(1) Riikliku pensioni väljamaksmine käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 5 sätestatud korras toimub alates 2009. aasta 1. veebruarist.
(2) Kuni 2009. aasta 1. veebruarini makstakse riiklikku pensioni Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel maksja kulul. Riikliku pensioni kandmine välisriigis asuvasse panka pensionäri arvele toimub saaja kulul.
(3) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud riiklik pension makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras.
(4) Kui pensionär ei ole Sotsiaalkindlustusametile teatanud oma arvelduskonto numbrit ega teinud või edastanud § 36 lõike 1 punkti 2 kohast avaldust ja seetõttu ei ole käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras võimalik pensioni maksta, peatatakse alates 2009. aasta 1. veebruarist pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele.
(5) Käesoleva seaduse § 36 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel ja korras makstakse riiklik pension välja ka sügava puudega töövõimetuspensionärile ja sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saavale isikule.
(1) Vabariigi Valitsus koostab 2019. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.
(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks.
Pensioni baasosa, aastahinne ja rahvapensioni määr arvestatakse eurodesse vastavalt Eesti krooni ja euro suhtele, mis määratakse kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3.
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1¹ punktis 1¹ sätestatud pensionilisa makstakse ilma sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud kokkuleppeta isikule, kes saab käesoleva paragrahvi jõustumisel pensioni ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka on arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud staaž.
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1¹ punktis 1¹ nimetatud isik, kes ei ole nõus pensionilisa maksmisega isikule, kelle pensioniõigusliku staaži hulka on arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud staaž, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse, mille kohaselt lõpetatakse pensionilisa maksmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule. Pensionilisa maksmist jätkatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud kokkuleppe kohaselt ühele sama paragrahvi lõike 1¹ punktis 1¹ nimetatud isikule.
(3) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 72³ lõike 7 alusel valinud täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24 lõike 1¹ punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga 2020. aasta 1. juuli ja 31. detsembri vahel sündinud lapse kohta.
(4) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 72⁵ lõike 6 alusel valinud täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24 lõike 1¹ punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga lapse kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne kogumispensionide seaduse § 72⁶ lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitamisega kaasneva makse tasumise kohustuse tekkimist isikul.
(5) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1¹ punktis 1¹ sätestatud pensionilisa ei arvutata juurde vanaduspensionile, mis arvutatakse § 11 lõike 5¹ punkti 2 ja lõike 5² punkti 2 ning § 61¹⁷ alusel või käesoleva seaduse kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 18 lõike 1 punkti 2 ja § 61¹⁷ alusel.
§ 61⁹. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega
(1) Isikul, kes on pärast 2010. aasta 1. juulit tunnistatud püsivalt töövõimetuks, ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud isikul on õigus taotleda 2016. aasta 1. juulist kuni 2016. aasta 31. detsembrini käesoleva seadusega sätestatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi või püsiva töövõimetuse kordusekspertiisi.
(2) Isikul on õigus alates 2016. aasta 1. juulist käesoleva seadusega sätestatud töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel rahvapensionile, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni saamise tingimustele.
(3) Isikule, kellel on õigus töövõimetuspensionile Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni 3. ja 9. peatükki ning nende alusel antud rakendusakte kuni välislepingu muutmiseni. Teise lepingupoole territooriumilt Eesti Vabariiki elama asumisel jätkatakse isikule töövõimetuspensioni maksmist kuni püsiva töövõimetuse tähtaja lõpuni.
(4) Isikule, kes taotleb püsiva töövõimetuse ekspertiisi koos puude raskusastme tuvastamisega kuni 2016. aasta 31. detsembrini, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 16 lõiget 11.
(5) Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni.
§ 61¹¹. Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku pensionistaaži nõue ja vanaduspensioni suurus
(1) Isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti, vähendatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 2² sätestatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, millal tal oli tuvastatud püsiv töövõimetus.
(2) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 5¹ sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 100 protsenti.
(3) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 5² sätestatud osalise töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–90 protsenti.
§ 61¹². Püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotluste ja töövõimetuspensioni avalduste menetlemine
(1) Enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotlus vaadatakse läbi ja püsiv töövõimetus tuvastatakse, lähtudes seni kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemusel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku ja enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud töövõimetuspensioni saamise avaldus vaadatakse läbi ning töövõimetuspension määratakse seni kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt.
(3) Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega, peab ta esitama vaide Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras. Sotsiaalkindlustusamet korraldab vajaduse korral täiendava ekspertiisi. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. Vaideotsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
§ 61¹³. Varem tuvastatud püsiva töövõimetuse otsuste käsitlemine
(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi taotlemise tähtaja saabudes võib isik pöörduda Eesti Töötukassasse töövõime hindamiseks töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Isikul on õigus pöörduda Eesti Töötukassasse töövõime hindamiseks töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras enne püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaega.
(3) Käesoleva seaduse alusel tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus tunnistatakse kehtetuks alates töövõimetoetuse seaduse alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust.
§ 61¹⁴. Varem määratud töövõimetus- ja rahvapensioni käsitlemine
(1) Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka töövõimetuspensioni.
(2) Käesoleva seaduse § 48 lõiget 3 kohaldatakse ka püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule väljamakstud töövõimetus- ja rahvapensioni summade sissenõudmisele.
(3) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 1¹ nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse ka töövõimetuspensione.
(4) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud isikule makstakse selle taotlemisel töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni määratud suuruses kuni vanaduspensionieani. Määratud töövõimetuspensionile ja töövõimetuse alusel rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotluse alusel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule makstakse selle taotlemisel töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni määratud suuruses kuni määratud tähtajani. Määratud töövõimetuspensionile ja töövõimetuse alusel rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 5¹ ja §-s 61¹³ nimetatud invaliidsusgrupi määramise otsuse või püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse alusel tehtud pensioni määramise otsus tunnistatakse kehtetuks ning pensioni maksmine lõpetatakse alates invaliidsusgrupi määramise otsuse või töövõime hindamise otsuse kehtetuks tunnistamisest.
§ 61¹⁵. Töövõimetuspensioni ja töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise jätkamine
(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust pikendatakse isikule ilma püsivat töövõimet tuvastamata ja talle jätkatakse määratud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni ja pensionilisade maksmist varem määratud suuruses, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne vanaduspensioniikka jõudmist. Isiku avalduse alusel ei pikendata talle tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust.
(2) Aastatel 1953–1960 sündinud isikule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne sünniaastale vastavat järgmist vanust: Sünniaasta Vanus 1953 63 aastat 1954 63 aastat 3 kuud 1955 63 aastat 6 kuud 1956 63 aastat 9 kuud 1957 64 aastat 1958 64 aastat 3 kuud 1959 64 aastat 6 kuud 1960 64 aastat 9 kuud
(3) Käesoleva paragrahvi alusel makstavale töövõimetuspensionile ja rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 61¹⁶. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile ja varem määratud töövõimetuspensioni ümberarvutamine
(1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule, kellele on määratud rahvapension töövõimetuse alusel käesoleva seaduse seni kehtinud redaktsiooni § 22 lõike 1 punkti 2 alusel, määratakse avalduse alusel töövõimetuspension püsiva töövõimetuse ajaks 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt, kui isikul täitub rahvapensionilt töövõimetuspensionile üleviimise ajaks vanusele vastav järgmine Eestis omandatud pensionistaaž: Vanus aastates Nõutav pensionistaaž aastates 16–24 staažinõuet ei ole 25–26 1 27–28 2 29–30 3 31–32 4 33–35 5 36–38 6 39–41 7 42–44 8 45–47 9 48–50 10 51–53 11 54–56 12 57–59 13 60–64 14
(2) Isikul, kellele on määratud töövõimetuspension käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 18 lõike 1 punkti 2 alusel või lõikes 3 sätestatud suuruses, on õigus taotleda töövõimetuspensioni ümberarvutamist käesoleva seaduse 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui viimati nimetatud alusel arvutatud pension on suurem.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul arvutatakse töövõimetuspensionile juurde ka käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisa, võttes arvesse nimetatud paragrahvis sätestatut.
(4) Töövõimetuspensionile õigust andva pensionistaaži nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist, võttes arvesse käesolevas seaduses pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta sätestatut.
§ 61¹⁷. Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ja ennetähtaegsele vanaduspensionile
(1) Isikule, kellele makstakse varem määratud töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani, määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse § 11 sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaažist.
(3) Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata. Kui töövõimetuspensioni maksmine lõpeb enne, kui isik jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul rakendatakse ennetähtaegse pensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses.
(6) Isikul, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud pensionilisa, säilib tema üleviimisel vanaduspensionile või temale ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamisel õigus saada varem makstud pensionilisa.
§ 61¹⁸. Erisused rahvapensioni määramisel ja maksmisel
(1) Õigus rahvapensionile on ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani.
(2) Rahvapension määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele eluajaks.
(3) Rahvapensioni suurus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele on 100 protsenti rahvapensioni määrast.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud rahvapensionile kohaldatakse käesolevas seaduses rahvapensionile sätestatut.
(1) Käesoleva seaduse § 13 lõigete 3 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
(2) Enne 2017. aasta 1. jaanuari riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tegelik keskmine suurus ja arvestuslik keskmine suurus kantakse üle sotsiaalkaitse infosüsteemi 2017. aasta 1. jaanuaril.
Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3, § 24 lõike 1¹ punktides 1–2 ja § 28 lõike 2 punktis 12 nimetatud hoolduspere vanemana käsitatakse ka enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonis nimetatud lapse hooldajat.
§ 61²¹. Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine kuni 2025. aasta 31. detsembrini
(1) Kui isik soovib, et talle määratakse ja makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni, kohaldatakse vanaduspensioni määramisele ja maksmisele käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) 2021. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 16-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(3) 2022. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 17-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(4) 2023. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 18-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(5) 2024. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 19-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(6) 2025. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 20-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
Isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
§ 61²³. Edasilükatud vanaduspensioni suuruse arvutamine
Kui isikul tekkis õigus vanaduspensionile enne käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ning ta ei ole enne 2021. aasta 1. jaanuari taotlenud edasilükatud vanaduspensioni, on tal õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni alusel või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
§ 61²⁴. Varem määratud vanaduspensioni ümberarvutamine
Enne 2021. aasta 1. jaanuari määratud vanaduspension arvutatakse isiku avalduse alusel ümber või selle maksmine peatatakse käesoleva seaduse §-s 25¹ sätestatud korras.
Isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni ja kellele määratakse töövõimetuse kestuse ajal paindlik vanaduspension, hakatakse maksma paindlikku vanaduspensioni. Kui töövõimetuspension lõpeb enne, kui isik jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse paindliku vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast.
Kui isiku vanaduspensioni on käesoleva seaduse § 11¹ alusel vähendatud ja isiku vanaduspension väheneks pensionilisa pensioni vähendamise hulka arvamise tõttu alates 2022. aasta 1. juunist, jätkatakse isikule vanaduspensioni maksmist koos pensionilisaga endises suuruses seni, kuni isiku vanaduspensioni üldsumma ületab ümberarvutamisel senise vanaduspensioni suuruse.
§ 61²⁷. Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni määramine ja maksmine
(1) Isikule, kellele on määratud soodustingimustel vanaduspension ja kellele seda makstakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtiva soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel, jätkatakse selle maksmist senistel tingimustel.
(2) Isikule, kellele on määratud väljateenitud aastate pension ja kellele seda makstakse kuni 2036. aasta 31. detsembrini kehtinud väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, jätkatakse selle maksmist senistel tingimustel.
(3) Kui isikule ei ole soodustingimustel vanaduspensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada, määratakse see soodustingimustel vanaduspensionide seaduse enne 2031. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
(4) Kui isikule ei ole väljateenitud aastate pensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada, määratakse see väljateenitud aastate pensionide seaduse enne 2037. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
§ 61²⁸. Sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule rahvapensioni määramine ja maksmine
(1) Sotsiaalkindlustusamet määrab hiljemalt 2029. aasta 31. märtsil käesolevas seaduses sätestatud rahvapensioni sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule, kes vastab käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 sätestatud rahvapensioni saamise tingimustele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes sai sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetuse maksmise ajal ka muud sissetulekut, mille suurus oli alla rahvapensioni määra kalendrikuus, makstakse rahvapensioni ka juhul, kui isik saab mõne teise riigi pensioni, mille suurus on alla rahvapensioni määra kalendrikuus.
§ 61²⁹. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega
(1) Lapsele, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 lõike 2 punkti 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 kohaselt rahvapensionile, kohaldatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist perehüvitiste seadust ning lõpetatakse temale käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni või rahvapensioni maksmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 alusel õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 alusel rahvapensionile, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule makstav toitjakaotuspension on arvutatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 21 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse pensionile juurde § 24 lõike 1¹ alusel pensionilisa, kui selle saamise õigus on tekkinud pärast 2026. aasta 1. oktoobrit.
(4) Kui perekonnaliikmele makstakse toitjakaotustoetust perehüvitiste seaduse alusel, tehakse toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni suuruse ümberarvutus, arvestades käesoleva seaduse alusel õigustatud perekonnaliikmete arvu.
(5) Isikule, kellele on enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspension Eesti Vabariigi sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole territooriumil, jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist vastavalt käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsioonile ja selle alusel antud rakendusaktide tingimustele. Toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse vajaduse korral ümber käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.
§ 61³⁰. Enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käsitlemine
(1) Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension.
(2) Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni summa sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
(3) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 1¹ nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni.
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(1¹) Käesoleva seaduse § 7¹ lõige 6¹ kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini.
(2) Käesoleva seaduse § 7¹ kehtib kuni 2029. aasta 31. detsembrini.