(1) Määrust kohaldatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laevadele (edaspidi laevad).
(2) Juhul kui laevale rakenduvad rahvusvahelised konventsioonid, rakendatakse nende konventsioonide nõudeid.
(3) Kalalaevale pikkusega 24 m ja enam väljastatakse Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29) lisa V kohased tunnistused.
(4) Kohaliku rannasõidu reisilaevadele pikkusega 24 m ja enam rakendatakse käesoleva määruse nõudeid majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruses nr 30 „Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistusele kantavate andmete loetelu” sätestatud erisustega.
(5) Transpordiamet võib laeva omaniku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel teha erandi ja vabastada laeva käesoleva määruse mis tahes ohutusnõude täitmisest meresõiduohutuse seadusest tuleneval alusel, kui on tagatud laeva ohutus. Vabastust ei anta, kui sellega rikutakse võetud rahvusvahelisi kohustusi. Transpordiameti antud vabastus kehtib laeva järgmise täisülevaatuseni.
(6) Teisaldatavale ujuvvahendile või -dokile, mis on meresõidul mehitamata ja pukseeritav ning millel puudub mehaaniline jõuseade, kohalduvad ainult §-s 31, § 35 lõikes 9 ja lõike 10 punktis 4, § 36 lõigetes 4 ja 7, § 37 lõigetes 2, 4 ja 5, § 38 lõikes 1 ning §-des 75–76⁴ sätestatud nõuded.
(7) Kui lõikes 6 sätestatud teisaldataval ujuvvahendil või -dokil on eluruum, mis on mehitatud sadamas või ankrualal olles, või elektriseadmed valgustuseks või pumba käivitamiseks, kohalduvad lisaks lõikes 6 sätestatud nõuetele peatükkides 4 ja 5 ning ankrualas olles ka peatükkides 2 ja 10 ning §-des 40–42 sätestatud nõuded.
Käesoleva määruse tähenduses on: 1 1) Käesoleva määruse tähenduses on:
1) kaubalaev – laev, mis ei ole reisi- ega kalalaev;
2) tanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud kergesti süttiva vedellasti veoks mahtlastina;
3) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu mere elusvaru kaubanduslikuks püügiks;
4) eriotstarbeline laev – kaubalaev, millel on lisaks laevaperele laevas teadus- või muu tööga tegelev eripersonal;
5) ehitamise kuupäev – kui ei ole märgitud teisiti, on kuupäev, millal on pandud laeva kiil või algab antud laevale eriomaste konstruktsioonide kokkupanek või laev on sellises ehitusjärgus, millal laeva mass on vähemalt 50 tonni või 1% laeva ehitusjärgsest massist (vastavalt milline arv on väiksem);
6) uus laev – laev, mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse pärast käesoleva määruse jõustumist;
7) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev;
8)
9)
10) side «sild–sild» – meresõiduohutuse raadioside laevade vahel kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine;
11) pidev vaht – raadiovaht, mis ei tohi katkeda, välja arvatud lühikesed intervallid, kui raadiovastuvõtt on häiritud või blokeeritud oma side või perioodilise tehnilise hoolduse või kontrolli tõttu;
12)
13) tavaraadioside – ametliku ja eraraadiokorrespondentsi edastamine, välja arvatud raadio teel edastatavad häda-, kiir- ja ohutusteated;
14) meresõiduohutusalane informatsioon – laevadele edastatavad navigatsioonilised või meteoroloogilised hoiatused, ilmateated ja muud meresõiduohutust puudutavad teated;
15) polaarorbiitidel asuv satelliitsüsteem – satelliitide süsteem, mis võtab vastu ja kannab üle õnnetuskoha määramise raadiopoi signaali, millega saab edastada hädahäiret sagedusribas 406 MHz ning kindlustada selle asukoha määramise;
16) raadioeeskiri – Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendav raadioeeskiri;
17) mereala A1 – mereala, kus raadiotelefoniside tagatakse vähemalt ühe ülikõrgsagedusega (mereside sagedusribas 156–174 MHz) kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse digitaal-selektiivse väljakutsetehnikaga, milles kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile, ning mis vastab Rahvusvahelise Raadio Konsultatiivkomitee (International Radio Consultative Committee, lühendatult CCIR) soovitustele (edaspidi CCIR-i soovitus) hädahäire edastamise võimalusega;
18) mereala A2 – mereala, väljaspool mereala A1, kus raadiotelefoniside tagatakse vähemalt ühe MF kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse DSC hädahäire edastamise võimalusega;
19) mereala A3 – mereala, mis on väljaspool merealasid A1 ja A2 ja kus side tagatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenusega koos pideva hädahäire edastamise võimalusega;
20) mereala A4 – ülejäänud ala väljaspool alasid A1, A2 ja A3;
21) avalike teadete süsteem – reisijatele ja/või laevaperele valjuhääldiga avalike teadete edastamiseks kasutatavate seadmete komplekt.
Käesolevas määruses on kasutatud järgmisi lühendeid: 1 1) Käesolevas määruses on kasutatud järgmisi lühendeid:
1) AIS (Automatic Identification System) – automaatne identifitseerimise süsteem;
1¹) AIS-SART (AIS Search and Rescue Transmitter) – AIS-sagedustel töötav otsingute ja päästmise saatja;
2)
2¹) BCH (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) - ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks;
3) COLREG (Convention on the International Regulation for Prevention Collisions at Sea, 1972) – «Konventsioon rahvusvahelistest eeskirjadest laevade kokkupõrgete vältimise kohta merel, 1972»;
4) DSC (Digital Selective Call) – digitaal-selektiivne väljakutse – tehnika, kus kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile ning vastab Rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele;
5) ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) – elektronkaartide kuvamis- ja infosüsteem;
6) EGC (Enhanced Group Call) – laiendatud grupiväljakutse;
7) EPIRB (Emergency Position Indicating Radio Beacon) – õnnetuskoha määramise raadiopoi;
7¹) GC koodeks (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) - veeldatud gaasi vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks;
8) GMDSS (Global Maritime Distress and Safety System) – merehäda ja -ohutuse ülemaailmne süsteem;
9) GPS (Global Positioning System) – globaalne kohamääramise süsteem;
10) HF (High Frequency) – lühilaine (4–27,5 MHz);
10¹) IAMSAR (International Aeronautical and Maritime Search and Rescue Manual) – rahvusvahelise lennu- ja mereotsingu ja -pääste käsiraamat;
10²) IBC koodeks (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) – ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks;
10³) IGC koodeks (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) – rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks;
11) IMO (International Maritime Organization) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;
12) INMARSAT (International Mobile Satellite Organization) – Rahvusvaheline mobiilsatelliitside organisatsioon;
13) LSA (Life-Saving Appliance (code)) – SOLAS konventsiooni «Päästevahendite koodeks»;
14) MARPOL (International Convention for the Prevention of Pollution from Ships, 1973 and its Protocol of 1978) – «Rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt» ja selle 1978. a protokoll;
15) MF (Medium Frequency) – vahelaine (1605–4000 kHz);
16) NAVTEX (Broadcast and Automatic Reception of MSI by means of narrow band direct printing) – meresõiduohutusalase informatsiooni edastamise ja automaatse vastuvõtu süsteem, mis kasutab kitsaribalist tähttrükkimise meetodit;
17) SART (Search and Rescue Transponder) – otsingute ja päästmise raadiolokatsiooni majakas (transponder);
18) SOLAS (International Convention of Safety of Life at Sea, 1974 and its Protocol of 1988) – 1974. a «Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel» ja selle 1978. a protokoll (RT II 2001, 22, 117) ja 1988. a protokoll (RT II 2003, 19, 97);
19) STCW (International Standards for Training, Certificating and Watchkeeping Convention 1978 and its Amendments 1995) – 1978. a «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon» (RT II 1995, 28, 126) ja selle 1995. a täiendus;
20) VDR (Voyage data recorder) – reisiinfo salvesti;
21) VHF (Very High Frequency) – ultralühilaine (mereside sagedusribas 156–174 MHz).
§ 3¹. Laeva projekteerimine, ehitamine, ümberehitamine, seadistamine ja ümberseadistamine
(1) Täiendavalt käesoleva määrus nõuetele peab laev vastama laeva projekteerimisel, ehitamisel, ümberehitamisel, seadistamisel ja ümberseadistamisel kehtinud nõuetele.
(2) Transpordiametiga kooskõlastatakse viimase järelevalve all oleva laeva ümberehitamine ja ümberseadistamine enne nimetatud töödega alustamist.
(1) Merel oleval laeval peab olema tagatud:
1) välja arvatud § 10 tabeli punktides 1, 3, 4 ja 10 nimetatud juhtudel, hädahäire edastamine suunal „laev–kallas“ vähemalt kahe erineva ja üksteisest sõltumatu seadmega, millest kumbki kasutab erinevat raadiosideviisi;
2) hädahäire vastuvõtt suunal «kallas–laev»;
3) hädahäire edastamine ja vastuvõtt suunal «laev–laev»;
4) teadete edastamine ja vastuvõtt otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimiseks;
5) teadete edastamine ja vastuvõtt õnnetuskohas;
6) asukoha kindlaksmääramise signaalide edastamine ja vastuvõtt kooskõlas § 19 lõikega 6;
7) meresõiduohutusalase informatsiooni edastamine ja vastuvõtt (vajaduse korral vastuvõtt ka sadamas);
8) tavaraadioside kaldasidesüsteemide või -võrkudega kooskõlas § 15 lõikega 8;
9) side suunal «sild – sild».
(2) Käesoleva peatüki sätted ei välista muude sidevahendite kasutamist hädaolukorras endale tähelepanu juhtimiseks, oma asukohast teavitamiseks ja abi kutsumiseks.
(1) Laev peab olema varustatud raadioseadmetega, mis tagavad kogu reisi vältel §-s 7 loetletud funktsionaalsete nõuete täitmise ning vastama §-s 9 esitatud üldnõuetele sõltuvalt sõidupiirkonnast (merealad A1–A4).
(2) Iga raadioseade peab:
1) olema paigaldatud nii, et mehhaanilised, elektrilised ja muud kahjulikud mõjud ei segaks raadioseadme kasutamist ning oleks tagatud elektromagneetiline sobivus ja välistatud raadioseadmete ning muude seadmete ja süsteemide vastastikune kahjulik mõju;
2) olema paigaldatud nii, et tagatakse suurim ohutuse tase ja töökindlus;
3) olema kaitstud vee, temperatuuri kõikumiste ning ebasoodsate keskkonnatingimuste eest;
4) omama alalist töökindlat alalisvoolu valgusallikat, mis tagab raadioseadme juhtpaneeli küllaldase valgustuse, olles sõltumatu laeva pea- ja avariielektrienergiaallikatest;
5) omama selgelt nähtavat laeva raadioseadme kutsungit, tunnusnumbrit ning muid raadioseadmete kasutamiseks vajalikke koode.
(3) Meresõiduohutuse tagamiseks määratud VHF raadioseadme juhtpaneel peab asuma navigatsioonisillal kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine. Kui see on hädavajalik, tuleb ette näha võimalus raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt. Raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt võib kasutada kantavaid VHF raadioseadmeid.
(1) Laev peab olema varustatud:
1) VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu DSC-ga sagedusel 156,525 MHz (70. kanal). Samuti peab olema võimalus edastada kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, hädahäiret 70. kanalil;
2) VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu raadiotelefoniga sagedustel 156,3 MHz (6. kanal), 156,65 MHz (13. kanal) ja 156,8 MHz (16. kanal);
3) VHF raadioseadmega, mis tagab pideva DSC raadiovahi 70. kanalil ja mis võib olla eraldi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa;
4) otsingute ja päästmise asukoha määramise seadmega, mis töötab kas sagedusribas 9 GHz (SART) või AIS-sagedustel (AIS-SART) ning peab olema paigaldatud nii, et seda oleks kerge kasutada. Seade võib olla üks nendest, mida kasutatakse päästevahendites;
5) meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtjaga NAVTEX (kui laev sõidab taolise teenuse piirkonnas);
6) tunnustatud liikuva satelliitside teenuse pakkuja laiendatud grupi väljakutsesüsteemi meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtjaga, kui laev sõidab selle süsteemi kattealas ja NAVTEX-i teenistus puudub;
7) EPIRB seadmega, mida üks inimene saab käsitsi maha võtta ja kanda päästepaati või -parve ja mis on paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta, mis laeva uppumise korral tõuseb vabalt veepinnale ja automaatselt aktiveerub ning mida saab käsitsi aktiveerida.
(1¹) Reisilaeval peavad kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, asuma sidevahendid kahepoolseks sideks otsingute ja päästmise olukorras lennundussagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz.
(1²) Lõike 1 punktis 6 sätestatud meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtja võib asendada lühilaine automaatse telegraafitehnikaga, mis vastab CCIR-i soovitusele, kui sellega on võimalik vastu võtta meresõiduohutuse informatsiooni ja kui laev sõidab ainult antud teenuse piirkonnas.
(1³) Ainult Tallinna laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas sõitev laev on § 9 lõike 1 punktis 7 ja lõikes 1¹ sätestatud nõuete täitmisest vabastatud.
(2) Laeval kogupikkusega alla 24 m, mida kasutatakse ainult kohalikus rannasõidus, ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–6 nimetatud seadmeid.
(3)
(4) Raadioseadmete juurde kuuluv dokumentatsioon peab vastama CCIR-i põhikirja ja konventsiooni raadioeeskirja lisa 16 nõuetele, välja arvatud lähisõite sooritaval kalalaeval ja kohaliku rannasõidu laeval.
Raadiovarustus peab vastama paragrahvis 2 määratletud merealadel A1–A4 esitatud nõuetele järgmiselt: Varustus A1 A2 A3 Satelliitside maapealse laevajaamaga A3 HF-iga A4 1.VHF DSC x x x x x 1.1. DSC valvevastuvõtu seade x x x x x 1.2. DSC kodeerimisseade x x x x x 1.3. Raadiotelefon x x x x x 2. MF DSC x x 2.1. DSC valvevastuvõtu seade x x 2.2. DSC kodeerimisseade x x 2.3. Raadiotelefon x x 3. MH/HF ja NBDP x x 3.1. DSC valvevastuvõtu seade x x 3.2. DSC kodeerimisseade x x 3.3. Raadiotelefon x x 4. Satelliitside maapealne laevajaam EGC-vastuvõtjaga x 5. Dubleeritud VHF DSC x x x 6. Dubleeritud MF/HF DSC ja NBDP x 7. Dubleeritud satelliitside maapealne laevajaam x x 8. NAVTEX-i vastuvõtja x x x x x 9. EGC-vastuvõtja x¹ x¹ x x 10. EPIRB x x x x x 11. SART või AIS-SART x x x x x 12. Päästevahendites kasutatavad kantavad kahepoolse ULL raadioside seadmed x x x x x 13. Sidevahendid kahepoolseks sideks otsingute ja päästmise olukorras lennundussagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz (reisilaevad) x x x x x ¹) Väljaspool NAVTEX-i leviala”;
(1) Merel olevallaeval peab olema tagatud pidev raadiovaht:
1) VHF kanalil 70, kui laev on varustatud § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud VHF raadioseadmega;
2) DSC häda- ja ohutusesagedusel 2187,5 kHz, kui laev on varustatud § 11 lõike 1 punktis 2 või § 12 lõike 1 punktis 3 nimetatud MF raadioseadmega;
3) DSC häda- ja ohutusesagedustel 2187,5 kHz ja 8414,5 kHz ja kui laev on varustatud kooskõlas § 12 lõike 2 punktiga 2 või §-ga 13 MF/HF raadioseadmega, siis vähemalt ühel järgmistest DSC häda- ja ohutusesagedustest (sõltuvalt kellaajast ja geograafilisest asukohast): 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12577 kHz või 16804,5 kHz. Raadiovahti võib pidada skaneeriva vastuvõtja abil;
4) „kallas–laev“ suunalise satelliithädahäire vastuvõtuks, kui laev on varustatud satelliitside maapealse laevajaama EGC-vastuvõtjaga.
(2) Laev peab merel pidama raadiovahti meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtuks sagedusel või sagedustel, kus selline informatsioon laeva sõidupiirkonna tarbeks edastatakse.
(1) Merel oleval laeval tagatakse küllaldane elektrienergia raadioseadmete toimimiseks ja akupatareide toiteks, mida kasutatakse varuelektrienergiaallikana raadioseadmete ja nende juures asuvate valgustite energiaallikana.
(2) Laev varustatakse varuelektrienergiaallikaga, mis varustab häda- ja ohutusesidet tagavaid raadioseadmeid toitega juhul, kui ei tööta põhi- ning avariielektrienergiaallikad. Varuelektrienergiaallikas peab tagama § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 nõutud VHF raadioseadme töö.
(3) Lõikes 2 sätestatud varuelektrienergiaallikas peab tagama, sõltuvalt sellest, millise mereala tarbeks on laev seadistatud, § 10 tabeli punktis 2 ettenähtud MF raadioseadme, punktis 3 ettenähtud MF/HF raadioseadme või punktis 4 ettenähtud satelliitside maapealse laevajaama ja ühe lõikes 6, 7, 8 või 11 nimetatud seadme üheaegse töö järgmiselt:
1) uuel laeval vähemalt kolme tunni jooksul või vähemalt ühe tunni jooksul juhul, kui avariielektrienergiaallikas on võimeline tagama toite raadioseadmele vähemalt kuueks tunniks;
2) olemasoleval laeval vähemalt kuue tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikat ei ole ette nähtud või see ei vasta täielikult raadioseadmete elektrienergiaga varustamise nõuetele;
3) olemasoleval laeval vähemalt kolme tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikas vastab täielikult raadioseadmete elektrienergiaga varustamise nõuetele, või vähemalt ühe tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikas vastab täielikult raadioseadmete elektrienergiaga varustamise nõuetele ning on võimeline tagama raadioseadmele toite vähemalt kuue tunni jooksul.
(4) Varuelektrienergiaallikas ei pea varustama üheaegselt toitega eraldi paigaldatud MF/HF raadioseadmeid.
(5) Varuelektrienergiaallikas on sõltumatu laeva jõuseadmetest ja elektrisüsteemist.
(6) Kui lisaks VHF raadioseadmele võivad varuelektrienergiaallikaga olla ühendatud kaks või enam lõikes 3 nimetatud raadioseadet, tagatakse nende ning VHF raadioseadme üheaegne töö samas lõikes sätestatud perioodi vältel.
(7) Lisaks lõikes 6 nimetatud raadioseadmete toitele tagatakse lõikes 3 sätestatud perioodi vältel kõikide teiste selliste raadioseadmete toide, mis võivad olla ühendatud varuelektriallikaga, või juhul kui ainult üks teistest raadioseadmetest võib olla ühendatud varuelektriallikaga samaaegselt VHF raadioseadmega, selle raadioseadme toide, mis tarvitab kõige rohkem energiat.
(8) Varuelektrienergiaallikat võib kasutada elektrivalgustuseks kooskõlas § 8 lõike 2 punktiga 4.
(9) Kui varuelektrienergiaallikas on laetav akupatarei, peavad selle kasutamisel olema täidetud järgmised tingimused:
1) peavad olema olemas akupatarei automaatse laadimise seadmed, millega tagatakse laadimine minimaalselt nõutud mahtuvuseni kümne tunni jooksul;
2) punktis 1 sätestatud meetodit kasutades kontrollitakse nende mahtuvust vähemalt üks kord 12 kuu jooksul ajal, kui laev ei ole merel.
(10) Varuelektrienergiaallikaks olevate akupatareide asukoht ja paigaldus peavad tagama:
1) nende hoolduse nõuetekohase taseme;
2) küllaldase kasutusaja;
3) küllaldase ohutuse;
4) valmistajatehase sertifikaadis märgitud temperatuuri patarei laadimisel või tühikäigul;
5) täislaetud patareide vähemalt minimaalselt nõutud tööaja sõltumata ilmastikutingimustest.
(11) Kui navigatsioonivahenditelt või muudelt seadmetelt saadava katkematu informatsiooni edastamine käesolevas peatükis sätestatud raadioseadmete normaalseks tööks on vajalik, nähakse ette vahendid katkematu informatsiooni edastamiseks pea- ja avariielektrienergiaallika rikke korral.
(1) Seadmed peavad olema sellised, et nende põhiosad on hõlpsasti vahetatavad ilma keeruka kalibreerimise ja häälestuseta.
(2) Võimalusel paigaldatakse seadmed nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs tehniliseks hoolduseks ja remondiks laeval.
(3) Tagatakse küllaldane informatsioon seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks ja tehniliseks hoolduseks, arvestades IMO soovitusi.
(4) Hoolduseks tagatakse küllaldane tööriistade ja tagavaraosade varu.
(5) Reeder tagab, et raadioseadmete hooldamisel tagatakse §-s 7 kehtestatud funktsionaalsete nõuete täitmine ning raadioseadmete vastavus IMO kehtestatud tehnilistele standarditele ja meresõiduohutuse seadusega kehtestatud nõuetele.
(6) Merealadel A1 ja A2 sõitval laeval tagatakse raadioseadmete töö seadmete dubleerimisega, tehnilise hooldusega kaldal või tehnilise hoolduse ja remondiga merel või nende kombinatsiooniga. Raadioseadmete töö tagamise meetod kooskõlastatakse Transpordiametiga.
(7) Merealadel A3 ja A4 sõitval laeval tagatakse raadioseadmete töö vähemalt kahe järgmise võimaluse kombinatsiooniga:
1) seadmete dubleerimine;
2) tehniline hooldus kaldal;
3) tehniline hooldus ja remont merel.
(8) Transpordiamet võib sõltuvalt laeva tüübist ja kasutusviisist lubada laeval kasutada üht lõikes 7 sätestatud võimalust.
(9) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 8 sätestatud tavaraadiosidet tagavate seadmete rike ei ole aluseks laeva merekõlbmatuks tunnistamiseks või laeva kinnipidamiseks sadamas, kus remondivõimalus puudub, tingimusel et laeval on täidetud kõik häda- ja ohutuseside funktsioonid.
(10) Seadet EPIRB kontrollitakse kord 12 kuu jooksul ja selle kohta koostatakse raport. Kontrolli võib teostada tunnustatud kaldahooldusettevõtja.
(1) Reisi-, kauba- ja kalalaevad kogumahutavusega 500 ja enam on varustatud vähemalt kolme komplekti süsteemi GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega.
(2) Kauba- ja kalalaevad kogumahutavusega 300 ja enam ning reisilaevad pikkusega alla 24 meetri on varustatud vähemalt kahe komplekti merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega.
(3) Kauba- ja kalalaevad kogumahutavusega vähem kui 300 on varustatud vähemalt ühe komplekti süsteemi GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega.
Laeval kogumahutavusega 500 ja enam peab mõlemas pardas olema vähemalt üks õnnetuskoha määramise seade SART või AIS-SART, mis vastab IMO kehtestatud nõuetele. Seade paigaldatakse kohta, kust seda on kerge viia päästepaati või -parve. Laeval kogumahutavusega kuni 500 peab olema vähemalt üks nimetatud seade.
(1) Laeval peavad olema peamagnetkompass ja roolikompass, mis mõlemad on sõltumatud kõikidest energiatoiteallikatest. Roolikompass ei ole nõutav, kui on tagatud peamagnetkompassi näidu selge lugem roolimehele. Magnetkompassil peab olema pimedal ajal sõitmiseks valgustus, mis tagab kompassi valgustuse vähemalt kuue tunni jooksul pärast laeva põhielektrienergiaallika töö lakkamist. Kompassidel ei tohi olla õhumulli.
(2) Laeval peab olema peilimisseade, millega on tagatud peilingu võtmine peamagnetkompassilt 360° horisontaalnurga ulatuses või nii palju kui võimalik.
(3) Peab olema tagatud laeva navigatsiooniks kasutatavate magnetkompasside deviatsiooni hävitamise võimalus. Peamagnetkompassi deviatsioon viiakse miinimumini ja laeval peab olema jääkdeviatsiooni tabel või graafik. Jääkdeviatsiooni erinevuse korral rohkem kui ± 3º tabelis või graafikus näidatust tehakse uued deviatsioonitööd ning koostatakse uus jääkdeviatsiooni tabel või graafik.
(4) Vurrkompassi olemasolul laevas peetakse arvestust kompassi paranduste kohta vähemalt üks kord navigatsioonivahi jooksul. Vurrkompassi puudumisel peetakse arvestust üks kord navigatsioonivahi jooksul, kui kaldamärgid võimaldavad seda. Kompassi paranduste arvestus märgitakse kompassi paranduste raamatusse või laeva logiraamatusse. Kui paranduse määramiseks kasutatakse vurrkompassi, määratakse eelnevalt kaldamärkide abil kindlaks vurrkompassi viga.
(5) Laevas on ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi või maal asuvate raadionavigatsioonisüsteemide vastuvõtja või muud vahendid, mis on suutelised kogu kavandatava reisi vältel pidevalt tagama laeva asukoha automaatse määramise ja uuendamise. Nimetatud nõue ei kehti sisevee-laeval.
(6) Laevas pikkusega 15 meetrit ja enam, mis osutab teenust väljaspool sadamaala, on 9 GHz sagedusribas töötav radar või muu vahend, mis võimaldab avastada, kuvada, määrata kaugust ja peilingut radar-transponderiteni SART ning teiste laevade, ehitiste, poide, kaldajoone ja navigatsioonimärgistuseni, et abistada laevajuhti navigeerimisel ja kokkupõrke vältimisel.
(7) Radari juurde kuulub elektrooniline planšett (electronic plotting aid) või vahend, mis võimaldab elektroonilisel kujul näidata kaugust ja peilingut sihtmärgini, et määrata kokkupõrkeriski.
(8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud seadmetesse peab olema edastatud kursi näit.
(9) Laeval kogumahutavusega alla 150 peab olema radaripeegeldi või vahend, mis võimaldab teistel laevadel teda avastada 9 GHz ja 3 GHz sagedustel töötava radariga.
(10) Kui laeval on avariiroolimine, peab laeval olema telefon või muu sidevahend kursi või roolimisega seotud korralduste edastamiseks avariiroolimise korral. Avariiroolimise kohas ja sillas peab olema kasutusjuhend ja distantsjuhtimise struktuurskeem, kus on kirjas distantsjuhtimise ümberlülitamise protseduur.
(11) Laeval, mille sõidupiirkond on rohkem kui 200 meremiili rannast, peavad olema sekstant, tähegloobus ja kronomeeter. Tähegloobust ei pea laevas olema, kui olemas on asjakohane astronoomilise tähekaardiga raamat või kättesaadav elektrooniline informatsioon.
(12) Laeval peavad olema anemomeeter, aneroid-baromeeter, välisõhu termomeeter ja stopper, välja arvatud kohaliku rannasõidu ja sisevee-laeval.
§ 19¹. Lisanõuded kalalaeva navigatsioonivahenditele ja -seadmetele
(1) Laeval pikkusega 45 meetrit ja enam peab lisaks §-s 19 nõutule olema:
1) vurrkompass, mille näit või mille repiiteri näit peavad olema roolimehele hästi nähtavad;
2) kajalood;
3) vahend kiiruse ja läbitud vahemaa mõõtmiseks;
4) aksiomeeter, sõukruvi pöörete näitur ning pööratavate labadega sõukruvi või põtkuri korral ka kruvi sammunäitur ja nende seadmete töörežiimi näiturid.
(2) Laeval pikkusega 75 meetrit ja enam peab lisaks lõikes 1 ja §-s 19 nõutule olema:
1) üks või mitu vurrkompassi repiiterit, mis on paigaldatud nii, et on võimalik võtta peilingut 360° ulatuses;
2) kokkupõrke riski määramiseks vahend, mis on vähemalt sama tõhus kui peegelplanšett.
§ 20. Nõuded laevale kogumahutavusega 150 ja enam ning kõigile reisilaevadele
(1) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam ning kõikidel reisilaevadel, sõltumata kogumahutavusest, peab lisaks §-s 19 toodud nõuetele olema tagavara magnetkompass juhul, kui puudub roolikompass või vurrkompass.
(2)
(3) Väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda peab laeval olema vähemalt kaks laevakella.
§ 21. Nõuded laevale kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigile reisilaevadele
(1) Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigil reisilaevadel peab lisaks §-des 19 ja 20 toodud nõuetele olema:
1) kajalood või mõni muu elektrooniline vahend, mis võimaldab mõõta vee sügavust laeva kiilu all ja kuvada seda navigatsioonisillas;
2) logi või mõni muu seade, mis tagab vähemalt vee suhtes mõõdetud laeva kiiruse ja läbitud vahemaa näitude saamise.
(2)
(3) Laeval, mille kiilupanek toimus enne 1. juulit 2002. a, peavad lõikes 1 sätestatud seadmed vastama konventsiooni SOLAS nõuetele.
(1) Laeval kogumahutavusega 500 ja enam ning kalalaeval pikkusega 45 meetrit ja enam, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema:
1) vurrkompass või mõni muu vahend, mis määrab ja kuvab mittemagneetilise seadme abil kursi ja edastab selle informatsiooni kordajatesse (repiiteritesse), ECDIS-ele ja AIS-le;
2) tagatud telefoni või mõne teise sidevahendiga side navigatsioonisilla ja avariiroolimise koha vahel;
3) tagatud roolimehele vurrkompassi või vurrkompassi kordaja näidu selge lugem.
(2) Laeval kogumahutavusega 500 ja enam, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992. a või hiljem, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema vurrkompassi kordaja või mõni muu vahend, mis edastab visuaalset kursiinformatsiooni laeva avariiroolimise kohale (kui avariiroolimise koht on ette nähtud).
(3) 1600 ja suurema kogumahutavusega laeval, mis on ehitatud enne 25. maid 1984. a, ning 500 ja suurema kogumahutavusega laeval, mis on ehitatud 1. septembril 1984. a või hiljem, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema rooli nurga, iga sõukruvi pöörete arvu ja pööratavate labadega sõukruvi korral ka labade pöörde nurga näitude indikaatorid. Kõik eelloetletud näitude indikaatorid peavad olema paigutatud laeva navigatsioonisillas selliselt, et oleksid kasutajale selgesti nähtavad.
(4) Ühe seadme rike ei tohi vähendada laeva võimet tagada käesoleva paragrahvi nõuete täitmist.
(1) Silla navigatsioonivahi alarmsüsteemiga BNWAS (Bridge Navigational Watch Alarm System) peavad olema varustatud järgmised kohalikus rannasõidus sõitvad laevad:
1) reisilaev kogumahutavusega 500 ja enam;
2) kaubalaev kogumahutavusega 500 ja enam.
(2) Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem peab olema alati sisse lülitatud, kui laev on käigus.
§ 25. Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded
(1) Enne sadamast väljumist peavad laeval olema korrigeeritud merekaardid või elektronkaartide kuvamis- ja infosüsteem ECDIS, mis on dubleeritud, kui ei kasutata paberkaarte, ning korrigeeritud navigatsioonialased väljaanded, väljaanne „Teadaanded meremeestele“ ja korrigeeritud tõusu-mõõna tabelid planeeritava reisi jaoks, mis peavad hõlmama võimalikke varjumispaiku.
(2) Merekaardid peavad olema piisava mõõtkavaga, et oleksid selgesti nähtavad planeeritava reisi võimalikud ohud, milleks on sügavused, madalad ja takistused, ja navigatsiooniks vajalikud andmed, milleks on tuled, poid, majakad, liitsihid, rannajoon ja muud asukoha määramiseks vajalikud andmed. Läänemere sõidupiirkonnas ei pea laeval olema tõusu-mõõna tabelit. Kohalikus rannasõidus võivad navigatsioonialased väljaanded asuda laevaarvutis ja laevadel kogumahutavusega üle 500 kahes arvutis. Navigatsioonialaste väljaannete info peab olema vahitüürimehele kohe kättesaadav.
(3) IAMSAR-i III osa peab olema järgmistel laevadel:
1) kohalikus rannasõidus sõitvad laevad kogumahutavusega 500 ja enam;
2) väljaspool kohalikku rannasõitu sõitvad laevad kogumahutavusega 150 ja enam, välja arvatud kalalaevad;
3) kalalaevad kogumahutavusega 500 ja enam, mis sõidavad väljaspool mereala A1.
(4) Laevas kasutatavad merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded on kaptenile ja tüürimeestele arusaadavas keeles.
(5) Reisiks kasutatavate merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete korrektuur ei tohi olla vanem kui kaks kuud.
(6) Laeval on laevakell, üks komplekt kaarditöö instrumente laeva asukoha määramiseks ja kaarditöö tegemiseks, klinomeeter laeva sillas, sobilik binokkel merevaatluseks ja käsilood sügavuse mõõtmiseks.
(1) Kõik päästevahendid peavad vastama LSA koodeksile, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Lähisõidus peab päästeparvede varustus vastama LSA koodeksi paketile B olemasolevatel kalalaevadel pikkusega alla 45 meetri, uutel kalalaevadel pikkusega alla 24 meetri, kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500, riigihaldusülesandeid täitvatel laevadel ning kohaliku rannasõidu reisilaevadel.
(3) Kui laeva tulekaitse- või ohutusplaanile on kantud tegelikkusega vastavuses olevad päästevahendid, kasutatakse kooskõlas ajakohase IMO resolutsiooniga kehtestatud leppemärke. Kõik päästevahendid, varustus ning evakuatsiooniteed tähistatakse leppemärkidega. Tekil asuv avariiväljapääsuluuk märgistatakse mõlemalt poolt.
(4) Kui päästevahendil olev juhend ei ole laeva töökeeles, kajastatakse see laeva töökeeles laeva treeningjuhendis vastavalt §-le 44.
(5) Enne laeva sadamast lahkumist ja kogu sõidu ajal peavad kõik päästevahendid olema töökorras, asuma ettenähtud kohtadel ja olema valmis koheseks kasutamiseks. Päästevahenditele ligipääs ei tohi olla takistatud. Avariiväljapääsuteed peavad olema vabad takistustest ja ohutus seisukorras.
(6) Täispuhutavaid päästeparvi hooldatakse kaldahoolduses vähemalt 17 kuu jooksul vastavalt tootja instruktsioonile. Hoolduse kohta peab laeval olema ülevaatuse tunnistus.
(7) Valvepaadi ja päästepaadi mootoreid kontrollitakse töötavana vähemalt kolme minuti jooksul igal nädalal, sealhulgas kontrollitakse edasi- ja tagasikäiku. Kontrolli tulemus kantakse logiraamatusse.
(8) Kord kuus kontrollitakse detailselt kõiki päästevahendeid. Kord kolme kuu jooksul manööverdatakse kõikide päästepaatide ja valvepaadiga vees. Kontrolli tulemus kantakse logiraamatusse.
(9) Täispuhutava päästeparve vangliin on püsivalt kinnitatud laeva külge selliselt, et see avab laeva uppudes parve ja omab LSA koodeksi reegli 4.1.6 nõuetele vastavat vabastusseadet, mille abil laeva uppudes päästeparv vabaneb ja avaneb automaatselt. Päästeparv on tekile paigaldatud selliselt, et laeva konstruktsioonid ja seadmed ei takista päästeparvel laeva uppudes veepinnale tõusta.
(10) Päästevahendisse mineku ala, kogunemiskoht ja ligipääsutee elu- ja tööruumidest on valgustatud vastavalt LSA koodeksi peatükile 10.
(1) Kohaliku rannasõidu olemasolev reisilaev pikkusega alla 24 meetri peab olema varustatud päästeparvedega arvestusega 110 protsenti pardal olevate inimeste arvust. Päästeparved paigaldatakse parraste vahel võrdselt, kui see on võimalik. Ühe parve kasutuskõlbmatuks muutumise korral peab alles jäänud päästeparvede arv tagama 100 protsenti pardal olevate inimeste mahutavuse.
(2) Sisevee-reisilaeval peavad päästeparved olema ainult Peipsi järvel sõites. Laev on varustatud päästeparvedega arvestusega 110 protsenti pardal olevate inimeste arvust. Lubatud on kasutada LSA koodeksile mittevastavaid ja jäiku päästeparvi.
(3) Kohaliku rannasõidu reisilaev peab olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga. Valvepaati ei nõuta kohaliku rannasõidu ja sisevee-reisilaeval kogumahutavusega alla 150 ja olemasoleval reisilaeval pikkusega alla 24 meetri. Valvepaadi puudumisel peavad olema merre kukkunu päästmiseks teised abivahendid, mille hulgas on vähemalt pardale ronimise vahend ja pootshaak. Abivahendid peavad võimaldama hoida kannatanut pardale tõstes võimalikult horisontaalses asendis.
(4) Enne LSA koodeksi kehtima hakkamist ehitatud reisilaev peab olema varustatud valvepaadiga.
§ 28. Kaubalaeva ja kalalaeva kollektiivsed päästevahendid
(1) Rahvusvahelisi reise tegev kaubalaev kogumahutavusega alla 500 ja kalalaev sõltumata kogumahutavusest peavad olema varustatud päästepaadiga mõlemas pardas. Kaubalaev võib olla varustatud ainult ühe päästepaadiga, kui seda on võimalik vette lasta vaba langemise meetodil ahtrist ja päästepaat mahutab kõik laeva pardale lubatud inimesed. Laeval pikkusega alla 85 meetri võib päästepaadid asendada päästeparvedega mõlemas pardas, tagades kõigile laeva pardale lubatud inimestele kohad ühe parda päästeparvedel. Olemasolev kalalaev pikkusega alla 45 meetri ja uus kalalaev pikkusega alla 24 meetri võib olla varustatud ühe päästeparvega, kui seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul.
(2) Kohaliku rannasõidu laeval võib olla üks päästeparv, kui seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul. Kasutada võib LSA koodeksile mittevastavaid päästeparvi, välja arvatud tankeril. Kui kasutatakse kaasaskantava kohvriga parve, peab see enne laeva sadamast lahkumist ja kogu sõidu ajal asuma navigatsioonisillas või peatekil evakuatsioonitee vahetus läheduses ja olema valmis koheseks kasutamiseks.
(3) Sisevee-laeval peab päästeparv olema ainult Peipsi järvel sõites. Laeval võib kasutada LSA koodeksile mittevastavat ja jäika päästeparve.
(4) Kohaliku rannasõidu kaubalaev sõltumata kogumahutavusest, rahvusvahelisi reise tegev kaubalaev kogumahutavusega alla 500, mehitatud teisaldatav ujuvvahend kogumahutavusega üle 300 ning kalalaev sõltumata kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast peavad olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga, mis ei pea vastama LSA koodeksi nõuetele. Valvepaati ei nõuta kaubalaeval kogumahutavusega alla 300, olemasoleval kalalaeval pikkusega alla 45 meetri, uuel kalalaeval pikkusega alla 24 meetri, ujuvkraanal ja sadama akvatooriumil teisaldataval ujuvvahendil. Laeval, millel valvepaadi olemasolu ei nõuta, peavad olema abivahendid merre kukkunu päästmiseks, mille hulgas on vähemalt pardale ronimise vahend ja pootshaak.
(5) Kaubalaeval, mis ei välju sadama akvatooriumist, võib päästeparved asendada veeülikondadega, tagades igale laevas olevale inimesele veeülikonna, mis vastab päästevestile esitatud nõuetele.
(6) Kohaliku rannasõidu ja sisevee-kalalaeval pikkusega alla 15 meetri ei ole päästeparv kohustuslik järgmistel juhtudel:
1) kalastatakse üksikult ning ei liiguta varjumispaigast kaugemale kui viis miili, sisevetel kaugemale kui üheksa kilomeetrit;
2) kalastatakse paarispüügil või grupis ning ei liiguta varjumispaigast kaugemale kui kümme miili, sisevetel kaugemale kui 18 kilomeetrit.
(1) Päästepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad olema võimalikult väikesed ja kerged ning paigutatud kompaktsesse ja sobivasse pakendisse. Päästepaadi varustus kinnitatakse päästepaadi külge või paigutatakse konstruktsioonilistesse paadimahutitesse. Varustus kinnitatakse nii, et see ei segaks päästepaadi veeskamist, väljatõstmist ja inimeste päästepaati minekut.
(2) Päästepaadi varustuse hulka kuulub:
1) küllaldane hulk uppumatuid aere koos tullidega, mis on kinnitatud paadi külge liinide või kettidega;
2) kaks pootshaaki;
3) üks uppumatu veekühvel (hauskar) ja kaks ämbrit;
4) ellujäämisjuhend kooskõlas asjakohase IMO resolutsiooniga;
5) kompassikoda, mis sisaldab efektiivset kompassi, mis on valgusküllane või varustatud sobiva valgustusvahendiga;
6) piisava suurusega ja erinevates meretingimustes küllaldase tugevusega ankrutross või tormiankur, mis on ühendatud kolme paadi pikkuse trossi või liiniga, mida on võimalik kätega kinni hoida, kui see on märg;
7) kaks tugevat vangliini pikkusega vähemalt kaks korda paadi pardaasukoha kaugus veeliinist väikseima ekspluatatsioonilise süvise korral või 15 meetrit, olenevalt, kumb arv on suurem;
8) kaks kirvest, millest üks on vööris ja teine ahtris;
9) joogivesi veekindlas nõus, arvestusega kolm liitrit inimese kohta või kaks liitrit juhul, kui paadis on veemagestaja võimsusega üks liiter vett inimese kohta kahe ööpäeva jooksul;
10) üks liiniga varustatud roostevabast materjalist joogivee ammutamise nõu (plumps);
11) üks roostevabast materjalist mõõtühikutega märgistatud (gradueeritud) jooginõu;
12) õhukindlates pakendites toiduratsioon, mis on paigutatud veekindlasse pakendisse, arvestusega vähemalt 10 000 kJ inimese kohta;
13) neli langevarjuga raketti, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.1 nõuetele;
14) kuus säratuld, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.2 nõuetele;
15) kaks ujuvat suitsupoid, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.3 nõuetele;
16) üks veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morsetähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis tagavarapatareisid ning tagavarapirn;
17) üks päevavalguses signaliseerimise peegel (päikesepeegel, heliograaf), millega signaliseerida teistele laevadele ja õhusõidukitele, koos kasutusjuhendiga;
18) veekindlas pakendis (vutlaris) või veekindlal alusel trükitud tabel päästesignaalidega, mis on välja toodud käsiraamatu IAMSAR III osas ja rahvusvahelises signaalkoodis;
19) vile või samaväärne helisignaali tekitaja;
20) veekindlas pakendis esmaabiapteek, mida pärast kasutamist on võimalik tihedalt sulgeda;
21) kuus merehaigusevastast tabletti ja üks hügieeni(okse)kott iga inimese kohta;
22) üks liigendnuga, mis on liiniga kinnitatud paadi külge;
23) kolm konserviavajat;
24) kaks ujuvat viskerõngast, mis on kinnitatud ujuva vähemalt 30 meetri pikkuse liini külge;
25) üks efektiivne käsikuivenduspump, välja arvatud juhul, kui päästepaat on automaatse kuivendussüsteemiga;
26) üks komplekt kalapüügivahendeid;
27) piisav kogus tööriistu paadimootoris ja sellega ühendatud seadmetes lihtsama parandustöö tegemiseks;
28) kantav tulekustuti põlevate naftasaaduste kustutamiseks mootorpaadis;
29) üks helgiheitja (prožektor), mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt kolme tunni jooksul;
30) LSA koodeksi reegli II/2.5 nõuetele vastavad termilised kaitsevahendid vähemalt kümnele protsendile päästepaati lubatud inimestest, kuid vähemalt kaks kaitsevahendit;
31) efektiivne radaripeegeldi, juhul kui paati ei ole paigaldatud seade SART.
(3) Kinnises päästepaadis ei pea kompassil olema kaitsekoda, kui kompass on alaliselt kinnitatud juhtimiskohale.
(4) Lõike 1 punktis 7 nimetatud vabastava mehhanismi külge kinnitatud vangliinidest üks asub paadi vööris, teine on kinnitatud kindlalt vöörtäävi külge või selle lähedale ja on kasutamiseks valmis.
(1) Päästepaat on nõuetekohase ehituse, kuju ning mõõtmetega, et oleks tagatud vees olles piisav püstuvus ja vabaparras, kui paat on koormatud täiskoosseisu inimeste ja varustusega. Päästepaati peab olema võimalik ohutult veesata kõikides ilmastikuoludes 10° trimmi puhul ja kuni 20° kreeni puhul ükskõik millisesse pardasse. Päästepaadil on jäik kere ja see peab suutma säilitada positiivse püstuvuse vaikses vees ning püstiasendi täiskoosseisus inimeste ja varustusega, kui paadikerel on läbiv vigastus ühes kohas allpool veeliini, tingimusel et ei ole muid vigastusi ega ujuvmaterjali kadu.
(2) Päästepaat on varustatud püsivalt kinnitatud tüübikinnitusplaadiga, millele on märgitud vähemalt järgmised päästepaadi andmed:
1) tootja nimi ja aadress;
2) mudel ja seerianumber;
3) valmistamise kuu ja aasta;
4) paati lubatud inimeste arv;
5) kere ehitusmaterjal;
6) täielikult varustatud ja mehitatud paadi kogumass.
(3) Päästepaadi kere ja jäigad katted on mittepõlevast materjalist või kaetud tule levikut takistava värviga.
(4) Istekohad on pinkidel või kinnitatud toolidel. Iga istekoht on selgelt märgistatud.
(5) Päästepaadil on rippredel, mida saab kasutada paadi mis tahes sissepääsu juures, et võimaldada vees olevatel inimestel pardale pääseda. Redeli alumine aste on päästepaadi veeliinist vähemalt 0,4 meetrit allpool.
(6) Päästepaadi pinnad, millel inimesed võivad kõndida, on kaetud libisemisvastase kattega.
(7) Päästepaadil on loomupärane ujuvus või paat on varustatud loomupäraselt ujuva materjaliga, mida merevesi, nafta ega naftasaadused ei ole võimelised kahjustama ja mis on piisav, et hoida päästepaati pinnal koos kogu selle pardal oleva varustusega, kui paat on üle ujutatud ja merele avatud. Ujuvat materjali ei tohi paigutada päästepaadi kerest väljapoole, välja arvatud juhul, kui tegemist on varustusega, mis on paati paigutatud lisaks käesolevas paragrahvis nõutule.
(8) Päästepaat töötab diiselmootoriga. Päästepaadil ei tohi kasutada mootorit, mille kütuse leekpunkt on 43°C või väiksem ja mis määratakse suletud tiigli meetodil. Päästepaadi mootor on käsi- või kahe sõltumatu taaslaetava elektrienergiaallikaga käivitussüsteemiga.
(9) Päästepaadis on vajalikud käivitusabivahendid. Käivitussüsteemid ja -abivahendid peavad mootori käivitama ümbritseva õhu temperatuuril –15°C kahe minuti jooksul pärast käivitusprotseduuri algust. Käivitussüsteemide tööd ei tohi takistada mootori korpus, istmed ega muud takistused.
(10) Mootor peab suutma töötada vähemalt viis minutit pärast külmalt käivitamist, kui päästepaat on veest väljas. Mootor peab suutma töötada, kui päästepaat on kuni väntvõlli keskjooneni üle ujutatud. Väljalasketoru peab olema nii paigutatud, et välditud on vee sattumine mootorisse normaalse töö korral.
(11) Päästepaadi sõukruvi võllistik peab võimaldama sõukruvi mootorist lahti ühendada ning anda edasi- ja tagasikäiku.
(12) Päästepaadi puhul peab olema tagatud vees viibivate inimeste ohutus ja olukord, kus ujuv praht ei kahjusta veojõusüsteemi.
(13) Päästepaadi mootor, käigukast ja lisaseadmed on suletud tulekindlasse korpusesse. Müra vähendamiseks kasutatakse meetmeid tasemeni, kus hüütud korraldus on kuuldav. Stardiakudel on põhja ja külgede ümber tiheda kattega veekindel korpus, mis tagab gaasi vajaliku ventilatsiooni.
(14) Päästepaadi ja lisaseadmete töö ajal tekkiv elektromagnetiline kiirgus on piiratud selliselt, et see ei sega päästepaadis kasutatavate raadioseadmete kasutamist.
(15) Käivitus-, raadio- ja helgiheitja akudel on laadimise võimalus laeva toiteallikast, mille saab lahti ühendada päästepaadile mineku kohas. Mootori käivitamiseks raadioakusid ei kasutata. Mootorikäivituskoha lähedale nähtavasse kohta paigutatakse veekindel juhis mootori käivitamiseks ja käitamiseks.
(16) Päästepaat, välja arvatud vabalangemisega päästepaat, on varustatud vähemalt ühe kuivendusklapiga, mis on paadikorpuse madalaima punkti lähedal ja avaneb automaatselt, kui paat on veest väljas, ja sulgub automaatselt, kui paat on vees. Iga kuivendusklapp on varustatud sulgemiseks korgi või punniga, mis kinnitatakse paadi külge trossi või ketiga. Kuivendusklapid on paadi seest hõlpsasti ligipääsetavad ja nende asukohad selgelt märgistatud.
(17) Päästepaat on varustatud rooli ja roolipinniga. Rooliratta või muu kaugjuhtimissüsteemi rikke korral peab roolipinn olema võimeline rooli suunama. Rool on päästepaadi külge püsivalt kinnitatud. Roolipinn on rooliballeril või sellega ühendatud, välja arvatud juhul, kui päästepaadil on kaugjuhtimissüsteem. Kaugjuhtimissüsteemi olemasolul võib roolipinn olla eemaldatav ja kindlalt paigutatud rooliballeri lähedusse. Rool ja roolipinn asetsevad nii, et neid ei kahjustaks vabastusmehhanismi või sõukruvi töö.
(18) Päästepaadi välisküljele veepiiri kohale ja vees oleva inimese käeulatusse on paigaldatud ujuv päästeliin või sobivad käepidemed. Neid ei tohi paigaldada rooli ja sõukruvi lähedusse.
(19) Päästepaadil, mis ei ole ümberminekul isepüstuv, on kere põhjal inimeste paadi külge klammerdumiseks käepidemed. Käepidemed kinnitatakse paadi külge selliselt, et paadi küljest lahti tulemisel ei kahjusta nad paati.
(20) Päästepaat on varustatud piisava hulga veekindlate panipaikadega, et tagada varustuse, joogivee ning toiduratsioonide hoidmine. Päästepaat on varustatud vihmavee kogumiseks ja hoiustamiseks vajalike vahenditega.
(21) Päästepaadile on selgelt märgitud inimeste arv, kellele paat on ette nähtud. Päästepaadi vööri kummalegi pardale märgitakse ladina tähestiku suurtähtedega selle laeva nimi ja kodusadam, mille varustusse päästepaat kuulub. Laeva ja kodusadama nimi ning päästepaadi number peavad olema ülaltpoolt nähtavad.
(1) Valvepaadi varustus, välja arvatud valvepaadi eemaletõukamiseks laeva pardast ettenähtud pootshaagid, peavad olema soritud valvepaadi külge ja varustust tuleb hoida kastides või vaheruumides kinnitatuna. Varustus peab olema kinnitatud nii, et see ei segaks valvepaadi veeskamist ja väljatõstmist. Valvepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad võimalusel olema mõõdetelt väikesed ja kerged ning olema paigutatud kiiret kasutamist võimaldavasse veekindlasse ja kompaktsesse pakendisse ning asuma kindlaksmääratud kohas päästepaadis.
(2) Valvepaadi varustuse hulka peab kuuluma:
1) küllaldane kogus uppumatuid aere või mõlasid valvepaadi liikumise tagamiseks vaiksel veel. Iga aeru jaoks peab olema tull, aerutugi või muu samaväärne vahend. Tullid ja aerutoed tuleb kinnitada valvepaadi külge otsa või ketiga;
2) uppumatu hauskar;
3) helkiva või valgustatava kompassikaardiga kompass;
4) tormiankur koos 10 m trossi ja neervalliga;
5) küllaldaselt pikk ja tugev vangliin, mis on kinnitatud valvepaadi vööris vabastava seadme külge ja mida on võimalik vabastada ka siis, kui vangliin on pingul;
6) üks uppumatu liin pikkusega mitte vähem kui 50 m ja tugevusega, mis tagab päästeparve pukseerimise;
7) üks veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morsetähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis tagavara- patareisid ning tagavarapirn;
8) vile või muu samaväärne helisignaali tekitaja;
9) esmaabi apteek veekindlas pakendis, mida pärast avamist saab uuesti veekindlalt sulgeda;
10) kaks uppumatut rõngast, mis on kinnitatud vähem kui 30 m pikkuse uppumatu liini külge;
11) üks prožektor, mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt 3 tunni jooksul;
12) radarpeegeldi;
13) soojust hoidev vahend, kui valvepaat on ette nähtud kahele päästetule, siis kaks soojust hoidvat vahendit.
(3) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud varustusele peab jäigas valvepaadis olema:
1) pootshaak;
2) ämber;
3) nuga või kirves.
(4) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud varustusele peab täispuhutavas valvepaadis olema:
1) ohutu uppumatu nuga;
2) kaks käsna;
3) käsilõõts või pump;
4) õhukambrite (ujukite) paikamiseks ettenähtud tarvikute komplekt;
5) ohutu pootshaak.