(1) Toidualane teave käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63), artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud teave.
(2) Toidualane teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.
(3) Eestis tarbijale müüdava või muul viisil üleantava toidu puhul esitatakse toidualane teave eesti keeles, välja arvatud juhul, kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav.
(4) Toidualase teabe esitamise nõuded toidugruppide või töötlemisviiside kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=111112014009;111112014010;112112014001;114112014005;125112014013;125112014014;125112014015;103122014011;103122014012;103122014013;104122014017;113072016003;113072016004 määrusega.
(5) Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 rakendamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=113032015019 määrusega.
(6) Toidupartii tähistamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=103122014009 määrusega.
(1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.
(2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud tarvitamise tähtpäev või minimaalse säilimisaja tähtpäev, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast tarvitamise tähtpäeva möödumist.
§ 41. Toidu Eestisse toimetamine ja ekspordi tingimused
(1) Toidu Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus.
(1¹) Toidu Eestisse toimetamine ja eksport on lubatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(3¹) Kehtetu
(3²) Kui toidu Eestisse toimetamise korral peab Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt kontrollima selle nõuetekohasust piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, on lubatud sellist toitu Eestisse toimetada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti määratud piiripunkti või imporditava toidu ametliku kontrollimise koha kaudu.
(4) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel kehtestatud loetelus nimetatud toidu suhtes.
(1) Riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti omaniku või valdaja taotluse alusel määrab Põllumajandus- ja Toiduamet piiripunkti, mille kaudu on lubatud toitu Eestisse toimetada (edaspidi piiripunkt), kui piiripunkti määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil.
(2) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile.
(4) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3–5 sätestatud teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata asjakohase otsuse.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõikes 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja muudatuse piiripunktide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiripunkti määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=111122019003 määrusega.
§ 42². Imporditava toidu ametliku kontrollimise koht
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet määrab imporditava toidu ametliku kontrollimise koha isiku taotluse alusel, kui selle määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ametliku kontrollimise koht asub Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kohas.
(2) Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõikes 2 viidatud nõuete kohaselt imporditava toidu ametliku kontrollimise kohtade loetelu.
(3) Kui ametliku kontrollimise koht vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramise otsuse.
(4) Kui ametliku kontrollimise koht ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramisest keeldumise otsuse.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud otsuse 30 tööpäeva jooksul imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramise taotluse saamisest arvates.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõikes 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul ning artikli 53 lõiget 2 arvestades teeb Põllumajandus- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja muudatuse imporditava toidu ametliku kontrollimise kohtade loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=111122019003 määrusega.
§ 43. Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud toidu eksportimise korral
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Toidu eksportimise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet ametliku sertifikaadi (edaspidi sertifikaat), kui selle esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva asjakohase teabe toidu kohta oma veebilehel, võttes aluseks väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuva riigi nõuded.
(6) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus vähemalt 24 tundi enne toidu eksportimist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlus peab sisaldama asjakohaseid andmeid, mis võimaldavad teha ametlikku kontrolli ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toiduamet võib nõuda, et taotleja esitab vajalikud andmed ka sihtriigi keeles.
(8) Sertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:
1) toit ei vasta asjakohastele nõuetele;
2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuete kohaselt;
3) taotluses on esitatud valeandmeid.
(1) Sellise toidu Eestisse toimetamisest, mida tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt ametlikult kontrollida piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt üks tööpäev enne toidu esitamist ametlikuks kontrolliks.
(2) Kehtetu
(1) Toiduga varustamise tagamiseks rakendatakse käesolevas peatükis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud meetmeid.
(2) Kriisiolukorra ajal tagatakse elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks.
§ 46². Toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu
(1) Kehtetu
(2) Ettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 20 nimetatud elutähtsa teenuse puhul, kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiduga varustamise valdkonnad on:
1) teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine;
2) liha käitlemine;
3) piima käitlemine.
(4) Käesolevas peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ning tulundusühistut ja tema liikmeid ühe ettevõtjana.
(1) Käesoleva seaduse § 46² lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle selle valdkonna aasta müügitulu on võrreldes teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügituluga suurim.
(2) Käesoleva seaduse § 46² lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.
(3) Käesoleva seaduse § 46² lõike 3 punktis 2 sätestatud liha käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.
(4) Käesoleva seaduse § 46² lõike 3 punktis 3 sätestatud piima käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügitulu suurus.
(1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 46³ sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja määramisel võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed.
(3) Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=109062026039 määrusega.
(1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab oma valdkonnas elutähtsa teenuse osutamise määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga, tehes seda vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=109062026040 määrusega.
§ 46⁶. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne
(1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine ja hulgikaubandus, moodustab tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga püsiva kriisiülesandega isikuks.
(2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.
(3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed.
(4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil, lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest.
(5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.
(6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja, mis ei ole pikem kui viis aastat.
(7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega.
(8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga määratud piirkonna ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.
(9) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.
§ 46⁷. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused
(1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks (edaspidi tooraine varu).
(2) Toiduvaru moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3 sätestatud riigi tegevusvaru haldaja..
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused.
(4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidupuudus ohustab elanikkonna elu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks.
(5) Toiduvaru võetakse kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel seda kasutavale ettevõtjale kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 punkti 3 alusel selle kasutamise tingimused.
Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle.
(2) Kehtetu
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb valla- või linnavalitsusega koostööd teabe edastamisel valla või linna territooriumil toimuva sellise avaliku ürituse kohta, kus käideldakse toitu.
(4) Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.
(4¹) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(5) Valdkonna eest vastutav minister nimetab asjaomaste ministritega kooskõlastatult Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavad pädevad asutused, liikmesriikidega järelevalvekoostööd koordineerivad kontaktasutused ja muud sellised asutused ning teatab nendest Euroopa Komisjonile juhul, kui selliste asutuste nimetamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktis.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus ja artiklis 115 nimetatud situatsiooniplaani koostamist koordineeriv asutus on Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruse artikli 113 kohaselt.
(7) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud situatsioonplaani ja mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks.
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigused on ka Euroopa Komisjoni eksperdil Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete täitmise kontrollimisel Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Korrakaitseorgan kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid järgmiste rikkumiste tuvastamise korral:
1) mittenõuetekohane toit;
2) toidu mittenõuetekohane käitlemine;
3) mittenõuetekohased toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed;
4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete mittenõuetekohane valmistamine, töötlemine ja turustamine.
(4) Mittenõuetekohase toidu ning mittenõuetekohaste toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete Eestisse toimetamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 66–69 sätestatud meetmeid.
§ 48¹. Kiirhoiatussüsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kontaktasutus Eestis on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Kui riikliku järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, või kui selline toit on avastatud kauba Eestisse toimetamisel, teavitab Maksu- ja Tolliamet ohust Põllumajandus- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.
(3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu edastanud Põllumajandus- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidust, edastab Põllumajandus- ja Toiduamet selle teate Maksu- ja Tolliametile ning Terviseametile. Korrakaitseorganid viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Põllumajandus- ja Toiduametit.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses.
(5) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teatab Põllumajandus- ja Toiduametile viivitamata, kui esineb järgmine võimalik nõuete rikkumine seoses toiduga, sealhulgas toidualase teabega, toidu käitlemisega ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega:
1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu inimese tervisele või keskkonnale;
2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
(1) Korrakaitseorgani ametnikul on ametitõendi esitamisel õigus kontrollida:
1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid;
5) puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjevahendeid, -aineid ning -viise;
6) toidu käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ja säilitamisviise;
7) toidualase teabe esitamist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on korrakaitseorganil õigus:
1) kontrollida oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas nende isiklikku puhtust ja riietust, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades korrakaitseorgani mõõtevahendeid.
(3) Ettevõttes, kus käideldakse üksnes liha, võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha, töövahendid ja -riided.
(4) Kui on põhjust arvata, et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase korrakaitseorgani juht sellise toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse korrakaitseorgani juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Korrakaitseorgani juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse korrakaitseorgani veebilehel.
(5) Korrakaitseorgani juht edastab oma käskkirja viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile ./../vaheleht.html , kes otsustab toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks korrakaitseorgani juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, korrakaitseorganite ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Korrakaitseorgani juhi käskkiri kehtib kuni valdkonna eest vastutava ministri määruse jõustumiseni.
(6) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased korrakaitseorganid koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud korrakaitseorgani juht valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab vastava määruse.
(7) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.
(1) Toidujärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on teatamis- või loakohustusega ning selle kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute (edaspidi järelevalvetoiming) tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa. Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
(2) Järelevalvetasu makstakse jaekaubandusettevõttes tehtava ning toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetatud ettevõttes loomse toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
(3) Järelevalvetasu ei maksta esmatootmisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
(4) Järelevalvetasu ei maksa riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav haridusasutus, sotsiaalasutus või tervishoiuteenuse osutaja asutusesisese toitlustamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
(1) Järelevalvetasu maksma kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on tehtud käesoleva seaduse §-s 49¹ sätestatud järelevalvetoiming.
(2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt.
(1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingute tegemisega, sealhulgas veterinaarseaduse § 84 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.
(2) Järelevalvetasu võetakse käesoleva seaduse § 49¹ kohaselt tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud laboratoorsete lisauuringute tegemise eest.
(3) Kohustatud isik maksab tunnitasu toidu järelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta. Järelevalvetoimingule kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika sõiduks kulutatud aega.
(4) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti toidujärelevalve toimingute tegemisega. Toidujärelevalve toimingutega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingueelsel kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul toidujärelevalve toimingutega seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toidujärelevalve toimingutega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu.
(5) Toidu järelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=129122022027;129122023023;127122024027;111122025005 .
(6) Sellise toidu puhul, mida tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt ametlikult kontrollida piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, tasub kohustatud isik järelevalvetoimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna kõigi tariifsete klassifikatsioonide kohta ühel tollideklaratsioonil.
(7) Toidu järelevalve toimingu käigus on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest lisatasu järgmiselt:
1) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalvetoimingut teinud ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt;
2) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalvetoimingut tegeva ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel makstavale lisatasule kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 49⁴ sätestatud korda.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik toidujärelevalve lisatoimingute eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. Kui tuvastatud nõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik järelevalvetasu ka nende uuringute kogukulu ulatuses.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toidujärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks.
(2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte.
(2²) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut, et järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse talle teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud otsuse isikule teatavaks, toimetades otsuse paberärakirja või -väljavõtte talle kätte otse või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole 28 päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates.
(3¹) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(4) Toidu Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne kauba tolliprotseduurile suunamist Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib toidu Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne kauba tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii;
2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal.
(6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=123122019022 määrusega.
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast.
(2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud.
(3) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud, või kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus.
(6) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=123122019022 määrusega.
§ 51³. Proovide võtmine ja analüüsimine ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel
(1) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võib vallasasja läbivaatusel võtta isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.
(2) Toidu ja selle käitlemise nõuetekohasuse kontrollimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=128062014114;113112014003;113112014004;125112014013;128112014012;103122014011;103122014013 määrusega toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.
(3) Kehtetu
(4) Isikul on õigus nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proovile võetakse samadel tingimustel isiku kulul lisaproov, mis jääb isiku käsutusse.
(4¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning käitleja vahelise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboratooriumis.
(5) Teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid.
§ 52. Laboratooriumi volitamine ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võetud proovide analüüsimiseks
(1) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võetud proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud ametlikus laboratooriumis (edaspidi volitatud laboratoorium), mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 37 sätestatud nõuetele.
(1¹) Volitatud laboratooriumina tegutsema võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 40 ja 42 sätestatud juhtudel volitada ka akrediteerimata laboratooriumi.
(2) Kehtetu
(2¹) Kui volitatud laboratooriumina on vaja tegutsema volitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud laboratoorium, pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet asjaomase laboratooriumi poole nõusoleku saamiseks ning algatab nõusoleku korral haldusmenetluse volituse andmiseks.
(3) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse teeb 30 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduamet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud laboratooriumi volitamise korral teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse 45 tööpäeva jooksul asjaomase laboratooriumi nõusoleku saamisest arvates. Volitatud laboratooriumina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse sama määruse artikli 37 lõikes 3 sätestatud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus.
(4) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=13248891 .
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest, kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.
(5¹) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(6) Laboratooriumile esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium) käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud laboratoorium, kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid toidu valdkonnas.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga Euroopa Liidu toidualase referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema referentlaboratoorium.
(3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.
(4) Kehtetu
(5) Referentlaboratoorium tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.
(6) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi ei ole kõrvaldatud, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.
(7) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=12902113 .
(8) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(9) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva laboratooriumiga tsiviilõigusliku lepingu referentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks Eestis toiduvaldkonnas.
(10) Referentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
§ 53¹. Toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba
(1) Ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik tegevusluba, samuti tegevusloa andmisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidu käitlemise alustamise eest, samuti toidu käitlemise eest ettevõttes, mida ei ole esitatud majandustegevusteates, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.
(1) Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 53³. Toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine
(1) Toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.