§ 28³. Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
Kehtetu
Propose a changeLaw
Tulumaksuseadus
Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 63e700170f7a755b89cc0a76c9ee6266cfa4bf2062571b6fcf396eb13321e21e
Contents: 106 provisions
- § 1. Maksu objekt
- § 2. Maksumaksja
- § 3. Maksustamisperiood
- § 4. Maksumäärad
- § 5. Maksu laekumine
- § 5¹. Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing
- § 6. Resident
- § 7. Püsiv tegevuskoht
- § 8. Seotud isikud
- § 9. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan
- § 10. Madala maksumääraga territoorium
- § 10¹. Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon
- § 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri
- § 12. Residendist füüsilise isiku tulu
- § 13. Palgatulu
- § 14. Ettevõtlustulu
- § 15. Kasu vara võõrandamisest
- § 16. Renditulu ja litsentsitasu
- § 17. Intress
- § 17¹. Tulu finantsvaralt
- § 17². Investeerimiskonto
- § 18. Dividendid ja muu tulu osalusest
- § 19. Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis
- § 20. Kindlustushüvitised
- § 20¹. Kohustuslik kogumispension
- § 21. Täiendav kogumispension
- § 22. Maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustamine
- § 23. Maksuvaba tulu
- § 23¹. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
- § 23². Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral
- § 23³. Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral
- § 23⁴. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest
- § 23⁵. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas
- § 24. Elatis
- § 25. Eluasemelaenu intressid
- § 26. Koolituskulud
- § 27. Kingitused ja annetused
- § 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
- § 28¹. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed
- § 28². Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang
- § 28³. Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
- § 29. Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu
- § 30. Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga
- § 31. Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga
- § 31¹. Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust
- § 31². Kasu vara võõrandamisest
- § 31³. Renditulu
- § 31⁴. Intress
- § 31⁵. Investeerimisfond, mille tulu ei maksustata tulumaksuga
- § 31⁶. Osakuomaniku maksuvabastuse tõendamine
- § 32. Ettevõtluse kulud
- § 33. Piirangud kulude mahaarvamisel
- § 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata
- § 35. Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine
- § 36. Maksustatava tulu arvestamine
- § 37. Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine
- § 38. Soetamismaksumus
- § 39. Finantsvaralt saadud kahju arvestamine
- § 39¹. Üüri arvestamine
- § 40. Tulumaksu kinnipidaja
- § 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
- § 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised
- § 43. Kinnipeetava tulumaksu määrad
- § 44. Tuludeklaratsioonid
- § 45. Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine
- § 46. Tulumaksu tasumine ja tagastamine
- § 47. Avansilised maksed
- § 47¹. Krediidiasutuse avansilised maksed
- § 48. Tulumaks erisoodustustelt
- § 49. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt
- § 50. Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt
- § 50¹. Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt
- § 50². Tulumaks varjatud kasumieraldistelt
- § 51. Tulumaks ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludelt
- § 52. Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt
- § 52¹. Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult
- § 53. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine
- § 54. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
- § 54¹. Tulumaks maksueelise saamise eesmärgil tehtavalt tehingult
- § 54². Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult
- § 54³. Tulumaks välismaise kontrollitava äriühingu kasumilt
- § 54⁴. Tulumaksu deklareerimine ja maksmine
- § 54⁵. Tulumaks lahkumisel
- § 54⁶. Käesolevas peatükis kasutatavad terminid
- § 54⁷. Tulumaks maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt
- § 54⁸. Hübriidüksuse tulumaksukohustus
- § 54⁹. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
- § 54¹⁰. Ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused
- § 54¹¹. Kontserni kuuluva üksuse asukoht
- § 55. Majandusaasta aruande esitamine
- § 56. Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine
- § 56¹. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine
- § 56². Koolituskuludest teatamine
- § 56³. Usaldusfondi tulust teatamine
- § 56⁴. Tervise edendamise maksusoodustuse kasutamisest teatamine
- § 56⁵. Seotud isikule antud laenust teatamine
- § 57. Registrikannetest teatamine
- § 57¹. Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus
- § 57². Intressist teatamise kohustus
- § 58. 1999. aasta tulude maksustamine
- § 59. Tulumaksu arvestamine põhivara võõrandamisel
- § 60. Erisused dividendide maksustamisel
- § 61. Muud rakendussätted
- § 62. Seaduse jõustumine
- § 63.
- § 67.
Proposed changes to this act
No one has proposed a change to this act yet.
106 provisions
§ 29. Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest (§ 13 lõiked 1 ja 1¹), kui isiku tööandja on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel. (1¹) Tulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on lõikes 1 nimetatud isik. (1²) Mitteresidendist laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval. (1³) Kui mitteresidendist füüsiline isik täidab Eestis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtja juures, kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse isiku tööandjana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kasutajaettevõtjat. (1⁴) Tulumaksuga maksustatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5² alusel mitteresidendile makstud tasu. (2) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme (§ 9) või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest. (3) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest (§ 14). Kui mitteresidendiks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv juriidiline isik (§ 10¹), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine. (4) Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15 lõige 1), kui 1) müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või 2) registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või 2¹) võõrandati Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali või 3) 4) võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või 5) võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus; 6) kasu saadi käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tingimustel aktsiaseltsifondi, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel. (4¹) Tulumaksuga ei maksustata lõike 4 punktis 5 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasu osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (4²) Mitteresidendist füüsilisel isikul on õigus lõike 4 punktis 5 nimetatud juhul väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud juhul lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasust maha arvata ja järgnevatele maksustamisperioodidele edasi kanda selliste väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kahju §-s 39 sätestatud tingimustel. (5) Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult. (5¹) Kehtetu (6) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui 1) 2) renditulu saadakse esemelt, mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse, või 3) 4) paragrahvi 16 lõikes 2 või 3 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel. 5) (7) Tulumaksuga maksustatakse intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. Tulumaksuga ei maksustata intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (7¹) Kehtetu (8) Kehtetu (9) Tulumaksuga maksustatakse §-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Tervisekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed. (9¹) PEPP-i lepingu puhul maksustatakse tulumaksuga käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustel mitteresidendile PEPP-i pakkuja poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 23 nimetatud Eesti allkontolt tehtud väljamaksed. (10) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest. (11) Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, käesolevas paragrahvis sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldusfondi ja sellise välismaise juriidilise isiku, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud käesolevas paragrahvis nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus. (12) Usaldusfondi ja lõikes 11 nimetatud juriidilise isiku saadud lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud kasu maksustatakse mitteresidendist osaniku kasuna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega lõikes 11 nimetatud juriidilises isikus, olenemata tema kaudse osaluse suurusest lõike 4 punktis 5 nimetatud äriühingus, investeerimisfondis või muus varakogumis, kui usaldusfondil või lõikes 11 nimetatud juriidilisel isikul oli lõike 4 punktis 5 või 6 nimetatud tehingu tegemise ajal selles vähemalt 10-protsendine osalus. (13) Kui lõikes 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid.
Propose a change§ 30. Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga
(1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. (2) Lõikes 1 nimetatud isikud registreeritakse Välisministeeriumis. Registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=115022017008 määrusega.
Propose a change§ 31. Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga
(1) Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu: 1) vastuvõetud pärandvara; 2) omandireformi käigus tagastatud vara; 3) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist; 3¹) maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist; 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist; 4¹) kasu kinnisasja võõrandamisest § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel; 5) 6) 7) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1–1⁴ nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades; 8) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 2¹ nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades; 9) paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu; 10) tulu, mida mitteresidendist kindlustusandja, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvaraks olevalt varalt, kui lepingu kohaselt on kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku ees vähemalt alusvara väärtuses. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest: 1) litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu; 2) litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist; 3) litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist; 4) litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule. (5) Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust.
Propose a change§ 31¹. Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust
(1) Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. (2) Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik võib teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi. (3) Kehtetu (4) Kehtetu
Propose a change§ 31². Kasu vara võõrandamisest
(1) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi saadud kasu vara võõrandamisest, kui: 1) võõrandatud kinnisasi asub Eestis või 2) võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasjaga või ehitise kui vallasasjaga või 3) võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles võõrandajal oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus, või 4) kasu saadi punktis 3 nimetatud tingimustel samas punktis nimetatud äriühingu, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel. (2) Tulumaksuga ei maksustata lõike 1 punktis 3 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 4 nimetatud likvideerimise korral saadud kasu osa, mille aluseks olev tulu on tulumaksuga maksustatud käesoleva peatüki sätete kohaselt või osaluse tagasi ostnud või likvideerimisjaotist maksnud äriühingu tasemel § 50 lõike 2 kohaselt.
Propose a change§ 31³. Renditulu
Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmesusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.
Propose a change§ 31⁴. Intress
(1) Tulumaksuga maksustatakse intress, mida lepinguline investeerimisfond või aktsiaseltsifond sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles intressi saajal oli intressi maksmise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. (2) Lõikes 1 nimetatud intressi ei maksustata tulumaksuga, kui selle aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
Propose a change§ 31⁵. Investeerimisfond, mille tulu ei maksustata tulumaksuga
1) Paragrahve 31²–31⁴ ei kohaldata: 1) Eestis moodustatud pensionifondile; 2) muus lepinguriigis moodustatud pensionifondile, mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged, kui on sätestatud pensionifondi fondivalitsejale investeerimisfondide seaduses; 3) investeerimisfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud PEPP-ina.
Propose a change§ 31⁶. Osakuomaniku maksuvabastuse tõendamine
Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja Eestis asutatud aktsiaseltsifond on osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel kohustatud andma tõendi talle osaku või aktsia tagasivõtmisel, fondi likvideerimisel või intressina tehtud väljamakse aluseks olnud tulu kohta, mis on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud, nimetatud väljamakse tegemisele järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks.
Propose a change§ 32. Ettevõtluse kulud
(1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. (2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega on seotud ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. (3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. (4¹) Füüsilisest isikust ettevõtja võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. (5) Kehtetu (6) Ettevõtlusega seotud kuluna käsitatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulusid ja ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikke toitlustamise kulusid § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.
Propose a change§ 33. Piirangud kulude mahaarvamisel
(1) Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Lisaks sellele võib neid kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta. (2) Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks. (3) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. (4) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused vastavalt § 48 lõikes 5⁵ sätestatud tingimustele. (5) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikud toitlustamise kulud. Toitlustamise kulud võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukord, kui füüsilisest isikust ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest.
Propose a change§ 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata
1) Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 1) käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks; 2) 3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega; 4) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 5) 6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 7) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 8) kingituste ja annetuste maksumust, välja arvatud § 33 lõikes 3 nimetatud juhul; 9) kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48; 10) kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust; 13) füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel; 14) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktides 18 ja 20 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist; 15) kulusid, mis on tehtud § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu teenimiseks.
Propose a change§ 35. Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine
(1) Kui § 32 lõigetes 1–3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni kümne järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. (2) Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele. (3) Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle kümne aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda.
Propose a change§ 36. Maksustatava tulu arvestamine
(1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. (3) Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. (4) Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind. (5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust tehtavad mahaarvamised ja makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, kulu tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel või tegelikult kasutatud kursi alusel. (6) Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. (7) Paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja võib lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu laekumist erikontole. (7¹) Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul. (7²) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erikontol oleva summa kahanemist ei liideta ettevõtlustulule, kui summa kahanemine on tingitud olemasoleva erikonto sulgemisest ja uue erikonto avamisest, tingimusel et suletaval erikontol olev kogu summa kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates. (8) Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.
Propose a change§ 37. Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine
(1) Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. (2) Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud või mis on omandatud lõikes 7 sätestatud korras, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks. (3) Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra. (4) Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa. (5) Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa. (6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse. (7) Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=116062011013;107042017008 määrusega. (8) Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses; 2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ja Keskkonnaamet on lubanud metsateatises kavandatud tegevuse. (9) Metsa majandamisega seotud kuludeks lõike 8 tähenduses ei loeta tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel tehtud kulusid. (10) Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Maksumaksjal on õigus vähendada edasikantud kasu sellel maksustamisperioodil tehtud lõikes 8 nimetatud kulu võrra. (11) Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
Propose a change§ 38. Soetamismaksumus
(1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud. (1¹) Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. (2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta. (3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. (4) Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval. (5) Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed. (5¹) Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka mittetulundusühingu liikmelisuse suhtes, kui ühingule makstud sisseastumis- ja liikmemaks on ettevõtlustulust maha arvatud. (5²) Lõike 5¹ kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed. Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena. (6) Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest: 1) FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga. (6¹) Väärtpaberite soetamismaksumusele võib juurde arvata väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu. (6²) Krüptovara soetamismaksumusele võib juurde arvata krüptovaraga kauplemise platvormi kasutamisega seotud tasu. (6³) Ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel soetatud laenunõude, väärtpaberi või osaluse soetamismaksumusele võib juurde arvata ühisrahastusteenuse platvormi kasutamise tasu. (7) Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind. (8) Paragrahvide 48–50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. (9) Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel omandatavate osakute või aktsiate soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või aktsiate soetamismaksumus.
Propose a change§ 39. Finantsvaralt saadud kahju arvestamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu ja kahjuna käsitatakse § 15 lõigetes 1–3¹ sätestatud juhtudel saadud väärtpaberiga seotud kasu ja kahju. Maha ei arvata kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või §-s 17² nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest. (1¹) Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust. (1²) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 17¹ lõike 2 punktis 9 nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel soetatud laenunõude võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil laenunõude võõrandamisest saadud kahju, samuti kahju, mis on saadud seoses laenunõudega, mille ühisrahastusteenuse osutaja on samal maksustamisperioodil lootusetuks hinnanud. (1³) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 17¹ lõike 2 punktis 10 nimetatud krüptovarateenuse osutaja vahendusel või samas punktis nimetatud krüptovara emitendilt soetatud krüptovara võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil krüptovara võõrandamisest saadud kahju. (1⁴) Lõikeid 1² ja 1³ ei kohaldata §-s 17² nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt saadud kahju korral. (2) Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1² ja 1³ nimetatud kasust. Kui lõikes 1² nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja 1³ nimetatud kasust. Kui lõikes 1³ nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja 1² nimetatud kasust. Lõigetes 1, 1² ja 1³ nimetatud kahju summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu summat, maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha ei arvata. (3) Kui lõigetes 1, 1² ja 1³ nimetatud finantsvaralt saadud kahju on suurem kui sellelt finantsvaralt samal maksustamisperioodil saadud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata sellelt finantsvaralt järgmistel maksustamisperioodidel saadud kasust. (4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil lõigetes 1, 1² ja 1³ nimetatud finantsvaralt saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
Propose a change§ 39¹. Üüri arvestamine
Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.
Propose a change§ 40. Tulumaksu kinnipidaja
(1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 5¹. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. (2) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt: 1) residendist juriidilisele isikule, välja arvatud aktsiaseltsifondile, tehtavatelt väljamaksetelt; 2) mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt; 2¹) mitteresidendist kindlustusandjale tehtavatelt väljamaksetelt, kui kindlustusandja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et tegemist on § 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud tuluga; 3) äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu; 4) residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud §-s 17² nimetatud investeerimiskontol või pensioni investeerimiskontol olnud rahalt või selle eest soetatud finantsvaralt. (2¹) Kehtetu (3) Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt. (3¹) Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning: 1) väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või 2) maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane. (3²) Mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale (§ 29 lõige 1³), on kohustatud kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult (§ 13 lõiked 1 ja 1¹). (4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. (5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=103122010013;107042017008 määrusega. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari. Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud. (5¹) Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse lõikes 5 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta. (6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=103122010013 määrusega. (6¹) Tulumaksu kinnipidaja, kes on kalendriaasta jooksul tasunud maksumaksja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid või summasid vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks, on kohustatud andma maksumaksja nõudmisel talle nende kohta tõendi kalendriaasta 1. detsembriks. (7) Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=106012012017 määrusega kehtestatud korras.
Propose a change§ 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
1) Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõiked 1, 5 ja 6), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist; 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõiked 1 ja 1¹) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2), arvestades § 42 lõikes 5 nimetatud mahaarvamist; 3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 1¹, § 29 lõige 1); 4) residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 31⁴ ja § 29 lõige 7); 5) 6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist, pensioni investeerimiskontolt ja PEPP-i lepingust tehtud väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 20¹ lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõiked 9 ja 9¹), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt ning Natura 2000 erametsamaa toetuselt; 7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punkt 2) ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3); 7¹) lepingulisele investeerimisfondile või aktsiaseltsifondile makstavalt renditulult (§ 31³); 7²) 8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4); 9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10); 10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3); 11) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule (§ 10¹) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3); 12) füüsilisele isikule tehtavatelt § 20¹ lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt; 13) residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu, välja arvatud §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt.
Propose a change§ 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised
(1) Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summast. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 1³ nimetatud juhul. (1¹) Kehtetu (1²) Kehtetu (1³) Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvab Sotsiaalkindlustusamet tema pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku § 23⁵ lõikes 1 nimetatud summast. Kui kalendrikuus väljamakstav pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik § 23⁵ lõikes 1 sätestatud summast, arvatakse vahe maha lõikes 2¹ nimetatud väljamaksetest. Kui kalendrikuus pensioni välja ei maksta või ei tehta lõikes 2¹ nimetatud väljamakseid või väljamakstav pension ja lõikes 2¹ nimetatud väljamaksed on väiksemad kui üks kaheteistkümnendik § 23⁵ lõikes 1 sätestatud summast, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksest. (2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib ta lõikes 1 nimetatud avalduse esitada ainult ühele enda valitud tulumaksu kinnipidajale, välja arvatud lõigetes 2³ ja 2⁴ sätestatud juhtudel. (2¹) Käesoleva seaduse § 20¹ lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 20¹ lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 72⁴ lõike 5 alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. (2²) Maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=13148955 määrusega kehtestatud korras pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad. (2³) Kui väljamakse saaja saab samaaegselt maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametilt ja §-s 13 nimetatud tasu maksjalt, võib ta esitada avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Sel juhul ei või avaldustele märgitud maksuvaba tulu kokku ületada üht kaheteistkümnendikku § 23 lõikes 1 sätestatud summast. Käesoleva lõike esimest ja teist lauset ei kohaldata isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka. (2⁴) Ravikindlustuse seaduse alusel tehtavatelt väljamaksetelt ei arvata tulumaksu kinnipidamisel maha maksuvaba tulu. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse. (6) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. (7) Residendist füüsilisele isikule makstud § 41 punktis 1 nimetatud summadest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha tema eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud ulatuses. Arvestust peetakse summeeritult kalendriaasta algusest. (8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui lõikes 1 või 1³ sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus tulumaksu kinnipidajat sellest teavitada. (9) Paragrahvi 13 lõikes 5 või 6 nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata lõikeid 1 ja 1³.
Propose a change§ 43. Kinnipeetava tulumaksu määrad
(1) Paragrahvis 41 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi: 1) punktides 1–7¹, 11 ja 13 nimetatud väljamaksetelt § 4 lõike 1 kohaselt; 1¹) 2) punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%. 3) (2) Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliametile koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse. (3) Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=109112010031 määrusega. (4) Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7).
Propose a change§ 44. Tuludeklaratsioonid
(1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lõikes 4² sätestatud õigust. Mitteresident, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole § 41 alusel tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. (1¹) Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, § 28 ning § 28¹ lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 57¹ lõikes 5² nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni. (1²) Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23 ja 23⁵ sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 28² sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. (1³) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 14 lõike 10, § 18 lõike 1¹ või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima. (1⁴) Residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitab tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu (§ 16 lõige 1) saamist või mittesaamist. (2) Kehtetu (2¹) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus või registreeritud kooselus, võib oma tuludeklaratsioonis teha §-s 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 28² sätestatut. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad või registreeritud elukaaslased, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid. (3) Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. (3¹) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu (5¹) Kehtetu (5²) Paragrahvi 31¹ lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident esitab nimetatud lõigetes lubatud mahaarvamiste kasutamiseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. (6) Tuludeklaratsiooni ei pea esitama: 1) residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 6¹ nimetatud juhul; 1¹) lepinguriigi residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud juhul, kui isik saab Eestist § 29 lõike 3 alusel maksustatavat ettevõtlustulu; 2) paragrahvi 43 lõikes 4 nimetatud isik. 3) (6¹) Järgmised isikud esitavad tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust: 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul §-s 17² nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid; 3) paragrahvi 22 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud isik; 4) 4¹) isik, kes soovib kasutada § 38 lõikes 6¹, 6² või 6³ sätestatud õigust; 5) isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust. (7) Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=116062011013;107042017008 määrusega.
Propose a change§ 45. Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine
(1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. (2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. (3) Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata. (4) Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale. Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 6 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa usaldusfondi tulult välismaal tasutud või kinni peetud tulumaksust, mis vastab tema osale usaldusfondis. (5) Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta. (6) Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. (7) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. (8) Kehtetu
Propose a change§ 46. Tulumaksu tasumine ja tagastamine
(1) Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul ning mitteresidendile, välja arvatud § 44 lõikes 5² nimetatud juhul. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas „e-maksuamet/e-toll” ning teavitab kohustuste tekkimise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll”. (1¹) Kui maksumaksja kasutab § 37 lõikes 10 sätestatud õigust, arvutatakse juurdemakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel. (2) Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §-s 45 lubatud ulatuses. (3) Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks. (4) Kehtetu (4¹) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.
Propose a change§ 47. Avansilised maksed
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast. (2) Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot. (3) Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma. (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on äriregistris registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud. (5) Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse.
Propose a change§ 47¹. Krediidiasutuse avansilised maksed
(1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt. (2) Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 1¹ ja § 53 lõikes 4¹ nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud.
Propose a change§ 48. Tulumaks erisoodustustelt
(1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. (2) Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad. (3) Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, ametnik (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. (4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; 4) 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 2¹, § 31 lõike 1 punkt 8); 6) laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär; 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga; 8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; 9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 10) täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine; 11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 5³ sätestatut. (5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt või mis on käsitatavad ettevõtlusega seotud kuluna § 32 lõike 2 kohaselt. (5¹) Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist. Muu transpordikulu hüvitamist ei maksustata erisoodustusena, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses. (5²) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida tehakse seoses välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilise vastuvõtuga, kohtumisega või muu üritusega. (5³) Erisoodustuseks ei loeta osalusoptsiooni andmist. Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest. Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust. Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, on tööandja kohustatud esitama nimetatud lepingu Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates. (5⁴) Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast. Erisoodustuse tekkimine määratakse kindlaks abivahendite andmise kalendriaasta viimase kuu eest esitatavas § 54 lõikes 1 nimetatud deklaratsioonis. (5⁵) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele: 1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutusi; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; 4) kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja; 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset. (5⁶) Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil; 2) kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel. (6) Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult. (7) Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=119012011012 määrusega. (8) Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud. (8¹) Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. (8²) Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametit. (9) Tulumaksuga ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused.
Propose a change§ 49. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt
(1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära. (2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest: 1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast; 2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. (3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast. (4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. (4¹) Mittetulundusühingu ja sihtasutuse koostööpartnerina käsitatakse ka füüsilist isikut, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuses. (5) Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus. (6) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused: 1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused; 2) 3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta; 4) noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 85 euro ulatuses laagris osaleja kohta; 5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 85 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta; 6) reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. (6¹) Kingitusena või annetusena ei käsitata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara üleandmist tema heategevusliku avalikes huvides toimuva tegevuse eesmärkide saavutamiseks. (7) Kehtetu
Propose a change§ 50. Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt
(1) Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. (1¹) Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui: 1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest; 2) dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel; 3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud; 4) dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud; 5) dividendi makstakse lõikes 2¹ nimetatud väljamakse osa arvel; 6) dividendi makstakse aktsiaseltsifondi 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud tulu arvel; 7) dividendi makstakse § 50² alusel maksustatud tagastatud laenu arvel; 8) dividendi makstakse välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud kasu arvel § 54³ alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses; 9) dividendi makstakse § 54⁵ alusel tulumaksuga maksustatud ja püsivasse tegevuskohta väljaviidud vara arvel. (1²) Lõike 1¹ punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. (1³) Lõike 1¹ punkte 1 ja 3 ning lõiget 2¹ kohaldatakse, kui äriühingul, kellelt dividend on saadud, ei ole õigust seda maksustatavast kasumist maha arvata. (1⁴) Kehtetu (1⁵) Dividendi saamisena lõike 1¹ punktides 1 ja 3 tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles residendist äriühing on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõike 1¹ punktides 1 ja 3 sätestatud osalusena residendist äriühingu usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust neis punktides nimetatud äriühingus. (2) Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning jaguneva äriühingu poolt talle üle antud samasuguste sissemaksete osa. Kui vara, välja arvatud püsivasse tegevuskohta viidud ning Eestisse tagasi toodud vara, residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse Eestisse, käsitatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha riigis kindlaksmääratud vara väärtust. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. Kui mitteresidendi püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara. (2¹) Arvestades lõikes 1¹ sätestatud osaluse määra ning lõikes 1² sätestatut, ei maksustata tulumaksuga lõigetes 2 ja 2² nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 1¹ nimetatud summa või lõikes 2 või 2² nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 või 2² nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osale, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga. (2²) Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist, maksab tulumaksu vara, sealhulgas likvideerimisjaotiste turuväärtuselt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist ilma likvideerimiseta kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas. Kui majandustegevust jätkatakse teise residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §-de 48–52 alusel. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel. (2³) Kehtetu (2⁴) Tulumaksuga ei maksustata lõigetes 1 ja 2 nimetatud väljamakset, mille aluseks olev tulu on saadud lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist ning on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (3) Kehtetu (4) Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. (4¹) Lõikeid 4 ja 4²‒8 kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 52¹ alusel. (4²) Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse § 52¹ alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse § 52¹ vaid osaliselt. (5) Lõiget 4 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. (6) Lõikes 4 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=12752116 määrusega. (7) Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja. (8) Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=12752116 määrusega. (9) Lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=103122010013 määrusega.
Propose a change§ 50¹. Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt
Kehtetu
Propose a change§ 50². Tulumaks varjatud kasumieraldistelt
(1) Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja. (2) Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontserni (äriseadustiku § 6) struktuuris laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju.
Propose a change§ 51. Tulumaks ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludelt
(1) Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50. (2) Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on: 1) paragrahvi 34 punktides 3–6, 11 ja 13 nimetatud kulud või väljamaksed; 2) mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; 3) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; 4) kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; 5) kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. (3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt. (4) Kehtetu (5) Ettevõtlusega mitteseotud kuludena ei käsitata § 13 lõikes 3 nimetatud kulusid.
Propose a change§ 52. Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt
(1) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51. (2) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on: 1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; 2) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku (§ 10¹) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 3) osaluse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvas juriidilises isikus; 4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule; 5) laenu andmine või ettemakse sooritamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu. (3) Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51: 1) lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt; 2) lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele; 3) kahjult, mida krediidiasutus saab maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.
Propose a change§ 52¹. Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult
(1) Residendist äriühing võib tasuda § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord). (2) Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (3) Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud; 2) laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis; 3) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis; 4) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses; 5) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. (4) Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest: 1) vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel; 2) vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all. (5) Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub: 1) Eesti ja välisriigi sadama vahel; 2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel; 3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel; 4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. (6) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on: 1) kaupade või reisijate vedu tasu eest; 2) kajuti tasu eest kasutusse andmine; 3) toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks; 4) laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine. (7) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on: 1) tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga; 2) varapääste; 3) kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed; 4) konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine; 5) laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale; 6) reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval; 7) huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse. (8) Lõikes 7 sätestatud lisategevustest saadud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt, kui see ei ületa 50% § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulust. (9) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi: 1) laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine; 2) laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale. (10) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel tingimusel, et: 1) väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil; 2) laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks; 3) väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest. (11) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses. (12) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui laeva üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 4² kohaselt või kui nimetatud laev oli soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel. (13) Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui: 1) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid; 2) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud; 3) kõik laevad ja meeskonnad, mida punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval; 4) vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all; 5) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat; 6) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat; 7) vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud. (14) Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastav ettevõtja (edaspidi tonnaažikorra rakendaja) maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ja selle kohaldamiseks vajalikud andmed. Nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=126062020024 määrusega. (15) Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega ning kui kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud. (16) Lõigetes 5, 8 ja 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. (17) Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud. (18) Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte. (19) Lõikes 18 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt: 1) tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot; 2) tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot; 3) tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot; 4) tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot. (20) Lõikes 19 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt: 1) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat; 2) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid ei ole vanemad kui kümme aastat; 3) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat. (21) Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
Propose a change§ 53. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine
(1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-de 48–52, 54¹–54³ ja 54⁷ kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud erisusi. (2) Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident. (3) Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või koostööpartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja koostööpartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid. (4) Paragrahvi 50 või 50² alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud. (4¹) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividend, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui: 1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing); 2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. (4²) Lõike 4¹ punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Lõike 4¹ kohaldamisel lähtutakse § 50 lõikest 1³. (4³) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. (4⁴) Lõiget 4 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üleandnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit. (4⁵) Kehtetu (4⁶) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele. (4⁷) Arvestades lõikes 4¹ sätestatud osaluse määra ja lõiget 4², ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 2¹ nimetatud väljamakse osa. (4⁸) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasumi aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud tulu lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist, mis on 5¹. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 31² lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (4⁹) Dividendi saamisena lõike 4¹ tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles mitteresidendist juriidiline isik on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõikes 4¹ sätestatud osalusena mitteresidendi usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust lõikes 4¹ nimetatud äriühingus. (4¹⁰) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasum viiakse välja: 1) paragrahvi 50² alusel maksustatud tagastatud laenu arvel või 2) lõike 4¹³ alusel kindlaksmääratud ja maksustatud summa arvel. (4¹¹) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividend või sellise äriühingu müügist saadud kasu, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga ulatuses, mis on maksustatud vastavalt lõikele 8. (4¹²) Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse selles riigis kindlaks määratud vara väärtusest, kust vara toodi. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. (4¹³) Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses käsitatakse ka väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud lõikes 4¹² nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel. Vara väljaviimist püsivast tegevuskohast käsitatakse mitterahalises vormis kasumi väljaviimisena lõike 4 tähenduses. (4¹⁴) Püsiva tegevuskoha jaoks vara sissetoomisena ja püsivast tegevuskohast vara väljaviimisena ei käsitata vara sissetoomist, väljaviimist või tagatiseks andmist seoses väärtpaberite rahastamisega, kui vara tuuakse tagasi või tagatis vabastatakse 12 kuu jooksul. Eelmist lauset kohaldatakse ka vara suhtes, mis tuuakse sisse, viiakse välja või antakse tagatiseks usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks. (5) Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel. (6) Paragrahvi 54¹ alusel maksustatakse tulumaksuga tulu, mis oleks püsivale tegevuskohale omistatud, või kulu, mida ei oleks tehtud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, kui oleks puudunud §-s 5¹ nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel. (7) Paragrahvi 54² alusel maksustatakse tulumaksuga püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud ülejääv laenukasutuse kulu. (8) Paragrahvi 54³ alusel omistatakse mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale ja maksustatakse tema kasumina välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu püsiva tegevuskoha võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. (9) Paragrahvi 54⁷ alusel maksab mitteresident püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tulumaksu summalt, mis on põhjustanud maksustamise ebakõla.
Propose a change§ 54. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
(1) Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. (2) Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 50², 52¹ ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. (2¹) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta. (3) Lõigetes 1–2¹ ja §-des 54⁴ ja 54⁹ nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=103122010013 määrusega. (4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. (4¹) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 50 lõike 2² või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 47¹ alusel makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 2² alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud. (5) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, millele ei kohaldata § 50 lõiget 1¹ või 2¹, või on saanud välismaal muud tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu, arvestades § 54⁷ lõikes 9 sätestatut. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Paragrahvides 54¹ ja 54³ nimetatud tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 1¹ või 1² või § 53 lõike 4¹ või 4⁷ kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. (5¹) Kehtetu (5²) Kehtetu (5³) Kehtetu (5⁴) Kehtetu (5⁵) Lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha arvel on usaldusfondi osanik ja lõikes 5 nimetatud tulu on saanud usaldusfond. Sellisel juhul võib maha arvata välismaal usaldusfondi tulult tasutud või kinni peetud tulumaksu proportsionaalselt residendi või mitteresidendi osalusega usaldusfondis. (6) Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
Propose a change§ 54¹. Tulumaks maksueelise saamise eesmärgil tehtavalt tehingult
Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud §-s 5¹ nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.
Propose a change§ 54². Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab 3 000 000 eurot ning 30% residendist äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (edaspidi amortisatsioonieelne kasum), osas, mis ületab residendist äriühingu kahjumit, välja arvatud juhul, kui: 1) residendist äriühing ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ja tal ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta või 2) laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul on nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht Euroopa Liidus, või 3) residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valib lõike 8 kohaldamise. (2) Ülejääv laenukasutuse kulu on summa, mille võrra residendist äriühingu mahaarvatav laenukasutuse kulu ületab intressitulu ja muud majanduslikult samaväärset maksustatavat tulu. Laenukasutuse kuluks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intressikulu igasuguselt võlakohustuselt ning muu kulu, mis on majanduslikult samaväärne rahaliste vahendite kaasamisel tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas: 1) maksed kasumiosaluslaenudelt; 2) vahetusvõlakirjadelt ja nullkupongvõlakirjadelt kogunenud arvestuslik intress; 3) alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad; 4) kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa; 5) kapitaliseeritud intress, mis on arvestatud sellega seotud vara bilansilise väärtuse hulka, või kapitaliseeritud intressi amortisatsioonikulu; 6) turuväärtuse põhimõtte alusel arvutatud rahastamise tootlusele vastavad summad; 7) asjaomase üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel tekkinud tinglik intress; 8) laenukasutusest ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidest tulenev vahetuskursikasum või -kahjum; 9) rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud. (3) Finantsettevõtja on krediidiasutus, investeerimisühing, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fondivalitseja, kindlustusandja, edasikindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, pensionikindlustusasutus, alternatiivne investeerimisfond, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, keskne vastaspool või väärtpaberite keskdepositoorium. (4) Finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern on kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel. (5) Sidusettevõtja on: 1) üksus, milles residendist äriühingul on otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist või mille kasumist on tal õigus saada vähemalt 25%; 2) füüsiline isik või üksus, kellel on maksumaksjas otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või kellel on õigus saada vähemalt 25% selle maksumaksja kasumist; 3) kõik asjaomased üksused, kui füüsilisel isikul või üksusel on maksumaksjas ja ühes või enamas üksuses otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25%. (6) Pikaajaline avaliku sektori taristuprojekt on projekt, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada või hooldada suuremahulist vara, mida Euroopa Liidu liikmesriik peab üldist avalikku huvi pakkuvaks. (7) Amortisatsioonieelne kasum arvutatakse, liites tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise eesmärgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesmärgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kui maksustamise eesmärgil korrigeeritud summasid ei ole, siis lähtutakse raamatupidamislikest summadest. Amortisatsioonieelsest kasumist jäetakse välja: 1) tulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata; 2) kogu pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks kasutatud laenust saadud tulu. (8) Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib valida, et tema ülejäävat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta tõendab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, omakapitali ja koguvara suhe, ning kui on täidetud järgmised tingimused: 1) residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse võrdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhe on kontserni omast kuni kaks protsendipunkti väiksem; 2) kõiki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel. (9) Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib lähtuda lõikes 1 sätestatust kõrgemast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast. Kõrgem ülejääv laenukasutuse kulu piirmäär arvutatakse kahes etapis: 1) suhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate ja lõike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu, kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, amortisatsioonieelse kasumiga; 2) saadud suhtarv korrutatakse residendist äriühingu amortisatsioonieelse kasumiga. (10) Kui residendist äriühingu ülejääv laenukasutuse kulu jääb maksustamisperioodil allapoole käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäära, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu kohta kuni käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärani ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutused tehakse §-s 54⁴ nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
Propose a change