1) Käesolev seadus sätestab õiguslikud alused:
1) Euroopa töönõukogu asutamiseks või informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi tasandil;
2) töötajate kaasamiseks Euroopa äriühingu (Societas Europaea, edaspidi SE) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, edaspidi SCE) tegevusse;
3) töötajate informeerimiseks, nendega konsulteerimiseks ja nende äriühingu juhtimises osalemiseks äriühingu piirülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral.
1) Käesoleva seaduse eesmärk on edendada töötajate kaasamist, milleks on:
1) töötajate informeerimine ja konsulteerimine üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi tegevusest või
2) töötajate informeerimine, konsulteerimine ja osalemine SE ning SCE tegevuses;
3) töötajate informeerimine, nendega konsulteerimine ja nende äriühingu juhtimises osalemine äriühingu piiriülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral.
1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi põhimõisteid:
1) informeerimine tähendab töötajate esindajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist viisil, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet ettevõtja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjudest töötajatele ning vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks;
2) konsulteerimine tähendab töötajate esindajate ja ettevõtja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil ja viisil, mis võimaldab töötajate esindajatel esitada mõistliku aja jooksul arvamusi konsulteerimise teemaks olevate kavandatavate meetmete kohta, mida ettevõtja võib otsustamisprotsessis arvesse võtta, ning saada ettevõtjalt põhjendatud vastuseid esitatud arvamustele;
3) liikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga liitunud riik.
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmistel juhtudel:
1) üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatus asub Eestis,
2) üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatus ei asu liikmesriigis, kuid vajaduse korral selleks määratud liikmesriikide keskjuhatuse esindaja asub Eestis, või
3) üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatus ei asu liikmesriigis ja keskjuhatuse esindajat liikmesriikides määratud ei ole, kuid mille liikmesriikide võrdluses suurima töötajate arvuga ettevõte või suurima töötajate arvuga kontrollitav ettevõtja asub Eestis.
(2) Kehtetu
(3) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kohaldatakse töötajate arvu kindlaksmääramisel Eestis käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut ning läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu Eesti töötajaid esindavate liikmete valimisel käesoleva seaduse §-des 17 ja 25 sätestatut.
§ 4¹. Informeerimise ja konsulteerimise sisseseadmine
Töötajate kaasamise edendamiseks üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi tasandil asutatakse Euroopa töönõukogu või seatakse sisse muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus. Informeerimis- ja konsulteerimismenetlus tuleb kehtestada ning rakendada viisil, mis tagab informeerimis- ja konsulteerimismenetluse ning üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi otsustusprotsessi tõhususe.
Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat, kellest vähemalt kahes liikmesriigis on kummaski vähemalt 150 töötajat.
1) Üleühenduseline ettevõtjate grupp on ettevõtjate grupp, millel on:
1) liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat;
2) vähemalt kaks gruppi kuuluvat ettevõtjat eri liikmesriikides;
3) vähemalt üks gruppi kuuluv vähemalt 150 töötajaga ettevõtja ühes liikmesriigis ja vähemalt üks gruppi kuuluv vähemalt 150 töötajaga ettevõtja teises liikmesriigis.
Eestis asuva üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuuluva ettevõtja ja üleühenduselise ettevõtja ettevõtete töötajate arvu kindlaksmääramisel võetakse aluseks nende töötajate keskmine arv, kes on ettevõtjaga töösuhtes olnud viimase kahe aasta jooksul, arvates läbirääkimiste alustamisest Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks.
(1) Kontrolliv ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtjate gruppi kuuluv ettevõtja, kes omab ühe või enama ettevõtjate gruppi kuuluva ettevõtja (kontrollitav ettevõtja) üle valitsevat mõju omandi või rahalise osaluse omamise kaudu, lepingu või põhikirja alusel või muul viisil, millega otseselt või kaudselt võib teist ettevõtjat mõjutada.
(2) Kui pole tõendatud vastupidist, eeldatakse ühe ettevõtja valitsevat mõju teise ettevõtja üle, kui ettevõtja otseselt või kaudselt:
1) omab enamikku selle ettevõtja märgitud kapitalist,
2) kontrollib selle ettevõtja emiteeritud kapitaliga seotud häälteenamust või
3) saab nimetada või tagasi kutsuda enamiku selle ettevõtja juhtorgani liikmetest.
(3) Valitseva mõju teostamiseks ei loeta ülesannete täitmist likvideerimismenetluses, maksevõla sissenõudmisel või muudel sellesarnastel juhtudel.
(4) Kui mitu ettevõtjate gruppi kuuluvat ettevõtjat vastavad üheaegselt ühele või enamale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusele, loetakse kontrollivaks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimusele. Kui ükski ettevõtjate gruppi kuuluv ettevõtja ei vasta lõike 2 punktis 3 nimetatud tingimusele, loetakse kontrollivaks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimusele, kui ei suudeta tõendada, et teine ettevõtja omab valitsevat mõju.
(5) Olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta ettevõtjat kontrollivaks teise ettevõtja suhtes, kus ettevõtjal on osalus, kui esimesena nimetatud ettevõtja on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) artikli 3 lõike 5 punktis a või c sätestatud äriühing.
(6) Kontrolliva ettevõtja kindlaksmääramisel kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille kohaselt see ettevõtja tegutseb. Kui ettevõtja ei tegutse liikmesriigi õiguse kohaselt, kohaldatakse kontrolliva ettevõtja kindlaksmääramisel selle liikmesriigi õigust, kus asub selle ettevõtja esindaja või viimase puudumisel ettevõtjate gruppi kuuluva suurima töötajate arvuga ettevõtja juhtorgan.
(7) Kontrolliv ettevõtja ja tema kontrollitavad ettevõtjad moodustavad ettevõtjate grupi.
(1) Keskjuhatus on üleühenduselise ettevõtja juhtorgan või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja juhtorgan.
(2) Juhtkond on üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrollitava ettevõtja juhtorgan või üleühenduselise ettevõtja ettevõtte juhtimise eest vastutav isik või vastutavad isikud vastavalt ettevõtja otsusele, põhikirjale või ühingulepingule.
(1) Keskjuhatus on kohustatud tagama vajalikud tingimused ja meetmed üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks.
(2) Kui üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuulub üks või rohkem üleühenduselist ettevõtjat või üleühenduselist ettevõtjate gruppi, asutatakse Euroopa töönõukogu ainult grupi tasandil, välja arvatud, kui informeerimise ja konsulteerimise kokkuleppega ei ole määratud teisiti.
(3) Kui keskjuhatus ei asu liikmesriigis, määrab keskjuhatus vajaduse korral oma esindaja Eestis, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi. Sellise esindaja puudumisel täidab kohustusi selle liikmesriigi üleühenduselise ettevõtja ettevõtte või üleühenduselise ettevõtjate grupi sellise kontrollitava ettevõtja juhtkond, kus töötab liikmesriikide võrdluses kõige rohkem töötajaid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud esindaja või esindajad või nende puudumisel juhtkond täidavad käesolevast seadusest tulenevaid keskjuhatuse ülesandeid.
Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mis on moodustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kokkuleppele või vastavalt käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotise sätetele eesmärgiga informeerida ja konsulteerida üleühenduselise ettevõtja ja üleühenduselise ettevõtjate grupi töötajaid.
§ 13¹. Euroopa töönõukogu pädevus või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse ulatus
(1) Euroopa töönõukogu pädevus informeerimisel ja konsulteerimisel või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus piirdub riigiüleste küsimustega.
(2) Riigiülesed küsimused puudutavad üleühenduselist ettevõtjat või ettevõtjate gruppi tervikuna või vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat ettevõtet või ettevõtjate gruppi kuuluvat ettevõtjat.
Keskjuhatus ja Euroopa töönõukogu teevad koostööd vastastikuse usalduse alusel, lähtudes nii töötajate kui ettevõtjate huvidest. Sama põhimõtet kohaldatakse ka keskjuhatuse ja töötajate esindajate koostööle informeerimis- ja konsulteerimismenetluse raames.
(1) Keskjuhatus alustab läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjalikul taotlusel. Mitme samaaegse taotluse korral liidetakse esitatud taotlustel märgitud töötajad või töötajate allkirjad.
(2) Töötajatel või nende esindajatel on õigus läbirääkimiste alustamise taotlemise otsustamiseks saada keskjuhatuselt teavet eelkõige töötajate arvu ja nende jaotuse kohta liikmesriikides ettevõtjate ja ettevõtete vahel, samuti saada teavet ettevõtja või ettevõtjate grupi struktuuri kohta.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on töötajatel või nende esindajatel, samuti ettevõtjate gruppi kuuluvatel ettevõtjatel õigus saada ettevõtetelt, ettevõtjatelt ja ettevõtjate gruppi kuuluvatelt ettevõtjatelt teavet, mis on vajalik üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuulumise kontrollimiseks ja keskjuhatuse ülesannete täitja väljaselgitamiseks. Teave hõlmab eelkõige käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavet.
(4) Kui taotlus esitatakse Eestis asuvale üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrollitava ettevõtja või üleühenduselise ettevõtja ettevõtte juhtkonnale, edastab viimane selle viivitamata keskjuhatusele ja teavitab taotluse edastamisest taotluse esitanud töötajaid või nende esindajaid.
(1) Läbirääkimiste erikomisjon on organ, mis moodustatakse eesmärgiga pidada keskjuhatusega läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks.
(2) Kehtetu
(3) Läbirääkimiste erikomisjonis on vähemalt üks töötajate esindaja igast liikmesriigist, kus asub üleühenduseline ettevõtja, tema ettevõte või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliv ettevõtja või kontrollitav ettevõtja.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule jaotatakse töötajate esindajate kohad läbirääkimiste erikomisjonis proportsionaalselt üleühenduselise ettevõtja või üleühenduseliste ettevõtjate grupi töötajate arvuga igas liikmesriigis, eraldades igale liikmesriigile täiendavalt ühe koha sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10%.
(5) Läbirääkimiste erikomisjon ja keskjuhatus võivad kokku leppida, et komisjonis on õigus osaleda ka teiste riikide töötajate esindajatel, määrates nende arvu ning komisjoni töös osalemise staatuse.
§ 17. Läbirääkimiste erikomisjoni Eesti töötajaid esindavate liikmete valimine
(1) Eestis asuva käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ettevõtja või ettevõtte töötajaid esindava läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmed valib töötajate üldkoosolek. Läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmete valimise korra kinnitab töötajate üldkoosolek. Valimise kord peab tagama kõikidele töötajatele võimaluse osaleda valimistel.
(2) Kui Eestis asub mitu käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ettevõtjat või ettevõtet, valib läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmed töötajate esindajatest moodustatud ühisesindus. Ühisesindusse kuulub igast asjaomasest ettevõtjast või ettevõttest kolm töötajate esindajat, kes on valitud töötajate endi hulgast vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmete valimise korrale.
(3) Ühisesinduse kutsub kokku suurima töötajate arvuga ettevõtja või ettevõtte vanuselt vanim töötajate esindaja. Ühisesinduse liikme häälte arv määratakse proportsionaalselt tema poolt esindatava ettevõtja või ettevõtte töötajate arvuga. Ühe ettevõtja või ettevõtte töötajate esindajatel on igaühel sama häälte arv.
(1) Läbirääkimiste erikomisjon annab keskjuhatusele ja asjaomastele Euroopa töötajate ning tööandjate ühingutele viivitamata teada läbirääkimiste alustamisest ja oma liikmetest, näidates nende nimed ja kontaktandmed, samuti ettevõtja või ettevõtte, kelle töötajaid liige esindab. Asjaomaste Euroopa töötajate ja tööandjate ühingute nimekirja avaldab Euroopa Komisjon.
(2) Keskjuhatus edastab saadud teabe üleühenduselise ettevõtja ettevõtete või ettevõtjate gruppi kuuluvate ettevõtjate juhtkondadele.
§ 19. Kokkuleppe sõlmimine läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse vahel
(1) Läbirääkimiste erikomisjon peab keskjuhatusega koostöö ja vastastikuse usalduse alusel läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kirjalikule kokkuleppele, millega määratakse kindlaks Euroopa töönõukogu asutamine või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus.
(2) Keskjuhatus varustab läbirääkimiste erikomisjoni õigeaegselt teabe ja dokumentidega, mida komisjon vajab oma ülesannete täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks korraldab keskjuhatus viivitamata pärast läbirääkimiste erikomisjoni koosseisu selgumist nimetatud komisjoniga asutamiskoosoleku, millest teavitatakse ka juhtkondi.
(4) Läbirääkimiste erikomisjon võib vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et läbirääkimisi ei alustata või lõpetatakse juba alustatud läbirääkimised. Otsus peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kokkuleppe sõlmimise menetluse. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva jao 3. jaotises sätestatut. Läbirääkimiste mittealustamise või lõpetamise otsus vormistatakse kirjalikult koos hääletustulemustega. Otsusele kirjutab alla läbirääkimiste erikomisjoni volitatud liige. Otsuse ärakiri saadetakse keskjuhatusele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse vastuvõtmise järel ei või uut taotlust läbirääkimiste alustamiseks esitada varem kui kahe aasta möödumisel, välja arvatud, kui pooled ei kehtesta lühemat perioodi.
§ 20. Läbirääkimiste erikomisjoni töökorraldus ja kulud
(1) Läbirääkimiste erikomisjon ja keskjuhatus võivad kokkuleppel kehtestada läbirääkimiste reglemendi. Kui reglementi ei kehtestata, võivad läbirääkimiste erikomisjon ja keskjuhatus asutamiskoosoleku alguses kindlaks määrata, kuidas korraldatakse edaspidised läbirääkimised.
(2) Läbirääkimiste erikomisjon võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 nimetatud juhul.
(3) Läbirääkimiste erikomisjon võib valida oma liikmete hulgast esimehe.
(4) Läbirääkimiste erikomisjon võib ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks läbirääkimistele omal valikul kaasata abistavaid eksperte, kes osalevad läbirääkimistel nõuandjatena. Ekspertideks võivad muu hulgas olla ühenduse tasandi ametiühingute esindajad.
(5) Läbirääkimiste erikomisjonil on õigus enne ja pärast kohtumist keskjuhatusega korraldada oma liikmete koosolek, kus keskjuhatuse esindajad ei osale, ning kutsuda sinna omal valikul osalejaid ja kasutada selleks vajalikke kommunikatsioonivahendeid.
(6) Keskjuhatus hüvitab läbirääkimiste erikomisjoni moodustamise ja tööga, sealhulgas keskjuhatusega peetavate läbirääkimistega, kaasnevad mõistlikud kulud, mis võimaldavad läbirääkimiste erikomisjonil oma ülesandeid asjakohaselt ja takistamatult täita. Läbirääkimiste erikomisjoni algatusel eksperdi kaasamise korral hüvitab keskjuhatus vähemalt ühe eksperdi kutsumisega kaasnevad kulud.
(1) Läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse kokkulepe Euroopa töönõukogu asutamise kohta peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused:
1) kokkuleppega hõlmatud üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuuluvad ettevõtjad või üleühenduselise ettevõtja ettevõtted;
2) Euroopa töönõukogu koosseis, liikmete arv, ametiaeg ja kohtade jaotus, mis arvestab võimaluse korral töötajate proportsionaalset esindatust nende tegevusvaldkonna, kategooriate ja soo alusel;
3) Euroopa töönõukogu ülesanded, selle informeerimis- ja konsulteerimiskord;
4) Euroopa töönõukogu informeerimis- ja konsulteerimiskorra kooskõlastamine Eesti töötajate esindusorganitega, arvestades nende pädevust ja tegevusvaldkondi, samuti, et informeerimine ja konsulteerimine peab toimuma asjakohasel tasandil ning hõlmama riigiüleseid küsimusi;
5) Euroopa töönõukogu koosolekute pidamise koht, sagedus ja kestus;
6) vajaduse korral Euroopa töönõukogu juhtkomisjoni koosseis, liikmete nimetamise kord, ülesanded ja töökord;
7) Euroopa töönõukogule eraldatud rahalised ja materiaalsed vahendid;
8) kokkuleppe jõustumise kuupäev, kokkuleppe kestus, kokkuleppe muutmise ja lõppemise kord ning uute läbirääkimiste alustamise kord ja tingimused, sealhulgas juhul, kui toimuvad struktuurimuudatused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kooskõlastamine ei tohi kitsendada riigisiseseid sätteid töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kooskõlastamise puudumisel informeeritakse Euroopa töönõukogu ja Eesti töötajate esindusorganeid ning konsulteeritakse nendega, kui kavandatakse otsuseid, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või lepingulisi suhteid.
§ 22. Informeerimis- ja konsulteerimismenetluse kokkulepe
1) Läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse kokkulepe kehtestada Euroopa töönõukogu asutamise asemel muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus peab olema kirjalikus vormis ja selles peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused:
1) millisel viisil on töötajate esindajatel õigus saada keskjuhatuselt teavet töötajate huve oluliselt mõjutavate riikidevahelise iseloomuga küsimuste kohta ning pidada nende küsimuste üle konsultatsioone;
2) millisel viisil toimuvad töötajate esindajate kohtumised keskjuhatusega, et pidada keskjuhatuse edastatud teabe põhjal ühiseid konsultatsioone.
(1) Kui üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi struktuuri oluliselt muudetakse ja kui kokkuleppes puuduvad sätted uute läbirääkimiste alustamise kohta või kui kahe või enama kokkuleppe sätted on vastuolulised, alustab keskjuhatus läbirääkimisi vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 1.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 16 lõike 4 kohaselt määratud liikmetele kuulub läbirääkimiste erikomisjoni kolm liiget tegutsevast Euroopa töönõukogust või igast tegutsevast Euroopa töönõukogust.
(3) Läbirääkimiste ajal jätkab tegutsev Euroopa töönõukogu oma tegevust kooskõlas Euroopa töönõukogu ja keskjuhatuse vahel sõlmitavate kokkulepetega.
§ 22². Kohalike töötajate esindajate informeerimine
Arvestades käesoleva seaduse §-s 38 sätestatut, informeerib Euroopa töönõukogu või vajaduse korral informeerivad juhtkomisjoni liikmed üleühenduseliste ettevõtjate ettevõtete või ettevõtjate gruppi kuuluvate ettevõtjate töötajate esindajaid, nende puudumisel töötajaid, informeerimise ja konsulteerimise sisust ja tulemustest.
1) Euroopa töönõukogu asutatakse käesoleva jaotise kohaselt, kui:
1) keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon teevad vastava otsuse;
2) keskjuhatus keeldub läbirääkimiste alustamisest kuue kuu jooksul käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamisest arvates või
3) kolme aasta möödumisel taotluse esitamisest ei ole käesoleva seaduse §-s 21 või 22 nimetatud kokkulepet sõlmitud ja läbirääkimiste erikomisjon ei ole vastu võtnud § 19 lõikes 4 nimetatud otsust.
(1) Euroopa töönõukogu koosseisu kuuluvad üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajad, kes valitakse või nimetatakse igas liikmesriigis vastavalt selleks ettenähtud korrale.
(2) Kehtetu
(3) Euroopa töönõukogus on vähemalt üks esindaja igast liikmesriigist, kus asub üleühenduseline ettevõtja, tema ettevõte või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliv ettevõtja või kontrollitav ettevõtja.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule jaotatakse töötajate esindajate kohad Euroopa töönõukogus proportsionaalselt üleühenduselise ettevõtja või üleühenduseliste ettevõtjate grupi töötajate arvuga igas liikmesriigis, eraldades igale liikmesriigile täiendavalt ühe koha sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10%.
§ 26. Euroopa töönõukogu liikmete volituste aeg ja uute liikmete nimetamine
(1) Euroopa töönõukogu liikmete volituste aeg on neli aastat, välja arvatud, kui volitused lõppevad ennetähtaegselt liikme enda algatusel või mõnel muul põhjusel (võimetus oma kohustusi täita, kohustuste täitmisest keeldumine, pikaajaline haigus, käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumine vms).
(2) Iga kahe aasta tagant Euroopa töönõukogu asutamisest arvates kontrollib keskjuhatus, kas töötajate arv liikmesriikides on oluliselt muutunud ja kas on vajalik teha muudatusi Euroopa töönõukogu koosseisus, et see vastaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud Euroopa töönõukogu koosseisule. Keskjuhatus informeerib Euroopa töönõukogu saadud tulemustest.
(3) Kui Euroopa töönõukogu koosseisu on vaja muuta, kutsub Euroopa töönõukogu pädevaid organeid valima või nimetama uusi liikmeid nendest liikmesriikidest, kus eelneva perioodiga võrreldes on vajalik töötajate esindajate arvu muutmine. Uute liikmete nimetamine lõpetab eelmiste liikmete volitused.
(1) Neli aastat pärast Euroopa töönõukogu asutamist selgitab Euroopa töönõukogu, kas alustada keskjuhatusega läbirääkimisi käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või jätkata käesoleva jaotise sätete kohaldamist.
(2) Kui Euroopa töönõukogu otsustab alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, on tal samad õigused ja kohustused nagu läbirääkimiste erikomisjonil.
(1) Euroopa töönõukogu või läbirääkimiste erikomisjon annab keskjuhatusele viivitamata teada töönõukogu liikmetest, näidates nende nimed ja kontaktandmed, samuti ettevõtja või ettevõtte, mida liige esindab.
(2) Keskjuhatus edastab saadud teabe üleühenduselise ettevõtja ettevõtete või ettevõtjate gruppi kuuluvate ettevõtjate juhtkondadele.
Keskjuhatus korraldab kohe pärast Euroopa töönõukogu koosseisu selgumist asutamiskoosoleku, kus Euroopa töönõukogu võtab vastu oma töökorra ning valib liikmete hulgast esimehe ja vajaduse korral tema asendaja.
(1) Euroopa töönõukogu valib oma liikmete hulgast kuni viieliikmelise juhtkomisjoni, kes juhib Euroopa töönõukogu igapäevast tegevust. Juhtkomisjoni tegevuseks peavad olema loodud vajalikud tingimused.
(2) Juhtkomisjoni kuuluvad Euroopa töönõukogu esimees, samuti kuni neli valitud liiget, kes esindavad ettevõtjaid või ettevõtteid eri liikmesriikidest.
(3) Juhtkomisjon võtab vastu töökorra.
(4) Kui juhtkomisjoni ei moodustata, juhib Euroopa töönõukogu igapäevast tegevust Euroopa töönõukogu esimees või töönõukogu määratud muu liige.
(1) Euroopa töönõukogul on õigus keskjuhatuselt saadud informatsioonile tuginedes pidada koosolekuid.
(2) Euroopa töönõukogu võib kaasata abistavaid eksperte.
(3) Euroopa töönõukogu võtab otsused vastu lihthäälteenamusega.
(4) Enne keskjuhatusega kohtumist on Euroopa töönõukogu liikmetel, mille koosseisu on vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 3 vajaduse korral laiendatud, õigus omavahel kohtuda keskjuhatuse ja juhtkonna esindajate juuresolekuta.
(5) Euroopa töönõukogu koosolekud on kinnised.
(6) Juhtkomisjoni olemasolu korral laienevad käesolevas paragrahvis nimetatud õigused ka juhtkomisjonile.
§ 32. Euroopa töönõukogu tegevuse kulude hüvitamine
1) Keskjuhatus hüvitab Euroopa töönõukogu ja juhtkomisjoni tegevusega seotud mõistlikud kulud, mis võimaldavad töönõukogul ja juhtkomisjonil oma ülesandeid asjakohaselt ja takistamatult täita. Keskjuhatus hüvitab eelkõige järgmised kulud:
1) koosolekute korraldamisega seotud kulud;
2) tõlketeenuste osutamisega seotud kulud;
3) liikmete sõidu- ja majutuskulud;
4) vähemalt ühe eksperdi kutsumisega kaasnevad kulud.
§ 33. Euroopa töönõukogu pädevus informeerimisel ja konsulteerimisel
(1) Euroopa töönõukogul on õigus informeerida ja konsulteerida, arvestades käesoleva seaduse §-s 13¹ sätestatut.
(2) Kui keskjuhatus ei asu liikmesriigis, piirdub Euroopa töönõukogu pädevus küsimustega, mis puudutavad kõiki liikmesriikides asuvaid ettevõtteid või ettevõtjate gruppi kuuluvaid ettevõtjaid või vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat üleühenduselist ettevõtet või ettevõtjate gruppi kuuluvat ettevõtjat.
§ 34. Iga-aastane informeerimine ja konsulteerimine
(1) Euroopa töönõukogul on õigus kohtuda keskjuhatusega vähemalt üks kord aastas, et saada keskjuhatuselt teavet ja konsulteerida keskjuhatusega viimase esitatud aruande põhjal üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi arengu ja tulevikuväljavaadete kohta.
(2) Koosolekul käsitletakse tegevuse arengu ja tulevikuväljavaadete raames eelkõige järgmisi küsimusi:
1) ettevõtja struktuur, majanduslik ja finantsolukord;
2) äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikud arengud;
3) tööhõive olukord ja selle võimalikud arengud;
4) investeeringud;
5) olulised muudatused töökorralduses;
6) uute tööviiside või tootmisprotsesside sisseviimine;
7) tootmise üleviimine;
8) ettevõtjate või nende osade ühinemised, sulgemised või tootmise vähendamised;
9) kollektiivsed koondamised.
§ 35. Informeerimine ja konsulteerimine erakorraliste asjaolude ilmnemisel
(1) Juhtkomisjonil on õigus saada õigeaegselt informatsiooni töötajate huve olulisel määral mõjutavate asjaolude või otsuste kohta, eelkõige ettevõtjate või ettevõtete ümberpaigutamise ja sulgemise või kollektiivsete koondamiste kohta.
(2) Juhtkomisjonil on õigus taotleda kohtumist keskjuhatuse või juhtkonnaga või üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi juhtimistasandi iseseisvat otsustamisõigust omava muu isiku või isikutega ning saada informatsiooni ja konsultatsiooni.
(3) Euroopa töönõukogu liikmed, kelle on valinud üleühenduseliste ettevõtjate või ettevõtete töötajad, keda kõnealused asjaolud või otsused otseselt mõjutavad, võivad koos juhtkomisjoniga koosolekutest osa võtta.
(4) Kohtumine informeerimise ja konsulteerimise eesmärgil toimub keskjuhatuse või juhtkonna või üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi muu asjakohase isiku või isikute koostatud kirjaliku aruande alusel kohe pärast aruande valmimist. Juhtkomisjonil on õigus esitada koosoleku lõpus või mõistliku aja jooksul koosoleku lõppemisest arvates arvamus aruande kohta.
(5) Juhtkomisjoni puudumisel teostab käesolevas paragrahvis sätestatud õigusi Euroopa töönõukogu.
§ 36. Kohalike töötajate esindajate informeerimine
Kohalike töötajate esindajaid informeeritakse käesoleva alljaotise sätete kohase informeerimise ja konsulteerimise sisust ja tulemustest vastavalt käesoleva seaduse §-s 22² sätestatule.