(1) Kinnipeetava suhtes rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamisest teavitatakse viivitamata tervishoiuteenuse osutajat. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohjeldusmeetme kasutamise korral kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit ohjeldusmeetme kasutamise alguses, kestval kasutamisel vähemalt iga 30 minuti järel ja vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit vähemalt vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei rakendata, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral.
§ 37⁴. Ohjeldusmeetmete kasutamise ja selle käigus tehtud toimingute dokumenteerimine
(1) Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, dokumenteeritakse ohjeldusmeetme kasutamine ja selle käigus tehtud toimingud kirjalikult.
(2) Vanglateenistuse ametnik märgib vähemalt:
1) kontrolli kuupäeva ja kellaaja;
2) otsuse teinud ametniku ees- ja perekonnanime;
3) meetme kasutamise ja jätkamise põhjendused või meetme lõpetamise otsuse.
(3) Terviseseisundit kontrollinud tervishoiutöötaja vormistab kestva ohjeldusmeetme kasutamise ajal kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused eraldi, märkides vähemalt:
1) kontrolli kuupäeva ja kellaaja;
2) tervisehoiutöötaja ees- ja perekonnanime;
3) kinnipeetava terviseseisundi üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas muutused kinnipeetava terviseseisundis.
(4) Kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4² lõikes 2 sätestatule. Ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemuse üksikasjad dokumenteeritakse lisaks vangiregistris.
(1) Vanglateenistuse ametnikud jagavad kinnipeetavatele ravimeid, järgides tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega.
(2) Psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja.
(3) Vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi.
§ 38¹. Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise üldnõuded
(1) Teenistusrelva ja laskemoona käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelva ja selle laskemoona soetamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, hävitamine ja parandamine.
(2) Vanglateenistuja on kohustatud rakendama kõiki meetmeid teenistusrelvade ja laskemoona kahjustumise, kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks ning järgima teenistusrelva kandmisel, käsitsemisel ja kasutamisel ohutusnõudeid.
(3) Tulirelva või laskemoona kadumisest või vargusest teavitatakse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit, muude vangla teenistusrelvade puhul teavitatakse Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata juhul, kui kadumine või vargus toimus väljaspool vanglat.
(4) Teenistusrelva või laskemoona kadumisest või vargusest teavitab vanglateenistuse ametnik viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Vangla teavitab sellest Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonda.
(1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestuse, käitlemise ja väljastamise eest vanglas vastutab vangla direktori määratud vanglaametnik (edaspidi relvur).
(2) Tulirelvade ja laskemoona relvuriks võib määrata üksnes vanglateenistuse ametniku, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus.
(3) Relvur peab tundma kõikide asutuses kasutatavate teenistusrelvade ohutusnõudeid ja oskama neid ohutult käidelda.
(4) Vangla direktor võib käskkirjaga määrata relvurit lühiajaliselt asendava käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastava vanglateenistuse ametniku.
(5) Relvuri teenistusest lahkumise, tema ametikoha tööülesannete muutumise või tema äraoleku korral üle 45 päeva määrab vangla direktor käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastava vanglateenistuse ametniku, kellele käesoleva määruse § 38¹⁸ lõikes 2 nimetatud komisjon annab üle relvuri vastutusel olevad teenistusrelvad, laskemoona ja arvestusdokumendid või elektroonilise juurdepääsu arvestusdokumentidele. Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik allkirjaga.
(1) Teenistuses tulirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava tulirelva ja laskemoona kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas tulirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse, samuti laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise koolituse, ning sooritama edukalt tulirelva teooria- ja lasketesti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulirelva teooria- ja lasketesti läbiviimine toimub Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna määratud korras.
(3) Tulirelva kandmise õigust omav vanglateenistuse ametnik peab õiguse säilitamiseks:
1) sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lasketesti igal kalendriaastal;
2) osalema lasketreeningul kestusega vähemalt kaks akadeemilist tundi;
3) läbima kord kolme aasta jooksul alates tulirelva kandmise õiguse saamisele järgnevast aastast vanglateenistuse korraldatava tulirelva ja laskemoona kandmise, käsitsemise ja kasutamise korduskoolituse, sealhulgas tulirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse kestusega vähemalt kolm akadeemilist tundi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse ja lõike 3 punktis 2 nimetatud treeningute mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.
(5) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud koolituste ja treeningute läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 4 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.
(1) Teenistuses elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava elektrišokirelva kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas elektrišokirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt elektrišokirelva kasutamise testi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elektrišokirelva kasutamise testi läbiviimine toimub Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna määratud korras.
(3) Elektrišokirelva kandmise õigust omav vanglateenistuse ametnik peab õiguse säilitamiseks sooritama igal kalendriaastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud testi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.
(5) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituste läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 4 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.
§ 38⁵. Gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse eeldused
(1) Gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt praktilised harjutused.
(2) Vanglateenistuse ametnik, kellel on gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õigus, peab selle säilitamiseks osalema gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise treeningul ning oskama kasutada gaasipihustit ja teleskoopnuia Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna määratud tasemel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolituse ja treeningute mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.
(4) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolituse ja treeningute läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 3 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.
(1) Teenistusrelva kandmise õiguse annab vangla direktor käskkirjaga vanglateenistuse ametnikule, kes on täitnud käesolevas määruses vastava teenistusrelva kandmise õiguse kohta sätestatud eeldused. Vangla direktorile ja relvastatud üksuse ülemale annab relvakandmise õiguse Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler kirjaliku korraldusega.
(2) Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna ametnikele, kes vajavad teenistusrelva kandmise õigust ja on täitnud vastavad käesolevas määruses sätestatud eeldused, annab teenistusrelva kandmise õiguse vanglate valdkonna asekantsler kirjaliku korraldusega. Asekantslerile annab teenistusrelva kandmise õiguse kantsler käskkirjaga.
(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud vanglateenistuse ametnikule võib vangla direktor anda tulirelva kandmise õiguse, kui ametnik on õppetöö ajal läbinud koolitused ning sooritanud tulirelva teooria- ja lasketesti käesoleva määruse § 38³ lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanule või vanglaametniku baaskoolituse läbinud vanglateenistuse ametnikule võib vangla direktor anda gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse, kui ametnik on õppetöö ajal või baaskoolituse läbimisel täitnud käesoleva määruse §-st 38⁵ tulenevad nõuded.
(5) Teenistusrelva kandmise õigus antakse eraldi iga teenistusrelva liigi kohta, sealjuures tulirelva kandmise õigus eraldi iga tulirelva liigi kohta.
(6) Põhjendatud juhul kinnistab vangla direktor vanglateenistuse ametnikule käskkirjaga konkreetse tulirelva. Tulirelva kinnistamisel võib väljastada ametnikule tulirelva asenduskaardi (lisa 7).
(7) Tulirelva kandmise õiguse kohta tehakse märge töötõendile.
(8) Vangla direktor võtab vanglateenistuse ametnikult teenistusrelva kandmise õiguse, kui ametnik ei täida vanglast sõltumatul põhjusel käesoleva määruse §-des 38³, 38⁴ ja 38⁵ nimetatud nõudeid, rikub oluliselt teenistusrelva kandmise, käsitsemise või kasutamise nõudeid, lahkub teenistusest või muul põhjendatud juhul.
(1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestust peetakse asutuse juhi määratud korras elektrooniliselt. Teenistusrelvade ja laskemoona elektroonilises arvestuses kajastatakse:
1) teenistusrelva liik ja mark;
2) teenistusrelva tehasetähis;
3) teenistusrelva registreerimisnumber;
4) teenistusrelva valmistamisaasta;
5) teenistusrelva ja laskemoona arvele võtmise kuupäev;
6) teenistusrelva ja laskemoona arvele võtmise dokumendi number ja kuupäev;
7) teenistusrelva asukoht (ruumi number);
8) teenistusrelva konkreetsele ametnikule kasutamiseks määramise (edaspidi kinnistamine) käskkirja number ja kuupäev;
9) teenistusrelva ja laskemoona arvelt mahavõtmise kuupäev ning dokumendi number ja kuupäev.
(2) Teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elektrooniliselt säilitatavatele andmetele peetakse elektrooniliselt või paberkandjal:
1) teenistusrelva ja laskemoona saatelehte (lisa 3);
2) teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatut (lisa 4);
3) relvaruumi tabelit (lisa 5);
4) relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirja (lisa 6);
5) tulirelva ja laskemoona väljastamise registreerimislehte (lisa 8).
6)
(4) Relvaruumi tabelis märgitakse relvaruumis hoitavate teenistusrelvade liik, mark, kaliiber, kogus, kappide nimetused ja järjekorranumbrid ning sellele kirjutab alla vangla direktor või tema volitusel relvur. Ainult neil isikutel on õigus teha tabelis muudatusi ja parandusi, kinnitades need oma allkirjaga.
(5) Arvestust teenistusrelvade ja laskemoona väljastamise ning tagastamise üle võib pidada ka elektroonilises registris.
(6) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestuses peab jooksvalt kajastuma teenistusrelvade ja laskemoona jääk.
(7) Relvur või teda asendav vanglateenistuse ametnik kannab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule soetatud teenistusrelva ja laskemoona teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse viivitamata pärast selle vanglasse jõudmist.
(8) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule peab relvur teenistusrelvade arvestust siseministri 4. juuli 2023. a määruses nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus” sätestatud korras.
(9) Muult asutuselt või isikult võetakse teenistusrelv ja laskemoon vastu ning väljastatakse teenistusrelva saatelehe või vara üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel. Saateleht või akt vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale ning teine vastuvõtjale.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 8 nimetatud dokumente säilitatakse seitse aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. Lõikes 5 nimetatud elektroonilises registris tehtud kannet säilitatakse seitse aastat selle tegemise kuupäevast arvates.
(11) Laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik allkirjaga.
§ 38⁹. Nõuded relvaruumi seintele, põrandale ja laele
(1) Relvaruumi seinad on raudbetoonist. Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, kaetakse seinad seestpoolt võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga kuni 150 mm × 150 mm. Võresein kinnitatakse kindlalt seina külge.
(2) Relvaruumi põrand ja lagi on raudbetoonist.
§ 38¹⁰. Nõuded relvaruumi ustele, akendele ja muudele avaustele
(1) Relvaruumil on topeltuksed, millest sisemine võib olla võreuks.
(2) Relvaruumil on terasplekist tuletõkkeuks, milles on silmade kõrgusel seestpoolt kinnitatud vaateaken mõõtudega 150 mm × 150 mm. Kui vaateakna mõõdud on suuremad kui 150 × 150 mm, peab klaasi kohale kinnitama metallvõre. Uksel on kaks turvalukku ja uks avaneb ainult väljapoole.
(3) Võreuks on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on ristumiskohast kokku keevitatud ja võreavaga kuni 150 mm × 150 mm. Uksel on turvalukk, mida saab sulgeda seestpoolt.
(4) Relvaruumi uks võib olla lisaks mehaanilistele lukkudele nii relvaruumist kui väljastpoolt avatavate ja suletavate elektrooniliste lukkudega. Elektrooniline lukustus ei tohi takistada ukse lukustamist või luku avamist mehaaniliselt.
(5) Relvaruumi ukse kanderaam on metallist ja kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge.
(6) Relvaruumi seinad on akendeta.
(7) Relvaruumi ventilatsiooni- ning muud avad on kaetud viisil, mis välistab kahjustavate esemete ja ainete sattumise ruumi.
§ 38¹¹. Relvaruumi elektriseadmed ning turvalisuse ja tuleohutuse tagamine
(1) Relvaruumis on valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada relvaruumi ust avamata. Valgustus ei tohi olla pimestav ja peab võimaldama vaateaknast relvaruumi sisemust jälgida. Lisaks põhivalgustusele on relvaruumis varuvalgustusseadmed.
(2) Relvaruum on eraldi tuletõkkesektsioon.
(3) Relvaruumis on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid ja esmased tulekustutusvahendid.
(4) Relvaruumis või selle vahetus läheduses paiknevad vahendid esmaabi andmiseks laskevigastuse korral.
(5) Relvaruum varustatakse elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures andurid on paigaldatud nii, et avaused, uksed, seinad, lagi ja põrand on elektroonilise valve all. Valvesignalisatsiooni alarmseadmed asuvad relvaruumis ja peavalvekeskuses ning võivad täiendavalt asuda ka valveruumis.
(1) Relvakapp on spetsiaalselt relvade hoidmiseks tööstuslikult valmistatud turvalukuga kapp, mis on tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras- või raudplekist või sellele vastava tugevusega materjalist.
(2) Relvakapp võib koosneda mitmest väiksemast eraldi lukustatavast kapist, millest igas võib hoida üht tulirelva ja kuni kolme salvetäit padruneid. Eraldi lukustatava kapi võib määrata vanglateenistuse ametnikule, kellele tulirelv on kinnistatud (edaspidi isikustatud relvakapp). Isikustatud relvakapile ja kinnistatud tulirelvale on ligipääs ametnikul, kellele isikustatud relvakapp on määratud, relvuril, teda asendaval vanglateenistuse ametnikul, direktori määratud isikul, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus, ja korrapidajal või korrapidaja abil. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(3) Relvakapp võib olla elektrooniliselt avatav, kui seda saab sõltumata elektroonilisest lukustusest mehaaniliselt avada. Elektrooniline lukustus koosneb vähemalt kahest isiku tuvastamise viisist.
(4) Elektrooniliselt avatav relvakapp on valvesignalisatsiooniga, mille andurid on paigaldatud nii, et relvakapi uks on elektroonilise valve all. Valvesignalisatsiooni alarmseadmed asuvad peavalvekeskuses ning vajaduse korral valveruumis.
(5) Elektrooniliselt avatava relvakapi iga avamise ja sulgemise kohta säilitatakse järgmised andmed:
1) avamise ja sulgemise kuupäev ning kellaaeg;
2) relvakapi avanud ametniku ees- ja perekonnanimi;
3) relvakapi number.
(6) Logiandmeid säilitatakse seitse aastat.
§ 38¹³. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvaruumis
(1) Relvaruumis hoitakse tulirelva pitseeritud relvakapis. Isikustatud relvakappi ei pea pitseerima.
(2) Relvaruumist teenistusrelva väljastamise õigust omavale ametnikule kinnitatakse direktori käskkirjaga numbriline pitsat.
(3) Relvaruumis hoitakse tulirelva relvakapis oma pesas või isikustatud relvakapis. Iga relvapesa või isikustatud relvakapi juurde kinnitatakse silt, kuhu on märgitud tulirelva liik, mark ja number ning kinnistatud tulirelva korral ka vastava ametniku nimi.
(4) Relvaruumis tagatakse tulirelva ja laskemoona säilimine ning hooldus. Vangla direktor võib käskkirjaga kehtestada vanglas tulirelva hoolduseks ka muu ruumi, kus tulirelva käitlemine on ohutu.
(5) Enne tulirelva pikaaegset hoiustamist läbib see hoolduse. Kord aastas kontrollitakse, kas pikaajaliselt hoiustatav tulirelv on töökorras.
(6) Relvaruumis võib lisaks teenistusrelvadele ja laskemoonale hoida:
1) teenistusrelva osi ning teenistusrelva hooldusvahendeid;
2) teenistusrelva lisaseadmeid ja varustust;
3) erivahendeid.
(7) Relvaruumis hoitakse tulirelva tühjaks laetuna.
(8) Laskemoona varu hoitakse tehase pakendis lukustatud pitseeritud metallkapis tulirelvadest eraldi. Lahtiselt võib relvakapis hoida iga tulirelva kohta kuni kolme salvetäit padruneid, mida hoitakse tulirelva salves või spetsiaalses hoidikus.
(9) Relvaruumis on teenistusrelvade ja laskemoona arvestuseks ja kontrolliks paberkandjal:
1) relvaruumi tabel (lisa 5);
2) teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamat.
(10) Igal relvakapil on silt, kuhu on märgitud kapi number, vastutava isiku ametinimetus ja nimi.
(11) Relvakapi ukse siseküljel on relvakapis hoitavate tulirelvade ja laskemoona nimekiri, millele kirjutab alla vangla direktor või tema volitusel muu teenistusrelvade käitlemise eest vastutav isik. Kui relvakapp koosneb väiksematest isikustatud kappidest, siis on nimekiri relvakapi välisküljel.
(12) Relvaruumi ust ja relvakappi hoitakse lukus. Relvaruumi ust võib avada ainult ruumi sisenemiseks või sealt väljumiseks. Relvakappi võib avada relva või laskemoona väljavõtmiseks, tagastamiseks või relvakapi kontrollimiseks.
§ 38¹⁴. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva hoidmine
(1) Gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva võib hoida väljaspool relvaruumi, kui kõrvaliste isikute juurdepääs hoiuruumi on piiratud, kasutades muu hulgas piisava turvalisusega lukustust ja valveseadmeid või pidevat mehitatud valvet.
(2) Kui hoiuruumis ei ole valveseadmeid ega võimalust tagada pidevat mehitatud valvet, hoitakse gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva lukustatud raudkapis või seifis.
(3) Igale gaasipihustile, teleskoopnuiale ja elektrišokirelvale tehakse konkreetse relva identifitseerimist võimaldav kulumatu tähis.
§ 38¹⁵. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide kontroll
(1) Relvaruumi kontrolli võib teostada relvur, teda asendav vanglateenistuse ametnik, korrapidaja, korrapidaja abi või direktori määratud isik, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus. RT I 2025-01-03 1 103012025001 2025-01-06
(2) Lõikes 1 nimetatud isik kontrollib relvaruumis paiknevaid relvakappe iga päev. Kui relvakapp ei ole pitseeritud, kontrollib õigust omav isik relvakapi sisu vastavust relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirjale ning lukustab ja pitseerib relvakapi.
(3) Toimkondade vahetumisel kontrollib alustava vahetuse korrapidaja või korrapidaja abi relvaruumis paiknevaid relvakappe. Kui lõikes 1 nimetatud isik ei ole relvakappi pitseerinud, kontrollib korrapidaja või korrapidaja abi relvakapi sisu vastavust relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirjale ning lukustab ja pitseerib relvakapi. Lisaks kontrollib korrapidaja või korrapidaja abi valvesignalisatsiooni töökorras olekut, riivide ja lukkude seisukorda ning tulekustutusvahendite olemasolu ja seisukorda.
(4) Väljaspool relvaruumi asuvaid relvakappe ja muid hoiuruume kontrollitakse iga päev lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt.
(5) Kui lõigetes 2–4 sätestatud kontrolli on viimasena teinud lõikes 1 nimetatud isik ja relvaruumi või elektroonilist relvakappi ei ole pärast viimast kontrolli avatud ning see on tuvastatav ukse või kapi elektrooniliste seadmete abil, ei pea kappi või ruumi füüsiliselt kontrollima. Samuti ei pea elektroonilist relvakappi füüsiliselt kontrollima, kui kapis hoiustatav relv on teenistuslikult kasutuses.
(1) Kuni 30 tulirelva ja nende laskemoona võib hoida oma asukohas relvakapis või seifis (edaspidi relvakapp).
(2) Relvakapp asub ruumis, mis on elektroonilise valvesignalisatsiooniga või pideva mehitatud valvega.
(3) Väljaspool relvaruumi asuv relvakapp on põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge kindlalt kinnitatud.
(4) Relvakapis hoitakse tulirelva tühjaks laetuna ja kapi uks on lukustatud.
§ 38¹⁷. Relvaruumi ja relvakappide võtmete hoidmine
(1) Relvaruumi ja relvakapi võtmeid hoitakse eraldi. Võtmed on relvuri, teda asendav vanglateenistuse ametniku, korrapidaja ja muu vangla direktori määratud ametniku käsutuses viisil, mis välistab nende sattumise kolmandate isikute kätte.
(2) Relvaruumi ja relvakapi tagavaravõtmeid hoitakse vangla määratud seifis.
(3) Elektrooniliselt avatava relvaruumi ja relvakapi avamiseks vajaminevad õigused annab vangla direktor käskkirjaga.
(4) Võtme kaotamisel vahetatakse relvaruumi või relvakapi lukk. Võtme leidmiseni või luku vahetamiseni tagatakse relvaruumi või relvakapi relvastatud valve.
(5) Elektrooniliselt avatava relvaruumi või relvakapi avamiseks vajamineva elektroonilise võtme, parooli või koodi kaotamise või avalikuks tuleku või vastava kahtluse korral muudetakse relvaruumi või relvakapi avamine nimetatud vahendiga viivitamata võimatuks.
§ 38¹⁸. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide täiendav kontroll
(1) Vangla kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona hoidmist ning arvestuse pidamist vähemalt kaks korda aastas ja rakendab vajalikke meetmeid tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks. Kontrolli tulemus vormistatakse aktiga, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks moodustatakse vangla direktori käskkirja alusel komisjon, mis koosneb komisjoni esimehest ja vähemalt kahest liikmest. Komisjoni esimeheks ei määrata relvuri vahetut juhti.
(3) Relvaruumi kontrolliv ametnik kontrollib visuaalselt relvade ja laskemoona olemasolu ja seisundit. Teenistusrelvade või laskemoona puudujäägi avastamise korral on kontrolliv ametnik kohustatud sellest viivitamata teatama vangla direktorile.
§ 38¹⁹. Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamise üldsätted
(1) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamise all nende vedu transpordivahendiga Eesti piires ühest kohast teise ilma teenistusrelva ja laskemoona kasutamise eesmärgita.
(2) Teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamine toimub vangla direktori käskkirja alusel, milles esitatakse:
1) veetavate teenistusrelvade ja laskemoona kogus;
2) veo alg- ja sihtpunkt;
3) veoks vajaminev auto;
4) saatemeeskonna koosseis ning relvastus;
5) saatemeeskonnale eraldatavad sidevahendid ja kutsungid;
6) saatemeeskonna instrueerija.
§ 38²⁰. Nõuded teenistusrelvi ja laskemoona edasitoimetavale sõidukile ja selle meeskonnale
(1) Tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamiseks kasutatakse alarmsõidukit.
(2) Kuni 20 tulirelva ja 10 000 padruni edasitoimetamisel on vähemalt üks relvastatud saatja ning üle 20 tulirelva ja 10 000 padruni edasitoimetamisel vähemalt kaks relvastatud saatjat.
(3) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva edasitoimetamisel on lubatud kasutada ka muud vanglateenistuse sõidukit.
(4) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva edasitoimetamisel on vähemalt üks vanglateenistuse ametnikust saatja, kellel on vähemalt ühe teenistusrelva liigi kandmise õigus.
(5) Kui teenistusrelvade edasitoimetamiseks kasutatakse mitut sõidukit, määratakse nende paiknemine direktori käskkirjaga.
(6) Saatemeeskonna liikmed kasutavad sidevahendeid, mis võimaldavad neil tõrgeteta suhelda omavahel, edasitoimetamisega seotud vangla korrapidajaga ning politsei juhtimiskeskusega.
(7) Teenistusrelva edasitoimetamine toimub tehniliselt korras sõidukiga, mille veoseruumi uksed on edasitoimetamise ajal kindlalt suletud ja lukustatud. Enne kui alustatakse edasitoimetamist, kontrollitakse täiendavalt sõiduki tehnilist korrasolekut ja veendutakse, et sõidukis on piisavalt kütust.
(8) Laskemoona edasitoimetamisel juhindutakse ohtlike veoste veo eeskirjast.
(1) Vanglateenistuse ametnik kannab teenistusrelva kabuuris või selleks ette nähtud hoidikus. Erariietes vanglateenistuse ametnik kannab teenistusrelva varjatult.
(2) Teenistusrelva kandmise õigust omaval vanglateenistuse ametnikul on keelatud kanda teenistusrelva töövälisel ajal.
(3) Vangla direktor võib erandkorras anda vanglateenistuse ametnikule käskkirjaga loa hoida ametnikule kinnistatud teenistuspüstolit ja kuni kolme salvetäit padruneid ning elektrišokirelva, gaasipihustit ja teleskoopnuia alaliselt tema elukohas ning kanda nimetatud teenistusrelvi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil tööle minnes ja sealt lahkudes.
(4) Vanglateenistuse ametnik, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba, peab hoidma teenistusrelva ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
(1) Relvur, teda asendav vanglateenistuse ametnik või nende äraolekul korrapidaja või korrapidaja abi väljastab tulirelva ja laskemoona teenistusülesannete täitmiseks, laskevõistluseks, väljaõppeks või õppuseks vanglateenistuse ametnikule, kellele on vangla direktori käskkirjaga antud tulirelva kandmise õigus. Vangla direktori käskkirja alusel võib tulirelva ja laskemoona väljastada ka muu vangla või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna ametnikule, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus.
(2) Tulirelva ja laskemoona väljastamisel tehakse kanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse see elektrooniliselt. Vanglateenistuse ametnik, kellele tulirelv ja laskemoon väljastatakse, kinnitab kande allkirjaga või elektrooniliselt.
(3) Kinnistatud tulirelva relvakapist väljavõtmisel paneb ametnik selle kohale tulirelva asenduskaardi. Kinnistatud tulirelva väljastamine vanglateenistuse ametnikule, kellele see ei ole kinnistatud, on lubatud üksnes direktori loal või § 38¹⁵ lõikes 1 nimetatud isiku poolt. Kui kinnistatud tulirelva võtab välja muu ametnik või asenduskaarti ei kasutata, tehakse selle kohta sissekanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse see elektrooniliselt.
(4) Väljaõppeks või laskevõistluse läbiviimiseks võib tulirelva ja laskemoona väljastada instruktorile, kes annab need väljaõppe või võistluse ajaks üle vanglateenistuse ametnikule. Tulirelva ja laskemoona väljastamine fikseeritakse teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt ning lasketiirus või laskepaigas registreerimislehel.
§ 38²³. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamine
(1) Gaasipihusti, teleskoopnui ja elektrišokirelv väljastatakse selle kandmise õigusega vanglateenistuse ametnikule teenistusülesannete täitmiseks, väljaõppeks, võistluseks või õppuseks. Vangla direktori käskkirja alusel võib gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastada ka muu vangla või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna ametnikule, kellel on selle teenistuses kandmise õigus.
(1¹) Lõike 1 esimeses lauses nimetatud vanglateenistuse ametnik võib teenistusrelva iseseisvalt hoiuruumist välja võtta teenistusülesannete täitmiseks, väljaõppeks, võistluseks või õppuseks, registreerides selle lõikes 5 sätestatud korras elektrooniliselt või tehes kande valveplaani teise osasse.
(2) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastab direktori käskkirjaga määratud vanglateenistuse ametnik.
(2¹) Lõikes 2 nimetatud isik võib vanglateenistuse ametnikule kinnistada gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva, määrates nende hoidmiseks kindla hoiukoha. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamine registreeritakse esmasel kinnistamisel.
(3) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamise kohta tehakse kanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse väljastamine elektrooniliselt.
(4) Elektrooniliselt fikseeritakse gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva identifitseerimise tähis ning ametniku nimi, kellele elektrišokirelv väljastatakse.
(5) Alaliselt valveruumis või muus hoiuruumis asuva elektrišokirelva, gaasipihusti ja teleskoopnuia väljastamine registreeritakse elektrooniliselt või tehakse kanne valveplaani teise osasse.
(6) Väljaõppeks või võistluse läbiviimiseks võib gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva väljastada instruktorile, kes kannab need väljaõppe läbiviimise või võistluse ajaks üle vanglateenistuse ametnikule.
(1) Toimkonna vahetuse lõppedes või pärast tulirelva kandmist vajanud teenistusülesande täitmist annab vanglateenistuse ametnik tulirelva ja laskemoona viivitamata relvurile, teda asendavale vanglateenistuse ametnikule või nende äraolekul korrapidajale või korrapidaja abile. Kinnistatud tulirelva ja laskemoona paigutab ametnik iseseisvalt temale määratud isikustatud relvakappi.
(2) Enne tulirelva tagastamist kontrollib ametnik selleks vanglas ettenähtud kohas tulirelva ohutust, sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse.
(3) Tulirelva vastu võttev ametnik kontrollib tulirelva ja laskemoona korrasolekut välise vaatluse teel ning selle vastavust väljastamise nimekirjale.
(4) Kinnistatud tulirelva isikustatud relvakappi paigutamisel kontrollib ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid iseseisvalt.
(5) Kui ametnik, kellele tulirelv väljastati, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, teatab vastutav ametnik sellest viivitamata vangla korrapidajale või korrapidaja abile. Vangla võtab kasutusele kõik vajalikud abinõud teenistusrelva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks. Vajaduse korral teavitatakse toimunust Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonda ja politsei juhtimiskeskust.
(6) Ametnikule kinnistamata tulirelva ja kinnistatud, kuid muule ametnikule väljastatud või asenduskaardita tulirelva tagastamine fikseeritakse kandega teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt.
§ 38²⁵. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva tagastamine
(1) Toimkonna vahetuse lõppedes või pärast teenistusrelva kandmist vajanud teenistusülesande täitmist annab vanglateenistuse ametnik gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva viivitamata käesoleva määruse § 38²³ lõikes 2 nimetatud vanglateenistuse ametnikule.
(2) Gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva vastu võttev ametnik kontrollib selle korrasolekut välise vaatluse teel ning selle vastavust väljastamise nimekirjale.
(2¹) Lõikes 1 nimetatud vanglateenistuse ametnik võib iseseisvalt gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva hoiuruumi tagastada, registreerides selle lõikes 5 sätestatud korras elektrooniliselt või tehes kande valveplaani teise osasse.
(3) Kui ametnik, kellele gaasipihusti, teleskoopnui või elektrišokirelv väljastati, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, teatab vastutav ametnik sellest viivitamata vangla korrapidajale või korrapidaja abile. Vangla võtab kasutusele kõik vajalikud abinõud nimetatud teenistusrelvade hoiulevõtmise tagamiseks. Vajaduse korral teavitatakse toimunust Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonda ja politsei juhtimiskeskust.
(4) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva tagastamine fikseeritakse kandega teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt.
(5) Alaliselt valveruumis asuva elektrišokirelva, gaasipihusti ja teleskoopnuia tagastamine registreeritakse elektrooniliselt või tehakse kanne valveplaani teise osasse.
§ 38²⁶. Vanglateenistuse ametniku väljaõpe tulirelva kasutamiseks
(1) Vanglateenistuse ametnikul, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus, on lasketiirus ja laskepaigas õigus kasutada teenistusrelva iseseisvalt, kui lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskiri ei sätesta teisiti. Ametnik on kohustatud järgima teenistusrelva ohutu kandmise, käsitsemise ja kasutamise korda ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja.
(2) Vanglateenistuse ametnik, kellel ei ole teenistuses tulirelva kandmise õigust, osaleb vanglateenistuse korraldatud tulirelva kasutamise väljaõppes ainult instruktori juhendamisel.
§ 38²⁷. Tulirelva ja laskemoona ajutine üleandmine lasketiirus või laskepaigas
(1) Vangla või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna tulirelva, selle olulisi osi ja laskemoona võib lasketiirus või laskepaigas laskeharjutuse või laskevõistluse läbiviimise ajaks ajutiselt üle anda:
1) välismaalasele, kes on välisriigi vanglateenistuse või muu korrakaitseasutuse töötaja;
2) vanglateenistuse tutvustamise programmis osalejale, kes on vähemalt 15-aastane;
3) Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži õppejõule ja kadetile;
4) laskeinstruktorile, kes koolitab vanglateenistuse ametnikke;
5) muule isikule vangla direktori kirjalikul loal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule selgitab tulirelva käsitsemise ja kasutamise ohutusnõudeid ja lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ning ohutusnõuete täitmist kontrollib laskeharjutust läbi viiv laskeinstruktor.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest kinnipidamist kinnitab lõikes 1 nimetatud isik allkirjaga enne laskeharjutuse sooritamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastutab teenistusrelva ja selle laskemoona ohutu käsitsemise ja kasutamise eest ning allub laskeinstruktori korraldustele.
§ 38²⁸. Tulirelva ja laskemoona Eestisse sissevedu
(1) Tulirelva või laskemoona soetamisel välisriigist võib tulirelva ja laskemoona Eestisse sisse vedada Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri loal (lisa 9).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab vangla vähemalt kümme tööpäeva enne tulirelva või laskemoona riiki sissevedu Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantslerile taotluse, milles märgitakse järgmised andmed:
1) loa taotlemise eesmärk;
2) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;
3) tulirelva ja laskemoona sisseveo eest vastutava teenistuja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja kontaktandmed;
4) tulirelva ja laskemoona Eestisse sisseveo aeg ning piiripunkt, mille kaudu tulirelv ja laskemoon riiki tuuakse;
5) riik, kust tulirelv ja laskemoon Eestisse tuuakse;
6) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.
(3) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemiseks küsida lisaandmeid.
(4) Asekantsler võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest keelduda, kui ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid või tulirelva ja laskemoona sissevedu on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loale kirjutab alla asekantsler. Loale kantakse vapipitser.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba märgistatakse tollivormistamisel ja tagastatakse selle esitajale. Märgistatud loa tagastab selle saanud asutus loa väljastanud Justiits- ja Digiministeeriumile viie tööpäeva jooksul pärast tulirelva sissevedu.
(1) Tulirelva ja laskemoona võib Eestist välja vedada:
1) kavatsusega tulirelv muutmata kujul tagasi tuua, seoses osavõtuga õppusest, võistlusest või muust selletaolisest üritusest või teenistusülesande täitmiseks, kusjuures tulirelv peab olema määratud tähtpäevaks Eestisse tagasi toodud;
2) tulirelva parandamiseks, ümbertegemiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks, kusjuures tulirelv peab olema määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul teavitab vangla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit hiljemalt 24 tundi enne tulirelva ja laskemoona Eestist väljavedu ning esitab järgmised andmed:
1) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;
2) tulirelva ja laskemoona välja vedava teenistuja nimi, ametikoht ja kontaktandmed;
3) tulirelva ja laskemoona Eestist väljaveo aeg ja Eestisse tagasitoomise aeg;
4) riik, kuhu tulirelv ja laskemoon Eestist viiakse;
5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul teavitab vangla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit hiljemalt 24 tundi enne tulirelva Eestist väljavedu ning esitab järgmised andmed:
1) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber;
2) tulirelva välja vedava teenistuja nimi, ametikoht ja kontaktandmed;
3) tulirelva Eestist väljaveo aeg ja eeldatav Eestisse tagasitoomise aeg;
4) riik, kuhu tulirelv Eestist viiakse;
5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.
§ 38³⁰. Tulirelva ja laskemoona sisse- ja väljaveo üldsätted
(1) Tulirelva ja laskemoona võib kolmandast riigist Eestisse sisse tuua ja Eestist kolmandasse riiki välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu.
(2) Tulirelva ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud.
(3) Tulirelv ja laskemoon peavad olema loa või teatise alusel täpselt identifitseeritavad. Tulirelva ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal või teatisel märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada teatisel näidatud kogust.
(1) Teenistusrelv esitatakse hävitamiseks Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.
(2) Teenistusrelv ja laskemoon antakse hävitamiseks üle Politsei- ja Piirivalveametile ning selle kohta koostatakse vara üleandmise akt. Akti kinnitavad vangla direktori määratud vanglateenistuse ametnik ja relva ning laskemoona vastu võttev Politsei- ja Piirivalveameti ametnik allkirjaga.
(3) Tsiviilkäibes lubatud gaasipihusti hävitamisel lähtutakse vastava toote utiliseerimise üldistest põhimõtetest.
(1) Erivahendit käideldakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu sellele.
(2) Erivahendit võib kasutada ametnik, kes tunneb selle toimet, hoidmise ja kasutamise nõudeid ning esmaabivõtteid.
(3) Vanglateenistuja on kohustatud rakendama kõiki meetmeid erivahendi kahjustumise, kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks ning järgima erivahendi kandmisel, käsitsemisel ja kasutamisel ohutusnõudeid.
(4) Erivahendi kadumisest teavitab vanglateenistuse ametnik viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Vangla teavitab sellest Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonda.
(1) Erivahendit hoitakse üksnes selleks kohandatud lukustatud hoiuruumis või -kohas, kuhu kõrvaliste isikute juurdepääs on piiratud.
(2) Veekahurit hoitakse vangla valvataval aiaga piiratud territooriumil.
(3) Teenistuslooma hoidmise korra kehtestab vangla direktor.
(4) Vangla direktor võib erandkorras käskkirjaga anda vanglateenistuse ametnikule koos käesoleva määruse § 38²¹ lõikes 3 sätestatud loaga loa hoida käeraudu alaliselt ametniku elukohas ning kanda nimetatud erivahendit tööle minnes ja sealt lahkudes. Seejuures peab ametnik tagama käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate erivahendi hoidmise nõuete täitmise.
Käesoleva määruse § 38¹⁸ lõikes 2 nimetatud komisjon kontrollib erivahendite olemasolu, hoidmist ja arvestust vähemalt kord poolaastas. Vangla direktor korraldab vajalikud abinõud komisjoni tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks.
(1) Tulirelva kasutamist otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda, sealhulgas kõrvaliste isikute ohutust.
(2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik tulirelva kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.
(3) Kehtetu
(4) Hoiatuslasu sooritamisel suunatakse see ohutus suunas, võimaluse korral vertikaalselt üles. Siseruumis on keelatud hoiatuslasku sooritada.
(5) Ohuallika suunas lasu sooritamisel sihitakse ja tulistatakse õigusrikkujat ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks võimaluse korral tema elu ja tervist vähim kahjustaval viisil. Õigusrikkumise jätkamisel kasutatakse ohuallika suhtes tulirelva seni, kuni ta on ohtliku tegevuse lõpetanud.