(1) Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll, toiduga varustamise tagamise abinõud, riiklik järelevalve ja vastutus toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. Kus asjakohane, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17), artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete suhtes.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 1 lõikes 3 sätestatud oma tarbeks mõeldud toimingute suhtes. Samuti ei kohaldata käesolevat seadust nimetatud määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud toimingute tegemisel haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses sätestatud ravimite suhtes.
(4) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud muude õigusaktidega.
(4¹) Käesoleva seaduse 7¹. peatükis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud erisusi.
(5) Euroopa Liidu õigusaktides ja käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625,mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.
(5¹) Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega.
(6) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada toidualaste meetmete rakendamiseks õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.
(1) Esmatootmine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus.
(2) Esmatoode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 2 lõikes 1 sätestatud toode.
(1) Käitleja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik.
(1¹) Juriidilisest isikust käitleja seaduslik esindaja korraldab käesolevast seadusest juriidilisele isikule tulenevate kohustuste täitmise.
(2) Toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) käesoleva seaduse tähenduses on tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.
(3) Jaekaubandus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus.
(1) Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb esitada majandustegevusteade:
1) toidu käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes;
2) toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud ettevõttes.
(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse majandustegevusteates:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala puhul andmed käitlemisvaldkonna ja toidugrupi kohta;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusala puhul andmed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=128062014078 kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui:
1) ettevõttes toidu käitlemiseks peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõike 2 punkti c või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt ei kohaldata ettevõtte suhtes nimetatud määrustes kehtestatud nõudeid;
3) loomapidamisettevõte on registreeritud põllumajandusloomade registris;
4) ettevõtjal on ravimite käitlemise tegevusluba.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõttest tuleb teatada käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt või kui nimetatud ettevõttes peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba § 8 kohaselt.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteates sisalduvate andmete riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks järgmistes ettevõtetes või asutustes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohane ettevõte;
1¹) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte) ja käideldakse loomset toitu, mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tarnimine on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud;
1²) lasteaed, põhikool, gümnaasium, tervishoiu- ja hoolekandeasutus, kinnipidamisasutus ning Kaitsevägi, kus tegeletakse toitlustamisega;
2)
3)
4)
5)
6)
7)
8)
9) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98), artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus tegeletakse loomse toidu ladustamisega.
(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=128062014078 kehtestab määrusega nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba.
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) nende toidugruppide loetelu, mille käitlemiseks tegevusluba taotletakse;
2)
3) ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga. Veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse ära toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed;
4)
5) reguleeritava temperatuuri või õhu suhtelise niiskusega või reguleeritava temperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumide asjakohase reguleeritava parameetri arvväärtused;
6) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus;
7) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;
8) ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium;
9) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
10) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
11) toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan, mis sisaldab andmeid nende kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta;
12) toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava;
13) andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja ringlevate veopakendite puhastamise korraldamise kirjeldus.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.
(4) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.
Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks kasutatav ettevõte vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.
(1) Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).
(2) Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.
(3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud.
(4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=111112014009;111112014010;112112014001;114112014005;125112014013;125112014014;125112014015;103122014011;103122014013 määrusega.
(5) Kehtetu
(1) Uuendtoitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1–22), tähenduses võib turule viia üksnes nimetatud määruse nõuete kohaselt.
(2) Toiduks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi ja geneetiliselt muundatud toitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23) tähenduses võib turule viia üksnes nimetatud määruse nõuete kohaselt.
(3) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 2 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(1) Eritoit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 35–56), artikli 2 lõike 2 punktides c–h sätestatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhine töödeldud toit, imikutoit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.
(2) Sellise eritoidu esmakordsest turuleviimisest Eestis, mille puhul on kehtestatud teavitamisnõue Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt, teavitab turuleviija Põllumajandus- ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval, edastades turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) eritoidu turuleviija nimi, elu- või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid;
2) eritoidu nimetus;
3) Eestis eritoidu turuleviimise kuupäev.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet võib turuleviijalt nõuda teaduslikke lisaandmeid, mis kinnitavad eritoidu eriomaduste olemasolu. Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, piisab viitest asjakohasele trükisele või muule püsivale avaldamiskohale.
(1) Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.
(2) Toidulisandi esmakordsel Eestis turuleviimisel teavitab turuleviija sellest Põllumajandus- ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval, edastades turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) turuleviija nimi, elu- või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid;
2) toidulisandi nimetus;
3) toidulisandi Eestis turuleviimise kuupäev.
(1) Külmutatud on toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.
(2) Külmutatud toitu käideldes tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=130062026136&id=104122014017 määrusega kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.
(1) Lisaaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud aine.
(2) Lisaainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 sätestatud nõuete kohaselt.
(3) Kehtetu
(4) Toidus on lubatud kasutada lisaainet, mis vastab komisjoni määruses (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.03.2012, lk 1–295), sätestatud nõuetele.
(1) Lõhna- ja maitseaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud toode.
(1¹) Lõhna- ja maitseainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1334/2008 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8) artikli 7 lõike 2 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(1) Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine.
(2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=128102014009 määrusega.
(1) Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.
(2) Kehtetu
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=237046 võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa.
(1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.
(2) Võltsimisena käsitatakse:
1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
3¹) tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel;
4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.
(1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.
(2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.
(3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidu saastumise või halvendada nende omadusi.
(4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidu käitlemisel kasutada. Toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidu käitlemisel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=103122014012 määrusega käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada.
§ 21¹. Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise luba
(1) Toitu tohib ioniseeriva kiirgusega töödelda Põllumajandus- ja Toiduameti loal.
(2) Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa saamiseks esitab käitleja Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) andmed ioniseeriva kiirgusega töödeldava toidu kohta;
3) toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärgi kirjeldus;
4) andmed toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemiseks kasutatava kiirgusallika kohta;
5) kinnitus, et käitlejale on kiirgusseaduse alusel antud kiirgustegevusluba.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise või loa andmisest keeldumise 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmisest keeldumise otsuse, kui:
1) taotlejal puudub kiirgustegevusluba;
2) taotluses on esitatud valeandmeid või kavandatav toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemine ei vasta käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud või selle alusel kehtestatud asjakohastele nõuetele.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise ja selle kehtetuks tunnistamise otsuse Euroopa Komisjonile.
(1) Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.
(2) Käitleja järgib toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja.
(3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu.
(4) Loomset toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.
(2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
1) nimetus;
2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;
4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
5) pakendi ja toidualase teabe kirjeldus;
6) veo- ja säilitamistingimused.
(3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus.
(1) Ettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.
(2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama Põllumajandus- ja Toiduametile.
(3) Käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 9 nimetatud ettevõttes loomse toidu ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artiklis 23 sätestatud nõuetele.
(4) Kehtetu
(1) Toiduhügieen käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmed ja tingimused.
(2) Toiduhügieeninõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004.
(3) Toiduhügieeninõuded küsimustes, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=1039899;1039970;13314508;12840441;13314516;1041554;124042015010;104032021001;104032021003;124112021005;126022025003 määrusega.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetena võib kehtestada lõikes 3³ nimetatud loomühiku suuruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ja artikli 13 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud väikesed tootekogused, ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded ning määrata tarnimise kohaliku ulatuse.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid tohib rakendada käitleja, kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõtja, välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja. Käitleja mikroettevõtjana käsitamiseks arvestatakse tema maksustatava käibena üksnes toidu käitlemisega seotud käivet.
(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid tohib rakendada loomade tapmisega tegeleva käitleja ettevõttes, kus tapetakse loomi või käideldakse ulukeid üksnes osa tööpäeva jooksul või kus tapetakse loomi ja käideldakse ulukeid kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas, ning kus tapetakse:
1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas;
2) kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega, või
3) kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas.
(3⁴) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toitu turule viimiseks valmistav käitleja, kellel toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas, tohib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid.
(4) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(5) Toiduhügieeninõuete täitmisel võib käitleja kasutada abivahendina hea hügieenitava juhendit (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate ühendus või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapooltega. Juhendi väljatöötamisel arvestatakse ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeninõuetega hindab Põllumajandus- ja Toiduamet, kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmise kohta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 toodud nõuetele vastavaks hinnatud juhendi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes edastab selle nimetatud määruses sätestatud juhtudel Euroopa Komisjonile.
(1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.
(2) Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.
(3) Töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.
(4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.
(1) Käitleja peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.
(2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.
(3) Koolituskava täitmist jälgib korrakaitseorgan, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded ei laiene tootjale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa I nõudeid, ning tootjale, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 nõudeid, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
§ 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje
(1) Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.
(2) Kehtetu
§ 31. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed
(1) Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.
(2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026136&id=107112014002 määrusega.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.
(2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuete kohaselt.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(5¹) Enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise korral rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi.
(6) Kehtetu
(1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.
(2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.
(3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidukogust. Partiil peab olema kindel tähistus.
(4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile.
1) Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
1) väljaandja nimi, asukoha aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;
2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;
3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.
(1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.
(2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.
(3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.