(1) Isikukood moodustatakse rahvastikuregistrisse üleantud andmete alusel rahvastikuregistri tarkvara abil.
(2) Isikukood moodustatakse isikule:
1) kes võetakse käesoleva seaduse §-s 34 sätestatu kohaselt arvele rahvastikuregistri subjektina;
2) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamiseks;
3) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 37 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse, kuid kes ei saa rahvastikuregistri subjekti staatust.
(3) Moodustatud isikukoodi annavad isiku andmete esmakordsel rahvastikuregistrisse kandmisel järgmised andmeandjad:
1) tervishoiuteenuse osutaja vastsündinule;
2) perekonnaseisuasutus Eesti perekonnasündmuse registreerimisel või andmehõivekande tegemisel;
3) Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, elamisloa või elamisõiguse taotluse või muu seaduses sätestatud menetluse käigus;
4) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või konsulaarametniku allkirjaga kinnitatud taotluse alusel volitatud töötleja isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel;
5) kohaliku omavalitsuse üksus Euroopa Liidu kodaniku elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel;
6) muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik oma ülesande täitmisel isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel.
(4) Volitatud töötleja peab välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule, mitme isikukoodi moodustamise samale isikule ja juba kasutuses olnud isikukoodi moodustamise teisele isikule.
(5) Kui isikukood antakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 4 kohaselt, peab isik esitama isikukoodi saamiseks isiklikult kohale ilmudes kirjaliku taotluse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026025&id=108012019011 kehtestab määrusega isikukoodide moodustamise ja andmise korra.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 4 ja 5 kohaselt isikukoodi andmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul endale või oma alaealisele lapsele või eestkostetavale isikukoodi taotlemisel märgitakse taotluses isikukoodi saaja kohta järgmised andmed:
1) isikunimi;
2) sugu;
3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht;
4) olemasolu korral välisriigi isikukood;
5) kodakondsuse andmed;
6) elukoha andmed;
7) kontaktandmed;
8) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta;
9) isikukoodi taotlemise põhjus;
10) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed.
(2) Kui isikukoodi taotleja ei taotle isikukoodi endale, märgib ta enda kohta lisaks järgmised andmed:
1) isikunimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) kontaktandmed;
4) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta.
1) Isikukoodi andja keeldub käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel isiku taotluse alusel isikukoodi moodustamisest, kui:
1) isikukoodi taotlusel esitatud andmed on puudulikud;
2) isikukoodi taotlemisel on esitatud valeandmeid;
3) isikule on isikukood juba moodustatud;
4) Euroopa Liidu kodaniku puhul keeldutakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alustel.
1) Isikule moodustatakse uus isikukood ja eelmine isikukood kantakse mitteaktuaalsete andmete hulka, kui:
1) isiku rahvastikuregistrisse kantud soo või sünniaja andmed parandatakse või muudetakse;
2) isik lapsendatakse – vanema või eestkostja taotluse alusel;
3) lapsendamisel muudetud sünniaeg taastatakse isiku avalduse alusel.
§ 44. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus
(1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus on käesolevas peatükis sätestatud korras:
1) täisealisel isikul tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks;
3) füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral;
4) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppes või tagatakse vastutava töötleja otsuse alusel õigustatud huvi korral.
5)
(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata, kui juurdepääs antakse avaliku teabe seaduse §-s 3¹ sätestatud korras:
1) käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kujul andmetele;
2) surnu nimele, soole, sünni- või surmaajale või isikukoodile.
§ 45. Isiku õigus saada enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid ja teavet andmete töötlemise kohta
(1) Täisealisel isikul on õigus pääseda juurde kõigile enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmetele, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 punktides 5 ja 6 nimetatud andmetele.
(2) Isikul on õigus saada volitatud töötlejalt teavet:
1) enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete või nende puudumise kohta;
2) andmete töötlemise eesmärgi ja õiguslike aluste kohta;
3) andmetele juurdepääsu õigust omavate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning muude füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juurdepääsuõigust võib piirata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada riigi julgeolekut;
4) ohustada avaliku korra kaitset.
(4) Vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud.
§ 46. Füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist väljastatavad andmed
(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral õigus pääseda juurde järgmistele rahvastikuregistri andmetele:
1) käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõike 1 punktis 1 sätestatud andmed;
2) isiku surma tõttu rahvastikuregistri subjekti staatuse kaotanud isiku andmed.
(2) Õigustatud huviga on tegemist eelkõige juhtudel, kui andmete väljastamist taotletakse:
1) taotleja või muu isiku elu, tervise ning õiguste ja vabaduste kaitseks;
2) taotlejaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks;
3) teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud tingimustest.
§ 47. Juurdepääs andmetele, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada
(1) Rahvastikuregistrist on lubatud väljastada andmeid, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada:
1) etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid väljastamata;
2) statistiliste koonditena;
3) avalikult kättesaadava andmestikuna.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnustena võib aluseks võtta isiku soo, vanuse, elukoha andmed, emakeele, haridustaseme, perekonnaseisu. Käesolevas lõikes nimetamata tunnuste alusel elukoha andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustab vastutav töötleja igal üksikjuhul eraldi, lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest ja eesmärkidest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kujul andmete väljastamisel peab esinema andmetele juurdepääsuks käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus.
(1) Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimaldatakse vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja saaja tehnilistele võimalustele järgmisel viisil:
1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu;
2) rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu;
3) turvalise veebikeskkonna kaudu;
4) andmete edastamisega turvalise andmesidevõrgu kaudu;
5) krüpteeritult digitaalsel teabekandjal, elektronkirja teel, posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud viise kasutatakse järgmiste andmete väljastamiseks:
1) mitteautomatiseeritult väljastatud üksikkirje;
2) etteantud tingimuste alusel koostatud valim;
3) juurdepääsu taotleja andmete võrdlemisel rahvastikuregistri andmetega koostatud erinevuste protokoll;
4) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotleja andmekogus olevates andmetes kokkulepitud perioodi jooksul toimunud muudatused.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on püsijuurdepääsuga andmetöötlejaks käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatud rahvastikuregistri andmetöötleja, kellel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud viisil.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada andmetele juurdepääsu andmise täpse korra.
1) Juurdepääsu saamiseks esitab taotleja rahvastikuregistri osaks olevas rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis taotluse, milles märgib:
1) juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku nime ning andmete saamiseks volitatud isiku ees- ja perekonnanime;
2) füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanime ning isikukoodi;
3) andmete kasutamise põhjendatud eesmärgi, viisi ja aja;
4) taotletavate andmete koosseisu;
5) käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud juurdepääsuviisi ning vajaduse korral taotletavate andmete hulga;
6) kinnituse selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul ja viisil.
(1) Juurdepääsu võimaldamine otsustatakse haldusaktiga, milles sätestatakse käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest olenevalt järgmised tingimused:
1) saadud andmete kasutamise eesmärk, kaasa arvatud andmete teise andmekogusse kandmise ja kolmandatele isikutele edastamise õigus;
2) töödeldavate andmete koosseis;
3) andmete töötlemise tähtajad;
4) andmete töötlemise kord, meetodid ja viisid;
5) tehnilise toe andmise kord;
6) õigused ja kohustused andmete töötlemisel;
7) töödeldavate andmete kaitse üldised tehnilised ja organisatsioonilised abinõud ning nende rakendamise kord;
8) andmete väljastamise eest tasumine käesoleva peatüki 4. jaos sätestatu kohaselt;
9) juurdepääsu lõpetamise tingimused.
(2) Juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele otsustab vastutav töötleja, kui käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2¹) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikule antakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääs käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 või 5 alusel isikukoodi andmiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse läbiviidava käesoleva seaduse 9.–14. peatükis nimetatud haldusmenetluse käigus rahvastikuregistri andmete muutmiseks. Juurdepääs antakse pärast seda, kui vastutav töötleja on kontrollinud, et ametnikul on menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskusi ja teadmisi kontrollimata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt tehakse teatavaks rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis.
(4) Kui rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis on juurdepääsu taotlemine õigustatud huvi korral füüsilisest isikust taotlejale ülemäära raske, võib taotluse esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil volitatud töötlejale või püsijuurdepääsuga andmetöötlejale, kelle andmete väljastamise kohustus on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis.
§ 51. Andmetele juurdepääsu otsustamine õigustatud huvi korral
(1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul, kui tegemist ei ole välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppest tuleneva andmetele juurdepääsuga, peab hindama andmetele juurdepääsu taotleja õigustatud huvi.
(2) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmesaajaks on füüsiline või juriidiline isik, kellele tagatakse juurdepääs ühes aastas kuni 100 isiku kohta käivatele andmetele, otsustab tema andmetele juurdepääsu volitatud töötleja või käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul püsijuurdepääsuga andmetöötleja.
(3) Andmetele juurdepääs on lubatud ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule.
(4) Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.
(5) Andmete väljastamisest keeldutakse, välja arvatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppe täitmisel, kui:
1) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud taotlejal puudub õigustatud huvi;
2) andmetele juurdepääsu võimaldamisega võib tekitada kahju isikule, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse, või
3) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele reklaami eesmärgil;
4) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele uuringute eesmärgil ja õigustatud huvi aluseks ei ole teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.
(1) Andmetele juurdepääsu tagab vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud viisidele volitatud töötleja.
(2) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu vaid neile rahvastikuregistri andmetele, millele juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist või millele juurdepääsu tagamise õigus on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis.
(3) Volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu üksnes neile andmetele, mille saamise õigus taotlejal on.
(4) Enne rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu saamist kinnitab andmesaaja, et saadud andmeid kasutatakse vaid käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis kindlaksmääratud tingimuste kohaselt.
§ 53. Isikule tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu võimaldamine
(1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab:
1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu;
2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus;
3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus, lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2.
(1¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.
(1²) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ka muul moel kui ainult veebikeskkonna kaudu.
(1³) Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa ja juurdepääsu tagamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026025&id=129122022056 määrusega.
(2) Juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagatakse hiljemalt viiendal tööpäeval avalduse saamisest arvates käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 3 või 5 nimetatud viisil.
(3) Kehtetu
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel väljastatakse isikule mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav rahvastikuregistri väljavõte.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastab isikule perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3² sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti välisesindus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.
(1) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta, väljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmeid väljastatakse isikliku üleandmisega, on andmete väljastaja kohustatud enne andmete väljastamist tuvastama taotleja isikusamasuse, juriidilise isiku puhul ka tema tegutsemise seaduslikkuse, sealhulgas õigusliku aluse, ja andmete saamiseks volitatud isikule antud volituse.
(3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikliku üleandmisega digitaalsel teabekandjal andmete väljastamisel üle 100 isiku kohta peavad olema andmed alati krüpteeritud.
(4) Kui esineb käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise alus, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida taotleja soovil enne keelduva otsuse tegemist isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmed väljastada, või edastada isikule taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed.
§ 55. Andmete töötlemise õiguse andmine töötleja töötajale
Püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötajale annab andmete töötlemise õiguse rahvastikuregistri volitatud töötleja või püsijuurdepääsuga andmetöötleja käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatu kohaselt.
(1) Andmesaaja on kohustatud kasutama andmeid üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 sätestatud ning talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satu andmete töötlemise õigust mitteomavate isikute kätte.
(2) Andmesaaja on kohustatud teatama volitatud töötlejale viivitamata avastatud ebaõigetest andmetest.
(3) Volitatud töötleja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kohustatud andma andmesaajale esimesel võimalusel teavet andmete kontrollimise tulemuste või andmete parandamise kohta.
(4) Andmesaajatel on keelatud väljastada rahvastikuregistrist saadud andmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud õigusaktiga või see on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis.
(5) Kui rahvastikuregistri andmeid kasutatakse teaduslikul eesmärgil, peab andmesaaja andmete kasutamise eesmärgi täitmise järel andma andmetele rahvastikuregistri subjekti ühest tuvastamist mittevõimaldava kuju ning rahvastikuregistri subjekti ühest tuvastamist võimaldavad andmed arhiveerima või hävitama.
(1) Isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsu piirang uuringute või reklaami eesmärgil andmete töötlemiseks, esitades avalduse volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu. Avalduses võib isik määrata andmetele juurdepääsu piiramise tähtaja ja selle, millistele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 6 ja 9 nimetatud andmetele juurdepääsu piiramist ta soovib.
(2) Uurimisasutus või prokuratuur võib kehtestada rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetele ja isikule väljaantud dokumentide andmetele juurdepääsu piirangu kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks kuni kolmeks kuuks. Tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra.
(3) Andmeid, millele isik või pädev uurimisasutus või prokuratuur on kehtestanud juurdepääsu piirangu, on õigus väljastada käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul või avalike ülesannete täitmiseks. Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel juurdepääsupiirangut.
(4) Volitatud töötleja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kandma juurdepääsupiirangu andmed rahvastikuregistrisse ning piirama rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamisel on volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja kohustatud teavitama andmesaajat väljastatavate andmete kohta kehtivatest juurdepääsupiirangutest.
(1) Käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskoha andmetele on juurdepääs pärast viibimiskoha andmete kehtivuse lõppemist piiratud.
(2) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele tagatakse juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta algusest arvates.
(3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud huvi korral.
(1) Volitatud töötleja on kohustatud piirama juurdepääsu käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhtudel rahvastikuregistrisse kantud ebaõigetele mitteaktuaalsetele andmetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piiratud andmetele on õigus juurde pääseda:
1) volitatud töötlejal ja andmeandjal enda antud andmete kontrollimise, parandamise või täiendamise eesmärgil;
2) rahvastikuregistri andmetöötlejal, kellel on juurdepääs käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil;
3) andmesaajal avaliku ülesande täitmiseks, kusjuures andmete väljastamisel on volitatud töötleja kohustatud andmesaajat andmete ebaõigsusest teavitama.
§ 60. Andmete töötlemise õiguse peatamine ja lõpetamine
Kui vastutav töötleja või Andmekaitse Inspektsioon otsustab järelevalve käigus või infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamise nõuete rikkumise tõttu riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ettepanekul piirata volitatud või püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötaja juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele, teavitatakse sellest volitatud töötlejat või püsijuurdepääsuga andmetöötlejat, kes peatab või lõpetab viivitamata isiku rahvastikuregistri andmete töötlemise õiguse.
§ 61. Enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetega tutvumine
(1) Isikul on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetega enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate kohta käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud juhul tasuta, välja arvatud käesoleva seaduse § 61 lõikes 1¹ nimetatud juhul.
(1¹) Kui isikule väljastatakse käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda, tema alaealiste laste või eestkostetavate kohta digitaaltempliga või digitaalallkirjaga kinnitatud andmed käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 nimetatud viisil, tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1²) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1³) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.
(2) Kui isiku taotlused oma andmetega tutvuda on põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige taotluste korduvuse tõttu, võib andmete väljastaja käesoleva seaduse § 63 lõike 1 kohaselt nõuda andmete väljastamise eest mõistlikku tasu halduskulude katmiseks.
§ 61¹. Riigilõivu tasumine rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 62. Andmete väljastamise eest tasumine avaliku ülesande täitmisel
(1) Avalike ülesannete täitmiseks väljastatakse rahvastikuregistri andmed andmesaajale tasuta.
(2) Kulud, mis on seotud volitatud töötleja poolt andmete väljastamisega andmesaaja avalike ülesannete täitmiseks, kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi, kaetakse riigieelarves rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest. Kui andmete väljastamise tõttu on volitatud töötlejal vaja teha täiendavaid arendustöid, tasub tööde eest andmesaaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud tasudest.
§ 63. Andmete väljastamise eest tasumine volitatud töötlejale õigustatud huvi korral
(1) Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamine on tasuline. Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026025&id=118012019001 määrusega.
(2) Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse tõhusal osutamisel, olema arvestatud põhjendatud kulude alusel ning olema mõistlikus vahekorras teenuse väärtusega.
§ 63¹. Õigustatud huvi korral andmete väljastamise kulude hüvitamine kohaliku omavalitsuse üksusele
Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.
§ 64. Riigilõivu tasumine püsijuurdepääsuga andmetöötlejale andmete väljastamise eest õigustatud huvi korral
Rahvastikuregistri andmete väljastamise eest püsijuurdepääsuga andmetöötleja poolt käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
(2) Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress). Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
(3) Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.
§ 66. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi tähendus
(1) Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.
(2) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev on:
1) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud juhtudel elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse või konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate Eesti välisesindusse saabumise kuupäev;
2) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel kande tegemise kuupäev;
3) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul otsuse jõustumise kuupäev;
4) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul välisriigi asutuse esitatud kuupäev;
5) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul lapsendatud lapse ema elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev või lapse sünniaeg, kui ema elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev on lapse sünnikuupäevast varasem.
(3) Aadressi muutumisel käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev ei muutu.
(4) Avaliku ülesande täitmisel saadetakse dokument elukoha aadressil, välja arvatud viibimiskoha aadressi olemasolu korral, sellisel juhul saadetakse dokument viibimiskoha aadressil.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks.
§ 67. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivuse lõppemine
1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivus lõpeb:
1) uue elukoha aadressi esitamisel selle kehtivuse alguse kuupäevale eelnenud kuupäevast;
2) rahvastikuregistri subjekti staatuse lõppemisel, kui viimane kehtiv elukoha aadress on Eestis, või
3) muul käesolevas seaduses sätestatud alusel.
§ 68. Isiku kohustus tagada elukoha aadressi õigsus
Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
(1) Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates.
(2) Kehtetu
(3) Isik võib kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates esitada elukohateates lapse elukoha andmete kehtivuse algusena lapse sünnikuupäeva, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis ja lapse elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad või on varem kantud rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel.
(4) Välisriiki, välja arvatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud välisriiki, elama asumisel teatab isik ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed oma välisriigi elukoha kohta.
(5) Kehtetu
(6) Välismaalane esitab Eesti elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates.
(7) Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva.
(8) Euroopa Liidu kodanik võib Eestisse elama asudes elukoha andmete esitamisel etteulatuvalt teatada Eestist lahkumise kuupäeva ja täpse elukoha aadressi välisriigis, selle puudumisel vähemalt välisriigi nimetuse.
§ 70. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused
(1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta:
1) elukohateate alusel;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel;
3) ruumi omaniku nõudmisel;
4) kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana;
5) aadressi muutumisel aadressiandmete süsteemis;
6) konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamisel;
7) välisriigi asutuselt saadud andmete alusel;
8) kohtulahendi alusel, millega otsustatakse lapsendamine.
(2) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi ei muudeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 6, 7 või 8 alusel juhul, kui rahvastikuregistrisse on kantud isiku viibimiskoha aadress, sest ta on asunud või paigutatud:
1) statsionaarsele haiglaravile;
2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse;
3) hooldamisele hooldusperesse;
4)
5) kinnipidamisasutusse.
6)
(3) Elukoha andmete muutmise otsus tehakse kandena rahvastikuregistris. Kirjalikult vormistatakse vaid elukoha andmete muutmisest keeldumise otsus, kui menetlus on alustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud elukoha aadressi muutmise alustega seotud asjaolude kindlakstegemiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus teha järelepärimisi teistesse andmekogudesse.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026025&id=108012019012 kehtestab määrusega elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise korra, vormid ja nende täitmise juhendi.
(1) Lapse sünni registreerimisel Eestis kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress lapse sünni ajal. Kui ema on ajavahemikul lapse sünnist kuni sünni registreerimiseni muutnud oma elukoha andmeid rahvastikuregistris, kantakse lapse ema elukoha andmete muudatus ka lapse elukoha andmetesse.
(2) Kui välisriigi sünnidokumendi kandmisel rahvastikuregistrisse ei ole lapsel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, kantakse lapse elukoha aadressiks tema sünniriigi nimetus.
(3) Kui isiku andmed kantakse esimest korda rahvastikuregistrisse talle Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, kantakse rahvastikuregistrisse selle dokumendi taotluses esitatud elukoha aadress.
(4) Kui välissuhtlemisseaduse alusel on välisriigiga sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mis lubab kanda välisriigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse vaid selle kokkuleppe alusel välisriigi edastatud andmed käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kuid välisriik ei edasta kokkuleppes sätestatud aja jooksul neid andmeid, kantakse isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse välisriigi elukoha aadress ka muul kui käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris.
(1) Kui omanikule kuuluva ruumi aadressile kantakse rahvastikuregistris isiku elukoha andmed või omanikule kuuluva ruumi aadressile kantud isiku elukoha andmed kantakse teisele aadressile, teavitatakse ruumi omanikku ruumi aadressil toimunud elukoha andmete muudatustest automaatselt turvalise veebikeskkonna kaudu.
(2) Ruumi omaniku taotlusel väljastab talle selle isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on omanikule kuuluva ruumi aadress:
1) volitatud töötleja turvalises veebikeskkonnas;
2) ruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus;
3) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, tasutakse andmete väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, hüvitatakse andmete väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.
§ 73. Ruumi andmete puudumine aadressiandmete süsteemis
Kui rahvastikuregistrisse kantava elukoha aadressi ei ole kantud aadressiandmete süsteemi infosüsteemi, loob volitatud töötleja kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemi kandmiseni kohaliku omavalitsuse üksuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed.
(1) Isik esitab esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateate elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(2) Elukohateade esitatakse isiklikult või posti teel kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui elukohateade esitatakse posti teel, lisatakse elukohateatele elukoha andmete esitamisel allkirja andnud isiku isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia.
(2¹) Euroopa Liidu kodanik ei pea kinnitama elektroonilist elukohateadet digitaalallkirjaga juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta on Eestist lahkunud;
2) ta esitab oma välisriigi elukoha andmed käesoleva seaduse § 80 lõike 1 alusel;
3) kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud tema isikusamasuses.
(2²) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul esitatakse elukohateade isiklikult kohapeal.
(3) Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda ühel ajal sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate.
(1) Elukohateates märgitakse elukohateate esitaja ja isikute kohta, kelle elukoha andmed elukohateates esitatakse, järgmised andmed:
1) isikunimi;
2) isikukood;
3) kontaktandmed, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõiget 3;
4) olemasolu korral välisriigi isikukood;
5) välisriigist saabumisel eelmise elukoha riik ja Eestist välismaale lahkumise aeg;
6) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 16 ja 17 sätestatud andmed, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõikeid 2 ja 5.
(1¹) Kui elukoha andmed kantakse rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul, märgitakse elukohateates selle esitaja ja isiku kohta, kelle elukoha andmed elukohateates esitatakse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed;
2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed, välja arvatud juhul, kui need on kohaliku omavalitsuse üksusele isikut tõendavalt dokumendilt kättesaadavad.
(2) Elukohateates märgitakse uue elukoha kohta:
1) elukoha aadress;
2) ruumi kasutamise alus;
3) ruumi omaniku kirjalik nõusolek, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti.
4)
(3) Lisaks märgitakse elukohateates:
1) olemasolu korral lisa-aadressid;
2) alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel vajaduse korral teise hooldusõigusliku vanema nõusolek.
(4) Elukohateatele lisatakse:
1) ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud nõusolekut;
2) laevapere liikmeks olemist tõendava dokumendi koopia käesoleva seaduse § 77 punktis 3 sätestatud juhul;
3) muud olulisi asjaolusid tõendavad dokumendid.
1) Ruum, mida isik kasutab elukohana ja mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud juhul, kui isik:
1) taotleb ehitatava hoone või muu ruumi aadressi elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
2) tõendab sellise ruumi kasutamist elukohana, mis ei ole eluruum;
3) taotleb Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liikmena laeva ja selle kodusadama asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kandmist oma elukoha aadressiks.