§ 71. Töötajate esinduskogu korraline informeerimine ja konsulteerimine
(1) Töötajate esinduskogul on õigus informeerimisele ja konsulteerimisele pädeva organi koostatud regulaarselt esitatavate aruannete alusel, mis käsitlevad SE või SCE tegevust ja edasist arengut, ning sellel eesmärgil kohtuda SE või SCE pädeva organiga vähemalt üks kord aastas. Sellest teavitatakse ka kohalikke juhtimise eest vastutavaid isikuid.
(2) SE või SCE pädev organ esitab esinduskogule haldusnõukogu, juhatuse ja nõukogu koosoleku päevakorra ning ärakirjad kõikidest dokumentidest, mis on esitatud aktsionäride või SCE liikmete üldkoosolekule.
(3) Koosolekul käsitletakse eelkõige ettevõtjate ja ettevõtete struktuuri, majanduslikku ja finantsolukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut, tööhõive olukorda ja selle võimalikku arengut, investeeringuid, olulisi töökorralduslikke muudatusi, uute tööviiside ja tootmisprotsesside sisseseadmist, tootmise üleviimist, ettevõtjate ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist ja tegevuse lõpetamist, samuti ettevõtete või nende oluliste osade üleminekut ning töölepingute kollektiivset lõpetamist.
§ 72. Informeerimine ja konsulteerimine erakorraliste asjaolude ilmnemisel
(1) Töötajate esinduskogul on õigus saada teavet töötajate huve olulisel määral mõjutavate asjaolude kohta, eelkõige ettevõtete sulgemise, ümberpaigutamise ja ülemineku ning töölepingute kollektiivse lõpetamise kohta.
(2) Töötajate esinduskogul on õigus taotleda kohtumist SE või SCE pädeva organiga ning SE või SCE iga juhtimistasandi iseseisvat otsustusõigust omavate juhtimise eest vastutavate isikutega, et saada teavet töötajate huve oluliselt puudutavate meetmete kohta ning pidada nendes küsimustes konsultatsioone. Kiireloomulistes asjades on juhtkomisjonil õigus taotleda kohtumist töötajate esinduskogu otsuse alusel.
(3) Kui pädev organ otsustab mitte tegutseda vastavalt esinduskogu arvamusele, on esinduskogul õigus taotleda uut kohtumist SE või SCE pädeva organiga. Uuel kohtumisel üritavad pooled jõuda kokkuleppele.
(4) Juhtkomisjoniga kohtumisest on õigus osa võtta ka nendel esinduskogu liikmetel, kes esindavad töötajaid, keda rakendatavad meetmed otseselt mõjutavad.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta pädeva organi õigusi.
§ 73. Informeerimis- ja konsulteerimiskoosolekute korraldus
(1) Enne kohtumist SE või SCE pädeva organiga on töötajate sellise esinduskogu või juhtkomisjoni liikmetel, mille koosseisu vastavalt käesoleva seaduse § 72 lõikele 4 on vajaduse korral laiendatud, õigus omavahel kohtuda pädeva organi esindajate juuresolekuta.
(2) Esinduskogu või juhtkomisjon võib kasutada enda valitud ekspertide abi.
§ 74. Töötajate esindajate informeerimine koosolekute tulemustest
Töötajate esinduskogu liikmed informeerivad SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajaid informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisust ja tulemustest.
§ 75. Töötajate osalemine Euroopa äriühingus ja Euroopa ühistus
(1) Kui SE või SCE on asutatud ümberkujundamise teel ja enne SE või SCE registreerimist kohaldati liikmesriigi õigusaktide sätteid töötajate osalemisele nõukogus, haldusnõukogus või juhatuses, jätkatakse SE või SCE suhtes töötajate osalemise kõikide sätete kohaldamist. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–6 kohaldatakse töötajate osalemisele, arvestades SE või SCE asutamisest tulenevaid erisusi.
(2) Kui SE või SCE on asutatud muul viisil kui ümberkujundamise teel, on SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajatel või töötajate esinduskogul õigus valida, nimetada, soovitada või tagasi lükata osa SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmetest, arvestades, et liikmete arv vastab osalevate juriidiliste isikute suurimale suhtarvule enne SE või SCE registreerimist.
(3) Kui osalevates juriidilistes isikutes esineb mitu töötajate osalemise vormi, otsustab läbirääkimiste erikomisjon, milline neist vormidest kehtestada SE-s või SCE-s. Läbirääkimiste erikomisjon informeerib osalevate juriidiliste isikute pädevaid organeid käesoleva lõike kohaselt tehtud otsusest.
(4) Töötajate esinduskogu otsustab proportsionaalselt SE või SCE töötajate arvuga igas liikmesriigis nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse kohtade jaotuse eri liikmesriikide töötajaid esindavate liikmete vahel või millisel viisil SE või SCE töötajad võivad nende organite liikmete nimetamisel soovitusi anda või vastuseisu väljendada.
(5) Kui kohtade jaotuse tagajärjel ei ole liikmesriigi töötajatel nõukogus, haldusnõukogus või juhatuses esindajat, määrab töötajate esinduskogu ühe käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt jagatud kohtadest sellele liikmesriigile, eelistades SE või SCE registrijärgse asukoha liikmesriiki. Kui SE või SCE registrijärgse asukoha liikmesriigi esindajale on koht juba eraldatud, määratakse koht liikmesriigile, kus on kõige rohkem töötajaid.
(6) Töötajate esinduskogu või töötajate valitud, nimetatud või soovitatud SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liige on täisliige, kellel on samad õigused ja kohustused nagu aktsionäre või SCE liikmeid esindavatel liikmetel, kaasa arvatud õigus hääletada.
§ 76. Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse Eesti töötajaid esindava liikme valimine
Kui Eestile on eraldatud SE või SCE nõukogus, haldusnõukogus või juhatuses üks või mitu kohta, valitakse töötajaid esindav liige või liikmed käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud korras, arvestades SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikme või liikmete valimise erisusi.
(1) Keelatud on töötajate esinduskogu ja läbirääkimiste erikomisjoni õigusi piirata, sealhulgas takistada ja mõjutada nende moodustamist ning tegevust, samuti informeerimis-, konsulteerimis- ja osalemismenetluse sisseseadmist ning teostamist.
(2) Keelatud on mõjutada ja takistada töötajate esinduskogu liikmete, läbirääkimiste erikomisjoni liikmete ning informeerimis-, konsulteerimis- ja osalemismenetluses osalevate töötajate esindajate tegevust nende õiguste piiramise või eeliste lubamise kaudu.
(1) Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel, töötajate esinduskogu liikmetel, kaasatud ekspertidel ja tõlkidel ning käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punkti 6 kohaselt informeerimis- ja konsulteerimismenetluses osalevatel töötajate esindajatel on keelatud avaldada kolmandatele isikutele või muul viisil käesoleva seaduse vastaselt kasutada neile nende ülesannete täitmisel selgelt konfidentsiaalsena edastatud teavet. Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus jätkub ka pärast nimetatud isikute volituste lõppemist.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud eksperdid ja tõlgid, ei nõustu edastatud teabe konfidentsiaalsusega, on SE või SCE või osaleva juriidilise isiku nõukogu, haldusnõukogu või juhatus kohustatud töötajate esindaja nõudmisel põhjendama teabe konfidentsiaalsust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei laiene töötajate esinduskogu liikme suhtlemisele teiste vastava esinduskogu liikmetega ning SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajatega, kui nendele tuleb käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud kokkuleppe või § 74 kohaselt teatavaks teha informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisu ja tulemused, samuti suhtlemisele tõlkide ja ekspertidega, kes abistavad esinduskogu tema töös.
(4) Sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandiga ei laiene lõikes 1 sätestatud kohustus:
1) läbirääkimiste erikomisjoni liikme suhtlemisele ekspertide ja tõlkidega;
2) töötajate esindajale, kes käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punktis 6 nimetatud kokkuleppe kohaselt suhtleb informeerimis- ja konsulteerimismenetluses tõlkide ja ekspertidega ning Eestis asuva SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajatega, kui neile tuleb § 62 lõike 2 punktis 6 sätestatud kokkuleppe kohaselt teatavaks teha informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisu ja tulemused.
(5) SE või SCE või osaleva juriidilise isiku nõukogu, haldusnõukogu või juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal otsustades sellise iseloomuga teabe avalikustamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada osaleva juriidilise isiku või SE või SCE või tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete tegevust. See õigus ei laiene teabele töötajate arvu kohta. Teabe andmisest keeldumise korral on SE või SCE või osaleva juriidilise isiku nõukogu, haldusnõukogu või juhatus kohustatud esitama objektiivsetele kriteeriumidele tugineva põhjenduse, miks teabe avaldamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada ettevõtja või ettevõtte tegevust.
§ 79. Konfidentsiaalse teabega seotud vaidluse lahendamine kohtus
Käesoleva seaduse § 78 lõikes 2 nimetatud töötajate esindajal on õigus pöörduda edastatud teabe konfidentsiaalsusest ja teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse.
§ 80. Kaasamises osalevate töötajate esindajate tagatised
Eestis töötavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete, töötajate esinduskogu liikmete, informeerimis- ja konsulteerimisülesannete täitmisega seotud töötajate esindajate ning SE või SCE nõukogusse, haldusnõukogusse või juhatusse kuuluvate töötajate esindajate, kes on SE või SCE, tema kontrollitava ettevõtja või ettevõtte või osaleva juriidilise isiku töötajad, tagatiste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatut.
§ 81. Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu väärkasutus
(1) Kui pärast SE või SCE registreerimist tehakse olulisi muudatusi SE-s või SCE-s tema kontrollitava ettevõtjaga või ettevõttega seoses ning võib järeldada, et SE või SCE asutamisel oli eesmärk töötajad kaasamise õigusest ilma jätta või nende õiguste kasutamist piirata, peetakse uued läbirääkimised.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud läbirääkimisi alustatakse töötajate esinduskogu või SE või SCE uute kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate esindajate kirjalikul taotlusel. Läbirääkimiste pidamiseks kohaldatakse SE või SCE asutamisel ettenähtud töötajate kaasamise läbirääkimiste korraldust, arvestades, et:
1) osalevaid juriidilisi isikuid käsitatakse pärast SE või SCE registreerimist vastavalt SE-na või SCE-na ning tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtetena;
2) läbirääkimiste erikomisjoni käsitatakse pärast SE või SCE registreerimist töötajate esinduskoguna;
3) käesoleva seaduse § 64 lõigetes 3–5 sätestatud SE või SCE registreerimisele eelnevat perioodi käsitatakse läbirääkimiste ebaõnnestumisele eelnenud perioodina.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud oluliste muudatuste all mõeldakse muudatusi SE või SCE ning tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete struktuuris, töötajate arvus või registrijärgses asukohas, kui need oleksid käesoleva seaduse § 64 kohaselt põhjustanud käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotise teistsuguse kohaldamise ning kui §-s 64 nimetatud asjaolud oleksid esinenud enne SE või SCE asutamist ja sellel ajal peetud läbirääkimised oleksid ebaõnnestunud.
(4) Kui ei suudeta tõendada vastupidist, eeldatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulised muudatused näitavad kavatsust asutada SE või SCE viisil, mis jätab töötajad ilma kaasamise õigusest või piirab seda õigust juhul, kui olulised muudatused esinevad SE või SCE registreerimisele järgneva aasta jooksul.
(5) Kui SE või SCE asutati eesmärgiga jätta töötajad ilma kaasamise õigusest või seda õigust piirata, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbirääkimiste pidamine piiratud SE või SCE asutamisele järgnevate muudatustega.
§ 82. Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu väärkasutusega seotud vaidluse lahendamine kohtus
(1) Töötajate esinduskogu liikmel ja SE või SCE uute kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate esindajal on õigus pöörduda SE või SCE väärkasutusest tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse läbirääkimiste õiguse tunnustamise nõudega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue aegub ühe aasta jooksul, arvates päevast, millal töötajate esinduskogu liige või SE või SCE uute kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate esindaja sai teada või pidi teada saama oluliste muudatuste esinemisest SE-s või SCE-s.
§ 82¹. Töötajate informeerimine ja nendega konsulteerimine piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral
(1) Äriühingute piiriülesel ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel tuleb tagada töötajate õigus informeerimisele ja nendega konsulteerimisele vastavalt töötajate usaldusisiku seaduses ja käesolevas seaduses sätestatule.
(2) Piiriüleses ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises osalev Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts informeerib töötajaid ja konsulteerib nendega enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti või ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisaruande heakskiitmist, olenevalt mis on varajasem. Töötajate poolt konsulteerimise käigus esitatud arvamustele ja ettepanekutele tuleb anda põhjendatud vastus enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti heakskiitmist osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei piira töötajatele soodsamate sätete kohaldamist.
§ 82². Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingute piiriülese ühinemise korral
(1) Kui Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses ühinemises äriseadustiku § 433¹ lõike 1 tähenduses ühendava äriühinguna, osalevad töötajad ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud õiguste teostamise kaudu. Töötajate äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2–4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3, §-des 50–59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 3, 5 ja 6, §-s 63, § 64 lõikes 1, lõike 3 punktis 1 ning lõigetes 6 ja 7, § 75 lõikes 2 ning §-des 76–80 ja 83–88 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui piiriüleses ühinemises osaleb ühendava ühinguna Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja vähemalt ühe piiriüleses ühinemises osaleva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese ühinemise lepingu projekti avaldamist on võrdne nelja viiendikuga ühineva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele käesoleva seaduse §-le 46 vastav osalusõigus.
(3) Käesoleva seaduse § 64 lõike 3 punktis 1 sätestatud protsendimäära asemel rakendatakse 33 ⅓-list protsendimäära.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise juhul, kui ühes ühinevatest äriühingutest rakendatakse käesoleva seaduse §-le 46 vastavat töötajate osaluse süsteemi, võivad ühingute juhatused otsustada, et ühinemise registrisse kandmisest alates kohaldatakse töötajate ühingu juhtimises osalemise korda vastavalt ühendava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigusele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise juhul võib käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad kahte kolmandikku ühinevate ühingute töötajatest, sealhulgas nende liikmete hääled, kes esindavad töötajaid vähemalt kahes eri lepinguriigis, otsustada mitte alustada läbirääkimisi § 50 tähenduses või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel ühendava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust.
(6) Kui piiriülese ühinemise tulemusel Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab käesoleva seaduse §-st 46 tulenevat töötajate osalemise süsteemi, peab nimetatud äriühing nelja aasta jooksul ühinemise registrisse kandmisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral.
(7) Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele, kas ta otsustab kohaldada käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 sätestatut või alustab läbirääkimisi § 51 lõike 1 alusel moodustatud läbirääkimiste erikomisjonis. Viimasel juhul teavitab äriühing oma töötajaid või nende esindajaid läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel.
§ 82³. Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingu piiriülese jagunemise korral
(1) Kui Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses jagunemises äriseadustiku § 477¹ lõike 1 tähenduses omandava äriühinguna, osalevad töötajad jagunemise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud õiguste teostamise kaudu. Töötajate äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3, §-des 50–51 ja 53–56, § 57 lõikes 1, §-des 58, 59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 4–6, §-s 63 (välja arvatud punktis 2 nimetatud läbirääkimiste erikomisjoni otsuse puudumise nõue) ning §-des 75–88 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui piiriüleses jagunemises osaleb omandava ühinguna Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese jagunemise lepingu avaldamist on võrdne nelja viiendikuga jaguneva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele käesoleva seaduse §-le 46 vastav osalusõigus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese jagunemise juhul võib käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, otsustada mitte alustada läbirääkimisi § 50 tähenduses või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel iga omandava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese jagunemise juhul kohaldatakse enne äriühingu jagunemist kohaldatud töötajate osalust reguleerivat jaguneva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust kuni uute kokkulepitavate töötaja osaluse reeglite kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate reeglite puudumise korral seni, kuni rakendatakse töötajate osaluse reegleid vastavalt käesoleva seaduse § 75 lõikele 1.
(5) Kui piiriüleses jagunemises omandava äriühinguna osalev Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab käesoleva seaduse §-st 46 tulenevat töötajate osalemise süsteemi, peavad nimetatud äriühingud nelja aasta jooksul piiriülese jagunemise registrisse kandmisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral.
(6) Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel.
§ 82⁴. Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingu piiriülese ümberkujundamise korral
(1) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses ümberkujundamises äriseadustiku § 491¹ lõike 1 tähenduses ümberkujundatud ühinguna, osalevad töötajad ümberkujundamise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud õiguste teostamise kaudu. Töötajate äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, artikli 12 lõigetes 2 ja 4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3, §-des 50–51 ja 53–56, § 57 lõikes 1, §-des 58, 59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 4–6, §-s 63 (välja arvatud punktis 2 nimetatud läbirääkimiste erikomisjoni otsuse puudumise nõue) ning §-des 75–88 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena kantakse Eesti äriregistrisse osaühing või aktsiaselts ja ümberkujundatava äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese ümberkujundamise otsuse projekti avaldamist on võrdne nelja viiendikuga ümberkujundatava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele käesoleva seaduse §-le 46 vastav osalusõigus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ümberkujundamise juhul võib käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku ümberkujundatud äriühingu töötajatest, otsustada mitte alustada läbirääkimisi § 50 tähenduses või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel ümberkujundatud äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ümberkujundamise juhul kohaldatakse enne äriühingu ümberkujundamist kohaldatud töötajate osalust reguleerivat ümberkujundatava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust kuni uute kokkulepitavate töötaja osaluse reeglite kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate reeglite puudumise korral seni, kuni alustatakse töötajate osaluse reeglite rakendamist vastavalt käesoleva seaduse § 75 lõikele 1.
(5) Kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab käesoleva seaduse §-st 46 tulenevat töötajate osalemise süsteemi, peab ta nelja aasta jooksul piiriülese ümberkujundamise jõustumisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral.
(6) Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel.
(1) Olenemata üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatuse asukohast või SE või SCE registrijärgsest asukohast, teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.
(2) Kehtetu
(3) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 85. Riikidevahelise informeerimise ja konsulteerimise ning töötajate kaasamise takistamise keelu rikkumine
(1) Riikidevahelise informeerimise, konsulteerimise või töötajate kaasamise takistamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumise eest läbirääkimiste erikomisjoni liikme, Euroopa töönõukogu ja töötajate esinduskogu liikme, informeerimisse ja konsulteerimisse kaasatud eksperdi ja tõlgi ning seaduse § 22 ja § 62 lõike 2 punkti 6 kohaselt informeerimis- ja konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 86. Töötajate arvu ja nende jaotuse kohta teabe esitamise kohustuse rikkumine
(1) Töötajate arvu või nende jaotuse kohta liikmesriikides teabe esitamata jätmise või ebapiisava teavitamise või valeandmete esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 87. Iga-aastase ning erakorralise informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumine
(1) Iga-aastase või erakorralistel asjaoludel toimuva informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise, ebapiisava teavitamise või valeandmete esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse 2. peatükki ei kohaldata üleühenduselisele ettevõtjale või ettevõtjate grupile, kus käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtib kokkulepe, mis hõlmab üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajate informeerimist ja konsulteerimist.
(1¹) Käesoleva seaduse 2. peatükki, välja arvatud käesoleva seaduse § 22¹, ei kohaldata üleühenduselisele ettevõtjale või ettevõtjate grupile, kus:
1) nõukogu direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 254, 30.09.1994, lk 64–72) artikli 13 lõike 1 või nõukogu direktiivi 97/74/EÜ, millega laiendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 10, 16.01.1998, lk 22–23) artikli 3 lõike 1 alusel on sõlmitud kokkulepe, mis hõlmab üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajate informeerimist ja konsulteerimist, või
2) nõukogu direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 254, 30.09.1994, lk 64–72) artikli 6 alusel sõlmitud kokkulepe on alla kirjutatud või läbi vaadatud ajavahemikul 5. juunist 2009 kuni 4. juunini 2011.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 2 nimetatud ettevõtjate suhtes kohaldatakse sätteid, mis kehtisid kokkuleppe allakirjutamise või läbivaatamise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud kokkuleppe lõppemisel võivad pooled kokkulepet pikendada. Kui pooled kokkulepet ei pikenda, kohaldatakse käesolevat seadust.