(1) Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku kirjaliku nõusoleku elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(2) Kui ruumi omanik ei anna nõusolekut kanda elukohateates märgitud isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse temale kuuluva eluruumi aadress, on isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse.
§ 79. Elukohateade alaealise lapse ja eestkostetava kohta
(1) Alaealise lapse elukoha aadressina märgitakse elukohateates tema hooldusõigusliku vanema või eestkostja elukoha aadress.
(2) Hooldusõiguslik vanem või eestkostja võib taotleda muu kui enda elu- või asukohaks oleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus küsida alaealise lapse või eestkostetava elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kohta arvamust lastekaitsetöötajalt lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses.
(4) Kui piiratud teovõimega täisealisel isikul või alaealisel isikul, kes vajab eestkostet, ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, lähtutakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel perekonnaseaduse § 176 lõikes 4 sätestatust.
(5) Alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel järgitakse perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses sätestatut.
(6) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse.
(1) Välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab rahvastikuregistri subjekt elukohateate rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja käesoleva seaduse §-s 95 nimetamata isik rahvastikuregistris Eesti elukoha puudumise korral volitatud töötlejale.
(2) Elukohateatega välisriigi aadressi esitades ei pea lisama eluruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti ega eluruumi omaniku nõusolekut elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(3) Elukohateates märgitakse täpne elukoha aadress välisriigis, selle puudumisel vähemalt riigi nimi.
§ 81. Elukoha aadressi kandmine rahvastikuregistrisse elukohateate alusel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alustel.
(2) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus kande rahvastikuregistrisse ametniku vahetu sekkumiseta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026025&id=109012024023 määrusega.
§ 83. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise erisus valimistel
(1) Kui hääleõiguslik isik, kelle elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse, esitab elukohateate ajavahemikus Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse eelhääletamise esimesest päevast kuni valimis- või rahvahääletuspäevani, kannab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistrisse viivitamata.
(2) Kui elukohateate esitajal ei ole võimalik lisada elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku nõusolekut elukohateates nimetatud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(3) Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetes ei ole 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel elukoha andmete muutmist toimunud muudatust, lõpeb tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui:
1) isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument;
2) tegemist ei ole eluruumiga, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud juhtudel;
3) elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
4) isik on esitanud elukohateates valeandmeid;
5) isik taotleb enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava huvidele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata ruumi omaniku perekonnaliikmetele, sealhulgas abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja töövõimetule vanemale.
§ 85. Asutuse teade isiku viibimisest kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
Sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus teatab kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil avastatud püsivalt viibivast isikust, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse kantud või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse kantud. Teates märgitakse isiku elukoha aadress või selle puudumine.
Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil püsivalt viibiva rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või isiku kinnitusel ei kasuta ta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise käesoleva seaduse §-s 85 nimetatud asutuse või isiku antud andmete alusel käesolevas peatükis sätestatud korras.
(1) Kui isiku elukoht on teada, küsib kohaliku omavalitsuse üksus enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja elukohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut kanda nimetatud aadress isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse.
(2) Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsuse üksusele järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega elukohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Lisa-aadressiks märgitakse isiku teadaolev aadress.
(3) Kui isiku elukoht ei ole teada, kantakse tema elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(3¹) Kui isik ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta ja tema rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(4) Kui ruumi omanik ei anna nõusolekut kanda rahvastikuregistrisse elukohateates märgitud isiku elukoha aadressina temale kuuluva eluruumi aadressi, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt kasutab elukohateate esitanud isik omanikule kuuluvat ruumi oma käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud elukohana, kannab kohaliku omavalitsuse üksus elukohateates märgitud eluruumi aadressi isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse.
(5) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt kasutab laps elukohateates märgitud ruumi oma käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud elukohana, kannab kohaliku omavalitsuse üksus selle aadressi tema elukoha aadressina rahvastikuregistrisse, kui:
1) lapse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks ei saada lapse teise hooldusõigusliku vanemaga mõistliku aja jooksul ühendust või
2) teine hooldusõiguslik vanem ei anna lapse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks nõusolekut ja tal ei ole sellest keeldumiseks mõistlikku põhjendust.
§ 87¹. Linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamine kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib algatada isiku linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1)
2) isik ei viibi kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt nende territooriumil ega mujal Eestis;
3) isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoha andmeid.
(2) Kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus teda tema linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel lõpetatakse isiku linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist, välja arvatud juhul, kui selgub, et isik viibib Eestis.
§ 87². Hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamine kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib algatada isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise, kui isik ei kasuta kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt seda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana.
(2) Kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus teda tema hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel lõpetatakse isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamist, välja arvatud juhul, kui isik tõendab, et ta kasutab seda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana.
(4) Kui isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, sest tema rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(5) Kui Euroopa Liidu kodaniku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas riigi täpsusega. Riigi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, kui seda ei ole kuue kuu jooksul pärast hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamist muudetud.
§ 88. Ruumi omaniku taotlus isiku elukoha andmete muutmiseks
(1) Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
(2) Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt ei kasuta isik omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus teha järelepärimine selle ruumi omanikule, mille aadress on kantud isiku elukoha andmetena rahvastikuregistrisse. Kui ruumi omanik teatab, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi elukohana ja tal ei ole õigust kasutada omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, käsitatakse omaniku teadet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusena.
(4) Ruumi omanik on kohustatud teatama kohaliku omavalitsuse üksusele järelepärimise saamisest arvates kümne päeva jooksul nende talle teadaolevate isikute ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünniaja, kes kasutavad nimetatud ruumi oma elukohana.
Kui isiku teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule võimaluse korral e-posti teel või posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.
1) Kohaliku omavalitsuse üksus ei rahulda ruumi omaniku taotlust muuta isiku elukoha andmed, kui:
1) isik tõestab taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates 30 päeva jooksul dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana;
2) isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus või vaidlus üürikomisjonis ruumi kasutusõiguse üle.
(1) Omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmisel lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus. Kui isiku rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku elukoha andmete muutmisel käesolevas paragrahvis sätestatud alustel säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress riigi täpsusega. Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi alusel elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.
§ 93. Üürivaidlust lahendava komisjoni otsus ja ruumi kasutusõiguse kohtulahend
(1) Üürivaidlust lahendava komisjoni jõustunud otsus või jõustunud kohtulahend ruumi kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks, et muuta rahvastikuregistris elukoha aadress.
(2) Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana üürivaidluskomisjoni või kohtulahendi alusel, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas isiku elukoha aadress linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole 30 päeva jooksul pärast käesoleva lõike alusel elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.
(1) Aadressiandmete muutumise korral aadressiandmete süsteemi infosüsteemis muudetakse isiku elukoha aadressi andmed rahvastikuregistris.
(2) Kui isiku elukoha aadressina on rahvastikuregistrisse kantud aadress, kus puudub aadressiandmete süsteemi infosüsteemi andmetel käesoleva seaduse § 77 kohane ruum, või kui aadressiandmete süsteemi infosüsteemis toimunud aadressiandmete muudatuste alusel ei ole võimalik tuvastada isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha uut aadressi, lõpetab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha andmete kehtivuse rahvastikuregistris.
(3) Isiku teavitamise elukoha muutunud aadressist korraldab isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 95. Välisriigi elukoha aadressi esitamine Eesti välisesindusele
Püsivalt välisriigis elav Eesti kodanik ja konsulaarseaduses sätestatud välismaalane esitavad välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse konsulaarseaduses sätestatud korras taotluse Eesti välisesindusele, kes kannab esitatud elukoha andmed rahvastikuregistrisse.
(1) Isiku viibimiskoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks asunud, lähetatud või paigutatud:
1) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, välja arvatud juhul, kui isik on lähisuhtevägivalla ohver;
2) hooldamisele hooldusperesse;
3)
4) kinnipeetavana vanglasse;
5) kaitseväeteenistusse;
6) üliõpilaskodusse või ühiselamusse;
7) Eesti riigi või tööandja poolt välislähetusse;
8) välismaale õppimise eesmärgil.
(2) Kui rahvastikuregistris puuduvad isiku elukoha andmed, loetakse viibimiskoha andmed seaduses sätestatud juhtudel elukoha andmeteks.
(3) Isiku viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse kantud aadressi ei saa samal ajal kanda rahvastikuregistrisse isiku elukoha andmete ega lisa-aadressina.
(1) Isiku viibimiskoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks või selle kehtivuse lõpetamiseks on isiku käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud kohta paigutanud või lähetanud asutus või muu asutus kohustatud esitama viivitamata rahvastikuregistrile digitaalse teate.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kantakse viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse sama aadress, mis on varem kantud registrisse isiku lisa-aadressina, lõpetatakse aadressi kehtivus lisa-aadressina.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates märgitakse isikunimi, isikukood, viibimiskoha aadress, viibimise alguskuupäev ja tähtajalise asumise korral viibimise lõppkuupäev.
(4) Isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ja andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026025&id=122122018028 määrusega.
Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama oma kontaktandmete olemasolu ja õigsuse rahvastikuregistris käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
§ 99. Kontaktandmete ja lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmise alused
(1) Isiku kontaktandmed ja lisa-aadressi võib rahvastikuregistrisse kanda:
1) käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud elukohateatega;
2) kohaliku omavalitsuse üksusele esitatud kirjaliku avalduse alusel;
3) turvalise veebikeskkonna kaudu;
4) välisriigi asutuselt saadud andmete alusel;
5) käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud korras.
(2) Isik saab rahvastikuregistrisse kantud kontaktandmete ja lisa-aadressi kehtivuse lõpetada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud andmed kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, kui teates edastatud aadress on andmed edastanud riigis ajutiseks või teiseks elukohaks.
§ 99¹. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega seotud sätete kohaldamine
(1) Lisa-aadressi esitamisel käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud viisil peab ruum, mille aadressi isik lisa-aadressina esitab, vastama käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud nõuetele.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest peale käesoleva seaduse §-s 101 sätestatu ka käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alustel.
(3) Ruumi omanikku teavitatakse temale kuuluva ruumi aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, lähtudes käesoleva seaduse §-st 72.
(4) Aadressiandmete muutumise korral kohaldatakse lisa-aadressi muutmisele käesoleva seaduse § 94 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
§ 100. Kontaktandmete ja lisa-aadressi esitamine avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule
(1) Kui isik pöördub menetluses avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole ja esitab lisa-aadressi või kontaktandmed, mis erinevad rahvastikuregistri andmetest või mida rahvastikuregistris ei ole, kannab avalikku ülesannet täitev asutus või isik need rahvastikuregistrisse.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata alla 15-aastase isiku kontaktandmetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja isikute loetelu ning lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026025&id=122122018028 määrusega.
§ 101. Kontaktandmete ja lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumine
Isiku kontaktandmete ja lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldutakse, kui kontaktandmete või lisa-aadressina esitatud aadress on varem kantud rahvastikuregistrisse isiku elukoha või viibimiskoha aadressi, kontaktandmete või lisa-aadressina.
§ 101¹. Lisa-aadressi kehtivuse lõpetamine ruumi omaniku nõudmisel
Kui isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma teise alalise või peamise elukohana, on ruumi omanikul õigus esitada taotlus rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi kehtivuse lõpetamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu.
§ 102. Järelevalve rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise üle
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud rahvastikuregistri pidamise korra ja lepingu nõuete täitmise üle teostab vastutav töötleja.
(2) Haldusjärelevalve järelevalvatava tegevuse üle hõlmab tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollimist.
Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Isik või asutus, kes leiab, et rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada rahvastikuregistri vastutavale töötlejale vaide haldusorgani kaudu, kelle tegevuse peale vaie esitatakse.
(2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, rahuldab ta vaide ise.
(3) Vastutav töötleja lahendab vaide 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates.
(1) Rahvastikuregister on moodustatud rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kantud andmete alusel.
(2) Rahvastikuregister võeti kasutusele 2002. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvastiku arvestuse andmebaasist on rahvastikuregistrisse kantud isiku perekonnaseisuandmed ka juhul, kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud nende andmete kandmise aluseks olnud perekonnaseisudokumentide andmeid.
§ 106. Enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud andmed
Rahvastikuregistri andmeteks on ka käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis nimetamata andmed, kui need on kantud rahvastikuregistrisse andmete kandmise ajal kehtinud õigusakti alusel.
§ 107. Haridustaseme andmete rahvastikuregistrisse kandmine
Kui enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud statistilisel eesmärgil kogutud ja isiku vabal tahtel antud andmed hariduse kohta on madalama haridustasemega kui käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 16 alusel kantavad andmed, asendatakse statistilisel eesmärgil kogutud ja isiku vabal tahtel antud haridustaseme andmed § 21 lõike 1 punkti 16 alusel rahvastikuregistrisse kantavate andmetega.
§ 107¹. Alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kehtivuse lõpetamine ja selle rahvastikuregistrisse kandmine
Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on rahvastikuregistrisse kantud alla 11-aastase lapse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud haridustase, lõpetatakse selle kehtivus ja kantakse kõrgeim omandatud haridustase aktuaalsete andmete hulka § 21 lõike 4 kohaselt.
Enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud tegevusala andmed muudetakse käesoleva seaduse jõustumisel rahvastikuregistri mitteaktuaalseteks andmeteks.
§ 110. Enne käesoleva seaduse jõustumist ruumi omaniku nõudmisel muudetud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivuse lõpetamine
Enne käesoleva seaduse jõustumist ruumi omaniku nõudmisel isiku elukoha muudetud andmed, mis on rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas säilitatud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega, kaotavad kehtivuse. Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku elukoha andmetena säilitatakse tema elukoha aadress riigi täpsusega. Kui isik asub käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud asutuses, on isikul või tema seaduslikul esindajal õigus taotleda isiku elukoha aadressina varasema linna ja linnaosa või valla täpsusega aadressi taastamist.
§ 110¹. Riigi täpsusega säilitatud elukoha aadressi andmete kehtivuse lõpetamine
Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on Euroopa Liidu kodanikul tekkinud käesoleva seaduse § 91 lõike 2 ja § 110 alusel riigi täpsusega elukoha aadress, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris kuus kuud pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.
§ 110². Asustusüksuse täpsusega elukoha andmete kehtivuse lõpetamine kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel
Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on isiku elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel asustusüksuse täpsusega, võib kohaliku omavalitsuse üksus lõpetada isiku elukoha andmete kehtivuse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel vastavalt käesoleva seaduse §-s 87¹ sätestatule.