§ 37. Riikliku pensioni üldsumma
Riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisa või suurendusega.
Propose a changeLaw
Riikliku pensionikindlustuse seadus
Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 cd382b10be9858b30613982aa6e4ca8df6dd54013e43d59f2a41dab23066acc3
Contents: 110 provisions
- § 1. Seaduse reguleerimisala
- § 2. Riikliku pensioni mõiste
- § 3. Pensionikindlustatu
- § 4. Õigus saada riiklikku pensioni
- § 5. Riikliku pensioni liigid
- § 6. Õigus valida pensioniliik
- § 7. Õigus vanaduspensionile
- § 7¹. Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029
- § 8. Edasilükatud vanaduspension
- § 9. Ennetähtaegne vanaduspension
- § 9¹. Paindlik vanaduspension
- § 10. Soodustingimustel vanaduspension
- § 11. Vanaduspensioni suurus
- § 11¹. Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja rakendamine
- § 12. Pensionikindlustatu kindlustusosak
- § 13. Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus
- § 13¹. Pensionikindlustatu solidaarosak
- § 14.
- § 19.
- § 20. Õigus toitjakaotuspensionile
- § 21. Toitjakaotuspensioni arvutamine
- § 22. Õigus rahvapensionile
- § 23. Rahvapensioni suurus
- § 23¹. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile
- § 24. Õigus pensionilisale
- § 25. Riikliku pensioni ümberarvutamine
- § 25¹. Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise peatamine
- § 26. Riikliku pensioni indekseerimine
- § 27. Pensionistaaž
- § 28. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg
- § 28¹. Pensioniõigusliku staaži tõendamine
- § 29. Pensioniõigusliku staaži arvestamine
- § 30. Pensionikindlustusstaaži arvestamine
- § 30¹. Isiku teavitamine vanaduspensioni õigusest
- § 31. Riikliku pensioni taotlemine
- § 32. Riikliku pensioni määramine
- § 33. Pensionikomisjon
- § 34. Pensioni määramise otsus
- § 35. Pensionitunnistus
- § 36. Riikliku pensioni maksmine
- § 37. Riikliku pensioni üldsumma
- § 38. Pensionisummade ümardamine
- § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise peatamise ja maksmise juhend
- § 39¹. Pensioni maksmist mõjutavad asjaolud
- § 40. Vaidluste lahendamine
- § 41. Toitjakaotuspensioni määramine ja maksmine
- § 42. Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule
- § 42¹. Vanaduspensioni arvutamine ja maksmine tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
- § 42². Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral
- § 42³. Riikliku pensioni peatamine välisriiki elama asumise korral
- § 42⁴. Välisriigis elava pensionäri kohustus esitada elusoleku tõend
- § 43. Riikliku pensioni maksmine töötamise korral
- § 44. Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel
- § 45. Saamata jäänud pension
- § 46. Riikliku pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral
- § 46¹. Pensioni maksmise peatamine isiku kadumise korral
- § 47. Tasaarvestamine riiklikust pensionist
- § 48. Pensionisummade tagasinõudmine
- § 48¹. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
- § 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
- § 50. Riiklik pensionikindlustuse register
- § 51. Registri eesmärk ja vastutav töötleja
- § 52. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
- § 53. Andmete arvestus makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta
- § 54. Pensionikindlustatu informeerimine
- § 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
- § 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
- § 57. Riikliku pensionikindlustuse kulud
- § 58. Varemmääratud invaliidsusgruppide käsitlemine
- § 58¹. Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused
- § 58². Vanaduspensioni koefitsiendi ümberarvutamise erisus ja pensioniõiguste ülekandmise lubatavus
- § 59. Pensionikindlustusstaaži ja riikliku pensioni kindlustusosa arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta
- § 59¹. Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamine 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini
- § 60. Varemmääratud pensionide säilitamine
- § 60¹. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamine erakorralise olukorra ajal
- § 60². Käesoleva seaduse § 60¹ rakendamine
- § 61. Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused
- § 61¹. Statsionaarses õppevormis õppimine
- § 61². Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt
- § 61³. Riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi
- § 61⁴. Pensioni väljamaksmine
- § 61⁵. Analüüsikohustus
- § 61⁶. Erisused eurole üleminekul
- § 61⁷. Paragrahvi 16 lõigete 10³ ja 10⁴ rakendamine
- § 61⁸. Erisused pensionilisa maksmisel
- § 61⁹. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega
- § 61¹⁰. Toitjakaotuspensioni määramine püsiva töövõimetusega isikule
- § 61¹¹. Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku pensionistaaži nõue ja vanaduspensioni suurus
- § 61¹². Püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotluste ja töövõimetuspensioni avalduste menetlemine
- § 61¹³. Varem tuvastatud püsiva töövõimetuse otsuste käsitlemine
- § 61¹⁴. Varem määratud töövõimetus- ja rahvapensioni käsitlemine
- § 61¹⁵. Töövõimetuspensioni ja töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise jätkamine
- § 61¹⁶. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile ja varem määratud töövõimetuspensioni ümberarvutamine
- § 61¹⁷. Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ja ennetähtaegsele vanaduspensionile
- § 61¹⁸. Erisused rahvapensioni määramisel ja maksmisel
- § 61¹⁹. Paragrahvi 13 lõigete 3 ja 5 rakendamine
- § 61²⁰. Lapse perekonnas hooldaja pensioniõigus
- § 61²¹. Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine kuni 2025. aasta 31. detsembrini
- § 61²². Ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamine
- § 61²³. Edasilükatud vanaduspensioni suuruse arvutamine
- § 61²⁴. Varem määratud vanaduspensioni ümberarvutamine
- § 61²⁵. Üleminek töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile
- § 61²⁶. Pensionilisa arvestamine pensioni vähendamisel
- § 61²⁷. Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni määramine ja maksmine
- § 61²⁸. Sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule rahvapensioni määramine ja maksmine
- § 61²⁹. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega
- § 61³⁰. Enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käsitlemine
- § 62.
- § 67.
- § 68. Seaduse jõustumine
Proposed changes to this act
No one has proposed a change to this act yet.
110 provisions
§ 38. Pensionisummade ümardamine
Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist tasaarvestatava summa arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
Propose a change§ 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise peatamise ja maksmise juhend
Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise peatamise ja maksmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026061&id=116122016004 .
Propose a change§ 39¹. Pensioni maksmist mõjutavad asjaolud
(1) Isik on kohustatud kümne päeva jooksul alates asjaolude tekkimisest teatama Sotsiaalkindlustusametile kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludeks on: 1) tööle asumine kutsealal, ametikohal, tootmisalal või tööl, mis toob kaasa eriseaduse alusel makstava pensioni maksmise peatamise või lõpetamise; 2) välisriiki elama asumine; 3) välisriigis elava isiku elukoha andmete muutumine; 4) välisriigis tööle asumine, kui pensioni maksmise peatamine või lõpetamine sõltub töötamisest; 5) rahvapensioni korral välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni määramine; 6) muu asjaolu. (3) Sotsiaalkindlustusametil on pensioni määramisel, ümberarvutamisel ja maksmisel lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka muudest temale teadaolevatest andmetest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise.
Propose a change§ 40. Vaidluste lahendamine
(1) Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, või vahetult pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sotsiaalkindlustusamet võib vaiete lahendamiseks moodustada komisjone, kaasates vajadusel eksperte. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. (2) Kehtetu (3) Kehtetu
Propose a change§ 41. Toitjakaotuspensioni määramine ja maksmine
Kehtetu
Propose a change§ 42. Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule
(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatakse riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse isikule, kes elab lepinguriigi territooriumil. (2) Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pensionistaažid nii, nagu need oleksid täitunud Eestis. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga. (2¹) Kui vanaduspensionär, kellel puuduvad isikustatud sotsiaalmaksu andmed, asub Eestis tööle ning tema vanaduspensioni suurus vanaduspensioni ümberarvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 ja käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 1 alusel väheneb, jätkatakse vanaduspensioni maksmist endises suuruses. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanaduspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstavate pensionidega osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule tema avalduse alusel rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe. (5¹) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Kehtetu (8) Kehtetu
Propose a change§ 42¹. Vanaduspensioni arvutamine ja maksmine tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumisel korraldab Sotsiaalkindlustusamet pensionikindlustatule vanaduspensioni arvutamise, selle summeerimise ja kogusumma Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi kandmise vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 2¹ alusel kehtestatud korrale. (2) Kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionisumma ülekandmisega, kaetakse riigieelarvest.
Propose a change§ 42². Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral
(1) Isikule, kellel tekib õigus pensionile käesoleva seaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades järgmisi erisusi: 1) paindlik vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja makstakse välisriiki isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka; 2) välisriiki ei määrata ega maksta rahvapensioni ega töövõime vähenemisega seotud pensione; 3) riikliku pensioni määramisel ja maksmisel ei arvestata isiku pensioniõigusliku staaži hulka käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud tegevuse aega endise NSV Liidu territooriumil; 4) pensionäri ülalpeetavatele käesoleva seaduse § 46 lõike 4 alusel pensioni ei määrata, kui pensionär viibib välisriigis käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud põhjustel ja ta ei ole jõudnud vanaduspensioniikka. (2) Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud tegevuse aeg on välisriigis elava isiku pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud, arvutatakse tema pension ümber vastavalt käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktile 2. (3) Isikule, kellel tekib õigus pensionile eriseaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda ning järgmisi erisusi: 1) eriseaduses sätestatud pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni, makstakse isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka; 2) välisriigis elavale isikule ei määrata ega maksta välisriiki töövõime vähenemisega seotud pensione, välja arvatud töövõime vähenemisega seotud pensione, mille maksmist jätkatakse vanaduspensionieas. (4) Isikule, kes elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide määramisel ja maksmisel. (5) Kui välisriigis elavale isikule on riiklik pension määratud käesoleva paragrahvi alusel enne selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud välislepingu jõustumist, kohaldatakse talle alates selle jõustumisest välislepingut. Määratud riiklik pension arvutatakse pensioni ümberarvutamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber alates välislepingu jõustumise päevast.
Propose a change§ 42³. Riikliku pensioni peatamine välisriiki elama asumise korral
(1) Pensioni maksmine peatatakse, kui isik asub elama välisriiki. Isikule jätkatakse pensioni maksmist peatamise päevast arvates pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist. (2) Isikule, kellele on määratud pension enne vanaduspensioniikka jõudmist ja kes asub elama välisriiki, millega Eestil puudub välisleping, jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist ja andmete kontrollimist alates vanaduspensioniikka jõudmise päevast või päevast, millal isik vastab ühele käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustest.
Propose a change§ 42⁴. Välisriigis elava pensionäri kohustus esitada elusoleku tõend
(1) Välisriigis elav pensionär esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta. (2) Välisriigis elav pensionär ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tõendit esitama, kui: 1) ta esitab Sotsiaalkindlustusametile elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi; 2) tema elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud leping pensionäride kohta käivate andmete vahetamiseks; 3) ta tõendab oma elusolekut Sotsiaalkindlustusameti poolt selleks loodud elektroonilise kanali kaudu või Sotsiaalkindlustusametisse kohapeale tulles. (3) Ettenähtud tähtpäevaks elusoleku tõendi esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1. aprillist. Kui pensionär on varem esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendi, peatatakse tema pension jooksvalt vastavalt tõendi kehtivusajale. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest. (4) Elusoleku tõendamise andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
Propose a change§ 43. Riikliku pensioni maksmine töötamise korral
(1) Kehtetu (1¹) Ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. (2) Käesolevas seaduses käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemise eest, teenuse osutamist ja kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses ning tegutsemist ettevõtjana. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registri andmetega.
Propose a change§ 44. Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel
(1) Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni volikirja kehtivuse ajal. (2) Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse juhi poolt, kus pensionär on ravil. (3) Kui volikirjas pole kehtivusaega märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. (4) Kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht, kehtib see ühekordsena kuni kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljavõtmiseks.
Propose a change§ 45. Saamata jäänud pension
(1) Kui posti teel makstav pension on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu
Propose a change§ 46. Riikliku pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral
(1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. (2) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine. Pension makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. (3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise, makstakse nimetatud sundravi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem osalise või puuduva töövõimega laps, kelle töövõimet hinnati enne 18-aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist, või kui eelnimetatud pensionäril on eelkirjeldatud tingimustele vastav vend, õde või lapselaps, kellel ei ole töövõimelisi vanemaid, makstakse lapsele, vennale, õele või lapselapsele riiklikku pensioni järgmises suuruses: 1) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist; 2) kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist; 3) kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel makstav pension ületab isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruse, makstakse pensioni määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud suuruses. (6) Kui isikule makstakse käesoleva seaduse § 25¹ alusel vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui pensioni maksmine on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud pensionärile vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti talle arvutatud vanaduspensionist.
Propose a change§ 46¹. Pensioni maksmise peatamine isiku kadumise korral
(1) Kui pensionär on teadmata kadunud või ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale, peatatakse pensioni maksmine ühe kuu möödudes alates politseilt vastava teabe saamisest. (2) Pensionäri asukoha tuvastamisel makstakse pension tagantjärele välja alates pensioni maksmise peatamisest. Pensioni ei maksta tagantjärele välja, kui isik on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale. (3) Kehtetu
Propose a change§ 47. Tasaarvestamine riiklikust pensionist
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras võib riiklikust pensionist teha tasaarvestamisi üksnes: 1) täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel; 2) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enammakstud pensionisummade või üksi elava pensionäri toetuse sissenõudmiseks; 3) perehüvitiste seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul. (2) Riiklikust pensionist tasaarvestatav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. (2¹) Kui isikule makstakse käesoleva seaduse § 25¹ alusel vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui pensioni maksmine on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti, ning tasaarvestatav osa arvutatakse vanaduspensionist, mille suurus on 100 protsenti talle arvutatud vanaduspensionist. (3) Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. (4) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel võib riiklikust pensionist tasaarvestada kuni 20 protsenti lisaks tasaarvestamisele, mida tehakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. (5) Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel riiklikust pensionist tasaarvestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirmääradest suurema summa. (6) Sotsiaalkindlustusamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tasaarvestatud summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole või maksuhalduri arvelduskontole.
Propose a change§ 48. Pensionisummade tagasinõudmine
(1) Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. (1¹) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Kehtetu (3) Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
Propose a change§ 48¹. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28 lõikes 2¹ sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise ajast arvates.
Propose a change§ 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
Propose a change§ 50. Riiklik pensionikindlustuse register
Kehtetu
Propose a change§ 51. Registri eesmärk ja vastutav töötleja
Kehtetu
Propose a change§ 52. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
Kehtetu
Propose a change§ 53. Andmete arvestus makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta
(1) Kehtetu (1¹) Kehtetu (2) Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta. (2¹) Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele peetakse sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel arvestust isiku kohta Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemist laekunud rahaliste vahendite ja nende alusel arvestatud pensionikindlustusstaaži kohta. (3) Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel arvutatakse iga pensionikindlustatu kohta üks kord aastas tema kindlustusosak ja kindlustusosakute summa käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras.
Propose a change§ 54. Pensionikindlustatu informeerimine
Kehtetu
Propose a change§ 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
Propose a change§ 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
(1) Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks riigieelarves on: 1) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 2) rahatrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 3) pensionisummade tagasinõudmisest riigieelarvesse laekuvad summad ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 4) riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi ning nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 5) riigieelarves ettenähtud muud vahendid pensionide maksmiseks; 6) riigieelarves ettenähtud vahendid käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud kulude tegemiseks. (1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikaks riigieelarvesse laekunud summad vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 2¹ nimetatud nõukogu määruse alusel sätestatud korrale. Kui pensionikindlustatu on kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, siis kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse 16/22 laekunud summast. (2) Kehtetu
Propose a change§ 57. Riikliku pensionikindlustuse kulud
(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 1¹ nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud: 1) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad ja § 28 lõikes 3 sätestatud pensioniõigusliku staaži aastatele vastavad pensionide osad; 2) väljateenitud aastate pensionide seaduses ja soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud pensionid; 3) käesoleva seaduse § 12 lõikes 2¹ nimetatud nõukogu määruse alusel ettenähtud väljamaksed. (2) Kõik muud käesolevast seadusest tulenevad kulud finantseeritakse käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 6 nimetatud vahendite arvel. (3) Eesti riigi poolt mõne muu seaduse alusel makstavaid pensione ja pensionilisasid finantseeritakse vastavates seadustes ettenähtud vahenditest. (4) Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatud seaduste alusel riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad vähenevad või kulud suurenevad, sätestatakse seaduses kulude täiendavad katteallikad.
Propose a change§ 58. Varemmääratud invaliidsusgruppide käsitlemine
(1) Isikul, kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajaliselt ja kes selleks tähtajaks ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, loetakse invaliidsusgrupp vastavaks nimetatud tähtajani määratud püsivale töövõimetusele ja tema suhtes tehakse arstliku töövõimetuse ekspertiis määratud tähtajal. (2) Isikul, kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajaliselt ja kes hiljemalt 2003. aasta 31. märtsiks jõuab vanaduspensioniikka, invaliidsusgruppi läbi ei vaadata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul ja kuni vanaduspensioniealisel isikul, kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult, loetakse invaliidsusgrupp vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhtudel loetakse invaliidsusgrupile vastavaks järgmised töövõime kaotuse protsendid: 1) I invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 100 protsenti; 2) II invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 80 protsenti; 3) III invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 60 protsenti. (5) Isikul, kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga ja kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult, on õigus taotleda töövõime hindamist töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras. (5¹) Kui isik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud õigust, tunnistatakse otsus invaliidsusgrupi määramise kohta kehtetuks alates töövõimetoetuse seaduse alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. (6) Välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, loetakse 2003. aasta 31. märtsini invaliidsusgrupid vastavaks püsiva töövõimetuse astmetele järgmiselt: 1) I invaliidsusgrupile vastab täielik töövõimetus töövõime kaotusega 100 protsenti; 2) II invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80 või 90 protsenti; 3) III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40–70 protsenti. (7) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega.
Propose a change§ 58¹. Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused
1) Isikul, kes taotleb edasilükatud vanaduspensioni pärast 2021. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 61²³ alusel, ei suurendata edasilükatud vanaduspensioni käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 8 lõikes 3 sätestatud korras selle aja eest: 1) kui isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1 ja 1¹ sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused; 2) kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni; 3) mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka enne 2002. aasta 1. jaanuari.
Propose a change§ 58². Vanaduspensioni koefitsiendi ümberarvutamise erisus ja pensioniõiguste ülekandmise lubatavus
(1) Isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 12 lõikes 2¹ sätestatud tingimustele ja saab riikliku pensionikindlustuse alusel vanaduspensioni enne 2008. aasta 1. jaanuari, on õigus taotleda pensioni ja pensionikindlustatu kindlustusosaku ümberarvutamist vastavalt pensionikindlustuse vahenditesse Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist laekunud summale. (2) Käesolevas seaduses sätestatud õigused laienevad kõigile pensioniõiguste ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid.
Propose a change§ 59. Pensionikindlustusstaaži ja riikliku pensioni kindlustusosa arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta
(1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. (2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaaži arvutamisel pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga. (3) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaks arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt. (4) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega sellel kalendriaastal. (5) 2001. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2002. aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 2002. aasta 1. aprillist. (6) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 2002. aasta 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud 2001. aasta isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik keskmine suurus.
Propose a change§ 59¹. Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamine 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini
(1) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel sotsiaalmaksuseaduse § 13 lõigetes 21 ja 22 nimetatud isiku puhul on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 16 protsenti ja tema solidaarosak on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 0,800. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on esitanud kogumispensionide seaduse § 67³ lõikes 1 nimetatud avalduse maksete mittetegemiseks, on 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 20 protsenti ja tema solidaarosak on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 1,000. (3) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud: 1) isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 1/12-lt tema 2020. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud ja 2/3-lt 2021. aastal saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu alusel; 2) solidaarosak 2/3-lt tema 2021. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu alusel.
Propose a change§ 60. Varemmääratud pensionide säilitamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud pensioni maksmist jätkatakse endises suuruses kuni määratud tähtajani järgmistel juhtudel: 1) pensionärile, kellel käesoleva seaduse alusel arvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensionist; 2) pensionärile, kelle invaliidsusgruppi ei ole uuesti läbi vaadatud või kellele määratud töövõime kaotuse protsent on endisest protsendist suurem või sellega võrdne, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse alusel arvutatud pension on suurem varem makstud pensionist; 3) pensionärile, kellel ei teki õigust saada riiklikku pensioni käesoleva seaduse alusel, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Vanaduspensionärile, kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel ei teki õigust saada vanaduspensioni käesoleva seaduse alusel, säilitatakse vanaduspensioni liik ja pension arvutatakse käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt. Kui arvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. (2¹) Toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas kasvataval ühel vanematest, lesel või eestkostjal, kellele oli perioodil 2000. aasta 1. aprillist kuni 2001. aasta 31. detsembrini makstud toitjakaotuspensioni, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses ja tingimustel kuni määratud tähtajani. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu
Propose a change§ 60¹. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamine erakorralise olukorra ajal
Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.
Propose a change§ 60². Käesoleva seaduse § 60¹ rakendamine
Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse §-s 60¹ sätestatud võimalust püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamiseks rakendada tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.
Propose a change§ 61. Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused
(1) 2002. aasta 1. jaanuarist 31. märtsini on pensioni baasosa 410 krooni, aastahinne 27 krooni 85 senti ja rahvapensioni määr 800 krooni. (1¹) 2002. aasta 1. juulist 2003. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 444 krooni 44 senti, aastahinne 31 krooni 69 senti ja rahvapensioni määr 867 krooni 20 senti. (1²) 2003. aasta 1. juulist 2004. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 577 krooni 33 senti. (1³) 2004. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 50 krooni ja aastahinnet 1,13 krooni võrra. (1⁴) 2005. aasta 1. juulil tõstetakse pensioni baasosa 150 krooni, aastahinnet 3,02 krooni ja rahvapensioni määra 100 krooni võrra. (1⁵) 2006. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist pensioni baasosa 60 krooni ja aastahinnet 1,53 krooni võrra. (1⁶) 2007. aasta 1. juulil tõstetakse pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra. (1⁷) 2020. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 7 euro võrra. (1⁸) 2021. aasta 1. aprillil tõstetakse pensioni baasosa 16 euro ja rahvapensioni määra 30 euro võrra. Pensioni baasosa ja rahvapensioni indekseerimisel käesoleva seaduse § 26 kohaselt tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra pärast indekseerimist. (1⁹) 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. (2) Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused järgmistel perioodidel leitakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras.
Propose a change§ 61¹. Statsionaarses õppevormis õppimine
(1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist. (2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 ja § 43 lõikes 1 sätestatud kutseõppeasutuses statsionaarses õppes õppimise nõude asemel nõutakse enne 2012/13. õppeaastat kutseõppesse vastuvõetud isikutelt täiskoormusega või meditsiinilisel näidustusel muus õppevormis õppimist.
Propose a change§ 61². Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt
(1) Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile, pensionilisale või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1. (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab 2022. aasta 1. juunist arvates kuue kuu jooksul pensionäri, kellel tekib käesoleva seaduse § 20 lõike 4¹ alusel pensioniliigi muutmise õigus, ning määrab talle pensioni ja arvutab tema pensioni ümber 2022. aasta 1. juunist arvates.
Propose a change§ 61³. Riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi
Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 4 nimetatud sihtotstarbeliste eraldistena pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi käsitletakse ka enne 2008. aasta 1. jaanuari riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi eraldatud vahendeid.
Propose a change