(1) Peab olema alarmsüsteem, mis osutab mis tahes tähelepanu nõudvale rikkele ja see peab:
1) tagama helisignaali andmise keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohas ja iga signaali visuaalse näitamise vastavas asukohas;
2) olema seotud mehaanikute kajutite ja messiga läbi selektorlüliti, et tagada side vähemalt ühega neist;
3) mis tahes olukorra tekkimisel, mis nõuab vahitüürimehe tegutsemist või tähelepanu, andma sillas heli- ja visuaalalarmi;
4) võimalusel olema konstrueeritud nii, et üksikute elementide rikke korral tagatakse kontrollitava seadme ohutus;
5) andma mehaaniku väljakutsesignaali, kui heli- ja visuaalsele alarmile ei pöörata ettenähtud ajaperioodi jooksul tähelepanu.
(2) Alarmsüsteem peab olema pidevalt varustatud elektrienergiaga ja normaalse elektrivarustuse katkemisel automaatselt ümber lülituma reservelektrienergiaallikale. Elektrivarustuse katkemine alarmsüsteemis peab esile kutsuma vastava alarmi.
(3) Alarmsüsteem peab tagama enam kui ühe rikke üheaegse näitamise, kusjuures üks signaal ei tohi segada teise vastuvõttu. Alarm peab kestma seni, kuni see on vastu võetud, visuaalne näitamine aga kuni rikke parandamiseni.
Peavad olema kaitsesüsteemid, et mehhanismi või katla tõsise rikke korral, mis kujutab otsest ohtu, need automaatselt seiskuksid ja antakse alarm. Peajõuseadmete automaatne seiskamine võib toimuda ainult juhul, kui neid ähvardab tõsine vigastus, purunemine või plahvatus. Peavad olema visuaalsed seadmed, mis näitavad, et kaitsesüsteemid on sisse lülitatud. Kaitsesüsteemide lülitid peavad olema eraldatud alarmsüsteemist.
§ 72. Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele
(1) Peaelektrienergiaallikas peab vastama järgmistele nõuetele:
1) kui elektrienergia saadakse ühelt generaatorilt, peab olema vastav seade, mis koormuse suurenedes automaatselt lülitab välja vähemtähtsad tarbijad ja varustab pideva vooluga seadmeid ja süsteeme, mis tagavad laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse;
2) kui elektrienergia saadakse mitmelt generaatorilt, mis töötavad üheaegselt ja on lülitatud paralleelselt, peab olema seade, mis ühe generaatori väljalülitumisest tingitud koormuse suurenedes automaatselt lülitab välja vähemtähtsad tarbijad ja varustab pideva vooluga seadmeid ja süsteeme, mis tagavad laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse.
(2) Kui on vaja kasutada reservis asuvaid mehhanisme, mis on vajalikud laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse tagamiseks, peab olema ette nähtud nende seadmete automaatne ümberlülitumine.
(3) Automaatjuhtimine peab olema selline, et süsteemid, mis tagavad pea- ja abimehhanismide töö, toimiks vajalike automaatseadmete abil.
(4) Automaatsel ümberlülitamisel peab olema antud vastav alarm.
(5) Alarmsüsteem peab hõlmama kõiki tähtsaid rõhu-, temperatuuri-, vedelike taseme- ja muid tähtsaid parameetreid.
(6) Peab olema keskne juhtimiskoht, kus vastaval paneelil on kõik vajalikud alarmid.
(7) Kui peajõuseadmeks on sisepõlemismootor, peavad olema seadmed, mis tagavad käivitusõhu rõhu nõutud tasemel.
(1) Peelestik, seisev ja jooksev taglas peavad tagama lastimis- ja teiste laevatööde mugava ja ohutu läbiviimise ning signaallampide, antennide ja teiste vahendite kindla kinnituse peelestikule.
(2) Seisev taglas peab olema pingul. Seisva taglase alumises osas peab asuma talrep, millel on pidur.
(1) Laeval kogumahutavusega 75 ja enam, kus ehituslikult on ette nähtud ankruseadmed, peab olema 2 vööriankrut, ankruketid või -trossid, pidurid ankrute kinnitamiseks käigus, vahendid ankruketi kinnitamiseks ketikastis ja selle kiireks vabastamiseks, ankruklüüsid, jõuajamiga ankrupeli või -kepsel koos piduritega.
(2) Laeval kogumahutavusega alla 75 võib olla käsiajamiga ankrupeli või -kepsel või need võivad üldse puududa, kui ankru hiivamiseks on võimalik kasutada muid jõuajamiga seadmeid.
(3) Laeval kogumahutavusega alla 20 statsionaarseid ankruseadmeid ei nõuta, kuid laeval peab olema võimalus ankrusse jääda.
(4) Ankrupeli või -kepsliga, mis on jõuajamiga, peab saama üheaegselt hiivata kaht ankrut, mis ei ole põhjas, sügavuselt 45 m kiirusega vähemalt 8 m/min ja üht ankrut kiirusega vähemalt 12 m/min.
(5) Käsiajamiga ankrupelil peab olema pidur, millega välditakse ankruketi viiramist ankru hiivamisel.
(6) Ankruketi kaliiber peab vastama ankrupeli või -kepsli trumli pesa mõõtudele.
(7) Ankruketi lülid tuleb asendada:
1) lüli diameetri kulumisel 10% või enam;
2) pragude või rebendite olemasolul;
3) kontraforsi puudumisel või logisemisel.
(8) Laeval, kus ehituslikult puuduvad ankruseadmed, peab olema võimalus ankrusse jääda.
(1) Sildumisseadmed peavad olema seisukorras, mis tagavad kiire ja ohutu sildumise.
(2) Pollerid, kiibid ja klüüsid peavad olema ilma pragudeta. Sildumisotstena kasutatavad terastrossid ei tohi olla jäigad ja nendel ei tohi olla katkenud traate 10% või enam trossi pikkusel, mis on võrdne 8 diameetriga.
(3) Kiibid, kiibi rullid, pollarid, klüüsid ja piitengid peavad olema ilma sügavate kraabeteta. Kiibi rullid peavad vabalt pöörlema.
(4) Trossi poolid peavad vabalt pöörlema.
(1) Puksiirseadmed peavad olema seisukorras, mis tagavad kindla ja ohutu pukseerimise.
(2) Puksiirtrossi kinnitus peab välistama selle iseenesliku lahtituleku, kuid vajadusel tagama selle kiire ja ohutu lahtiandmise.
(3) Vedurlaeval peab olema vööris ja ahtris statsionaarne pehme venderkaitse.
(1) Laeva staatilise püstuvuse diagrammi pindala, mis jääb taastava õla (GZ kõver) alla, ei või olla väiksem kui:
1) 0,055 meeter-radiaani kuni kaldenurgani 30º;
2) 0,09 meeter-radiaani kaldenurgani 40º või sukeldumisnurgani ehk kaldenurgani, mille puhul kere, pealisehitise või tekimaja mis tahes avauste, mis ei ole ilmastikukindlalt suletavad, alumine serv läheb vette, kui see nurk on väiksem kui 40º. Nimetatud kriteeriumi kohaldamisel ei arvestata väikeseid avasid, mille kaudu puudub võimalus progresseeruvaks uputuseks;
3) 0,03 meeter-radiaani kaldenurkade 30º ja 40º vahel või kaldenurga 30º ja sukeldumisnurga vahel, kui see on väiksem kui 40º.
(2) Laeva püstiasendi taastav õlg peab olema vähemalt 200 mm kaldenurgal 30º või enam.
(3) Maksimaalne taastav õlg peab olema kaldenurgal eelistatavalt 30º, kuid mitte väiksemal kui 25º-sel kaldenurgal.
(4) Laeva algmetatsentriline kõrgus peab olema mitte vähem kui 150 mm ning kalalaeval 350 mm.
(5) Alla 24 m pikkusega tekiga laeva püstuvus peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
1) maksimaalne taastav õlg (GZ kõver) peab kaldenurgal 30º olema vähemalt 230 mm;
2) staatilise püstuvuse diagrammi loojangunurk peab olema vähemalt 55º.
(5¹) Alla 24 m pikkusega tekiga kalalaeva püstuvus peab lisaks lõikes 5 toodud nõuetele vastama järgmistele kriteeriumitele:
1) tekil asuva pakkimata kala kaalust või liikuvusest mõjutatud algmetatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm;
2) laeva püstuvus, kui lastiruumi luuk on avatud ja püügivahendid on tekil, peab olema selline, et laeva kaldenurk kalakoti tõstmisel ei ületaks 10° või nurka, mille puhul tekk läheb parda juures vette. Nimetatud tingimuse täitmise korral võib algmetatsentriline kõrgus olla vähemalt 350 mm.
(6) Tekita laeva püstuvus peab olema selline, et kallutava kaldemomendi mõjul laeva kaldenurk ei ületaks 12º. Kaldemomendi suurus määratakse järgmise valemi järgi:
Mk= (0,2 + 0,075 N) * B/2 (tm), kus: N – lubatud inimeste arv (laevapere suurus) jaB – tekita laeva laius.
(7) Reisilaeva kreeni nurk ei tohi ületada 10º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale ning 12º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale laeva pöördel (tsirkulatsioonil).
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud nõuete täitmiseks on ette nähtud ballast, peab selle liik ja paigutus olema kooskõlastatud Transpordiametiga.
(9) Transpordiameti kooskõlastuseta on keelatud püsiballasti eemaldamine.
(1) Laeval kogumahutavusega 20 ja enam peab olema püstuvuse informatsioon.
(2) Kooskõlastatult Transpordiametiga peab kauba- ja reisilaeva püstuvuse kohta olema laeva püstuvuse informatsioonis kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) väljumine sadamast täislastis ning 100% kütuse ja muude varudega;
2) saabumine sadamasse täislastis, 10% kütuse ja varudega;
3) lahkumine sadamast ballastis, lastita ning 100% kütuse ja varudega;
4) saabumine sadamasse ballastis, lastita ning 10% kütuse ja varudega.
(1) Laeval kogumahutavusega 20 ja enam, peab olema kreenikatsega välja arvestatud tühja laeva kaal ja raskuskeskme koordinaadid.
(2) Kui laeval on toimunud ümberehitus või ümberseadistamine, mis mõjutab tühja laeva kaalu või raskuskeskme koordinaate käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud mahus, tuleb laevale teha uus kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis.
(3) Vähemalt iga kümne aasta järel tuleb laeval läbi viia tühja laeva veeväljasurve ja raskuskeskme pikisuunalise asukoha kontroll. Kui tühja laeva kaal on muutunud enam kui 2% esialgsest kaalust või raskuskeskme asukoha pikisuunaline muutumine ületab 1% laeva pikkusest, tuleb teha kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontroll tuleb üle 24 meetri pikkusel reisilaeval läbi viia vähemalt iga viie aasta järel.
§ 76⁴. Veekindlate osade markeerimine, perioodiline käitamine ja kontroll
(1) Kõiki merel kasutatavaid veekindlaid uksi peamistes põikivaheseintes käitatakse iga päev.
(2) Kõiki veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid mehhanisme ja näidikuid ning kõiki ventiile, mille sulgemine on vajalik vaheruumi veekindluse tagamiseks või mida kasutatakse avariiolukorras vedelike põikisuunas juhtimiseks kreeni vähendamisel, tuleb merel perioodiliselt kontrollida vähemalt üks kord nädalas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ventiilid, uksed ja mehhanismid tuleb vastavalt markeerida, et tagada nende nõuetekohane kasutamine maksimaalse ohutusega.
§ 76⁵. Püstuvuse lisakriteeriumid kalalaevadele pikkusega 24 meetrit ja enam
(1) Põhja Atlandi piirkonnas kalastava laeva püstuvuse informatsioonis tuleb ette näha järgmist jäätumist:
1) 30 kg/m² jääd avatud tekil ja ülekäigusildadel;
2) 7,5 kg/m² jääd projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda.
(2) Pindade arvel, mille moodustavad reelingud, peelestik (välja arvatud mastid) ja taglas, suurendatakse jäätuvate projekteeritud vertikaalpindade suurust 5% võrra ja staatilisi momente 10% võrra.
(3) Seineritel tuleb püstuvuse arvutamisel arvesse võtta ülalnimetatud jäätumist ka siis, kui seiner lahkub kalastuspiirkonnast püügivahenditega, ilma saagita ja 30% kütuse, vee jms varudega.
(4) Laeval, mis kalastab väga tiheda triivjää piirkonnas põhja pool paralleelist 63° N ja meridiaanide 28° W ja 11° W vahel, tuleb püstuvuse informatsioonis ette näha järgmist jäätumist:
1) 40 kg/m² avatud tekil ja ülekäigusildadel;
2) 10 kg/m² projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda.
(5) Läänemerel kalastava laeva püstuvuse informatsioonis tuleb ette näha järgmist jäätumist:
1) 15 kg/m² jääd avatud tekil ja ülekäigusildadel;
2) 7,5 kg/m² jääd projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda.
(6) Laeval, mis kalastab jäätumise piirkonnas, peab olema võimalik eemaldada jääd laeva konstruktsioonidelt kõigi võimalike vahenditega, kas sulatades jääd kuuma vee, auru või kemikaalidega või jääd lahti raiudes. Laev peab olema varustatud vastavate voolikutega ja kemikaalidega. Jää raiumiseks tuleb laev varustada puuhaamrite, kangide, kirveste, metallkühvlite, lumelabidatega jne, arvestusega vähemalt igale laevapere liikmele üks tööriist, kuid laeval ei pea olema üle 12 tööriista jää raiumiseks.
§ 76⁶. Lisaohutusnõuded kalalaevadele pikkusega 24 meetrit ja enam eriliste püügiviiside korral
(1) Kalalaevadel pikkusega 24 meetrit ja enam, mis tegelevad eriliste püügiviisidega nagu traalimine pardast väljaulatuvate poomidega, mille puhul laevale mõjuvad lisajõud, tuleb suurendada § 76¹ lõigetes 1–4 esitatud nõudeid järgmiselt:
1) staatilise püstuvuse diagrammi pindala suurendatakse 20% võrra;
2) metatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm.
(2) Lõike 1 punkti 1 kohaldatakse ainult nendele laevadele, mille peamasina võimsus kilovattides ei ületa järgnevates valemites toodud suurust: N = 0,6 L2 laevadele pikkusega 35 m või vähem ning N = 0,7 L2 laevadele pikkusega 37 m või enam, kus L on laeva kogupikkus (vahepealse pikkusega laevade koefitsient L jaoks määratakse interpoleerimisega 0,6 ja 0,7 vahel).
(3) Kui peamasina võimsus ületab lõikes 2 toodud valemi kohaselt väljaarvestatud võimsust, suurendatakse lõike 1 punktis 1 toodud protsenti proportsionaalselt võimsuse suurenemisega.
(4) Poomide kaldenurk stabiilsuse arvutamisel horisontaalpinna suhtes võib olla kuni 45°.
(1) Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse nõuetega pärast määruse jõustumist esimeseks iga-aastaseks ülevaatuseks
(1¹) Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse 1. detsembril 2015. a jõustunud tingimustega esimeseks iga-aastaseks või täisülevaatuseks pärast nimetatud muudatuste jõustumist.
(2) Eesmärgiga lihtsustada laevaõnnetuste juurdlust, peab reisilaev reisijate arvuga 200 ja enam, olema varustatud VDR-iga 1. jaanuariks 2004. a.
(3)