Käesolev seadus sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri pidamise, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise, isikukoodi andmise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu tagamise ning nende tegevuste üle järelevalve teostamise korra.
§ 2. Käesoleva seaduse ja teiste seaduste kohaldamine
(1) Rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidest, korrast ja tingimustest ning kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja avaliku teabe seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2¹) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust:
1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise;
2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda menetluse läbiviimisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.
(3) Perekonnaseisuandmete ja nimeõiguslike muudatuste rahvastikuregistrisse kandmisele kohaldatakse käesolevat seadust, kui perekonnaseisutoimingute seadusest või nimeseadusest ei tulene teisiti.
(4) Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Rahvastikuregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.
(2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium.
(3) Rahvastikuregistri volitatud töötlejaks määratakse riigiasutus või riigi omandis olev eraõiguslik juriidiline isik käesolevas seaduses sätestatud korras.
(4) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026025&id=122122018029 kehtestab määrusega rahvastikuregistri turvaklassi.
(5) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026025&id=122052024002 võib kehtestada määrusega rahvastikuregistri pidamiseks ja andmete töötlemiseks täpsemad nõuded ja tingimused.
1) Rahvastikuregistri pidamise eesmärk on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel usaldusväärse teabe kogumine ja isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning muudele füüsilistele ja juriidilistele isikutele neile seadusega või seaduse alusel pandud avalik-õigusliku ülesande (edaspidi avalik ülesanne) täitmiseks;
2) Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks;
3) õigustatud huvi korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamiseks;
4) välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkulepete täitmiseks.
1) Rahvastikuregistri andmesubjektiks (edaspidi rahvastikuregistri subjekt) on:
1) Eesti kodanik;
2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi koos Euroopa Liidu kodanik);
3) Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane;
4) isik, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 130 alusel;
5) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitanud Euroopa Liidu kodaniku pereliige;
6) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavast välismaalasest põlvnev alla üheaastane laps kuni üheaastaseks saamiseni või kui elamisloa, elamisõiguse või Eesti kodakondsuse saamise taotlus on esitatud enne lapse üheaastaseks saamist, taotluse menetluse lõppemiseni;
7) Eesti kodakondsuse kaotanud või ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi saanud isik kuue kuu jooksul Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisest arvates.
1) Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha järgmisi käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid:
1) esitada § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud ütluspõhiseid andmeid;
2) saada § 45 kohaselt enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid ja teavet andmete töötlemise kohta;
3) kehtestada § 57 lõike 1 kohaselt oma rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu piirangu;
4) esitada § 99 kohaselt rahvastikuregistrisse kandmiseks kontaktandmed ja lisa-aadressi.
(1) Rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse.
(2) Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele ning käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 10 nimetatud andmetele, kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud nende andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud perekonnaseisudokumentide andmeid.
Käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses ja nimeseaduses ettenähtud haldusmenetluse käigus saadud või loodud dokumenti, mis on registreeritud rahvastikuregistris, ei pea haldusorgan registreerima asutuse dokumendiregistris.
(1) Rahvastikuregistrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele juurdepääsu andmed, mida säilitatakse viis aastat.
(2) Rahvastikuregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiiviseaduses sätestatud korras.
§ 9. Rahvastikuregistri vastutava töötleja õigused ja kohustused
(1) Vastutav töötleja peab tagama rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise vastavuses seadustega ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega.
(2) Vastutav töötleja:
1) korraldab rahvastikuregistri pidamiseks vajalike arendustööde tegemist;
2) korraldab ja koordineerib rahvastikuregistri pidamist;
3) korraldab rahvastikuregistri andmete õigsuse kontrollimist;
4) korraldab rahvastikuregistri andmete kaitset;
5) kehtestab rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib rahvastikuregistri volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamise lepingu;
6) otsustab rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu andmise;
7) teostab järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise üle;
8) lahendab volitatud töötleja ja teiste andmetöötlejate vahelisi rahvastikuregistri pidamisega ning rahvastikuregistri andmete töötlemisega seotud vaidlusi;
9) lahendab rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemisega seotud vaideid;
10) korraldab rahvastikuregistriga seotud rahvusvahelist koostööd ja sõlmib välissuhtlemisseaduse alusel rahvastikuregistriga seotud kokkuleppeid;
11) annab soovituslikke juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks;
12) täidab teisi ülesandeid, mis on käesoleva seaduse või muude seadustega antud tema pädevusse.
(3) Vastutaval töötlejal on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks:
1) andmeandjatelt nende poolt rahvastikuregistrisse edastatavaid andmeid ja dokumente;
2) teistesse andmekogudesse kantud rahvastikuregistri subjekti andmeid.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud õigustele ja kohustustele laienevad vastutavale töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ja avaliku teabe seaduses ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab vajaduse korral käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutava töötleja üksikute kohustuste täitmiseks vastutava ametniku.
(1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rahvastikuregistri volitatud töötlejaks (edaspidi volitatud töötleja) käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastava riigiasutuse või riigi omandis oleva eraõigusliku juriidilise isiku. Riigi omandis olev eraõiguslik juriidiline isik määratakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(2) Volitatud töötleja määramisel kuulab Vabariigi Valitsus ära riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse.
(3) Volitatud töötleja peab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud lepingu sõlmimiseks või korra kehtestamiseks ning volitatud töötleja ülesannete täitmise perioodil:
1) omama või tal peab olema võimalus kasutada rahvastikuregistri pidamiseks vajalikku infotehnoloogilist riistvara;
2) tagama organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega rahvastikuregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse registri turvaklassi nõuete kohaselt;
3) omama andmekogu pidamise kogemust;
4) olema võimeline viima läbi rahvastikuregistri andmete töötlemiseks vajalikku väljaõpet;
5) omama rahvastikuregistri andmete kaitse korraldamiseks vajalikke teadmisi ja võimalusi;
6) omama võimalust kasutada töötajaid, kes tunnevad kõrgtasemel infotehnoloogiat ning isikuandmete kaitse ja andmekogu pidamist reguleerivaid õigusakte.
(4) Vastutav töötleja kontrollib enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamist koos riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga volitatud töötleja kandidaadi vastavust nõuetele.
(5) Vastutav töötleja võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi enne käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud lepingu sõlmimist või korra kehtestamist, teatades täpsustatud tingimustest volitatud töötleja kandidaadile üks kuu enne tema nõuetele vastavuse kontrollimist.
§ 11. Rahvastikuregistri volitatud töötleja õigused ja kohustused
(1) Volitatud töötleja on kohustatud pidama rahvastikuregistrit vastavuses seadustega ja seaduste alusel kehtestatud õigusaktidega, rahvastikuregistri pidamise korra või rahvastikuregistri pidamise lepinguga ning vastutava töötleja pädevuse piires antud korraldustega.
(2) Volitatud töötleja:
1) töötleb rahvastikuregistri andmeid õigusaktides, rahvastikuregistri pidamise korras või vastutava töötlejaga sõlmitud rahvastikuregistri pidamise lepingus ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras;
2) tagab rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse ja säilimise;
3) annab vastutavale töötlejale aru tehtud töödest rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus kehtestatud korras ja tähtaegadel;
4) annab juhiseid ja selgitusi andmeandjatele ja andmesaajatele andmete töötlemise ning andmete üleandmise tehnilistes küsimustes;
5) esitab andmeandjatele järelepärimisi;
6) tagab rahvastikuregistri andmete kaitsega seotud teabe saladuses hoidmise ka pärast volitatud töötleja volituste lõppemist;
7) korraldab vastutava töötleja ülesandel rahvastikuregistri andmetöötlejatele vajalikku väljaõpet;
8) teatab vastutavale töötlejale andmeandjate poolt andmete tähtaja jooksul esitamata jätmisest või mittenõuetekohasest esitamisest;
9) tagab käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise;
10) otsustab rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu andmise käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
11) täidab teisi ülesandeid, mis on käesoleva seadusega antud tema pädevusse.
(3) Kui volitatud töötleja leiab, et vastutava töötleja korraldus on vastuolus seadusega, jätab ta selle täitmata ja teatab sellest viivitamata kirjalikult vastutavale töötlejale, riigi infosüsteemide arendamist koordineerivale asutusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kui vastutav töötleja kordab oma korraldust kirjalikult, on volitatud töötleja kohustatud selle täitma, teavitades sellest riigi infosüsteemide arendamist koordineerivat asutust ja Andmekaitse Inspektsiooni.
(4) Volitatud töötlejal on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt kirjalikke korraldusi.
(5) Volitatud töötlejale laienevad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud õigustele ja kohustustele avaliku teabe seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 12. Rahvastikuregistri pidamise korra kehtestamine ja lepingu sõlmimine
(1) Rahvastikuregistri pidamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigiasutusest volitatud töötleja puhul rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamiseks halduslepingu (edaspidi leping).
(2) Leping kooskõlastatakse enne sõlmimist riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga.
(3) Leping sõlmitakse viieks aastaks. Lepingu tähtaeg pikeneb iga kord järgmiseks viieks aastaks, kui vastutav töötleja või riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja ei teata kirjalikult lepingu lõpetamisest vähemalt üks aasta enne lepingu lõppemise tähtaja saabumist.
(4) Kui vastutav töötleja või riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja on teatanud lepingu lõpetamisest, määratakse uus volitatud töötleja ning uus leping sõlmitakse vähemalt kuus kuud enne kehtiva lepingu tähtaja lõppemist, lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamist.
§ 13. Rahvastikuregistri pidamise kord ja lepingutingimused
(1) Rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus sätestatakse:
1) rahvastikuregistri pidamise nõuded;
2) andmete töötlemise kord ja nõuded;
3) andmete kaitse kord ja nõuded;
4) rahvastikuregistri pidamise ja arendustööde rahastamise kord ja tähtajad;
5) volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri pidamisel tehtud tööde kohta aruannete esitamise kord ja tähtajad;
6) arendustööde tegemise kord;
7) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja muud abinõud rahvastikuregistri pidamise järjepidevuse tagamiseks.
(2) Lepingus võib täiendavalt sätestada:
1) piirangud volitatud töötleja poolt selliste kohustuste võtmisel, mis võivad kahjustada käesolevas seaduses ja lepingus ettenähtud volitatud töötleja kohustuste täitmist;
2) vastutava töötleja algatatud lepingu lõpetamisest tulenevate volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamisega seotud kulude katmise tingimused, ulatuse ja korra.
(3) Lepingus võib lepingupoolte kokkuleppel sätestada lisatingimused. Lepingutingimusi võib muuta poolte kokkuleppel või õigusaktide muutumise tõttu ühepoolselt. Ühepoolselt lepingu muutmisest peab teist lepingupoolt teavitama vähemalt kuus kuud ette.
(4) Lepinguga ei või laiendada ega kitsendada vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale seadusega pandud õigusi ja kohustusi rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel.
(1) Lepingu lõpetamise aluseks vastutava töötleja algatusel on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, avaliku teabe seaduse või käesoleva seaduse korduv rikkumine või ühekordne rikkumine, kui volitatud töötleja eiras andmete kaitse nõuet või põhjustas andmete sattumise isikute kätte, kellel ei ole õigust neid andmeid omada, või võimaldas andmete ristkasutust, mis ei ole ette nähtud seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis;
2) volitatud töötleja töötajate toimepandud arvuti- või andmetöötlusalased õigusrikkumised;
3) volitatud töötleja õigusaktides sätestatud kohustuste või lepingutingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine pärast vastutava töötleja ettekirjutust;
4) volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri vältimatuks toimimiseks vajalike arendustööde tegemata jätmine või üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamine;
5) andmete kaitse või andmete töötlemise kvaliteedi parandamise eesmärgil vastutava töötleja tehtud lepingu muutmise ettepanekuga mittenõustumine;
6) volitatud töötleja võetud rahalised kohustused, mis seavad ohtu rahvastikuregistri pidamise;
7) riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse või Andmekaitse Inspektsiooni põhjendatud ettepanek lõpetada leping volitatud töötleja poolt andmete kaitse nõude täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, kui sellega ohustatakse rahvastikuregistri andmete aktuaalsust või võimaldatakse andmete sattumine isikute kätte, kellel ei ole õigust andmeid omada;
8) riigieelarve vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul volitatud töötlejaga uue eelarveaasta rahvastikuregistri pidamise kulude katmises kokkuleppele mittejõudmine;
9) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu muutmisega mittenõustumine;
10) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks.
(2) Lepingu lõpetamise aluseks volitatud töötleja poolt on:
1) lepingus ettenähtud mahuga võrreldes andmete töötlemise mahu ulatuslik suurenemine, millega ei kaasne lisarahastust;
2) vastutava töötleja poolt rahvastikuregistri vältimatuks toimimiseks vajalike arendustööde tegemise ja vastuvõtmise korraldamata jätmine või vastuvõtmise tähtaegadest mittekinnipidamine;
3) lepinguga ettenähtud rahastamise lõpetamine või rahastamise tähtaegadest korduv mittekinnipidamine;
4) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu muutmisega mittenõustumine;
5) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks.
(3) Lepingu võib lõpetada enne tähtaega ja ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6–9 ning lõike 2 punktides 2–4 ettenähtud alustel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6–9 sätestatud alustel lepingu lõpetamise korral volitatud töötlejale lepingujärgseid kulutusi ei hüvitata.
§ 15. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamisest teatamine
Lepingu lõpetamisest teatab lepingu lõpetamise algataja kirjalikult teisele lepingupoolele hiljemalt üks aasta enne lepingu tähtaja lõppemist, ennetähtaegsest lõpetamisest hiljemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamist, viidates käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või 2 sätestatud alusele.
§ 16. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamise vormistamine
(1) Lepingu lõpetamine vormistatakse aktiga, milles sätestatakse:
1) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja tähtajad;
2) lepingupoolte lepingu lõpetamise järgsed õigused ja kohustused.
(2) Aktile kirjutavad alla vastutava ja volitatud töötleja ning riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni volitatud esindajad.
Rahvastikuregistri pidamist rahastatakse riigieelarvest ja rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt käesolevas seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu teenuste osutamise eest saadud tasudest.
(1) Kriisiolukorra ajal võib rahvastikuregistri, selle toimimise või rahvastikuregistri andmete turvalisusele tekkinud ohu tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega rahvastikuregistri kasutamise osaliselt või täielikult peatada.
(2) Vastutav töötleja on kohustatud võtma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kasutusele abinõud rahvastikuregistri andmete säilitamiseks ja kaitsmiseks või hävitamiseks.
(3) Kehtetu
(1) Rahvastikuregistrisse kantavate andmete liigid on:
1) isikuandmed;
2) isikuandmetega seotud dokumentide andmed;
3) valijate arvestuse andmed;
4) menetlusandmed;
5) rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed;
6) rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud andmed, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, on aktuaalsed (edaspidi aktuaalsed andmed).
(3) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026025&id=122122018029 kehtestab määrusega rahvastikuregistri täpse andmekoosseisu.
(1) Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on:
1) isikunimi nimeseaduse tähenduses;
2) sugu;
3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht;
4) isikukood;
5) kodakondsuse andmed;
6) elukoha andmed;
7) lisa-aadressid;
8) kontaktandmed;
9) viibimiskoha aadress;
10) andmed perekonnaseisu kohta;
11) hooldusõiguse andmed;
12) eestkoste andmed;
13) teovõime piiramise andmed;
14) surmaandmed, sealhulgas surmaaeg ja -koht;
15) isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed;
16) kõrgeim omandatud haridustase;
17) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud andmete esitamine on isikule kohustuslik nende rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 16 alusel.
(3) Alla 15-aastase isiku kontaktandmeid rahvastikuregistrisse ei kanta.
(4) Alla 11-aastase lapse kõrgeim omandatud haridustase kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt.
(5) Ütluspõhiseid andmeid alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kohta esitama ei pea.
(1) Rahvastikuregistrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide kohta, mis võivad olla käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks:
1) isikut tõendav dokument;
2) perekonnaseisudokument;
2¹) kooseluleping;
3) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 6–9, 16 ja 17 nimetatud andmete muutmise dokument;
4) kohtulahend;
5) Eesti kodakondsust muutev dokument;
6) riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokument;
7) isikukoodi andmist tõendav dokument;
8) isiku teade oma andmete kohta;
9) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta;
10) muu eespool nimetamata dokument.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumendid võib olla väljastanud ka välisriigi asutus, kui sellist dokumenti Eestis tunnustatakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti dokumendid on koostatud alates 1926. aasta 1. juulist.
Menetlusandmed on perekonnaseisutoimingute seaduses, nimeseaduses ja käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute andmed ning menetluste käigus kasutatud või koostatud dokumentide andmed, sealhulgas skaneeritud dokumendid.
§ 25. Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed
1) Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed on:
1) andmed rahvastikuregistrisse andmete andmise kohta;
2) andmed rahvastikuregistrisse kande tegemise aluseks oleva dokumendi kohta;
3) andmetele juurdepääsu andmed;
4) andmetele juurdepääsu piirangute andmed;
5) tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid;
6) menetluse läbiviimist abistavad loendid ja skaneeritud dokumendid.
(1) Rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka kantakse:
1) aktuaalsuse kaotanud isikuandmed ja menetlusandmed;
2) kehtetute dokumentide andmed;
3) toimunud valimiste valijate arvestuse andmed;
4) tähtajalised andmed tähtaja möödumisel;
5) rahvastikuregistri subjekti staatust mitteomava isiku Eesti elukoha andmed;
6) rahvastikuregistri loomisel kasutatud andmed (rahvastiku arvestuse andmebaasis, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikus registris ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikus registris arvel olnud isiku andmed), kui need ei ole seotud rahvastikuregistri subjektiga;
7) ebaõiged andmed ja dokumendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed on mitteaktuaalsed koos nende andmetega seotud rahvastikuregistri pidamist abistavate andmetega.
(3) Mitteaktuaalsete andmete hulka kandmise aluse õigusvastasuse, kehtetuse, tühisuse või vea korral taastatakse andmete aktuaalsus.
§ 27. Andmete rahvastikuregistrisse andmise alus ja viisid
(1) Andmed antakse rahvastikuregistrisse isiku avalduse, andmeandja esitatud dokumentide või muul seaduses sätestatud alusel, kandes need digitaalselt rahvastikuregistrisse.
(2) Erandina võib andmeandja kokkuleppel vastutava töötlejaga anda andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks volitatud töötlejale või vastutava töötleja määratud asutusele üle digitaalselt või paberil.
(3) Andmete rahvastikuregistrisse andmise tingimused ja kord lepitakse kokku käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemist puudutavas haldusaktis.
Andmeandjad on kohustatud andma rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 22 loetletud dokumentide väljaandmise, jõustumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise andmed ning välisriigis väljaantud dokumendi kasutamisel avaliku ülesande täitmisel töödeldavad andmed, mis tekitavad, muudavad või täpsustavad rahvastikuregistri andmeid.
(1) Rahvastikuregistri andmeandjateks on asutused ja isikud, kes annavad välja või koostavad käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 loetletud dokumente, annavad rahvastikuregistrisse andmeid nendelt dokumentidelt või kelle tegevuse tulemusel muutuvad käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud isikuandmed.
(2) Kui välisriigis välja antud dokumendi andmed kuuluvad rahvastikuregistrisse andmisele ja seda dokumenti kasutatakse avaliku ülesande täitmisel, on dokumendile kantud ja rahvastikuregistrisse andmisele kuuluvate andmete puhul andmeandjaks dokumenti avaliku ülesande täitmisel kasutav isik või asutus.
(3) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026025&id=122122018029 kehtestab määrusega andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu.
(1) Andmeandja annab andmed rahvastikuregistrisse kohe pärast andmete loomist, muutmist, jõustumist või dokumendi väljaandmist.
(2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud juhtudel edastab andmeandja andmed esimesel võimalusel pärast andmete loomist, muutmist, jõustumist või dokumendi väljaandmist.
(3) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud välisriigis väljaantud dokument edastatakse volitatud töötlejale kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamisest arvates.
(4) Kehtetu
(5) Põhjendatud vajaduse korral võib andmeandja kokkuleppel vastutava töötlejaga anda andmed ka muul tähtajal.
(1) Andmeandjal on õigus:
1) nõuda volitatud töötlejalt andmete andmiseks tehnilisi juhiseid;
2) pöörduda vastutava töötleja poole andmete andmisel volitatud töötlejaga tekkinud vaidluste lahendamiseks.
(2) Andmeandja on kohustatud:
1) tagama rahvastikuregistrisse antavate andmete vastavuse käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud dokumendile kantud andmetele;
2) teavitama viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat antud andmetes avastatud veast ning andma õiged andmed;
3) vastama vastutava või volitatud töötleja järelepärimisele rahvastikuregistrisse andmete andmise kohta kolme tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates;
4) teatama viivitamata volitatud töötlejale andmete andmisel tekkinud takistustest;
5) järgima isikuandmete kaitse nõudeid.
(1) Andmeandja peab tagama rahvastikuregistrisse kandmiseks antavate andmete vastavuse andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud dokumentidele.
(2) Andmeandja peab rahvastikuregistrisse edastatud andmetes vigade avastamisel kandma viivitamata õiged andmed rahvastikuregistrisse või selle võimaluse puudumisel teavitama vigadest volitatud töötlejat.
(3) Volitatud töötleja on kohustatud tegema andmeandjale andmete õigsuse kohta järelepärimise, kui:
1) isik on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse;
2) samade andmete kohta on esitatud mitu andmekuju;
3) esitatud andmed ei ole teiste andmetega loogiliselt seotud;
4) andmed on ilmselgelt ebaõiged.
§ 33. Andmete kontrollimine ja ebaõigete andmete parandamine
(1) Volitatud töötleja kontrollib rahvastikuregistri andmete õigsust ja parandab ebaõiged andmed:
1) käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhul;
2) juhul, kui volitatud töötlejat on teavitatud ebaõigetest andmetest või ta on avastanud andmete ebaõigsuse muul viisil.
(2) Kui rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku kohta puuduvad mõned käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmetest, võtab volitatud töötleja kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks ning esitab järelepärimise vastavale andmeandjale.
(3) Volitatud töötleja võib vastutava töötleja loal andmete parandamisest keelduda.
§ 34. Isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmine
Isik võetakse rahvastikuregistris subjektina arvele, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud rahvastikuregistri subjektiks saamise nõuetele ja tema kohta on rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmed.
§ 35. Andmed isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmiseks
(1) Rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmiseks peavad isiku kohta olema rahvastikuregistrisse kantud vähemalt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed. Mõjuval põhjusel võivad § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud andmed jääda rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel esitamata.
(2) Eesti elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalase kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud andmed.
(3) Euroopa Liidu kodaniku kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 ja § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed.
(4) Alaealise rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel peab rahvastikuregistrisse kandma tema sünnidokumendi andmed. Alaealise sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta, kui lapse esindaja tõendab, et dokumenti ei ole võimalik saada või selle saamine on ebamõistlikult keeruline.
§ 36. Rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamiseks isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse
1) Kui isiku andmed rahvastikuregistrist puuduvad, kantakse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamisel rahvastikuregistrisse isiku kohta vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
1) vastsündinu kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed, punktis 15 nimetatud isiku ema andmed ja perekonnaseisutoimingute seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmed;
2) Euroopa Liidu kodaniku kohta Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse saamisel ning Eesti elamisluba või elamisõigust taotleva välismaalase kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed.
§ 37. Rahvastikuregistri subjekti staatust mittesaava isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse
1) Rahvastikuregistri subjekti staatust mittesaava isiku andmed kantakse rahvastikuregistrisse:
1) enne rahvastikuregistri loomist koostatud Eesti perekonnasündmuse dokumendi andmete rahvastikuregistrisse kandmisel;
2) Eesti perekonnasündmuse registreerimisel;
3) isikut tõendava dokumendi väljaandmisel;
4) isikukoodi andmisel isiku riigi andmekogusse kandmise eesmärgil;
5) käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud ettevalmistava staatusega isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise aluse äralangemisel.
§ 38. Rahvastikuregistri subjekti staatuse lõppemine
(1) Rahvastikuregistri subjekti staatus lõpeb:
1) rahvastikuregistri subjekti surma korral;
2) Eesti kodakondsuse kaotamisel;
3) rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemisel, tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel;
4) Euroopa Liidu kodanikul elamisõiguse lõppemisel;
5) ekslikult rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise tuvastamisel;
6) kui rahvastikuregistri subjekt on vähemalt 100 aastat vana ja rahvastikuregistrisse ei ole kantud tema kehtiva isikut tõendava dokumendi andmeid;
7) kui Eesti kodanik saab 21 aastat vanaks ning tema andmed on rahvastikuregistrisse kantud, ta on rahvastikuregistri subjektiks saanud välisriigi sünnidokumendi alusel ja vähemalt ühel tema vanemal oli tema sünni ajal Eesti kodakondsus, talle ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskohta;
8) kui Eesti kodanikule, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse valijate nimekirja alusel, ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti.
(2) Rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus järgmiselt:
1) välismaalasel välismaalaste seaduse § 43 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku elamisluba;
2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 10 lõikes 2³ sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist või alalist elamisõigust.
(3) Eesti kodakondsuse kaotamise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus kuus kuud pärast kodakondsuse kaotamist.
(1) Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud number, mis võimaldab isiku üheselt kindlaks määrata.
(1¹) Eeldatakse, et isikukood vastab nõuetele, kui selle moodustamisel on järgitud Eesti standardit EVS 585.
(2) Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.