4) teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel Sotsiaalkindlustusamet.
(4) Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga, kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
(5) Kehtetu
(1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule, vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule ning PEPP-i lepingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPP-i säästjale (edaspidi PEPP-i säästja) ja sama artikli punktis 6 nimetatud PEPP-i pensionisaajale (edaspidi PEPP-i pensionisaaja) tehtavad väljamaksed, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 1¹ nimetatud täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.
(1¹) Väljamaksena ei käsitata:
1) kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5² sätestatud tingimustele vastavaid täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalist väljamakset ja ülesöeldud lepingu tagastusväärtust;
2) lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5³ sätestatud juhul;
3) vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklite 52 ja 53 kohast PEPP-i pakkuja vahetamist ega sama määruse artikli 44 kohast PEPP-i lepingu investeerimisvariandi muutmist.
(2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:
1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
2)
3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
(2¹) Kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud kogumispensionide seaduse § 63 lõike 5² kohaselt teise lepingu osalist väljamakset või ülesöeldud lepingu tagastusväärtust, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem.
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
2)
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
(3¹) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud kogumispensionide seaduse § 63 lõike 5² kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse või ülesöeldud lepingu tagastusväärtuse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega selle lepingu sõlmimisest arvates, kui osakuomanik sõlmis lepingu vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem.
(3²) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse PEPP-i säästjale ja PEPP-i pensionisaajale tehtavad PEPP-i lepingu järgmised väljamaksed:
1) pärast seda, kui PEPP-i pensionisaaja on jõudnud kogumispensionide seaduse § 65¹ lõikes 2 sätestatud ikka, kuid mitte enne, kui PEPP-i lepingu sõlmimisest on möödunud viis aastat, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPP-i pakkuja (edaspidi PEPP-i pakkuja) tehtavad väljamaksed;
2) PEPP-i säästjale PEPP-i pakkuja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
(3³) Kui PEPP-i leping on sõlmitud lõike 1¹ punktis 4 sätestatud PEPP-i pakkuja vahetamise või investeerimisvariandi muutmise käigus, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest.
(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani;
2) kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani;
3) kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni kindlustuspensioni maksmise alguses või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete kokkuleppimise ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani;
4) PEPP-i lepingu väljamakseid, mida tehakse PEPP-i pensionisaajale pärast kogumispensionide seaduse § 65¹ lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt kuni tähtajani, mis on arvutatud väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
(5) Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
(6) Lõikeid 2, 2¹ ja 4 kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba lõikes 2 nimetamata riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu;
2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet.
(7) Lõikeid 3, 3¹ ja 4 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;
2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt teavet, mida on vaja § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks.
§ 22. Maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustamine
(1) Tulumaksuga maksustatakse maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis (§ 10¹) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
(2) Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
(3) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
(4) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.
(5) Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6. peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §-le 45.
(6) Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Tuludeklaratsioonide vormid ning maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides registreeritud juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=116062011013 määrusega.
(7) Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.
(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 8400 eurot. Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, kui füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(1) Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu 9312 eurot.
(2) Kehtetu
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
(2) Koolituskuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tasutud õppimise või kasvatustöös osalemise eest:
1) riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või avalik-õiguslikus ülikoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti hariduse infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia;
2) eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on eelnimetatud tegevusluba ja registreering;
3) eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses;
4) eelloetletud õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel.
(2¹) Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt.
(2²) Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune. Kui 18-aastaseks saamisel õpib huvikoolis õppija põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, käsitatakse tema huvikoolis õppimise eest tasutud kulu jätkuvalt koolituskuluna kuni vastava tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.
§ 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lõigetes 5² ja 5³ ning §-s 64 sätestatud juhtudel;
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ning § 63 lõigetes 5² ja 5³ sätestatud juhtudel;
3) PEPP-i lepingu sissemaksete summa, välja arvatud summa, mis on lepingusse kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 44 kohase investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPP-i pakkuja vahetamise käigus.
(1¹) Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1³ nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=245568 määrusega. Kindlustuslepingu alusel kindlustuspensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 58 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude maha arvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.
(1²) Lõikes 1 nimetamata riigis tegutseva kindlustusandja või vabatahtliku pensionifondi puhul võib lõikes 1 nimetatud summad maksustamisperioodi tulust maha arvata, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu või pensionifondi osakuid on Eestis õigus piiriüleselt pakkuda;
2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi või pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 57¹ lõigetes 4 ja 5 nimetatud teavet.
(1³) Lõike 1 punktis 3 arvestatakse PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa hulka üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.
(2) Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
(3) Kehtetu
(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.
(2) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
(3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
(4) Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.
(1) Paragrahvides 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.
(1¹) Kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena varaühisus.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Paragrahvi 13 lõike 5 või 6 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–28¹ sätestatud mahaarvamisi.