(1) Residendist äriühingule omistatakse ja tema kasumina maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Residendist äriühingule omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.
(2) Lõike 1 kohaldamisel peetakse tehingut või tehingute ahelat näilikuks, kui asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ning nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu teenimisel määrava tähtsusega.
(3) Välismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse:
1) üksust, mille puhul residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega on § 54² lõike 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist;
2) püsivat tegevuskohta.
(4) Lõiget 1 ei kohaldata residendist äriühingule, kelle kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot.
(1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 54¹ nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul §-s 5¹ nimetatud tehingu või tehingute ahela tõttu saamata jäänud tulu või kantud kulu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 6 ja § 54¹ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(3) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 54² nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(4) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 7 ja § 54² alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(5) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 54³ nimetatud äriühing on kohustatud Eestis maksustatava kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(6) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 8 ja § 54³ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(7) Paragrahvis 54⁵ nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul tema püsivasse tegevuskohta viidud vara maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(8) Maksumaksja on kohustatud kandma § 54⁵ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, välja arvatud § 54⁵ lõikes 3 nimetatud juhul.
(1) Tulumaksuga maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel, kui residendist äriühing viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta.
(2) Lõiget 1 ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse.
(3) Lõikes 1 ja § 50 lõikes 2² nimetatud tulumaksu tasumist võib ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) residendist äriühing viib vara lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;
2) residendist äriühing muutub teise lepinguriigi residendiks.
(4) Lõiget 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad ei ole sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingut vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne vastastikuse abiga, mis on ette nähtud nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12).
(5) Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et maksumaksja maksu ei maksa, võib temalt nõuda lõikes 3 sätestatud tulumaksu ajatamisel tagatist. Tulumaksu tasumine ajatatakse, tagatist nõutakse ja ajatatud tulumaksukohustuselt makstakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(6) Lõikes 3 sätestatud tulumaksu tasumise ajatamine tühistatakse ja maksuvõlg muutub sissenõutavaks järgmistel juhtudel:
1) väljaviidud vara või püsiva tegevuskoha koosseisu kuulunud ettevõte on müüdud või muul viisil võõrandatud;
2) väljaviidud vara on edasi viidud kolmandasse riiki;
3) äriühingu residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus on üle viidud kolmandasse riiki;
4) kuulutatakse välja äriühingu pankrot või äriühing likvideeritakse;
5) äriühing ei täida oma kohustusi seoses ajatatud maksetega ja ei paranda olukorda 12 kuu jooksul.
(7) Lõike 6 punkte 2 ja 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad on sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingu vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne nõukogu direktiivis 2010/24/EL ette nähtud vastastikuse abiga.
(1) Ebakõla on olukord, kus:
1) sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;
2) sama väljamakse või arvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna.
(2) Maksustamise ebakõla on ebakõla, mis on tekkinud:
1) residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel;
2) juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel;
3) mitteresidendist juriidilise isiku kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, millest üks asub Eestis;
4) hübriidüksusele või hübriidüksuse tehtud makse tulemusena või
5) maksuskeemi tulemusena.
(3) Maksustamise ebakõla on ka olukord, mis tekib juhul, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja seda makset ei võeta mõistliku aja jooksul makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana.
(4) Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui:
1) makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või
2) on mõistlik eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud turuväärtuses.
(4¹) Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus:
1) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset;
2) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või
3) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla.
(5) Sidusettevõtjana käsitatakse § 54² lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, arvestades järgmisi erisusi:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punktide 2–5, § 54⁷ lõike 7 ning § 54⁸ kohaldamisel asendatakse § 54² lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega;
2) paragrahvide 54⁷ ja 54⁸ kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on üksuses hääleõigus või kes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis;
3) paragrahvide 54⁷ ja 54⁸ kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises.
(6) Maksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või kus seda käsitatakse tehtuna, kus kanti kulu või tekkis kahjum. Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub.
(7) Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta.
(8) Makse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.
(9) Mahaarvatud kulu on summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta.
(10) Arvesse võetud tulu on summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvesse võetud tuluna, kui maksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis.
(11) Maksusoodustus on maksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või maksutagastusele. Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu.
(12) Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud.
(13) Hübriidüksus on üksus, mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või kulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või kuluna.
(14) Finantsinstrument on igasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, millelt teenitud tulu või kasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr- või omakapitalilt või tuletisinstrumendilt saadud tulu või kasu.
(15) Kaupleja on isik või üksus, kes ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või müüb oma arvel finantsinstrumente.
(16) Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, kui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna.
(17) Turutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte maksuskeemi osana.
(18) Tunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, kuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon.
(19) Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.
(1) Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik on Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu hübriidüksuse osanik või välismaal asuva püsiva tegevuskoha peakontor, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis.
(2) Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis.
(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul ja mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel lõigete 1 ja 2 alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 54⁹ nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(4) Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mida ei võeta tuluna arvesse saaja jurisdiktsioonis.
(5) Kui maksustamise ebakõla tekib § 54⁶ lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse saaja on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel ning väljamakse on kuluna arvesse võetud maksja jurisdiktsioonis, ei rakendata § 50 lõikes 1¹ ja § 53 lõikes 4¹ sätestatud maksuvabastust summa suhtes, mis põhjustaks ebakõla.
(6) Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui § 54⁶ lõike 1 punktis 2 kirjeldatud maksustamise ebakõla tekib:
1) hübriidüksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest hübriidüksuse jurisdiktsioonis ja hübriidüksuses osalust omava isiku jurisdiktsioonis;
2) püsivat tegevuskohta omavale üksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest peakontori jurisdiktsioonis ja püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonis;
3) tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena;
4) peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelise arvestusliku makse tulemusena seetõttu, et saaja jurisdiktsioon seda makset ei tunnista.
(7) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse, millega rahastatakse otse või kaudselt mahaarvatavat või mittemaksustatavat kulu, mis tekitab maksustamise ebakõla sidusettevõtjate vahelise tehingu või tehingute ahela kaudu või maksuskeemi osana. Kui üks tehingu või tehingute ahelaga seotud jurisdiktsioonidest on selle maksustamise ebakõlaga seotud summa juba maksustanud, siis eelmises lauses sätestatut ei kohaldata.
(8) Kui residendist äriühing on kahe või enama jurisdiktsiooni resident, maksustatakse tulumaksuga kulu, mida ta saab teises jurisdiktsioonis maha arvata sellisest tulust, mis ei ole kahekordselt arvesse võetav tulu. Eelmises lauses nimetatud kulu ei maksustata Eestis juhul, kui teine residendiriik on liikmesriik ning selle liikmesriigiga sõlmitud välislepingu alusel peetakse maksumaksjat Eesti residendiks. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul või mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel käesoleva lõike alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 54⁹ nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(9) Kui hübriidülekande tulemusena tekib õigus kinnipeetud tulumaksu mahaarvamiseks üle antud finantsinstrumendilt saadud maksest, mida käsitatakse rohkem kui ühe tehinguosalise tuluna, on residendist äriühingul ja mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, õigus kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta proportsionaalselt maksustatava netotuluga.
(10) Paragrahvi 50 lõike 1¹ punkti 2 ei kohaldata tunnustamata püsiva tegevuskoha puhul.
(1) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.
(2) Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud.
(1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-des 54⁷ ja 54⁸ nimetatud maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal maksustamise ebakõla põhjustanud summa hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 9 ning §-de 54⁷ ja 54⁸ alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 54¹⁰. Ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni (edaspidi käesolevas peatükis ka kontsern) kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu, arvestades ka lõike 3 kohaselt välistatud üksuste kogutulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast vähemalt 750 000 000 eurot.
(2) Kui vähemalt üks lõikes 1 nimetatud neljast majandusaastast on pikem või lühem kui 12 kuud, korrigeeritakse samas lõikes nimetatud tulukünnist proportsionaalselt iga nimetatud majandusaasta kohta.
(3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste üksuste (edaspidi välistatud üksus) suhtes:
1) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühing ja pensionifond, samuti selline investeerimisfond ja kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus;
2) üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 95 protsenti vähemalt ühele punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, ning mis eranditult või peaaegu eranditult hoiab vara või investeerib raha punktis 1 nimetatud üksuse kasuks või tegeleb eranditult või peaaegu eranditult samas punktis nimetatud üksuse tegevusega seotud kõrvaltegevusega;
3) üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 85 protsenti vähemalt ühele punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, tingimusel et enamik tema tulust koosneb dividendidest või osalustest saadud kasumist või kahjumist, mis on nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58) artikli 16 lõike 2 punktide b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud.
(4) Eestis asuv lõplik emaüksus määrab miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse teises liikmesriigis, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis üksust, siis sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe miinimummaksu kohaldavate jurisdiktsioonidega, kus asuvad teised kontserni üksused.
(5) Eestis asuva lõpliku emaüksusega kontserni kuuluvad Eestis asuvad üksused ja lõplik emaüksus esitavad lõpliku emaüksuse määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele teabe, mis on vajalik nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks. Eestis asuva lõpliku emaüksusega kontserni kuuluvad Eestis asuvad üksused võivad esitada nimetatud teabe ka lõplikule emaüksusele miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse asemel.
(6) Käesolevas peatükis kasutatavad terminid on määratletud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklites 3 ja 20.
(1) Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse üksust, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev, asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitatakse residendina tema juhtimise või asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel. Kui üksuse asukohta ei ole võimalik sel viisil kindlaks määrata, käsitatakse üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.
(2) Maksustamise tähenduses läbipaistvat üksust käsitatakse riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvesse võtmise reeglit nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklite 5–8 kohaselt. Sellel juhul käsitatakse üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.
(3) Püsiva tegevuskoha asukoht määratakse järgmiselt:
1) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis a nimetatud püsiv tegevuskoht asub selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus sellele omistatud tulu maksustatakse kohaldatava maksulepingu sellise artikli alusel, mis on sarnane Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni näidislepingu artikliga 7;
2) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis b nimetatud püsiv tegevuskoht asub selles jurisdiktsioonis, kus püsivat tegevuskohta omaval mitteresidendist juriidilisel isikul tekib oma äritegevuse tõttu tulumaksukohustus;
3) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis c nimetatud püsiv tegevuskoht asub oma asukoha jurisdiktsioonis;
4) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis d nimetatud püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana.
(4) Kui kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja nende jurisdiktsioonide vahel on sõlmitud maksuleping, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt residendiks. Kui maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse residentsuse kohta, kuid kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse lõiget 5. Kui maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise kõrvaldamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise resident, kohaldatakse lõiget 5.
(5) Kui kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja nende jurisdiktsioonide vahel ei ole sõlmitud maksulepingut, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta tasus majandusaastal suuremas summas hõlmatud makse. Hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu sätte kohaselt tasutud maksusummat. Kui kõigis jurisdiktsioonides tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus on suurem tema tegeliku majandustegevuse erandi alusel välja jäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 28 kohaselt. Kui tegeliku majandustegevuse erandi alusel välja jäetav tulu on kõigis jurisdiktsioonides sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust riikkondsuseta üksusena. See ei kehti lõpliku emaüksuse kohta, keda sellisel juhul käsitatakse asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.
(6) Kui lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena käsitatakse emaüksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata kvalifitseeruvat tulu arvesse võtmise reeglit, kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni kvalifitseeruvat tulu arvesse võtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud.
(7) Kui kontserni kuuluv üksus muudab majandusaasta jooksul oma asukohta, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus asuvana teda käesoleva paragrahvi kohaselt käsitati majandusaasta alguses.
(1) Kehtetu
(2) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.
§ 56. Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine
(1) Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta.
(1¹) Aktsiaseltsifond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste ning likvideerimisjaotiste suuruse ja saajate kohta.
(2) Kehtetu
(2¹) Kehtetu
(3) Lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=103122010013 määrusega.
§ 56¹. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine
Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 2¹ nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=103122010013 määrusega.
(1) Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõike 4 punktis 10 nimetatud tasemekoolituse kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena, on kohustatud esitama selliste kulude kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.
(2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=119102017002 määrusega.
Usaldusfond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaasta jooksul saadud tulu ja tulu saamise ajal fondis osalust omanud isikute, neile omistatava tuluosa suuruse ja nende residentsuse kohta tulu saamise kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=103052017012 määrusega.
§ 56⁴. Tervise edendamise maksusoodustuse kasutamisest teatamine
(1) Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõikes 5⁵ nimetatud kulusid, on kohustatud nende kulude kohta esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.
(2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=119102017002 määrusega.
Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul §-s 50² nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026066&id=119102017002 määrusega.
(1) Kehtetu
(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja erakool, kellel on tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta.
(3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise, sealhulgas § 19 lõike 6 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate stipendiumide saajate ja igale isikule makstud stipendiumi suuruse kohta. Usuline ühendus ei pea esitama eelmises lauses nimetatud deklaratsiooni kingituste ja annetuste saamise kohta.
(3¹) PEPP-i pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni PEPP-i lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades § 28 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 1¹ ja 1³ sätestatut.
(4) Kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille tasumise eesmärk oli kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Deklaratsioonis ei näidata kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5² ja § 65 lõikes 3 nimetatud kindlustusmakseid.
(5) Pensioniregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vabatahtlike pensionifondide, välja arvatud PEPP-ina registreeritud pensionifondide osakute soetamiseks kalendriaastal makstud summade kohta. Deklaratsioonis ei näidata summasid, mille eest pensionifondi osakud soetati osakute vahetamise käigus, ega kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 5² nimetatud sissemakset.
(5¹) Kehtetu
(5²) Väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) väärtpaberi emitendi nimetus;
3) väärtpaberi liik ja ISIN-kood;
4) väärtpaberite kogus;
5) müügihind;
6) võõrandamise kuupäev.
(5³) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal ja kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni füüsilistele isikutele makstud § 40 lõike 2 punktis 4 nimetatud intressi ja kindlustushüvitise kohta, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud.
(6) Lõigetes 1–5³ nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026066&id=103122010013 määrusega.
(7) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on kohustatud kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsilistele isikutele tasutud Natura 2000 erametsamaa toetuste kohta.
(8) Kehtetu
(1) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, arvestab põhivara objekti võõrandamise korral kasu või kahju (§ 37) lähtuvalt vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevaks lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta koostatud maksuamortisatsiooni tabelis toodud järgmisele maksustamisperioodile ülekantav põhivara väärtus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtele.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt §-le 39.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10–12 sätestatud erisusi.
(10) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.
(11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist kuni tema surmani perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul makstavat kindlustuspensioni ja kindlustusvõtjale, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga, tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga.
(12) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5 sätestatust.
(13) Kehtetu
(13¹) Kehtetu
(14) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena.
(15) Kehtetu
(16) Paragrahvi 28 lõiget 1¹ ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele.
(17) Kehtetu
(18) Kehtetu
(19) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule.
(20) Kehtetu
(21) Kehtetu
(22) Kehtetu
(23) Kehtetu
(24) Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 57² lõikes 1 nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime, elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal.
(25) Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla suurem summast, mis moodustab 20/80 mitteresidendi tehtud väljamakse summast.
(26) Paragrahvi 50 lõiget 1¹, § 53 lõiget 4¹ ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele.
(27) Kehtetu
(28) Kehtetu
(29) Kehtetu
(30) 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.
(31) Kehtetu
(32) Paragrahvi 50 lõiget 2¹ ja § 53 lõiget 4⁷ rakendatakse nendes lõigetes nimetatud väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
(33) Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 1¹ või § 53 lõiget 4¹ ning § 54 lõiget 5.
(34) Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
1) maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
2) maksustatakse § 50 lõikes 2² sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
(35) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009. aasta 1. jaanuarist kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist.
(36) Deklaratsiooni esitamisel 2009. aastal tasutud õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kohta kohaldatakse 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud § 57¹ lõikeid 2 ja 3.
(37) Tulumaksuga ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt kuni 2013. aasta 31. detsembrini makstud § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud intressi, kui see on saadud enne 2011. aasta 1. jaanuari hoiustatud summalt, mida ei ole deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena.
(38) Paragrahvi 17¹ lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sisse- ja väljamaksete vahe 2010. aasta 31. detsembri seisuga või selleks kuupäevaks kogunenud kogumisreservi väärtuse võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
(39) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse väärtpaberite soetamismaksumus või hoiustatud summa investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
(40) Eelnevatest maksustamisperioodidest edasi kantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sissemaksena deklareeritud summat väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha ei arvata.
(41) 2010. aasta 31. detsembri seisuga usuliste ühenduste registris olev juriidiline isik kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 2011. aasta 1. jaanuarist ilma taotlust esitamata. Nimetatud isik esitab § 57¹ lõikes 3 sätestatud deklaratsiooni esmakordselt 2012. aasta 1. juuliks.
(42) Tulumaksuga maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga.
(43) Kehtetu
(44) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud deklareerima 2015. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis kõik §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud 2014. aasta 31. detsembri seisuga. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühing ei või deklareerida tema omakapitali tehtud sissemaksena ühinemises osalenud äriühingu poolt tema omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel osalenud omandav äriühing võib deklareerida jagunemisel saadud omakapitali sissemaksena ainult jaguneva äriühingu poolt talle üle antud omakapitali sissemaksete osa.
(44¹) Kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud koolituskulude hulka ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis täienduskoolituses osalemise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud, kui õppija osales eelnimetatud täienduskoolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
(45) Isikul, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st, loetakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 5⁴ sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks. Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või püsiv töövõimetus 100-protsendilise töövõime kaotusega kaitseväeteenistuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 20¹ lõike 3 punktis 1, § 21 lõike 4 punktis 1 ning § 61 lõigetes 10 ja 11 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
(46) Paragrahvi 40 lõikes 5 nimetatud tööaja määr näidatakse esimest korda 2015. aasta detsembrikuu eest esitatavas deklaratsioonis.
(47) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 1⁵ kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist.
(48) Paragrahvi 50 lõiget 1³ kohaldatakse väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud alates 2016. aasta 1. novembrist.
(49) Kehtetu
(50) Tuludeklaratsiooni esitamisel 2016. aasta eest kohaldatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 44 lõiget 2 ning § 46 lõikeid 1–6.
(51) Kehtetu
(52) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 2³, § 19 lõike 3 punktide 3¹ ja 17, § 48 lõigete 5¹, 5³, 5⁴ ja 5⁶ ning § 61 lõike 45 2017. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
(53) Kehtetu
(54) Paragrahvis 50² sätestatud tõendamise kohustus ja § 56⁵ sätestatud laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.
(55) Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 20. aprilliks esitatavas §-s 56⁵ nimetatud maksudeklaratsioonis.
(56) Kehtetu
(57) Kui riikliku pensioni saaja ei saanud 2017. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, loetakse § 42 lõikes 1 nimetatud avaldus esitatuks Sotsiaalkindlustusametile 2018. aasta 1. jaanuaril ühe kaheteistkümnendiku § 23 lõikes 1 sätestatud summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on väljendanud soovi Sotsiaalkindlustusametile avaldust mitte esitada.
(58) Paragrahvi 35 alusel võib 2018. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
(59) Paragrahvi 35 alusel võib 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
(60) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga.
(61) Paragrahvides 49–52 sätestatud maksuarvestuselt §-s 52¹ sätestatud maksuarvestusele üleminekul või §-s 52¹ sätestatud maksuarvestuselt §-des 49–52 sätestatud maksuarvestusele üleminekul on residendist äriühing kohustatud deklareerima kõik §-des 49–52¹ sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud.
(62) Mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi 2019. aasta tulude deklareerimisel kohaldatakse kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõikeid 3¹–5¹.
(63) Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust.
(64) Paragrahvi 41 punktis 6 Natura 2000 erametsamaa toetuse kohta sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist.
(65) Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud, ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide seaduse § 72⁷.
(66) Residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini järgmistele § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud juriidilistele isikutele:
1) MTÜ Eesti Pagulasabi;
2) MTÜ Mondo;
3) Ukraina Kultuurikeskus;
4) Riigikaitse Edendamise Sihtasutus;
5) Eesti Punane Rist;
6) Päästeliit;
7) Rotary Klubi Tallinn Vanalinn;
8) Mittetulundusühing Freedom Convoy.
(66¹) Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2029. aastal 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud § 5 lõike 1 muudatusega kaasnevat mõju tervikuna ning esitab Vabariigi Valitsusele järelhindamise tulemused ja vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.
(66²) Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid.
(66³) Käesoleva seaduse 2024. aasta 10. aprillil vastuvõetud redaktsiooni § 26 lõiget 2¹ ja § 61 lõiget 66 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist.
(67) Füüsilise isiku deklaratsiooni esitamisel 2023. aasta eest kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseadust.
(67¹) Investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud konto võib 2024. aasta eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida investeerimiskontona. Sellise konto kaudu enne nimetatud kuupäeva soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse finantsvara soetamismaksumus investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
(67²) Kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud §-s 50¹ nimetatud väljamakse kohta annab väljamakse tegija tõendi kuni nimetatud kuupäevani kehtinud § 50 lõikes 9 sätestatud korras.
(68) Residendist äriühing peab kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud käesoleva seaduse § 50 lõike 1¹ alusel tulumaksust vabastatud dividendilt või muult kasumieraldiselt, juhul kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 50¹ alusel.
(69) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võivad käesoleva seaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 47¹ alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed.
(70) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tasuvad käesoleva seaduse §-s 47¹ sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga. Nimetatud kasumilt makstud avansiline makse arvatakse maha jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 54 lõike 4¹ kohaselt.
(71) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse §-de 23¹, 23⁴ ja 25 kehtetuks tunnistamisega ning 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 50¹ kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.
(72) Paragrahvi 5 lõike 1 muutmisega kohaliku omavalitsuse üksusele kaasnev tulubaasi laekumise vähenemine kompenseeritakse kuni 2035. aastani vastava aasta riigieelarve seaduses sätestatud ulatuses.