(1) Määruses sätestatakse kinnipeetavate, vahistatute ja arestialuste üle järelevalve korraldus, läbiotsimise ning erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamise, käitlemise ja üleandmise kord, samuti vanglateenistuse ametnikule teenistusrelva kandmise õiguse andmise kord.
(2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule ja arestialusele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Arestialuse kohta sätestatut kohaldatakse ka vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ning vahistatu kohta sätestatut vangistusseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud isikute suhtes käesolevas määruses sätestatud erisustega.
Järelevalvetoimingud vanglas on: 1 1) Järelevalvetoimingud vanglas on:
1) isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine;
2) vangla piirde ja territooriumi visuaalne või elektrooniline jälgimine;
3) isikute ja sõidukite vangla territooriumile sisenemise ja sealt väljumise seaduslikkuse kontrollimine ja registreerimine;
4) isikute ja transpordivahendite vanglasisene saatmine;
5) kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ja arvu kontroll vangla kõigil objektidel;
6) vangla territooriumi ja ruumide, vanglasse sisenevate ja sealt väljuvate transpordivahendite ja isikute, kinnipeetavate ja nende asjade läbiotsimine;
7) kõigi vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamine;
8) muud toimingud „Vangistusseaduse” ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks.
(1) Vanglat ümbritseb piire, mis koosneb järgmistest osadest:
1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse hoiatustahvlitega põhipiire;
2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel;
3) välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”.
(2) Vangla arhitektuurilisest eripärast tulenevalt võib piire erineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud piirdest.
(3) Piirdel asub pääsla, mille kaudu vanglasse sisenetakse ja vanglast väljutakse.
(4) Vangla julgeoleku tagamiseks võib piirdele rajada lisarajatisi.
(1) Pääsla on ruum või selle mõtteline osa, mille kaudu isikud ja transpordivahendid vanglasse sisenevad ja vanglast väljuvad.
(2) Pääsla koosneb sõidukite liikumiseks ettenähtud osast, isikute liikumiseks ettenähtud osast ja pääslas töötavate ametnike tööruumidest.
(3) Pääsla tööruumidesse sisenetakse pääslas töötava vanglateenistuja loal või vangla direktori kinnitatud nimekirja alusel. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(4) Teenistuslikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus siseneda pääsla tööruumidesse igal ajal ja ta ei vaja selleks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute luba.
(5) Pääsla läbimise täpsema korra kehtestab vangla direktor käskkirjaga.
(1) Peavalvekeskus on ruum, kuhu on koondatud kõigi valve- ja isikukaitsesüsteemide (edaspidi valvesüsteemid) häire-, jälgimis- ja juhtseadmed.
(2) Valvesüsteemide keskseadmed, serverid ja salvestusseadmed paigutatakse eraldi ruumi, mis võimaluse korral paikneb peavalvekeskuse vahetus läheduses.
(3) Peavalvekeskusesse sisenetakse peaspetsialisti–korrapidaja (edaspidi korrapidaja) või inspektori–korrapidaja abi (edaspidi korrapidaja abi) loal või vangla direktori kinnitatud nimekirja alusel.
(4) Teenistuslikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus siseneda peavalvekeskusesse igal ajal ja ta ei vaja selleks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute luba.
(5) Peavalvekeskuses peab alati viibima vähemalt üks vanglateenistuse ametnik.
(6) Peavalvekeskuses on korrapidaja ja korrapidaja abi ning vajadusel teiste vanglateenistuse ametnike tööruumid.
(1) Valvepiirkond on järelevalve teostamiseks määratud territoorium, hoone, rajatis või nende osad.
(2) Vangla territoorium jaguneb valvepiirkondadeks. Valvepiirkonnad jagunevad sise- ja välisvalvepiirkondadeks.
(1) Valvepiirkonnas teostab järelevalvet vangla valvemeeskond. Vangla valvemeeskond jaguneb toimkondadeks, kes täidavad ülesandeid vahetuste kaupa.
(2) Toimkonna koosseisus on korrapidaja, korrapidaja abi, teised peavalvekeskuses töötavad ametnikud, pääslas töötavad ametnikud, valvepiirkonnas järelevalvet teostavad ametnikud, vanglavälise ja vanglasisese saatmisega tegelevad ametnikud ja muud ametnikud. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(3) Valvepiirkonnas järelevalvet teostav toimkonna liige võib valvepiirkonnast lahkuda üksnes vahetu juhi loal.
Korrapidaja või korrapidaja abi teeb toimkonna ettevalmistamiseks järgmised toimingud: 1 1) Korrapidaja või korrapidaja abi teeb toimkonna ettevalmistamiseks järgmised toimingud:
1) koostab valveplaani esimese osa;
2) kontrollib toimkonna liikmete kohalolekut ja teenistuskõlblikkust ning vajaduse korral asendab liikmed;
3) määrab toimkonna liikmete valvepiirkonnad ja ülesanded;
4) teavitab toimkonna liikmeid eelmiste vahetuste ajal toimunud erakorralistest sündmustest ja muudest vangla julgeoleku seisukohast olulistest asjaoludest.
(1) Valveplaani koostab korrapidaja või korrapidaja abi valveplaani vormi alusel. Valveplaan koosneb kahest osast ja see koostatakse toimkonna vahetuse kohta.
(2) Valveplaani vormi kinnitab vangla direktor. Valveplaani vormil märgitakse valvepiirkondade kirjeldus, toimkonna liikmete arv ja jaotus valvepiirkondade vahel, toimkonna liikmete teenistusrelvade, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite kandmise vajadus ning väljad käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmete sisestamiseks.
(3) Valveplaani esimene osa koostatakse enne toimkonna vahetuse algust. Valveplaani teine osa koostatakse toimkonna vahetuse jooksul või viivitamata pärast vahetuse lõppu.
(4) Vangla direktor või tema määratud ametnik kinnitab valveplaani esimese osa enne vahetuse algust. Vangla direktor või tema määratud ametnik tutvub valveplaani teise osaga esimesel võimalusel. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(5) Valveplaani esimesse ossa märgitakse:
1) toimkonna vahetuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
2) toimkonna liikmete nimed ja kantavad teenistusrelvad, erivahendid, ohjeldusmeetmed ja muud töövahendid;
3) vanglavälise saatmise andmed, sealhulgas saatja nimi, kinnipeetava nimi ning saatmise sihtkoht, kuupäev ja ajavahemik;
4) toimkonna liikmetele antavad juhised;
5) toimkonna liikmete vahetumise sagedus ja graafik toimkonna vahetuse jooksul, kui see on vajalik;
6) teave ajutise valvepiirkonna kohta, kui see on vajalik;
7) valvepiirkondadest peavalvekeskusesse teabe edastamise ajad, kui see on vajalik;
8) selle vanglaametniku ees- ja perekonnanimi, kellele kohaldatakse valveaega, tema ülesanded ja kohustused, vanglasse kohalejõudmise aeg ja kontakttelefon.
(6) Valveplaani teise ossa märgitakse:
1) toimkonna vahetuse ajal toimunud sündmuste ja nende lahendamise kirjeldus;
2) kõrvalekaldumised valveplaani esimesest osast;
3) korrapidaja või korrapidaja abi poolt valvepiirkondade kontrollimise ajad ja tulemused;
4) kinnipeetavate arv toimkonna vahetuse alguses, kinnipeetavate liikumine vahetuse jooksul vanglasse ja vanglast välja ning kinnipeetavate arv vahetuse lõpus;
5) peavalvekeskuses toimkondade vahetumisel üleantavate teenistusrelvade, ohjeldusmeetmete, erivahendite ja muude töövahendite nimekiri;
5¹) alaliselt valvepiirkonnas asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia väljastamine toimkonna liikmele ja nende tagastamine, kui märkida ei ole võimalik elektrooniliselt;
6) vahetuse üleandmisel vastuvõtmisel fikseeritud puudused;
7) kinnitus vahetuse üleandmise ja vastuvõtmise kohta.
(7) Valveplaani säilitatakse seitse aastat.
§ 12. Toimkonna liikme kohustused järelevalvet teostades
(1) Valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme olulisemad ülesanded on:
1) jälgida oma valvepiirkonda;
2) rakendada abinõusid õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks;
3) teavitada valveplaanis ettenähtud aegadel korrapidajat või korrapidaja abi olukorrast valvepiirkonnas;
4) teavitada korrapidajat või korrapidaja abi viivitamata erakorralisest sündmusest ja muudest kohest sekkumist nõudvatest sündmustest;
5) teha ringkäik sisevalvepiirkonnas üldjuhul vähemalt kord tunnis. Kui ametnik ei ole hõivatud muude tööülesannetega ja valveruumis või valvepostil viibib teine samasse valvepiirkonda määratud toimkonna liige, siis teeb ametnik sisevalvepiirkonnas ringkäiku;
6) teha ringkäike välisvalvepiirkonnas, kusjuures ringkäik tuleb teha vähemalt iga kahe tunni järel. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(2) Sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollitakse kambris või toas toimuvat visuaalselt läbi uksesilma või vaateava. Kui uksesilmast või vaateavast ei ole võimalik kambris või toas toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või uks.
(2¹) Öörahu ajal kontrollitakse vähemalt kord tunnis lukustatud kambri režiimile paigutatud kinnipeetava, kartserikaristust kandva kinnipeetava ja suitsiidiriskiga kinnipeetava kambris või toas toimuvat. Muude kinnipeetavate kambris või toas toimuvat kontrollitakse öörahu ajal vajaduse korral, kui see on vajalik julgeoleku või ohutuse tagamiseks.
(3) Vangla direktor võib põhjendatud kirjaliku otsusega kindlaksmääratud ajaperioodiks ja Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri eelneval kooskõlastusel muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud sisevalvepiirkonnas tehtavate ringkäikude sagedust ja lõikes 2 sätestatud kontrolli läbiviimise korda eeldusel, et see ei ohusta vangla julgeolekut.
Vanglaametnik asub kohe tõrjuma vahetut ohtu vanglateenistuse ametniku või muu isiku elule ja tervisele. Vahetust ohust teavitatakse viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Kui teavitamisest tulenev viivitus võib seada inimese elu ja tervise suuremasse ohtu, teavitatakse korrapidajat või korrapidaja abi vahejuhtumist esimesel võimalusel.
(1) Vahetust lõpetav toimkonna liige annab valvepiirkonna üle vahetust alustavale toimkonna liikmele.
(2) Enne valvepiirkonna üleandmist või valvepiirkonda üle andes:
1) viiakse läbi kinnipeetavate loendus, kui üleantavas valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad;
2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate kambrite ja muude ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda;
3) kontrollitakse üleantavate teenistusrelvade, erivahendite, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite olemasolu ja seisukorda.
(3) Kinnipeetavate loenduse käigus kontrollitakse kambrites paiknevate kinnipeetavate arvu ja isikut ning kinnipeetavate terviseseisundit.
(4) Vahetust alustav toimkonna liige kannab korrapidajale või korrapidaja abile ette loenduse tulemusest, valvepiirkonna olukorrast, avastatud puudustest ja valvepiirkonna vastuvõtmisest. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatust lähtutakse ka juhul, kui valvepiirkond antakse üle toimkonna vahetuse ajal.
(6)
§ 15. Valvepiirkonna üleandmine tulirelva kandva toimkonna liikme poolt
(1) Tulirelva kandev toimkonna liige peab valvepiirkonna üleandmisel lisaks §-s 14 sätestatule veenduma enne, kui lubab valvepiirkonda vastu võtma saabunud ametniku valvepostile või valveposti vahetusse lähedusse või valveruumi, et kõnealune ametnik vastab valveplaanile.
(2) Valvepiirkonna üleandmine toimub valveruumis või valvepostil.
(1) Vahetust lõpetav korrapidaja või korrapidaja abi annab peavalvekeskuse üle vahetust alustavale korrapidajale või korrapidaja abile.
(2) Vahetust vastu võttev korrapidaja või korrapidaja abi kontrollib üleantavate teenistusrelvade, erivahendite, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite olemasolu ja seisukorda.
(3) Vahetust vastu võttev korrapidaja abi teatab avastatud puudustest oma vahetuse korrapidajale.
(1) Isik võetakse vanglasse vastu „Vangistusseaduse” „§-s 13, § 85¹ lõikes 1 või 2 või §-s 89 sätestatud dokumentide alusel.
(2) Vanglast vabastamisel või tingimisi enne tähtaega vabastamisel läbib kinnipeetav pääsla vabastamisõiendi või isikut tõendava dokumendi ja kohtuotsuse või kohtumääruse alusel.
(2¹) Kuni 48 tunniks kinni peetav isik, kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu, sundtoomisele allutatud isik ja kainenema toimetatud isik läbivad vanglast vabastamisel pääsla isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamise akti ja kinnipidamise või kainenema toimetamise protokolli alusel.
(3) Lühiajalise väljasõidu ja „Vangistusseaduse” §-s 22 sätestatud soodustuste kohaldamisel läbib kinnipeetav pääsla väljasõidutunnistuse alusel.
(4) Lühiajalise väljaviimise korral, teise vanglasse või sama vangla avavanglaosakonda, tervishoiuteenuse osutaja juurde, uurimisasutusse, kohtusse või muul juhul vanglast väljapoole saadetav kinnipeetav läbib pääsla uurimisasutuse, kohtu või prokuratuuri kutse või vangla direktori või tema määratud ametniku kirjaliku korralduse alusel. Vangla direktori või tema määratud ametniku äraolekul võib erakorralise ja edasilükkamatu saateülesande täitmiseks anda korralduse kõrgeim vanglas viibiv vanglaametnik.
(5) Ositi määratud karistuse kandmise korral läbib kinnipeetav pääsla kohtuotsuse ja isikut tõendava dokumendi alusel.
(1) Isik siseneb vanglasse järgmiste dokumentide alusel:
1) töötõend või liikmetunnistus (edaspidi koos töötõend);
2) pikaajaline sissepääsuluba;
3) lühiajaline sissepääsuluba koos isikut tõendava dokumendiga.
(1¹) Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse kuuluv teenistuja või töötaja ja struktuuriüksuses õppiv isik siseneb vanglasse isikut tõendava dokumendi alusel. Üldjuhul registreerib siseneja oma vanglasse sisenemise õiguse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu e-teenuste keskkonnas.
(2) Töötõendi alusel on lubatud vanglasse siseneda järgmistel isikutel:
1) vanglateenistuja;
2) Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik ja töötaja;
3) kohtunik;
4) prokurör;
5) Eesti Advokatuuri liige;
6) politseiametnik;
6¹) abipolitseinik;
7) päästeametnik;
7¹) vabatahtlik päästja;
8) Maksu- ja Tolliameti ametnik;
9) notar;
10) Õiguskantsleri Kantselei teenistuja;
11) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja;
12) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse töötaja;
13) menetlustoimingul osalev prokuratuuri või Politsei- ja Piirivalveameti tõlk.
(3) Pikaajalise sissepääsuloa annab Justiits- ja Digiministeerium, vangla direktor või tema määratud ametnik.
(4) Lühiajalise sissepääsuloa annab vangla direktor või tema määratud ametnik.
(5) Kinnipeetavaga lühiajalisele või pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isik siseneb vanglasse, kui taotletud kokkusaamine on kantud kokkusaamiste graafikusse, isikut tõendava dokumendi alusel. Kuni 8-aastase lapse isikut võib tõendada sünnitõendiga, kui lapsel puudub foto või näokujutisega isikut tõendav dokument.
§ 20. Vanglasse sisenemine ja isikule saatja määramine
(1) Vanglasse sisenemisel tuvastatakse siseneja isik töötõendi, pikaajalise sissepääsuloa või isikut tõendava dokumendi alusel.
(2) Vanglasse ei lubata siseneda isikul, kellel esinevad alkohoolsete või narkootiliste ainete tarvitamise tunnused.
(3) Isiku vanglasse sisenemine registreeritakse ja sisenemise aluseks olev dokument võetakse vanglas viibimise ajaks hoiule. Politseiametnik, vanglasse menetlustoiminguid tegema tulnud ametnik ja Eesti Advokatuuri liige jätavad sisenemisel hoiule kas isikut tõendava dokumendi või töötõendi. Dokumenti ei pea hoiule võtma, kui tehniline lahendus võimaldab isiku vanglasse sisenemise registreerida selleks kohandatud süsteemis.
(3¹) Kinnipeetavat saatev Kaitsepolitseiameti ametnik või muu isik, kelle ametikoht on riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt, ei pea jätma vanglas viibimise ajaks hoiule lõikes 3 nimetatud sisenemise aluseks olevat dokumenti.
(4) Sisenejale väljastatakse pääslas külastajakaart. Isikule, kes töötab või täidab alaliselt tööülesandeid selles vanglas, ja vanglateenistujale ei pea väljastama külastajakaarti.
(5) Külastajakaardi saanud isik on kohustatud kandma seda nähtaval kohal kogu vanglas viibimise aja. Külastajakaart tagastatakse vanglast väljumisel. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(5¹) Vanglateenistuja võib siseneda vanglasse läbi automatiseeritud pääsla. Vangla direktor võib kehtestada nimekirja samas vanglas töötavatest või alaliselt tööülesandeid täitvatest isikutest, kes võivad läbida automatiseeritud pääslat. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(6) Sisenejale, kes ei tööta selles vanglas, määratakse vanglas viibimise ajaks saatja. Vangla direktori või tema määratud ametniku loal ei pea isiku nõusolekul saatjat määrama käesoleva määruse § 19 lõikes 2 nimetatud ja muule vanglas töötavale või alaliselt tööülesandeid täitvale isikule ega Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži õppejõule, kui sihtkoht on isikule teada. Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik ja vanglateenistuja võib liikuda saatjata, kui ta on selleks soovi avaldanud.
§ 21. Vanglasse sisenemisel kaasa võtta lubatud asjad
(1) Vanglasse siseneval isikul ei ole lubatud kaasa võtta kinnipeetavale vanglas keelatud esemeid ja aineid ning ebaotstarbekaid, suuremõõtmelisi või vangla julgeolekut ohustavaid asju, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vangla direktor võib kehtestada nimekirja esemetest ja ainetest, mida seoses töö- või teenistusülesannete täitmisega vanglasse siseneval isikul on lubatud kaasa võtta.
(3) Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikul, relvastatud üksuse ülemal, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötaval nõunikul ja vangla direktoril ning seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks Õiguskantsleri Kantselei teenistujal on õigus vanglasse kaasa võtta tehniline vahend ning seda vangla territooriumil kasutada.
(4) Avalikul teenistujal ja vanglas töötaval või alaliselt tööülesandeid täitval muul isikul ning käesoleva määruse § 19 lõike 2 punktides 11 ja 12 nimetatud isikutel on õigus vanglasse kaasa võtta tehniline vahend ning seda vangla territooriumil kasutada vangla direktori või tema määratud isiku kirjalikul loal.
(5) Kohtunikul ja prokuröril on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, politseiametnikul ning Maksu- ja Tolliameti ametnikul tõendite kogumiseks ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamiseks õigus võtta vanglasse kaasa tehniline vahend ja seda vangla territooriumil kasutada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetamata isikul on õigus vanglasse kaasa võtta salvestusseade, kaasaskantav arvuti ja digitaalne andmekandja ning neid vangla territooriumil kasutada vangla direktori või tema määratud ametniku loal.
(7) Muid tehnilisi vahendeid võivad lõigetes 3–5 nimetamata isikud võtta vanglasse kaasa vangla direktori või tema määratud ametniku loal.
(1) Teenistusülesannete täitmiseks tulirelvaga vanglasse sisenemise loa vanglateenistuse ametnikule ja muu asutuse ametnikule annab vangla direktor. Erakorralise sündmuse lahendamise ajal vanglas annab tulirelvaga vanglasse sisenemise loa erakorralise sündmuse lahendamise juht. Tulirelvaga vanglasse sisenemise luba vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel.
(2) Õppuse või väljaõppe läbiviimiseks on vanglateenistuse kaasatud muul ametnikul õigus siseneda vanglasse tulirelvaga, kui vangla direktor või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna vanglatöö korraldamise talituse määratud ametnik on selleks eelnevalt andnud loa taasesitamist võimaldavas vormis. Kui loa annab Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik, esitab õppuse korraldaja loa vangla direktorile või tema määratud ametnikule vanglasse sisenemisel.
(3) Muu asutuse tulirelva ja laskemoona ohutuse eest vangla territooriumil vastutab lisaks selle kandjale õppuse või väljaõppe korraldaja.
(4) Muu asutuse ametnik võib vanglas teenistusülesandeid täites siseneda vangla territooriumile talle teenistusülesannete täitmiseks väljastatud külm-, gaasi- või elektrišokirelvaga, kui see on vangla direktori või tema määratud vanglateenistuse ametnikuga eelnevalt kooskõlastatud taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 22¹. Isikliku ja teenistuse tulirelva ning laskemoona ajutine hoiule võtmine
(1) Kui käesoleva määruse §-s 22 nimetatud isikul ei ole vaja vanglasse relvaga siseneda, võib ta teenistusülesande täitmiseks kasutatava tulirelva ja laskemoona anda hoiule selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas.
(2) Vangla direktori või tema määratud ametniku loal võib vanglateenistuja, kellel on kehtiv relvaluba, isikliku tulirelva ja laskemoona tööle tulles hoiule anda selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isiku tulirelva ega laskemoona vanglas hoiule ei võeta.
(4) Enne tulirelva pääslasse ajutiselt hoiule andmist kontrollib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik selleks vangla poolt ettenähtud kohas hoiule antava tulirelva ohutust, sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse. Seejärel paigutab ta tulirelva ja eraldatud salves paikneva laskemoona pääslas töötava vanglaametniku antud lukustatavasse laekasse ning lukustab selle. Lukustatud laeka annab ta pääslas töötavale vanglaametnikule, kes paigutab laeka selleks ettenähtud relvakappi. Relva hoiule andja tagab, et laeka võtit ei saaks kasutada muu isik.
(5) Isikliku ja teenistuse tulirelva ning laskemoona ajutine hoiule võtmine ja tagastamine registreeritakse. Relva vastu võttev või tagastav vanglaametnik kannab arvestusdokumenti:
1) relva liigi;
2) relva hoiule andnud ametniku ees- ja perekonnanime;
3) selle laeka või relvakapi numbri, kuhu relv hoiule pandi;
4) hoiule võtmise ja tagastamise kuupäeva ning kellaajad.
(6) Kinnipeetavat saatev politseiametnik või vanglateenistuja paneb tulirelva autolüüsis asuvasse relvakappi, olles eelnevalt kontrollinud tulirelva ohutust lõikes 4 kirjeldatud viisil, lukustab kapi ja võtab võtme kaasa. Relva hoiule panija tagab, et kapi võtit ei saaks kasutada muu isik.
(7) Lõikes 6 nimetatud isik registreerib tulirelva kappi hoiule paneku ja kannab selleks vastavasse arvestusdokumenti:
1) relva numbri;
2) oma ees- ja perekonnanime ning asutuse;
3) relvakapi numbri, kuhu relv hoiule pandi;
4) hoiule panemise ja äravõtmise kuupäeva ning kellaajad;
5) allkirja andmete õigsuse kinnitamiseks.
(8) Käesoleva määruse § 20 lõikes 3¹ nimetatud isikute kohta kantakse arvestusdokumenti töötõendi number ja lõike 5 punktides 1, 3 ja 4 või lõike 7 punktides 1 ja 3–5 nimetatud andmed.
§ 23. Vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise registreerimine
(1) Vanglasse siseneva ja vanglast väljuva isiku kohta registreeritakse temaga kaasas oleva tehnilise vahendi andmed. Tehnilise vahendi andmeid ei ole vaja registreerida, kui on tegemist vanglale kuuluva varaga.
(2) Kui vanglasse sisenev või vanglast väljuv isik ei tööta või ei täida alaliselt tööülesandeid selles vanglas või ei ole vanglateenistuja, registreeritakse tema: RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
1) ees- ja perekonnanimi;
2) ametiasutuse nimetus tööalase külastuse korral;
3) saabumise põhjus;
4) vanglasse sisenemise aluseks oleva dokumendi number;
5) vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise kuupäev ning kellaaeg;
6) kaasas oleva tehnikavahendi andmed vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel.
(2¹) Vanglateenistuja või samas vanglas töötava või alaliselt tööülesandeid täitva isiku sisenemisel vanglasse registreeritakse tema kohta lõike 2 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud andmed, arvestades lõikes 1 toodud erisust. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(2²) Käesoleva määruse § 20 lõikes 3¹ nimetatud isik siseneb vanglasse töötõendi alusel ning tema kohta registreeritakse lõike 2 punktides 2–6 nimetatud andmed.
(3) Andmeid vanglasse sisenevate isikute kohta säilitatakse kolm aastat.
(1) Isiku vanglast väljumine registreeritakse. Kui isikule väljastati külastajakaart, võetakse see tagasi ning tagastatakse hoiule võetud dokument. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(2) Kui isik sisenes vanglasse tehnilise vahendi või relvaga, siis vanglast väljumisel registreeritakse selle olemasolu. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
§ 25. Relvastatud üksuse vanglasse sisenemine, vanglas viibimine ja vanglast väljumine
(1) Relvastatud üksus siseneb vanglasse asekantsleri kirjaliku korralduse alusel.
(2) Relvastatud üksuse liige võib relvaga siseneda vanglasse üksuse ülesande täitmiseks.
(3) Relvastatud üksus võib vanglasse siseneda ka asekantsleri suulise korralduse alusel.
(4) Relvastatud üksuse vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel registreeritakse relvastatud üksuse liikmete arv.
(5) Relvastatud üksuse ülesannet täitvat üksuse liiget ning üksuse ülesande täitmiseks kasutatavat sõidukit ei otsita läbi vanglasse sisenedes ega vanglast väljudes.
(6) Oma ülesannet täites või väljaõppel osaledes võivad relvastatud üksuse liikmed liikuda vanglas saatjata, kui nad ei soovi saatjat.
(1) Sõiduk koos juhiga siseneb vanglasse ja väljub vanglast sõidukite liikumiseks ettenähtud pääslaosa kaudu. Sõidukijuhile kohaldub käesoleva määruse §-des 19–24 sätestatud vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise kord.
(2) Muud sõidukis viibivad isikud väljuvad enne pääslat sõidukist ja sisenevad vanglasse isikute liikumiseks ettenähtud pääslaosa kaudu.
(3) Kinnipeetavaid saatvad vanglasse sisenevad ja vanglast väljuvad sõidukid ning ametnikud sisenevad vanglasse ja väljuvad vanglast sõidukite liikumiseks ettenähtud pääslaosa kaudu. Saatmisega tegelevatele ametnikele kohaldub käesoleva määruse §-des 19–24 sätestatud vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise kord.
(1) Sõiduk siseneb vanglasse vangla direktori või tema määratud ametniku loal.
(2) Justiits- ja Digiministeeriumi ja vanglateenistuse sõiduk ning kinnipeetava saatmise ülesannet täitev muu sõiduk ei vaja vanglasse sisenemiseks vangla direktori või tema määratud ametniku luba.
(3) Sõiduki vanglasse sisenemise luba sisaldab järgmisi andmeid:
1) sõiduki mark ja registreerimisnumber;
2) juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) vanglasse sisenemise põhjus;
4) vanglasse sisenemise aeg.
(4) Veos toimetatakse vanglasse ja sealt välja loa või saatelehe alusel.
§ 28. Sõiduki vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel tehtavad toimingud
(1) Vanglasse sisenev ja vanglast väljuv sõiduk ning selle veos otsitakse läbi.
(2) Kinnipeetavaid saatva sõiduki vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel kontrollib vanglateenistuse ametnik sõidukis viibivate kinnipeetavate arvu vastavust saatedokumentides märgitule ja registreerib kinnipeetavate arvu.
(3) Sõiduki vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel registreeritakse järgmised andmed:
1) sõiduki mark ja registreerimisnumber;
2) sisenemise ja väljumise kuupäev ning kellaaeg;
3) vanglasse sisse ja vanglast välja toimetatud veose liik;
4) veose sihtkoht vanglas.
(1) Sõiduk, välja arvatud Justiits- ja Digiministeeriumi, vanglateenistuse, kinnipeetava saatmise ülesannet täitev või vangla direktori loal vangla lepingupartneri sõiduk, liigub vanglas vanglateenistuja saatel. Erakorralise sündmuse lahendamise ajal liiguvad sõidukid vangla territooriumil sündmuse lahendamise juhi määratud korras.
(2) Sõidukijuht võib kinnipeetavatega suhelda üksnes põhjusel, mis tuleneb sõiduki viibimisest vangla territooriumil.
§ 30. Erakorralise sündmuse korral vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine
(1) Vanglas erakorralise sündmuse lahendamiseks sisenevad isikud ja sõidukid vanglasse erakorralise sündmuse lahendamise juhi korralduse alusel ja viisil.
(2) Sisenemise ja väljumise kohta registreeritakse:
1) isikute arv ja nimed;
2) sõiduki liik, mark ja registreerimisnumber;
3) kuupäev ja kellaaeg;
4) vanglasse sisenemise põhjus.
(3) Andmed registreeritakse vanglas viibimise jooksul.
(4) Erakorralise sündmuse lahendamiseks vanglasse sisenevad sõidukid otsitakse vanglast väljumisel läbi. Läbi ei otsita vanglast väljuvat kiirabisõidukit, milles on raske terviseseisundiga isik.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise korda kohaldatakse ka juhul, kui toimub õppus erakorraliseks sündmuseks valmisoleku tagamiseks ja õppuseks on loa andnud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna vanglatöö korraldamise talituse määratud ametnik. Õppuse korraldaja esitab loa vanglasse sisenedes.
(1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Läbi ei otsita ametiülesandeid täitvaid „Vangistusseaduse” §-s 26 nimetatud isikuid ning vanglasse sisenevat Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikku, isikut, kelle nimetab ametisse Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, vangla direktorit, relvastatud üksuse ülemat, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötavat nõunikku, kohtunikku, prokuröri ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujat, samuti vangla- või politseiametnikku, kes siseneb vanglasse jälitustoimingu teostamiseks või tagamiseks ning julgeolekuasutuse ametnikku „Julgeolekuasutuste seaduses” nimetatud ülesannete täitmiseks või tagamiseks.
(1¹) Vanglateenistuse ametnik võib jätta läbi otsimata menetlustoiminguks siseneva politseiametniku ja kinnipeetavat saatva uurimisasutuse ametniku, kui ta on veendunud, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid ja aineid.
(2) Põhjendatud kahtluse korral ja Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna vanglatöö korraldamise talituse määratud ametniku kooskõlastusel võib läbi otsida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku.
(2¹) Vangla direktor võib kehtestada nimekirja vangla teenistuskohtadest, millel töötavaid isikuid ei pea tööülesannete täitmisega seoses vanglasse sisenemisel läbi otsima. Direktori loal võib läbi otsimata jätta ka lõikes 1¹ nimetamata kinnipeetavat saatva ametniku.
(3) Enne läbiotsimist selgitatakse isikule, milliseid esemeid ja aineid ei ole lubatud vanglasse sisenemisel kaasa võtta. Isikule tehakse ettepanek jätta need esemed ja ained, millega ei ole lubatud vanglasse siseneda, vanglas viibimise ajaks hoiule.
(3¹) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.
(4) Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemete ja ainetega või kui isik keeldub läbiotsimisest.
(5) Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera.
Kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 1 1) Kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik järgmistel juhtudel:
1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;
2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist;
3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;
4) kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal;
5) vanglasisesel saatmisel, kui kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga;
6) üksusest väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all;
7) jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigult tulles, kui kinnipeetav puutus teekonnal kokku kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuuteid ei ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud eelnevalt läbi otsitud;
8) üksusesisesel saatmisel, kui on kokkupuude kinnipeetavaga, kellega muul ajal kokkupuudet ei ole.
(1) Vangla korraldab vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad.
(2)
(3)
(4) Mitut osakonda hõlmava (edaspidi suuremahuline) läbiotsimise kohta koostab vangla direktor või tema määratud ametnik läbiotsimisplaani, milles esitatakse järgmised andmed:
1) läbiotsimise eesmärk;
2) läbiotsimise aeg;
3) läbiotsitava objekti nimetus ja objekti iseloomustavad andmed;
4) läbiotsimistoimingute järjekord;
5) läbiotsimise tulemuste talletamise kord;
6) läbiotsimist teostavate ja julgestavate vanglateenistuse ametnike ning läbiotsimise juhi nimed;
7) läbiotsimise abivahendite loetelu;
8) muud asjakohased andmed.
(5) Läbiotsimisplaani tutvustatakse läbiotsimist teostavatele vanglateenistuse ametnikele vahetult enne läbiotsimise algust.
(6) Suuremahulise läbiotsimise kohta koostab vangla direktor või tema määratud ametnik läbiotsimise aruande. Aruanne sisaldab peale läbiotsimisplaanis olevate andmete läbiotsitud ruumide nimekirja, läbiotsimist teostanud ametnike nimesid ning leitud ja ära võetud esemete ja ainete loetelu.
(7) Kui suuremahuline läbiotsimine toimus ette planeerimata ja läbiotsimisplaani ei olnud seetõttu võimalik koostada, koostatakse ainult läbiotsimise aruanne.
(1) Saatmist teostab vanglaametnik. Vangla direktori kinnitatud nimekirja alusel võib saatmist teostada ka muu vanglateenistuja või vanglas töötav isik.
(1¹) Vangla direktori määratud muu vanglas töötav isik võib kinnipeetavat saata üksnes juhul, kui see on vajalik kinnipeetava tööülesannete täitmiseks või huvitegevuseks ja kinnipeetav ei puutu huvitegevusega seotud saatmise teekonnal kokku muude kinnipeetavatega.
(2) Saatmine toimub üksnes saatmiskava või korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel.
(3) Planeeritud saatmine nähakse ette saatmiskavas. Planeerimata saatmine toimub korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel.
(4) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata kinnipeetava suhtes, kes paikneb avavanglas või kinnise vangla osakonnas, mis vastab „Vangistusseaduses” sätestatud avavangla nõuetele ja milles kehtivad avavangla üldtingimused.
(1) Saatmiskava koostatakse ühe ööpäeva, mitme ööpäeva, nädala või kuu kohta. Saatmiskava kinnitab vangla direktor või tema määratud ametnik. Saatmiskava kinnitatakse enne selle perioodi algust, mille kohta see on koostatud.
(2) Saatmiskavas märgitakse saadetavate kinnipeetavate kohta järgmised andmed:
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) selle osakonna ja kambri number või nimetus, kuhu kinnipeetav on paigutatud, või selle piirkonna nimetus, kust kinnipeetav saadetakse, kui see piirkond ei ole kinnipeetava majutamiseks ettenähtud osakond;
3) selle piirkonna nimetus, kuhu kinnipeetav saadetakse, ja vanglateenistuse ametnik, kellele ta üle antakse;
4) saatmise aeg;
5) saatmise põhjus;
6) saatmise erinõuded, seahulgas ohjeldusmeetmete kohaldamine.
(3) Saatmiskava säilitatakse seitse aastat.
(1) Saatja ülesanne on tagada saatmise ajal kinnipeetava õiguspärane käitumine ning välistada kinnipeetava suhtlemine kõrvaliste isikutega.
(2) Saatmise ajal toimunud õigusrikkumiste kohta koostab saatja ettekande ja olulisematest õigusrikkumistest teatab viivitamata korrapidajale või korrapidaja abile.
(1) Saatmise sihtkohas antakse kinnipeetav üle saatmiskavas märgitud või korrapidaja korralduses nimetatud vanglateenistujale.
(2) Kinnipeetavat ei tohi jätta sihtpunktis järelevalveta või üle andmata teisele vanglateenistujale.
(1) Kinnipeetava suhtes võib ohjeldusmeedet kasutada vaid vangistusseaduses sätestatud alustel. Lubatud on kasutada ainult vangistusseaduses nimetatud ohjeldusmeetmeid. Ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse äralangemise korral lõpetatakse meetme kasutamine.
(2) Kinnipeetava suhtes kasutatav ohjeldusmeede peab olema proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama isiku õigusi ja vabadusi. Ohjeldusmeedet kasutatakse viisil, mis austab kinnipeetava inimväärikust ega alluta teda piinavale, ebainimlikule või alandavale kohtlemisele.
(3) Kinnipeetavat tuleb hoiatada ohjeldusmeetme kasutamise kavatsusest. Eelneva hoiatuseta on ohjeldusmeetme kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ohtu elule ja tervisele, või kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel.
(4) Ohjeldusmeetmena kasutatakse sidumisvahendeid erandkorras. Sidumisvahend asendatakse esimesel võimalusel muu sobiva ohjeldusmeetmega. Kinnipeetava ohjeldamisel tema kinnitamiseks mööblieseme külge kohaldatakse käesolevas määruses rahustussärgi, -tooli ja -voodi kasutamise kohta sätestatud erisusi. Lõikes sätestatut ei kohaldata vanglavälisel saatmisel.
(5) Ohjeldusmeetme kasutamisel arvestatakse kinnipeetava terviseseisundit. Sünnitava kinnipeetava suhtes on ohjeldusmeetme kasutamine keelatud.
§ 37². Toimingud ohjeldusmeetme kasutamise ajal ja kinnipeetava jälgimine
(1) Vanglateenistuse ametnik annab kinnipeetavale korraldusi, mis on vajalikud ohjeldusmeetme kasutamiseks. Kinnipeetavale selgitatakse, et ohjeldusmeetme kasutamiseks vajaliku korralduse täitmata jätmise korral võidakse kasutada füüsilist jõudu.
(2) Vanglateenistuse ametnik, kes kasutab kinnipeetava suhtes ohjeldusmeedet, selgitab enne selle kasutamist:
1) ohjeldusmeetme kasutamise põhjuseid;
2) missugust ohjeldusmeedet kinnipeetava suhtes kasutatakse, kui pikalt ja vajaduse korral selle kasutamise viisi.
(3) Kui olukorrast tulenevalt ei ole võimalik kinnipeetavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatut selgitada vahetult enne ohjeldusmeetme kasutamist, tehakse seda ohjeldusmeetme kasutamise ajal või esimesel võimalusel pärast meetme kasutamist. Selgitamine ei ole kohustuslik, kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel.
(4) Ohjeldusmeetmete kasutamise ajal tagatakse kinnipeetava jälgimine. Kui kinnipeetav ei ole vanglateenistuse ametnike pideva järelevalve all, kontrollib ametnik kinnipeetavat vähemalt iga 15 minuti järel. Kinnipeetav, kelle suhtes kasutatakse ohjeldusmeetmena rahustussärki, -tooli või -voodit, on vanglateenistuse ametniku pideva järelevalve all ja ohjeldusmeetmetele allutatud kinnipeetavaga samas ruumis ei tohi viibida teisi kinnipeetavaid.
(5) Ohjeldusmeetme kestval kasutamisel kauem kui 15 minutit kontrollib ja kaalub vanglateenistuse ametnik meetme jätkamise põhjendatust vähemalt iga 15 minuti järel, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral. Esimese kontrolli aeg arvestatakse ohjeldusmeetme kasutamise algusest.
(6) Vangla tagab kinnipeetavale tervishoiutöötaja vastuvõtu, kui ohjeldusmeetme kasutamise vajadus ei ole vangistusseaduse § 70 lõikes 2 ette nähtud aja jooksul ära langenud, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel.