§ 36¹. Euroopa töönõukogu informeerimise ja töönõukoguga konsulteerimise kooskõlastamine Eesti töötajate esindusorganitega
Euroopa töönõukogu informeerimise ja töönõukoguga konsulteerimise kord kooskõlastatakse Eesti töötajate esindusorganitega, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
§ 37. Riikidevahelise informeerimise ja konsulteerimise takistamise keeld
(1) Keelatud on piirata Euroopa töönõukogu ja läbirääkimiste erikomisjoni õigusi, sealhulgas takistada ja mõjutada nende moodustamist ning tegevust, samuti informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmist ja teostamist.
(2) Keelatud on mõjutada ja takistada Euroopa töönõukogu liikmete, läbirääkimiste erikomisjoni liikmete ning informeerimis- ja konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate tegevust nende õiguste piiramise või eeliste lubamise kaudu.
(1) Euroopa töönõukogu liikmetel on keelatud avaldada kolmandatele isikutele või muul viisil käesoleva seaduse vastaselt kasutada neile Euroopa töönõukogu liikme ülesannete täitmisel selgelt konfidentsiaalsena edastatud teavet. Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus laieneb liikmetele ka pärast nende volituste lõppemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusega on samuti seotud:
1) läbirääkimiste erikomisjoni liikmed;
2) töötajate esindajad, kes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kokkuleppe kohaselt osalevad informeerimis- ja konsulteerimismenetluses;
3) eksperdid ja tõlgid.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ning 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud (töötajate esindajad) ei nõustu edastatud teabe konfidentsiaalsusega, on keskjuhatus kohustatud töötajate esindaja nõudmisel põhjendama teabe konfidentsiaalsust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei laiene Euroopa töönõukogu liikme suhtlemisele teiste vastava töönõukogu liikmetega ning ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajatega, kui nendele tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kokkuleppe või § 36 kohaselt teatavaks teha informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisu ja tulemused, samuti suhtlemisele tõlkide ja ekspertidega, kes abistavad Euroopa töönõukogu tema töös.
(5) Sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandiga ei laiene lõikes 1 sätestatud kohustus:
1) läbirääkimiste erikomisjoni liikme suhtlemisele ekspertide ja tõlkidega;
2) töötajate esindajale, kes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kokkuleppe kohaselt suhtleb informeerimis- ja konsulteerimismenetluses tõlkide ja ekspertidega ning Eestis asuvate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajatega, kui neile tuleb §-s 22 sätestatud kokkuleppe kohaselt teatavaks teha informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisu ja tulemused.
(6) Keskjuhatus võib keelduda teabe andmisest, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal otsustades sellise iseloomuga teabe avalikustamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada ettevõtja tegevust. See õigus ei laiene teabele töötajate arvu kohta. Teabe andmisest keeldumise korral on keskjuhatus kohustatud esitama objektiivsetele kriteeriumidele tugineva põhjenduse, miks teabe avaldamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada ettevõtja tegevust.
§ 39. Konfidentsiaalse teabega seotud vaidluse lahendamine kohtus
Käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud töötajate esindajal on õigus pöörduda edastatud teabe konfidentsiaalsusest ja teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse.
§ 39¹. Kaubanduslikuks meresõiduks kasutatavate laevade laevapere liikmete osalemine rahvusvahelises informeerimises ja konsulteerimises
(1) Läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liige, on õigus osaleda läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu koosolekul või mis tahes muul informeerimis- ja konsulteerimismenetluse kokkuleppe alusel toimuval koosolekul, kui kõnealune liige või asendusliige ei asu koosoleku toimumise ajal merel või sellise riigi sadamas, mis ei ole laevandusettevõtja alalise asukoha riik.
(2) Võimaluse korral kavandatakse koosolekute toimumine viisil, mis hõlbustab sellise liikme või asendusliikme osalemist, kes on kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liige.
(3) Kui läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liige, ei ole võimalik koosolekul kohal viibida, kaalutakse võimaluse korral info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamist.
§ 40. Riikidevahelises informeerimises ja konsulteerimises osalevate töötajate esindajate tagatised
(1) Eestis töötavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete, Euroopa töönõukogu liikmete ning käesoleva seaduse § 22 kohaselt informeerimis- ja konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate, kes on üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajad, tagatiste suhtes kohaldatakse töölepingu seaduses töötajate esindajatele ettenähtud tagatiste kohta sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajate esindajatele võimaldatakse töötajate esindamiseks vaba aega ulatuses, mis on vajalik käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vaba aja eest säilitatakse töötajate esindajatele keskmine palk.
(3) Euroopa töönõukogu liikmetele peavad olema tagatud vahendid, mis on vajalikud nende käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi töötajate huvide kollektiivseks esindamiseks.
§ 40¹. Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikme õigus koolitusele
Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmele tuleb tagada koolitus seesuguse sisuga ja ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks rahvusvahelisel tasandil. Koolituses osalemise aja eest säilitatakse keskmine töötasu.
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse juhul, kui asutamisel oleva SE ja SCE registrijärgseks asukohaks saab Eesti.
(2) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kohaldatakse SE või SCE läbirääkimiste erikomisjoni ja töötajate esinduskogu Eesti töötajaid esindavate liikmete valimisel käesoleva seaduse §-des 54 ja 66 sätestatut.
(3) Kui SE või SCE on üleühenduseline ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliv ettevõtja käesoleva seaduse §-de 7 ja 10 tähenduses, kohaldatakse SE ja SCE ning nende kontrollitavate ettevõtjate suhtes käesolevat peatükki. Kui SE või SCE läbirääkimiste erikomisjon otsustab vastavalt §-le 60 mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised, kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükki.
(4) Käesoleva peatüki kohaldamine ei piira töötajatele muu seadusega ettenähtud õigust informeerimisele ja konsulteerimisele.
§ 41¹. Käesoleva peatüki kohaldamise erisused Euroopa ühistu suhtes
(1) Käesoleva peatüki teist jagu kohaldatakse:
1) vähemalt kahe juriidilise isiku poolt asutatud või ümberkujundamise teel loodava SCE suhtes;
2) üksnes füüsiliste isikute või ühe juriidilise isiku ja füüsiliste isikute asutatud SCE suhtes, millel on kokku vähemalt 50 töötajat vähemalt kahes liikmesriigis.
(2) Üksnes füüsiliste isikute või ühe juriidilise isiku ja füüsiliste isikute asutatud SCE-s, millel on kokku vähem kui 50 töötajat või millel on 50 või rohkem töötajat üksnes ühes liikmesriigis, korraldatakse töötajate kaasamine järgmiselt:
1) SCE suhtes kohaldatakse tema registrijärgse asukoha liikmesriigi ning SCE kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete suhtes nende registrijärgse asukoha liikmesriigi õigusnorme, mida selles liikmesriigis kohaldatakse sama liiki juriidiliste isikute ja nende kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete suhtes;
2) kui töötajate osalemist rakendava SCE registrijärgne asukoht viiakse ühest liikmesriigist teise, säilitatakse töötajate osalemisõigus vähemalt samal tasemel.
(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud SCE registreerimist vähemalt kolmandik SCE ja tema vähemalt kahes liikmesriigis asuvate kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajaid seda nõuab, kohaldatakse SCE suhtes käesoleva peatüki teist jagu, käsitades osaleva juriidilise isikuna SCE-d ning asjaomase kontrollitava ettevõtja või ettevõttena SCE kontrollitavat ettevõtjat või ettevõtet.
(4) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud SCE registreerimist jõuab selle töötajate koguarv vähemalt kahes liikmesriigis 50-ni või ületab selle, kohaldatakse SCE suhtes käesoleva peatüki teist jagu, käsitades osaleva juriidilise isikuna SCE-d ning asjaomase kontrollitava ettevõtja või ettevõttena SCE kontrollitavat ettevõtjat või ettevõtet.
(1) Euroopa äriühing (SE) on äriühing, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1–21).
(2) Euroopa ühistu (SCE) on ühistu, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.08.2003, lk 1–24).
§ 43. Euroopa äriühingu asutamises osalevad äriühingud ja Euroopa ühistu asutamises osalevad juriidilised isikud
(1) SE asutamises osalevad äriühingud käesoleva seaduse tähenduses on äriühingud, mis otseselt osalevad SE asutamises (edaspidi SE asutamises osalevad juriidilised isikud).
(2) SCE asutamises osalevad juriidilised isikud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 48 lõikes 2 nimetatud äriühingud, sealhulgas tulundusühistud, ning muud juriidilised isikud, mis on moodustatud liikmesriigi õiguse kohaselt ja mille suhtes seda õigust kohaldatakse ning mis otseselt osalevad SCE asutamisel.
§ 44. Asjaomane kontrollitav ettevõtja ja ettevõte
Asjaomane kontrollitav ettevõtja või ettevõte käesoleva peatüki tähenduses on SE või SCE asutamises osaleva juriidilise isiku kontrollitav ettevõtja või ettevõte, millest saab SE või SCE asutamise tulemusena SE või SCE kontrollitav ettevõtja või ettevõte.
SE ja SCE pädevad organid informeerivad töötajate esinduskogu või töötajate esindajaid küsimustes, mis puudutavad SE-d või SCE-d ja selle liikmesriikides asuvaid kontrollitavaid ettevõtjaid või ettevõtteid või mis ületavad ühes liikmesriigis tegutseva ettevõtte organi pädevust. Informeerimine toimub sellisel ajal, viisil ja sellise sisuga, mis lubab töötajate esindajatel otsuste võimalikku mõju põhjalikult uurida ja vajaduse korral valmistuda konsultatsioonideks SE või SCE pädeva organiga.
1) Töötajate osalemine käesoleva peatüki tähenduses on töötajate esinduskogu või töötajate poolt SE või SCE tegevuse mõjutamine järgmiste õiguste teostamise kaudu:
1) õigus valida või nimetada osa SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmetest või
2) õigus kõigi või osa SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmete nimetamise suhtes soovitusi anda või vastuseisu väljendada.
§ 47. Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu läbirääkimiste erikomisjon
SE või SCE läbirääkimiste erikomisjon (edaspidi läbirääkimiste erikomisjon) on organ, mis on moodustatud eesmärgiga pidada SE või SCE asutamises osalevate juriidiliste isikute pädevate organitega läbirääkimisi töötajate kaasamise menetluse sisseseadmiseks SE-s või SCE-s.
Töötajate esinduskogu on töötajaid esindav organ, mis on moodustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud kokkuleppele või vastavalt käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotise sätetele eesmärgiga SE või SCE ja tema liikmesriikides asuvate kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida ning vajaduse korral rakendada töötajate osalemise õigust SE-s või SCE-s.
§ 49. Töötajate esinduskogu ja Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu pädeva organi koostöö
(1) Töötajate esinduskogu ja SE või SCE pädev organ teevad koostööd vastastikuse usalduse alusel, arvestades vastastikuseid huve ja kohustusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtet kohaldatakse SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse ja töötajate esindajate vahelisele koostööle seoses töötajate informeerimise ja konsulteerimise menetlusega.
(1) Kui SE ja SCE asutamises osalevate juriidiliste isikute (edaspidi osalevad juriidilised isikud) juhatused või haldusnõukogud koostavad SE või SCE moodustamise kava, peavad nad kohe pärast ühinemislepingu või valdusäriühingu asutamiseks asutamislepingu sõlmimist või kontrollitava ettevõtja asutamise kava või äriühingu SE-ks või juriidilise isiku SCE-ks ümberkujundamise kava heakskiitmist võtma tarvitusele vajalikud meetmed, sealhulgas andma teavet osalevate juriidiliste isikute ning nende kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete nimede ja nende töötajate arvu kohta, et alustada osalevate juriidiliste isikute töötajate esindajatega läbirääkimisi töötajate kaasamise korralduse üle SE-s või SCE-s.
(2) Teave töötajate arvu kohta esitatakse liikmesriikide kaupa, näidates andmed kõikide asjaomaste ettevõtjate ja ettevõtete kohta eraldi.
(3) Kui töötajatel on osalevates juriidilistes isikutes osalemise õigus, antakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele teavet ka töötajate osalemise vormi ja ulatuse kohta, näidates töötajate esindajate suhtarvu osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust.
§ 51. Läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine ja koosseis
(1) Käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud läbirääkimiste pidamiseks moodustatakse osalevate juriidiliste isikute ning asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate esindajatest läbirääkimiste erikomisjon.
(2) Läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse proportsionaalselt töötajate arvuga iga liikmesriigi kohta, kus asuvad osalevad juriidilised isikud ning asjaomased kontrollitavad ettevõtjad või ettevõtted, eraldades igale liikmesriigile ühe koha selle liikmesriigi töötajate arvu kohta, mis moodustab kuni 10% kõikide liikmesriikide osalevate juriidiliste isikute ning asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate arvust. Liikmed valitakse igas liikmesriigis vastavalt selles liikmesriigis ettenähtud valimise või nimetamise korrale.
§ 52. Läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu asutamisel ühinemise teel
(1) Kui läbirääkimiste erikomisjoni liikmed on käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt valitud või nimetatud ning SE või SCE asutatakse ühinemise teel, valitakse või nimetatakse vastava liikmesriigi õiguse kohaselt täiendavad liikmed, kui ühinemise tulemusena iseseisva juriidilise isikuna tegevust lõpetav osalev juriidiline isik ei ole oma liikme kaudu esindatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate liikmete arv vastab läbirääkimiste erikomisjonis esindust mitteomavate osalevate juriidiliste isikute arvule. Täiendavate liikmete koguarv ei tohi ületada 20% käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt määratud liikmete arvust.
(3) Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt läbirääkimiste erikomisjonis liikme kaudu mitteesindatud osalevate juriidiliste isikute arv on alla 20% läbirääkimiste erikomisjoni liikmete arvust, esitab iga mitteesindatud osalev juriidiline isik ühe täiendava liikme.
(4) Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt läbirääkimiste erikomisjonis liikme kaudu mitteesindatud osalevate juriidiliste isikute arv on üle 20% läbirääkimiste erikomisjoni liikmete arvust, jagatakse täiendavad kohad esindamata osalevate juriidiliste isikute vahel. Jaotus tehakse vastavalt osalevate juriidiliste isikute töötajate arvule. Täiendavate kohtade jaotust alustatakse suurimast osalevast juriidilisest isikust ja jätkatakse kahanevas järjestuses vastavalt töötajate arvule.
§ 53. Läbirääkimiste erikomisjoni koosseisu muutmine
Kui läbirääkimisteks ettenähtud perioodil muutub oluliselt osalevate juriidiliste isikute töötajate arv või toimuvad muudatused osalevate juriidiliste isikute struktuuris ja need muudatused mõjutavad liikmesriikidele eraldatud kohtade jaotust, jaotatakse kohad ümber.
§ 54. Läbirääkimiste erikomisjoni Eesti töötajaid esindavate liikmete valimine
(1) Eestis asuva osaleva juriidilise isiku ja asjaomase kontrollitava ettevõtja või ettevõtte töötajaid esindava läbirääkimiste erikomisjoni liige või liikmed valitakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Ühisesindus võtab läbirääkimiste erikomisjoni Eesti esindaja või esindajate valimisel arvesse järgmisi tingimusi:
1) iga osalev juriidiline isik on võimaluse korral läbirääkimiste erikomisjonis esindatud vähemalt ühe liikme kaudu;
2) kui läbirääkimiste erikomisjoni Eesti liikmete arv on väiksem kui SE või SCE asutamisel Eestis asuvate osalevate juriidiliste isikute arv, võetakse esmalt arvesse suurima töötajate arvuga osalev juriidiline isik.
(3) Kui Eestil on õigus valida läbirääkimiste erikomisjoni täiendavaid liikmeid, valitakse need liikmed käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 55. Eesti töötajate esindatus läbirääkimiste erikomisjonis
Kui esindatavate töötajate arv on läbirääkimiste erikomisjonis hääletamisel määrava tähtsusega, esindavad Eestist valitud liikmed töötajaid arvul, mis saadakse kõikide Eestis asuvate osalevate juriidiliste isikute, asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate koguarvu jagamisel läbirääkimiste erikomisjoni Eesti esindajate arvuga.
§ 56. Kokkuleppe sõlmimine ja läbirääkimiste erikomisjoni informeerimine
(1) Läbirääkimiste erikomisjon ja osalevate juriidiliste isikute pädevad organid määravad kirjaliku kokkuleppega kindlaks töötajate kaasamise korra SE-s või SCE-s. Selleks informeerivad osalevate juriidiliste isikute pädevad organid läbirääkimiste erikomisjoni SE või SCE asutamise kavast ja selle tegelikust asutamisprotsessist kuni SE või SCE registrisse kandmiseni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepe on selle jõustumise järel siduv SE-le või SCE-le, selle liikmesriikides asuvatele kontrollitavatele ettevõtjatele ja ettevõtetele ning nende töötajatele.
§ 57. Otsuste tegemine läbirääkimiste erikomisjonis
(1) Läbirääkimiste erikomisjon võtab otsuseid vastu oma liikmete absoluutse häälteenamusega tingimusel, et see esindab ka töötajate absoluutset enamust. Igal läbirääkimiste erikomisjoni liikmel on üks hääl.
(2) Kui läbirääkimiste tulemused viivad töötajate osalemise õiguse vähendamiseni, on sellise kokkuleppe heakskiitmiseks vajalik häälteenamus, mis moodustab vähemalt 2/3 läbirääkimiste erikomisjoni liikmete häältest, mis esindavad vähemalt 2/3 töötajatest, kaasa arvatud nende liikmete hääled, kes esindavad vähemalt kahe liikmesriigi töötajaid, kui:
1) SE või SCE asutatakse ühinemise teel ja kui osalemine hõlmab vähemalt 25% osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust;
2) SE asutatakse valdusäriühingu või kontrollitava ettevõtja loomise teel ja kui osalemine hõlmab vähemalt 50% osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või
3) SCE asutatakse mis tahes muul moel kui ühinemise teel, kui osalemine hõlmab vähemalt 50% osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust.
(3) Töötajate osalemise õiguse vähendamisega on tegemist siis, kui SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmete suhtarv on väiksem kui osalevate juriidiliste isikute suurim suhtarv.
(1) Läbirääkimiste eesmärgil võib läbirääkimiste erikomisjon kaasata enda valitud eksperte, et need läbirääkimiste erikomisjoni tema töös abistaksid. Ekspertidena võib muu hulgas kaasata Euroopa Ühenduse asjakohase tasandi ametiühingute esindajaid.
(2) Eksperdid võivad läbirääkimiste erikomisjoni liikmete taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandva pädevusega, kui see on vajalik Euroopa Ühenduse tasandil ühtsuse ja järjepidevuse edendamise seisukohalt.
(1) Läbirääkimised kestavad kuni kuus kuud läbirääkimiste erikomisjoni moodustamisest arvates.
(2) Läbirääkimiste erikomisjon teatab läbirääkimiste alustamisest asjaomastele ametiühingutele ja muudele kolmandatele isikutele.
(3) Pooled võivad kokkuleppel otsustada läbirääkimisi pikendada kuni ühe aastani läbirääkimiste erikomisjoni moodustamisest arvates.
§ 60. Läbirääkimiste erikomisjoni otsus läbirääkimiste alustamata jätmise või lõpetamise kohta
(1) Läbirääkimiste erikomisjon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud häälteenamusega otsustada, et läbirääkimisi ei alustata või lõpetatakse juba alustatud läbirääkimised ning rakendatakse töötajate informeerimise ja konsulteerimise reegleid, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus SE-l või SCE-l on töötajaid. Otsus peatab käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud kokkuleppe sõlmimise menetluse. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva jao 3. jaotises sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks on vaja 2/3 läbirääkimiste erikomisjoni nende liikmete häältest, kes esindavad vähemalt 2/3 töötajatest, kaasa arvatud nende liikmete hääled, kes esindavad vähemalt kahe liikmesriigi töötajaid.
(3) Kui SE või SCE asutatakse ümberkujundamise teel, ei kohaldata käesolevat paragrahvi juhul, kui ümberkujundatavas juriidilises isikus on töötajatel osalemise õigus.
(4) Läbirääkimiste erikomisjon kutsutakse uuesti kokku kõige varem kaks aastat pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist, kui vähemalt 10% SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajatest või nende esindajad seda kirjalikult taotlevad, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku varasemas läbirääkimiste taasalustamises. Kui läbirääkimiste erikomisjon otsustab taasalustada läbirääkimisi, kuid läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele ei jõuta, siis käesoleva jao 3. jaotises sätestatut ei kohaldata.
Osalevad juriidilised isikud hüvitavad läbirääkimiste erikomisjoni moodustamise ja tööga, sealhulgas nendega peetavate läbirääkimistega kaasnevad kulud käesoleva seaduse § 20 lõike 6 kohaselt.
(1) Osalevate juriidiliste isikute pädevad organid ja läbirääkimiste erikomisjon peavad koostöö ja vastastikuse usalduse alusel läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kokkuleppele SE või SCE töötajate kaasamise menetluse suhtes.
(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erisust, määratakse lõikes 1 nimetatud osalevate juriidiliste isikute pädevate organite ja läbirääkimiste erikomisjoni vahelise kirjaliku kokkuleppega kindlaks:
1) kokkuleppe kohaldamisala;
2) esinduskogu koosseis, liikmete arv ning kohtade jaotus ja see, kes on SE või SCE pädeva organi arutelupartner SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate informeerimise ja konsulteerimise korra küsimustes;
3) esinduskogu ülesanded ning informeerimis- ja konsulteerimismenetlus;
4) esinduskogu koosolekute sagedus;
5) esinduskogule eraldatud rahalised ja materiaalsed vahendid;
6) kui pooled läbirääkimiste käigus otsustavad esinduskogu moodustamise asemel sisse seada informeerimis- ja konsulteerimismenetluse, siis selle rakendamise kord;
7) kui pooled läbirääkimiste käigus otsustavad sisse seada töötajate osalemise korra, siis selle korra sisu, kaasa arvatud vajaduse korral SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmete arv, keda töötajatel on õigus valida, nimetada, soovitada või tagasi lükata, ja nende liikmete valimise, nimetamise, soovitamise või tagasilükkamise kord ning liikmete õigused;
8) kokkuleppe jõustumise kuupäev ja kokkuleppe kestus, samuti asjaolud, mille esinemise korral kokkulepe uuesti läbi räägitakse, ja kokkuleppe uuendamise kord.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 8 kohaldamisel SCE suhtes võib uusi läbirääkimisi alustada juhul, kui SCE või tema kontrollitava ettevõtja või ettevõtte struktuur pärast SCE asutamist muutub.
(4) Kui SE või SCE on loodud ümberkujundamise teel, tagab kokkulepe, et töötajate kaasamine säilitatakse vähemalt samal tasemel kui selles juriidilises isikus, mis kujundatakse ümber SE-ks või SCE-ks, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut.
(5) Kokkuleppele kirjutavad alla osalevate juriidiliste isikute esindajad ning kokkuleppe poolt hääletanud läbirääkimiste erikomisjoni liikmed. Kokkuleppele lisatakse koosoleku protokoll, kus näidatakse läbirääkimiste erikomisjoni hääletustulemused.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus sõlmitud kokkulepe on tühine. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva jao 3. jaotises sätestatut.
§ 63. Seadusjärgse töötajate esinduskogu asutamine
1) Töötajate esinduskogu asutatakse käesoleva jaotise kohaselt alates SE või SCE Eestis registreerimise kuupäevast, kui:
1) pooled selles kokku lepivad või
2) käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tähtajaks ei ole kokkulepet sõlmitud ja iga osaleva juriidilise isiku pädev organ otsustab jätkata SE või SCE registreerimist ning läbirääkimiste erikomisjon ei ole vastu võtnud § 60 lõikes 1 nimetatud otsust.
§ 64. Töötajate osalemist reguleerivate sätete kohaldamine
(1) Käesoleva jaotise töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse, kui SE asutatakse ümberkujundamise ja ühinemise teel ning valdusäriühingu ja kontrollitava ettevõtja asutamise teel või kui SCE asutatakse mis tahes moel.
(2) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SE või SCE asutamisel ümberkujundamise teel, kui liikmesriigis kehtivaid töötajate nõukogus, haldusnõukogus või juhatuses osalemise reegleid kohaldati SE-ks või SCE-ks ümberkujundatud juriidilise isiku suhtes.
(3) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SE või SCE asutamisel ühinemise teel, kui:
1) enne SE või SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 25% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või
2) enne SE või SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähem kui 25% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust, ja kui läbirääkimiste erikomisjon nii otsustab.
(4) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SE asutamisel valdusäriühingu või kontrollitava ettevõtja asutamise teel, kui:
1) enne SE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 50% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või
2) enne SE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähem kui 50% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust, ja kui läbirääkimiste erikomisjon nii otsustab.
(5) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SCE asutamisel muul moel kui ümberkujundamise või ühinemise teel, kui:
1) enne SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 50% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või
2) enne SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähem kui 50% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust, ja kui läbirääkimiste erikomisjon nii otsustab.
(6) Läbirääkimiste erikomisjon informeerib osalevate juriidiliste isikute pädevaid organeid käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2, lõike 4 punkti 2 ja lõike 5 punkti 2 kohaselt tehtud otsusest.
(7) Kui ühegi osaleva juriidilise isiku suhtes ei kohaldatud enne SE või SCE registreerimist töötajate osalemise sätteid, ei ole SE või SCE kohustatud kehtestama töötajate osalemist reguleerivaid sätteid.
(1) Töötajate esinduskogu koosseisu kuuluvad SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajad, kes valitakse või nimetatakse igas vastavas liikmesriigis selleks ettenähtud korras.
(2) Töötajate esinduskogu liikmed valitakse või nimetatakse vastavalt iga liikmesriigi osalevate juriidiliste isikute ja asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate arvule, eraldades igale liikmesriigile ühe koha selle riigi töötajate arvu kohta, mis moodustab kuni 10% kõikides liikmesriikides asuvate osalevate juriidiliste isikute ja asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate koguarvust.
(3) SE või SCE pädevale organile tehakse teatavaks töötajate esinduskogu koosseis.
(4) Kui osalevate juriidiliste isikute töötajate arv oluliselt muutub või toimuvad muud muudatused osalevate juriidiliste isikute struktuuris ja need muudatused mõjutavad esinduskogu kohtade jaotust ja liikmete arvu, viiakse esinduskogu liikmekohtade jaotus ja arv vastavusse toimunud muudatustega.
(1) Neli aastat pärast töötajate esinduskogu moodustamist selgitab esinduskogu, kas alustada läbirääkimisi käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või jätkata käesoleva jaotise sätete kohaldamist.
(2) Kui võetakse vastu otsus pidada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, on esinduskogul samad õigused ja kohustused nagu läbirääkimiste erikomisjonil vastavalt käesoleva seaduse §-des 55–62 sätestatule. Kui läbirääkimiste lõpupäevaks ei ole kokkulepet sõlmitud, jätkatakse käesoleva jaotise kohaselt esialgse korra kohaldamist.
§ 69¹. Töötajate esinduskogu liikme õigus töövabale ajale koolitusel osalemiseks
Töötajate esinduskogu liikmel on õigus koolitusel osalemiseks saada töövaba aega koos palga säilitamisega, kui koolitus on vajalik esinduskogu liikme ülesannete täitmiseks. Koolituseks võimaldatakse vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega.
§ 70. Töötajate esinduskogu pädevus informeerimisel ja konsulteerimisel
Töötajate esinduskogu pädevus informeerimisel ja konsulteerimisel on piiratud küsimustega, mis puudutavad SE-d või SCE-d ennast ja tema mõnda teise liikmesriigi territooriumil asuvat kontrollitavat ettevõtjat või ettevõtet, või küsimustega, mille puhul ühe liikmesriigi otsuseid tegevad organid ei ole pädevad otsustama.