Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 cd382b10be9858b30613982aa6e4ca8df6dd54013e43d59f2a41dab23066acc3
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Propose a changeKäesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
Propose a change1) Pensionikindlustatu on isik: 1) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa; 2) kellel vastavalt käesolevale seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile.
Propose a change(1) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse: 1) Eesti alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele; 2¹) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele; 3) käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades isikule, kes elab välisriigis, millega Eestil puudub välisleping. (1¹) Isikul, kelle elukoht on lisaks Eestile välisriigis, on õigus riiklikule pensionile käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses. (2) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel. (3) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. (4) Kui isik elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel. (5) Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.
Propose a change1) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid: 1) vanaduspension; 2) 3) 4) rahvapension.
Propose a changeIsikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul.
Propose a change(1) Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. (1¹) Vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ea saabumist 1953.–1960. aastal sündinud isikutel alljärgnevalt sätestatud vanuses: Sünniaasta Vanus 1953 63 a 1954 63 a 3 kuud 1955 63 a 6 kuud 1956 63 a 9 kuud 1957 64 a 1958 64 a 3 kuud 1959 64 a 6 kuud 1960 64 a 9 kuud [RT I 2010, 18, 97 - jõust. 01.01.2017] (2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses: Sünniaasta Vanus 1944 58 a 6 kuud 1945 59 a 1946 59 a 6 kuud 1947 60 a 1948 60 a 6 kuud 1949 61 a 1950 61 a 6 kuud 1951 62 a 1952 62 a 6 kuud (2¹) Vanaduspensionieana mõistetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 1¹ ja 2 sätestatud vanust, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2²) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil tal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime. (3) Vanaduspension määratakse eluajaks.
Propose a change(1) Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. (2) Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav 65 aasta vanuste meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv. (3) Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ja lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat, mille kohta vanaduspensioniiga arvutatakse. (4) Aastaks t vanaduspensioniea arvutamisel liidetakse 65-le aastale lähteperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga ning lahutatakse baasperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga järgmise valemi järgi: (5) Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad komakohad teisendatakse kuudeks. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=112122025010 kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. (6¹) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=119092025004 kehtestab määrusega vanaduspensioniea 2027. aastaks, arvestades käesoleva seaduse enne 2025. aasta 1. novembrit kehtinud redaktsiooni alusel kehtestatud vanaduspensioniiga 2027. aastaks. (7) Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis korrigeeritakse vanaduspensioniea tõusul arvestamata jäänud kuude võrra järgmiste aastate vanaduspensioniiga. (8) Isikule vanaduspensioni määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile. (9) Isikule käesoleva seaduse § 9¹ alusel vanaduspensioni määramisel enne vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtib sellel aastal, kui isik pensioniavalduse esitab.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 7¹ lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist (edaspidi paindlik vanaduspension). (2) Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 7¹ lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist järgmiselt: 1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta; 2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat; 3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat; 4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat; 5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat. (3) Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 7¹ lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. (4) Paindlikku vanaduspensioni ei arvutata ümber soodustingimustel vanaduspensioniks ega eriseaduse alusel määratud pensioniks. (4¹) Paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist §-s 11¹ sätestatud korras selle aja eest, kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni. (5) Isikule, kellele on määratud pension eriseaduse alusel või soodustingimustel vanaduspension, ei määrata paindlikku vanaduspensioni.
Propose a change(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: 1) vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; 4) 5) 6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt. (2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt. (4) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks.
Propose a change(1) Vanaduspension koosneb: 1) baasosast; 2) staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega; 3) kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega; 4) ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega. (1¹) Kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini. (1²) Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse poolest kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist. (2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta, kindlustusosaku ja solidaarosaku 1,000 rahaline väärtus. (3) Kui pensioni taotlejal puudub mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensioniosa, määratakse pension olemasolevate pensioniosade alusel. (4) Kehtetu (5) Kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=125072012004 määrusega. (5¹) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud puuduv töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension; 2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. (5²) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension; 2) 60 protsenti vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. (6) Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras.
Propose a change(1) Vanaduspensioni, millele on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad, suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär. (2) Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril. (3) Vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=103042020017 määrusega. (4) Isikule paindliku vanaduspensioni määramisel, vanaduspensioni ümberarvutamisel või maksmise peatamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioni käesoleva seaduse §-des 11 ja 24 sätestatud korras ning arvutamisel rakendatakse vanaduspensioni suurust suurendavat või vähendavat kordajat. (5) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 7¹ lõike 6 alusel kehtestatud pensioniikka jõudmist. (6) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse käesoleva seaduse § 9¹ lõikes 2 sätestatud pensionieas. (7) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui isik on pensioni maksmise peatanud või pensioni suurust vähendanud käesoleva seaduse § 25¹ alusel ja hiljem selle maksmist jätkatakse või pensioni suurust suurendatakse. (8) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat ei rakendata, kui pensioni maksmise peatamine tuleneb seadusest. (9) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata eriseaduse alusel määratud pensioni arvutamisel.
Propose a change(1) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal. (2) Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu kohta vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust sotsiaalkaitse infosüsteemis. Seejuures võetakse aluseks: 1) sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks. Sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul – arvestatud sotsiaalmaks, välja arvatud sotsiaalmaks töötukindlustushüvitiselt; 2) riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliidu poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõigetes 1–1² sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks; 3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 ja §-s 6¹ sätestatud juhtudel – makstud sotsiaalmaks. (2¹) Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamisel võetakse arvesse summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7). Eelnimetatud summade laekumist ja nende üle arvestuse pidamist reguleeriva korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=129102025005 määrusega. (3) Käesolevas seaduses käsitletav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määr on 20 protsenti. (4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa summad ümardatakse sendi täpsusega.
Propose a change(1) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal. (2) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=119092025010 . (3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=119032026018 hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist. (4) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=121102025008 kinnitab järgmise kalendriaasta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust.
Propose a change(1) Pensionikindlustatu solidaarosaku suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal. (2) Solidaarosaku suuruse arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ja jagatakse need vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. (3) Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 6¹ alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. (4) (5) Solidaarosaku väärtust arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. (6) Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1,000. (7) Kohustusliku kogumispensioniga liitunutel on solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta kuni 0,800.
Propose a change–
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Õigus rahvapensionile on: 1) vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist; 2) 3) 4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani. (2) Rahvapension määratakse järgmiseks tähtajaks: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele eluajaks. 2) 3) (3) Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni.
Propose a change1) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades: 1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast. 2) 3)
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Käesoleva seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad: 1) Vabadussõjast osavõtnule ja tema lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast; 2) 3) II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast. (1¹) Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa: 1) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses; 1¹) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 1,5 pensioni aastahinde suuruses; 2) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. augustini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 3,5 pensioni aastahinde suuruses; 3) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 3,5 pensioni aastahinde suuruses. (2) Kehtetu (3) Kui isikul on õigus mitmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud pensionilisale, määratakse talle üks pensionilisa tema valikul. (4) Kui isikul on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud pensionilisale, makstakse talle samal ajal kõiki pensionilisasid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 1 nimetatud pensionilisa ei maksta, kui sama lapse kohta on arvestatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 12 alusel pensioniõiguslikku staaži. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 2 ja 3 nimetatud pensionilisa ei maksta, kui sama lapse kohta on tehtud kogumispensionide seaduse §-s 10 sätestatud täiendavaid sissemakseid 36 kuu eest. Kui täiendavaid sissemakseid on tehtud vähem kui 36 kuu eest, makstakse käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 2 ja 3 nimetatud pensionilisa proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid tehtud. (6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud pensionilisale on õigus isikul, kellel puudus lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus kogumispensionide seaduse §-s 10 sätestatud täiendavatele sissemaksetele proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, millal ta ei olnud kohustatud isik ja mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid sama lapse kohta tehtud. (7) Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust pensionilisale kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isikud pensionilisa saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi, jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. (8) Kehtetu (9) Kehtetu (10) Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=115112012001 määrusega.
Propose a change(1) Riiklik pension arvutatakse ümber: 1) sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel – kord aastas alates 1. aprillist; 2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast; 3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel – avalduse esitamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul. (2) Kehtetu
Propose a change(1) Isikul on õigus valida, et talle makstakse vanaduspensioni, mille suurus erineb käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud vanaduspensionist, arvestades käesoleva seaduse §-s 11¹ sätestatud erisusi. (2) Vanaduspensioni suurus võib olla 50 või 100 protsenti isikule arvutatud vanaduspensionist. (3) Isik võib üks kord kalendrikuus esitada avalduse talle määratud ning käesoleva seaduse §-de 11 ja 11¹ alusel arvutatud vanaduspensioni suurendamiseks või vähendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud suuruses, kui seadus ei sätesta teisiti. (4) Isik võib esitada avalduse vanaduspensioni maksmise peatamiseks üks kord kalendrikuus. (5) Kui vanaduspensioni maksmine on peatatud, jätkatakse selle maksmist isiku avalduse alusel. (6) Sotsiaalkindlustusamet teeb vanaduspensioni suurendamise või vähendamise, maksmise peatamise või jätkamise otsuse viie tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. Vanaduspensioni maksmine peatatakse, maksmist jätkatakse või seda makstakse suurendatult või vähendatult järgmise kalendrikuu algusest.
Propose a change(1) Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indekseerimine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras. (1¹) Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse. (2) Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest. (3) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusumma jagamisel üle-eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga, lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta. (4) Tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastast kasvu väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. (5) Riiklikku pensioni ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. (5¹) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib kinnitada indeksi väärtuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust madalamana, kui: 1) sama aasta eeldatav sisemajanduse koguprodukti reaalkasv on negatiivne või 2) käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 toodud riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava eeldatava laekumise vahe on suurem kui 1% sama aasta eeldatavast sisemajanduse koguproduktist. (5²) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html lisab või tasaarvestab koos uue indeksi väärtuse kinnitamisega tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 5¹ rakendamisest arvates. (6) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026061&id=119032026019 kinnitab indeksi väärtusega vähemalt 1,000 ja käesoleva paragrahvi lõike 5² alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks. (7) Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused järgmiselt: 1) rahvapensioni määr korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga; 2) pensioni baasosa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1; 3) pensioni aastahinne korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9. (8) Kehtetu
Propose a change(1) Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. (2) Pensionistaaž jaguneb järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini; 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. (3) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=129122012058 määrusega. (4) Pensionistaaži arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=103032020001 määrusega.
Propose a change(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. (2) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu; 2) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis; 3) 4) õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides; 5) Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasal välisesinduses oleku aeg; 6) Eesti Vabariigi presidendi mittetöötaval abikaasal presidendi ametivolituste aeg; 7) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 8) riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg; 9) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu; 10) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana; 11) töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud; 12) vanemal või vanema abikaasal või eestkostjal või hoolduspere vanemal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat; 13) 14) töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu; 14¹) tegutsemise aeg juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, kui maksti sotsiaalmaksu; 15) aeg, mil töötaja või käesoleva paragrahvi punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu; 16) kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud isikud lepivad kokku selles, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kaks aastat iga lapse kohta, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aja isiku pensioniõigusliku staaži hulka arvamisest loobumise kohta. Kui kokkulepet ei saavutata, jaotatakse see aeg õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aeg ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. (3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka: 1) 2) 3) 4) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt; 5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt. (4) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. (5) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.
Propose a change(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest. (2) Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole.
Propose a change(1) Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega. (2) Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata. (3) Vanadus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaaži nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist.
Propose a change(1) Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt. (2) Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. (3) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6¹ alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. (4) Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võetakse arvesse summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist käesoleva seaduse § 12 lõikes 2¹ nimetatud nõukogu määruse alusel.
Propose a change(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Sotsiaalkindlustusamet edastab vanaduspensioniõiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel: 1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse kohta, andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses; 2) isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmed; 3) andmed isiku pensioniõigusliku staaži kohta; 4) andmed isikule pensioni määramise ja maksmise kohta.
Propose a change(1) Riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile. (1¹) Kehtetu (1²) Välisriigis elav või välisriiki elama asuv isik, kes soovib varem määratud pensioni maksmist välisriiki, esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse. (2) Pensioniavaldusele kantakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoha ja kontaktandmed, andmed taotletava pensioni liigi kohta, andmed välisriigist pensioni saamise ja töötamise kohta, andmed lapse kasvatamise ja hooldamise kohta, märge otsuse teatavakstegemise ja pensioni väljamaksmise viisi kohta, andmed isiku pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide kohta, avalduse esitamise kuupäev ja kinnitus pensioniavalduse esitamise kohta. (3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse. (4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel, loetakse riikliku pensioni taotlemise päevaks pensioniavalduse lähtekohas postitamise kuupäev. (5) Kehtetu (6) Sotsiaalkindlustusamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. (7) Sotsiaalkindlustusamet edastab teisele lepingupoolele Eesti Vabariigis elava isiku terviseandmed, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist ja töövõimetuspensioni määramist teiselt lepingupoolelt kahepoolse välislepingu alusel. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud terviseandmete edastamiseks isiku nõusolekul on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele: 1) andmed andmete esitaja kohta; 2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta; 3) andmed ravimite kohta. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isiku tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=126022016007 määrusega.
Propose a change(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb riikliku pensioni määramise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest. (2) Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel: 1) vanaduspension vanaduspensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõige 1 või 2), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul vanaduspensioniikka jõudmise päevast arvates; 1¹) soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lõige 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. 2) (2¹) Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse ja pensioni määramise otsustamiseks nõutavad andmed enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, tehakse pensioni määramise otsus hiljemalt vanaduspensioniikka jõudmise päeval ja pension määratakse pensioniõiguse tekkimise päevast. Pensioni määramisest keeldumise otsus tehakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt vanaduspensioniikka jõudmise päeval. (3) Kehtetu (4) Kehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changePensionärile antakse pensionitunnistus, mille andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=126062019001 määrusega.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, välja arvatud posti teel kojukandega Eestis makstud riiklik pension, mille kulud kannab pensionär. (1¹) Välisriigis elava isiku kirjaliku avalduse alusel võib pensioni maksta üks kord kvartalis või üks kord poolaastas tagantjärele. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on: 1) 2) 3) vanaduspensioniealine isik. (6) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes Sotsiaalkindlustusamet lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teeb. Sotsiaalkindlustusamet teeb lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse 10 tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates.
Propose a change