§ 41. Pärast tulirelva kasutamist tehtavad toimingud
(1) Pärast lasu sooritamist hoiab ametnik tulirelva ohuallika suunas seni, kuni ta on veendunud, et ründe-, vastupanu- ja põgenemisoht on lõppenud.
(2) Pärast esmase ohu lõppemise tuvastamist sooritab ametnik tulirelvaga ümbruse kontrolli mujalt tuleva rünnakuohu välistamiseks, eemaldab ohuallika juurest relva või relvana kasutatava eseme ning viib oma relva tagasi valmisolekuasendisse.
(3) Kui tulirelva kasutamise vajadus on lõppenud, siis see kaitseriivistatakse ja paigutatakse asendisse, mis võimaldab teha edasisi teenistusalaseid toiminguid. Püstol kaitseriivistatakse ja asetatakse kabuuri.
(4)
(5) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.
(6) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja tulirelva kasutamisest.
(7) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.
(8) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.
(1) Elektrišokirelva kasutamise üle otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda.
(2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik elektrišokirelva kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.
§ 41². Pärast elektrišokirelva kasutamist tehtavad toimingud
(1) Pärast esmase ohu lõppemise tuvastamist eemaldab ametnik ohuallika juurest relva või relvana kasutatava eseme.
(2) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.
(3) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja elektrišokirelva kasutamisest.
(4) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.
(5) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.
(1) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik teleskoopnuia kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.
(2) Teleskoopnuiaga lüüakse õigusrikkujat jäsemete, tuharate või abaluude piirkonda.
(3) Teleskoopnuia kasutamine õigusrikkuja suhtes lõpetatakse kohe, kui ründe-, vastupanu- või põgenemisoht on ära langenud.
§ 43. Pärast teleskoopnuia kasutamist tehtavad toimingud
(1) Pärast teleskoopnuia kasutamist õigusrikkuja suhtes hoiab vanglateenistuse ametnik teleskoopnuia jätkuvalt kasutusvalmis ja sooritab ümbruse kontrolli mujalt tuleva ohu välistamiseks. Õigusrikkuja juurest eemaldatakse relv või muu ohtlik ese.
(2) Pärast ohu lõppemise tuvastamist asetatakse teleskoopnui hoidikusse.
(3) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.
(4) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja teleskoopnuia kasutamisest.
(5) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.
(6) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.
(1) Pisaravoolust esile kutsuvat gaasipihustit kasutatakse enesekaitseks või õigusrikkuja vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks.
(1¹) Gaasipihusti kasutamist otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda, sealhulgas kõrvaliste isikute ohutust.
(2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik gaasipihusti kasutamisest selgesõnaliselt ja kõvahäälselt.
(3) Gaasipihustit kasutades hoiab ametnik võimaluse korral õigusrikkujast ohutut kaugust ja kasutab gaasipihustit viisil, mis vähendab ohtu, et ametnik või kõrvaline isik satub gaasi mõju alla.
(4) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.
§ 45. Pärast gaasipihusti kasutamist tehtavad toimingud
(1) Pärast gaasipihusti kasutamist kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes vajaduse korral ohjeldusmeetmeid.
(2) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja gaasipihusti kasutamisest.
(3) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.
(4) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.
§ 46. Vahetu sunni kasutamise ja kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise protokollimine
(1) Vahetu sunni kasutamine ja kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemus protokollitakse esimesel võimalusel pärast kinnipeetava suhtes füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamist ja ohjeldusmeetme kasutamise korral vajadusel ka nende kasutamise ajal.
(2) Vahetu sunni kasutamise protokolli koostab vahetu sunni kasutamise otsustaja või kasutaja ning sinna märgitakse:
1) selle kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes vahetut sundi kasutati, tema isikukood või selle puudumisel sünniaeg, talle määratud osakonna ja kambri number;
2) vahetu sunni kasutamise põhjus ning aeg või ajavahemik ja koht;
3) olukorra lahendamiseks kasutatud teenistusrelvade, erivahendite ja ohjeldusmeetmete ning füüsilise jõu kasutamise kirjeldus;
4) vahetu sunni kasutamise otsustanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
5) vahetut sundi kasutanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
6) info, kas kinnipeetavat on vahetu sunni kasutamisest eelnevalt hoiatatud;
7) vahetu sunni kasutamise juures viibinud ametnike ees- ja perekonnanimed;
8) kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise aeg ja kontrolli teostanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
9) muud vahetu sunni kasutamisega seotud olulised asjaolud.
(3) Kinnipeetava terviseseisundit kontrollinud tervishoiutöötaja vormistab kontrolli tulemused eraldi protokollina, kuhu märgitakse:
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) terviseseisundi kontrollimise aeg;
3) kontrolli tulemused;
4) terviseseisundit kontrollinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.
§ 47. Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohaldamise erisused
Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud vangla piirde hoiatustahvlid vahetatakse välja uute, käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud tekstiga hoiatustahvlite vastu, kui seda on vaja teha tulenevalt hoiatustahvli seisukorrast.