(1) Valvepaat peab vastama järgmistele nõuetele:
1) on kasutatav temperatuuril –30°C kuni +65°C;
2) on vastupidav korrosiooni, merevee, naftasaaduste ja päikesekiirte mõjule;
3) on hästi nähtavat värvi;
4) on märgistatud helkurribadega vastavalt IMO nõuetele;
5) on varustatud väljastpoolt piki pardaid, välja arvatud paadimootori ala, kinnitatud ujuva haardeliiniga ülalpool veeliini, kusjuures haardeliin peab olema vees olijale haaratavas ulatuses;
6) käsivintsi või talide abil alla lastaval valvepaadil on veeskamishaaki vabastav mehhanism, mis võimaldab haaki vabastada ka paadi täiskaalu 1,1 korda ületava raskuse puhul;
7) punktis 6 sätestatud mehhanismi asemel võib olla varustatud haagiga ja koos sobiva vangliiniga selle kasutamiseks, kui haagi vabastamise võimalus tekib, kui paat on vette lastud;
8) valvepaadile on põhivärvile kontrastse veekindla värviga kantud laeva kutsung, mis on ülevalt nähtav, vööriossa mõlemale pardale laeva nimi ja kodusadam ning paadil on selgesti märgitud lubatud inimeste arv;
9) selle konstruktsioon võib olla jäik, täispuhutav või kombineeritud ehk jäik põhi ja täispuhutavad pardad;
10) on vähemalt kolm meetrit pikk ja lühem kui kaheksa ja pool meetrit, välja arvatud kui valvepaadina kasutatakse päästepaati, mille pikkus ei ole piiratud;
11) täiskoormatud valvepaadi vabaparras on vähemalt 100 millimeetrit pikk, kuid mitte lühem kui 1,5 protsenti valvepaadi pikkusest pardalati kohas, kus paadi kreeni korral vesi esimesena üle parda tuleb;
12) mahutab vähemalt kaks inimest istumisasendis ja ühe lamamisasendis;
13) valvepaat on varustatud mootoriga, mis võib olla rippmootor, ning mootori võimsus tagab paadi kiiruse vähemalt kuus sõlme;
14) valvepaat talub katmata hoidmist lahtisel tekil ja selle ujuvus on tagatud kümne päeva jooksul mis tahes meretingimustes;
15) täispuhutava ja kombineeritud konstruktsiooniga valvepaadi ujuvus on tagatud ühe või kahe ümarujukiga, kusjuures ühe ujuki kasutamisel peab ujuk olema jagatud vähemalt neljaks sektsiooniks ning kahe ujuki kasutamisel ei tohi suurema ujuki maht ületada 60 protsenti ujukite kogumahust;
16) ümarujukid tagavad valvepaadi ujuvuse ja positiivse vabaparda paati maksimaalselt lubatud inimeste (keskmise kaaluga 82,5 kilogrammi) arvuga ka juhul, kui üks veekindlatest sektsioonidest on õhust tühi;
17) ümarujukite maht peab olema vähemalt 0,17 m³ iga valvepaati lubatud inimese kohta;
18) iga ümarujuki sektsioon on varustatud tagasilöögiklapiga, mis võimaldab ujuki õhuga täita käsipumba või muu vahendi abil, ning vajadusel peab olema kaitseklapp;
19) täispuhutava paadi põhi ja teised kergesti vigastatavad kohad on tugevdatud hõõrderibadega;
20) kui puudub võimalus täita valvepaadi ujukid 30 sekundi jooksul, on valvepaat laeval täispuhutuna ning kaitstud otsese päikesekiirguse eest.
(2) Valvepaati ei arvestata laeva kollektiivsete päästevahendite hulka, välja arvatud juhul, kui tegemist on päästepaadiga.
(3) Valvepaadi katsetamine enne laevale paigaldamist toimub kooskõlas IMO nõuetega.
(4) Täispuhutavat valvepaati võib parandada ainult selleks tunnustatud kaldahooldusettevõtja. Laeva pardal võib valvepaati parandada avariiolukorras ja sel juhul peab paadi nõuetele vastavust kinnitama tunnustatud kaldahooldusettevõtja. Täispuhutavat valvepaati hooldatakse vastavalt tootja instruktsioonidele.
§ 34. Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmed
(1) Veeskamisseadmed tagavad täielikult varustatud päästepaadi, päästeparve või valvepaadi ohutu veeskamise 10° trimmi puhul ja kuni 20° kreeni puhul ükskõik millisesse pardasse koos inimestega ja ilma.
(2) Veeskamine peab olema võimalik gravitatsioonijõu mõjul, laeva energiaallikatest sõltumatult.
(3) Veeskamisseadmed võimaldavad ühel inimesel päästevahendit veesata tekilt või päästevahendist.
(4) Veeskamisseadmed on varustatud piduriga, mis tagab inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud päästevahendi veeskamisel selle peatamise ja kohal hoidmise.
(5) Pääste- ja valvepaadi veeskamisseadmed on varustatud mehaanilise jõuajamiga vintsiga. Valvepaadi veeskamisseadmed tagavad inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud valvepaadi tõstmise kiirusega vähemalt 0,3 meetrit sekundis.
(6) Päästepaadi ja valvepaadi vints on varustatud käsiajamiga, mille käitamisvahend ei tohi paadi veeskamisel pöörelda, ja tõstmisel mehaanilise jõuajamiga. Päästeparve tõstetakse käsiajamiga.
(7) Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmete lööpreid vahetatakse vähemalt iga viie aasta järel.
(8) Veeskamisseadmeid katsetatakse üks kord viie aasta jooksul. Katsetatakse 1,1-kordse maksimaalselt lubatud koormusega.
(9) Päästeparve, mida veesatakse distantsaktiveerimise abil, või kui päästeparve horisontaalkaugus veepinnast ei taga vabalangemise teel ohutut veeskamist, peab olema võimalik veesata vastavalt lõikes 1, 2 või 3 sätestatule, inimesteta parvel.
(1) Päästevestide asukohad on kergesti ligipääsetavad ja selgelt märgistatud. Päästevesti tule aegumiskuupäev ei tohi olla möödunud ning tuli on kinnitatud päästevesti külge selliselt, et tulevalgus oleks nähtav üles, kui inimene on teadvuseta vees ja päästevest on nõuetekohaselt seljas. Tuli ei tohi tekitada vigastusi inimesele, kes hüppab päästevestiga kuni 4,5 meetri kõrguselt vette.
(2) Igale laeval viibivale inimesele peab laevas olema päästevest.
(3) Kohaliku rannasõidu ning sisevee-reisilaeval peab olema päästeveste kolm protsenti rohkem laeva pardale lubatud inimeste arvust.
(4) Reisilaeval peavad olema lastele ettenähtud päästevestid, mille kogus peab vastama vähemalt kümnele protsendile reisijate arvust, kuid igal juhul peab olema päästevest igale laeval viibivale lapsele.
(5) Vahiteenistuse tarbeks mõeldud päästevestid asuvad vahiteenistuse ruumides. Mehitamata masinaruumis on üks päästevest juhuks, kui meeskonnaliige viibib seal tööülesannete täitmiseks. Kui meeskonnaliikmete kõik päästevestid asuvad navigatsioonisillas või selle vahetus läheduses avatud tekil, võib lõikes 2 nõutud päästevestide koguarv olla sillavahi võrra väiksem.
(6) Sisevee-laeva päästevest ei pea vastama LSA koodeksi nõuetele.
(7) Valvepaatide meeskondadele, kuhu kuulub vähemalt kaks inimest, on laevas sobiva suurusega vee- või ilmastikukindlad ülikonnad. Kui veeülikonnad vastavad LSA koodeksiga päästevestidele kehtestatud nõuetele, võivad need laeva varustamisel asendada päästeveste.
(8) Mehitatud laev on varustatud päästerõngastega järgmiselt:
1) alla 15 meetri pikkune laev kahe päästerõngaga, millest üks on isesüttiva tulega ja teine päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit;
2) laev pikkusega 15–45 meetrit nelja päästerõngaga, millest kaks on isesüttiva tulega ja kaks päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit;
3) laev pikkusega 45 meetrit ja enam kaheksa päästerõngaga, millest kaks on isesüttiva tulega, kaks päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit, ja kaks isesüttiva tule ja automaatselt tööle hakkava suitsupoiga.
(9) Ühetekilisel laeval ja teisaldataval ujuvvahendil võib olla neli päästerõngast, millest kaks on isesüttiva tulega ja kaks päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit.
(10) Mehitamata laeval on vähemalt kaks päästerõngast, millest üks on isesüttiva tulega ja teine päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit.
(11) Päästerõngad on laeval paigaldatud järgmiselt:
1) päästeliiniga päästerõngas asub mõlemas pardas, välja arvatud alla 15 meetri pikkusel laeval;
2) üks päästerõngas asub ahtris või selle vahetus läheduses;
3) automaatselt tööle hakkava suitsupoiga päästerõngad asuvad mõlemas pardas kiire veeskamise võimalusega navigatsioonisilla tekil;
4) ülejäänud päästerõngad on ühtlaselt jagatud üle laeva võimalusega neid kasutada parimal viisil.
(12) Päästerõngastele on märgitud suurte tähtedega laeva nimi ja kodusadam. Päästerõngad on paigalduskohast kergesti kättesaadavad ja neid ei tohi laeva külge mingil viisil püsivalt kinnitada. Päästerõngas ei tohi olla samaaegselt päästeliiniga ja isesüttiva tulega.
(13) Rahvusvahelisi reise sooritaval laeval, välja arvatud olemasoleval kalalaeval pikkusega alla 45 meetri ja uuel kalalaeval pikkusega alla 24 meetri, on liiniheitja, mille komplekti kuulub neli raketti ja neli liini. Kui liiniheitja komplekt koosneb ühest liinist ja ühest raketist, peab laeval olema neli sellist komplekti. Laeval pikkusega alla 24 meetri ja laeval, mille sõidupiirkond piirdub lähisõiduga, võib liiniheitja koosneda kahest raketist ja kahest liinist.
(14) Kohaliku rannasõidu laeval on liiniheitja komplektis vähemalt kaks raketti ja kaks liini. Kui liiniheitja komplekti kuulub üks liin ja üks rakett, peab laeval olema kaks sellist komplekti. Liiniheitjat ei pea olema alla 24 meetri pikkusega laeval, sisevee-laeval, kalalaeval ja laeval, mille sõidupiirkonnaks on reid.
(1) Laevas on konventsiooni SOLAS reeglile II-2/15.2.4 (SOLAS 1999/2000 muudatus) vastav laeva tulekaitseplaan, kus kasutatakse kehtestatud leppemärke vastavalt IMO nõuetele, mis kehtisid enne 2004. aasta 1. jaanuari ehitatud laevadele, või vastavalt asjakohastele juhistele laevadele, mis on ehitatud nimetatud kuupäevast hiljem. Laeva tulekaitseplaan on paigaldatud laevameeskonnale püsivalt nähtavale kohale. Laeva tuletõrjeseadmed ja -varustus, mis on raskesti märgatavad, on tähistatud vastavate leppemärkidega, et võimaldada neid kohe leida.
(2) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam on vähemalt kaks tuletõrjepumpa, millest üks on statsionaarne tuletõrjepump ja teine võib olla teisaldatav sõltumatu energiaallikaga tuletõrjepump. Laeval kogumahutavusega alla 150 on vähemalt üks tuletõrjepump, mis võib olla teisaldatav sõltumatu energiaallikaga tuletõrjepump. Teisaldatav sõltumatu energiaallikaga tuletõrjepump peab olema võimeline töötama vähemalt kolm tundi, asuma väljaspool masinaruumi, ilmastiku eest kaitstud ruumis sissepääsuga tekilt ning tagama veejoa rõhu ja ulatuse vastavuses lõikega 14.
(3) Alla 24 meetri pikkuses laevas, kus puudub elektrigeneraator ja tuletõrjepumba käitamine peamasinalt on ebaefektiivne, võib tuletõrjepumba asendada mahttulekustutussüsteemiga masinaruumis, kus paiknevad sisepõlemismootor ja katel.
(4) Uuel laeval masinaruumis või uuel laeval kogumahutavusega üle 50, millel on elu- ja magamisruumid, on tulekahju avastamise alarmsüsteem, mille indikaatorpaneel asub navigatsioonisillas. Tulekahju alarmsüsteem on kavandatud ja andurid paigaldatud nii, et tulekahju masinaruumis ja eluruumides avastatakse võimalikult kiiresti. Mehitamata masinaruumis on tulekahju avastamise alarmsüsteem.
(5) Laeval, mille pea- ja abimasinate koguvõimsus ületab 375 kW või millel asub katel võimsusega üle 175 kW, on peale surveveepihustusega kustutussüsteemi statsionaarne gaaskustutussüsteem, mis vastab konventsiooni SOLAS reegli II-2/5 nõuetele. Hoiatussignalisatsioon peab käivituma vähemalt üks minut enne kustutamisel kasutatava gaasi laskmist ruumi.
(6) Gaaskustutussüsteemi ei pea olema laeval kogumahutavusega alla 80 ja sama kogumahutavusega olemasoleval laeval, mille ehitusajal selle olemasolu vastavalt konventsioonile SOLAS ei nõutud. Gaaskustutussüsteemi puudumise korral peab olemasoleval laeval olema lõikes 7 nimetatud 45-liitrine vahtkustuti või samaväärses kogumahus mitu vahtkustutit või vahumoodustajat.
(7) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam on peale statsionaarse gaaskustutussüsteemi igas masina- ja katlaruumis 45-liitrine vahtkustuti või samas mahus mitu vahtkustutit või vahumoodustajat. Gaaskustutussüsteem ja vahtkustutid peavad laevas olema lisaks tulekustutitele.
(8) Olemasoleval reisilaeval pikkusega 40 meetrit ja rohkem ning kogumahutavusega 350 ja enam rahvusvahelisi reise sooritaval laeval, millel on igapäevaselt kasutatavad kinnised ruumid, on vähemalt kaks komplekti tuletõrjuja varustust ning vähemalt kaks komplekti hingamisaparaate ja avarii-hingamisaparaadid.
(9) Tuletõrjuja varustuse komplekt sisaldab järgmist:
1) kogu keha kattev kaitseriietus, mille väline pind on veekindel;
2) hingamisaparaat, mille mahtuvus peab tagama hapnikuvaru vähemalt 30 minutiks ja maht on vähemalt 1200 liitrit;
3) avarii-hingamisaparaat, mis sisaldab hapnikuvaru vähemalt kümneks minutiks ning kaitseb silmi, nina ja suud avariikoldest põgenemise ajal; aparaadil on selge kasutus- ja hooldusjuhis ning sellele on märgitud säilivusaeg, tootmiskuupäev ning antud tootja heakskiit;
4) kummist või muust elektrit mittejuhtivast materjalist saapad;
5) jäik kaitsekiiver;
6) elektrilamp, mis tagab valgustuse vähemalt kolmeks järjestikuseks tunniks;
7) tuletõrjekirves, mille käepide on kõrgepingeisolatsiooniga;
8) 30-meetrine tulekindel signaalliin, mida on võimalik kinnitada tuletõrjuja hingamisaparaadi või eraldi vöö külge.
(10) Lõike 12 punktis 1 nimetatud reisilaeval on vähemalt kaks suruõhu hingamisaparaati ja tuletõrjuja riietuse komplekti igas vertikaaltsoonis.
(11) Lõike 12 punktis 1 nimetatud reisilaeval reisijate arvuga üle 36 on iga hingamisaparaatide paari kohta veeudu aplikaator, mis asub hingamisaparaadi paiknemise kohas.
(12) Laeval on evakueerimiseks vajalikke avarii-hingamisaparaate järgmiselt:
1) reisilaeval on igas vertikaaltsoonis vähemalt kaks aparaati ja masinaruumis vastavalt seal tavaliselt viibivate inimeste arvule;
2) laeval kogumahutavusega 500 ja rohkem on eluruumide juures vähemalt kaks aparaati ja masinaruumis vastavalt seal tavaliselt viibivate inimeste arvule ning avarii-hingamisaparaadid on paigaldatud selliselt, et kõige efektiivsemalt aidata inimesel välja pääseda ruumidest, magamiskohast või lõksu jäämise kohast.
(13) Laeva käsitulekustutile, 45-liitrisele vahtkustutile, hingamisaparaadile ja masinaruumi gaaskustutussüsteemile tehakse igal aastal kaldahooldus ja neil on seda kinnitavad tunnistused.
(14) Surveveepihustusega kustutussüsteem tagab sellise rõhu ja ulatuse, et kui tuletõrjemagistraali on ühendatud kaks voolikut, ulatub üks veejuga igasse punkti laevas. Kui väiksemal laeval on ainult üks tuletõrjekraan ja -voolik, on veejoa tugevus ühendatud voolikus selline, et see ulatub igasse laeva punkti ja on kustutamiseks tõhus.
(15) Juhul kui tuletõrjevarustusel olev juhend ei ole laeva töökeeles ja tõlget pole otstarbekas tuletõrjevahendile märkida, on laeva töökeelde tõlgitud juhend laeva treeningjuhendis.
(16) Kõik tuletõrjevahendid on töökorras, asuvad ettenähtud kohtadel ja on koheseks kasutamiseks valmis. Tuletõrjevahenditele ligipääs ei tohi olla takistatud.
(1) Tuletõrjevoolikute arv on võrdne tuletõrjekraanide arvuga ja iga tuletõrjevoolik on ühendatud kombineeritud joatoruga. Reisilaevadel on tuletõrjevoolikud siseruumides ühendatud tuletõrjekraaniga. Tuletõrjevoolik ei tohi olla pikem kui 20 meetrit tekil ja 15 meetrit masinaruumis. Laeval kogumahutavusega alla 150 ei tohi tuletõrjevoolik olla pikem kui 15 meetrit tekil ja 10 meetrit masinaruumis.
(2) Käsitulekustuti kaal ei ületa 23 kilogrammi. Käsipulberkustutis on vähemalt viis kilogrammi pulbrit. Käsisüsihappegaasi kustutis on vähemalt viis kilogrammi süsihappegaasi. Käsivahtkustuti maht on vähemalt üheksa liitrit. Kui käsitulekustuti asub laevaruumis, peab see asuma sissepääsu juures. Vahtkustutite asemel võib kasutada pulberkustuteid.
(3) Käsitulekustutil on indikaator või plomm, mis kinnitab, et kustuti on töökorras ja kasutamata. Kui käsitulekustutit on kasutatud ning selle indikaatorilt või plommilt ei nähtu, et kustuti on töökorras, asendatakse käsitulekustuti esimesel võimalusel.
(4) Laeval peavad olema tule kustutamise abivahenditena raudkang, kirves ja pootshaak. Kui laeval puudub kaks teineteisest sõltumatu toitega tuletõrjepumpa, peab laeval olema parda tagant veevõtuks sobilik ämber koos piisava pikkusega ühendatud liiniga. Kui laeval puudub surveveepihustusega kustutussüsteem, peavad olema vähemalt kaks sobilikku ämbrit koos piisava pikkuse ühendatud liiniga.
(5) Nõutav käsitulekustutite kogus laevas: Nr Käsitulekustuti nimetus 1. Vahtkustuti 1 1.1 Alla 400 kogumahutavusega laeval igal tekil vähemalt (ei ole nõutud tekil, kus on juba käsitulekustuti)Laeval kogumahutavusega üle 400 igal tekil vähemalt (ei ole nõutud tekil, kus on juba kaks käsitulekustutit) 2 1.2 navigatsioonisillas 1 1.3 masinaruumis: a) laeval kogumahutavusega kuni 150 1 b) laeval kogumahutavusega üle 150 2 1.4 kambüüsis 1 1.5 kergesti süttivate ainetega laoruumis (nõutud ainult juhul, kui see on eraldi ruum ja 5 m läheduses pole käsitulekustutit) 1 1.6 katlaruumis (nõutud ainult juhul, kui see on eraldi ruum ja 5 m läheduses pole käsitulekustuteid) 2 1.7 jõuseadme keskjuhtimispuldis, nõutud ainult juhul, kui see on eraldatud uksega ruum 1 1.8 Igal kaubatekil, kus veetakse sõidukeid, peab olema vähemalt iga 20 m kohta üks käsitulekustuti (käsitulekustutid peavad asuma nii, et ükski kaubaruumi punkt ei ole tulekustutist kaugemal kui 20 m, ja olema võrdselt jagatud parraste vahel, niivõrd kui see on mõistlik), millest üks peab asuma kaubateki sissepääsu juures. 1.9 Elu- ja teenindusruumides peavad käsitulekustutid asuma nii, et ükski ruumi punkt ei ole tulekustutist kaugemal kui 10 m kõndides. Vajadusel on nõutud lisa-käsitulekustutid. 2 Süsihappegaasikustuti: 2.1 navigatsioonisillas 1 2.2 avariielektrigeneraatori ruumis 1 2.3 masinaruumis a) kus peamasina koguvõimsus on väiksem kui 750 kW 1 b) kus peamasinate koguvõimsus on 750 kW või suurem 2 2.5 ruumis, kus asuvad elektrikilbid (nõutud ainult juhul, kui ruum on uksega eraldatud ülejäänud masinaruumist) ja mille pindala on: a) väiksem kui 15 m² 1 b) 15 m² ja suurem 2
(1) Merelaeva tulede, märkide ja helisignaalseadmete koosseis, omadused ja paigutus vastab konventsioonile COLREG. Kui olemasoleval laeval kasutatakse teisaldatavaid juhtimisvõimetu laeva tulesid (NUC – Not Under Command), peavad need olema valmisolekus koheseks kasutamiseks ning nende paigaldus tagama parima nähtavuse 360° ulatuses teistele laevadele.
(2) Sisevee-laeva signaaltulede ja -märkide ning helisignaalseadmete koosseis, omadused ja paigutus vastavad sisevetel liiklemise korra nõuetele.
(3) Laeval kogumahutavusega 150 ja enam ning reisilaeval sõltumata suurusest on signaallamp signaliseerimiseks valgel ajal. Signaallambi jaoks tagatakse laeva peaelektrienergiaallikast sõltumatu toide. Signaallambi juurde peavad kuuluma kaks tagavarapirni.
(4) Laeval pikkusega 45 meetrit ja enam, mis sõidab jääpiirkonnas, on helgiheitja-prožektor. Kalalaeva helgiheitja valgusjõud peab olema vähemalt 1 luks mõõdetuna 750 meetri kauguselt, kui kalastatakse jääpiirkonnas. Laeval pikkusega alla 45 meetri, mis sõidab jääpiirkonnas, on valgusti, millega on võimalik jääolusid jälgida.
(5) Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ning rahvusvahelisi reise sooritaval laeval, samuti kalalaeval pikkusega 45 meetrit ja enam sõltumata kogumahutavusest, on täiskomplekt rahvusvahelise signaalkoodi (International Code of Signals) lippe ja vimpleid. Käesolevas lõikes nimetamata tekklaeval on signaalkoodi lipud A, B, C, L, N ja O koos nende tähenduse kirjeldusega.
(6) Laeval, mis sõidab väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda, on rahvusvaheline signaalkood ja korrigeeritud rahvusvahelise lennu- ja mereotsingu ja -pääste käsiraamatu IAMSAR III osa. Nimetatud käsiraamatut ei pea olema kalalaeval, mille sõidupiirkond piirdub Läänemerega.
(7) Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ja igal reisilaeval on avalike teadete süsteem. Avalike teadete süsteemi ei nõuta alla 24 meetri pikkuselt olemasolevalt reisilaevalt.
(8) Illustreeritud päästesignaalide tabel asub laeva navigatsioonisillas.
(1) Laev on sõltuvalt sõidupiirkonnast varustatud pürotehnikaga järgmiselt:
1) laevatatavad siseveed – kolm säratuld;
2) kohalik rannasõit – kuus säratuld;
3) lähisõit – kuus langevarjuraketti;
4) piiramatu sõidupiirkond – 12 langevarjuraketti.
(2) Säratulede asemel võib kasutada langevarjurakette. Pürotehnika asub navigatsioonisillas või selle vahetus läheduses. Pürotehnika peab vastama LSA koodeksi nõuetele. Naftasaadusi vedava tankeri varustamine säratuledega on keelatud ning säratulede asemel kasutatakse langevarjurakette.
§ 40. Nõuded nafta- ja muudest kahjulikest vedelainetest põhjustatava reostuse vältimiseks
(1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina, või kemikaalitanker, mis võib vedada naftat või naftasaadust mahtlastina (naftatanker), peab oma ehituse ja seadmetega varustatuse osas vastama MARPOL konventsiooni I lisa nõuetele.
(2) Lõikes 1 nimetatud laev peab lisaks juhinduma järgmistest nõuetest:
1) õliseguste vete üleparda pumpamine on keelatud;
2) õliseguste vete äraandmine peab toimuma laeva vahendite või sadamas olevate vahendite abil;
3) kui laeval on masinaruumi pilsi kuivenduspump, siis peab torustikul olema rahvusvahelisele standardile vastav otsik pilsivee äraandmiseks kaldale või pilsivett vastuvõtvale laevale ning pilsivee pumba distantslüliti;
4) kviitungid pilsivee äraandmise kohta tuleb säilitada laevas eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul.
(3) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega veeldatud gaasi veoks mahtlastina (gaasitanker), kemikaali veoks mahtlastina, või naftatanker, mis veab muud kemikaali kui nafta või naftasaadus (kemikaalitanker), peab oma ehituse ja seadmetega varustatuse osas vastama MARPOL konventsiooni II lisa nõuetele.
(4) Lõikes 3 nimetatud laev võib vedada kemikaali mahtlastina, kui tunnistuse laeva kõlblikkusest kemikaali veoks mahtlastina väljaandmise aluseks on:
1) rahvusvaheline ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (IBC koodeks) või
2) ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (BCH koodeks), kui laev on ehitatud enne 1. juulit 1986. a.
(5) Lõikes 3 nimetatud gaasitanker võib vedada gaasi mahtlastina, kui tunnistuse laeva kõlblikkusest veeldatud gaasi veoks mahtlastina väljaandmise aluseks on:
1) rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (IGC koodeks) või
2) veeldatud gaasi vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (GC koodeks), kui laev on ehitatud enne 1. juulit 1986. a.
(1) Laev, mille laevapere ja reisijate koguarv on enam kui 15 inimest või mille kogumahtuvus on 400 või enam, olenemata inimeste arvust pardal, peab vastama MARPOL konventsiooni IV lisa nõuetele ning laev, mille laevapere ja reisijate koguarv on enam kui kümme inimest või laeva kogumahutavus on 200 või enam, olenemata inimeste arvust pardal, peab lisaks juhinduma reoveega reostuse vältimiseks 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist järgmiselt:
1) reoveetank laevas on arvestusega 25 liitrit reovett inimese kohta ööpäevas ja tagab laevale kolmeööpäevase mahtuvusvaru;
2) kui tanki juhitakse ka olme heitvesi, siis tuleb arvestada 50 liitrit reo- ja heitvett inimese kohta ööpäevas ja kolme ööpäevase mahtuvusvaruga;
3) reovete parda taha pumpamise alguse ja lõpetamise aja, nimetatud ajal laeva asukoha koordinaatide ja väljapumbatud koguse kohta tehakse kanne laeva logiraamatusse;
4) kviitungid reovete äraandmise kohta tuleb laevas säilitada eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul.
(2) Laevale kogumahtuvusega alla 200 ja laevale, mille pardal võib üheaegselt olla alla 10 inimese, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid ei rakendata.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laeval on reovete kogumistank, mis on varustatud pumba, torustiku ja rahvusvahelistele nõuetele vastava ühendusotsikuga reovete äraandmiseks kaldale või vastavale laevale, tuleb rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid.
(1) Laev, olenemata kogumahutavusest ja inimeste arvust pardal, peab täitma MARPOL konventsiooni V lisa nõudeid.
(2) Prügireostuse vältimist käsitlevad plakatid on üles pandud silda, kambüüsi, laevapere majutusruumidesse, peatekile ja reisilaevadel jalutustekile. Plakatid on laeva töökeeles ja laeval, mille sõidupiirkond võimaldab külastada välisriikide sadamaid, lisaks inglise keeles.
(3) Laeval kogumahutavusega 100 ja enam ning laeval, mille pardale on lubatud võtta vähemalt 15 inimest sõltumata kogumahutavusest, ning ujuvplatvormil on meeskonnale kohustuslik prügi käitlemise plaan. Prügi käitlemise plaan on laeva töökeeles ja selles on määratud plaani elluviimise eest vastutav isik. Prügi käitlemise plaanis kirjeldatakse järgmisi toiminguid laeval:
1) prügi minimeerimine;
2) prügi kogumine, ladustamine, paigutamine, äraandmine ja kõrvaldamine;
3) pardal olevate prügiseadmete ja -vahendite kasutamine.
(4) Laeval kogumahutavusega 100 ja enam ning laeval, mille pardal olevate inimeste arv on vähemalt 15 sõltumata kogumahutavusest, ning ujuvplatvormil peab olema prügiraamat. Kõik operatsioonid prügiga sõltumata sõidupiirkonnast fikseeritakse prügiraamatus. Kviitungeid prügi äraandmise kohta säilitatakse laevas eraldi kaustas vähemalt kaks aastat. Prügiraamatu vorm peab vastama MARPOL konventsiooni V lisa II liite nõuetele.
(5) Prügiraamatut võib pidada elektrooniliselt, kui sissekande tegija on identifitseeritav, tagatud on sissekannete terviklikkus ning sissekanded peavad olema kaitstud kustutamise või hävitamise eest. Elektroonilise sissekande muutmisel peab algne tekst jääma nähtavaks.
(6) Laeval on vähemalt nelja liiki kaanega suletavad ning tähistatud prügikonteinerid ohtlikele jäätmetele, plastijäätmetele, toidujäätmetele ja ülejäänud olmeprügile. Laevadel kogumahutavusega alla 150, välja arvatud reisilaevadel, on nõutud üks kaanega suletav prügikonteiner ning eraldi mahuti ohtlike jäätmete kogumiseks.
(7) Masinaruumis on suletav metallkast õliste kaltsude kogumiseks.
§ 43. Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid tegutsemiseks hädaolukorras
(1) Laeval on üldhäire alarmsüsteem üldhäiresignaali andmiseks, mis koosneb seitsmest või enamast lühikesest helist ja neile järgnevast ühest pikast helist.
(2) Üldhäiresignaali antakse laevavile või -sireeniga ja lisaks elektrikella või -pasunaga või muu samaväärse seadmega, mida varustatakse elektrienergiaga laeva põhielektrienergiavõrgust ja avariielektrienergiavõrgust. Üldhäire alarmsüsteem peab olema selgesti kuulda kõikides laevapere elu- ja tööruumides.
(3) Elektrikellad või -pasunad ei ole nõutud väiksemal laeval, kus laevavile või -sireeniga antud signaal või laeva navigatsioonisillast verbaalselt hüütud korraldus on selgesti kuulda igasse laevapere elu- ja tööruumi.
(4) Igal laevapereliikmel peab olema täpne juhis tegutsemiseks erinevates hädaolukordades.
(5) Laeval, mille laevapereliikmete arv on ohutu mehitamise tunnistuse järgi kuus või enam, ja reisilaeval on häireplaan. Häireplaan on laeva töökeeles ja asub nähtaval kohal navigatsioonisillal, masinaruumis ja laevapereliikmete majutusruumides.
(6) Häireplaanis on lõikes 1 nimetatud üldhäiresignaali kirjeldus ja laevapereliikmete kohustused seoses üldhäirega. Häireplaanis on näidatud, millisel viisil antakse korraldus laev maha jätta.
(7) Häireplaanis on kõikide laevapereliikmete kohustused erinevates hädaolukordades ning käsitletakse järgmisi valdkondi:
1) vee- ja tulekindlate uste sulgemine, klapid, illuminaatorid, valgusluugid (keilutid) ja muud avad;
2) varustuse kandmine päästeparve ja -paati; varustusse kuuluvad soojad tekid, toiduained, lisajoogivesi, pürotehnilised signaalvahendid, ravimid ja muu vajalik, näiteks logiraamat, meeskonnaliikmete dokumendid, hetkel kasutusel olevad navigatsioonikaardid ja binokkel;
3) päästeparve ja -paadi ettevalmistamine ja veeskamine;
4) teiste laeval olevate päästevahendite ettevalmistamine, laeva ohutusplaani järgimine;
5) avariiraadioside ja hädaolukorra sõnumi saatmine;
6) EPIRB-i, SART-i ja GMDSS-i aktiveerimine ja kaasavõtmine;
7) vajadusel langevarjuraketi või säratule aktiveerimine;
8) tuletõrjerühma koosseisu määramine, ülesanded ja varustus;
9) masinaruumi mahtkustutussüsteemi aktiveerimine;
10) tuletõrjepumba ettevalmistamine ja käivitamine;
11) reisijate eest vastutav isik.
(8) Häireplaanis on kajastatud laeva juhtkonda kuuluvate isikute vastutusala ja isikute asendajad nende tegutsemisvõimetuse korral.
(1) Laeval on treeningjuhend, mis asub igas messis, puhkeruumis või kajutis. Treeningjuhend võib koosneda mitmest voldikust ja sisaldab juhendeid ja informatsiooni laeva päästevahendite ja ellujäämisviiside kohta kergesti arusaadavas vormis ja võimalusel koos illustratsioonidega.
(2) Treeningjuhendi mis tahes osa võib koosneda informatsioonist, mis edastatakse audiovisuaalsete vahenditega. Treeningjuhend on laeva töökeeles. Treeningjuhend on laevapõhine, kajastades laeva pardal olevate päästevahendite kasutamise põhimõtteid.
(3) Treeningjuhendis kajastatakse järgmist:
1) päästevesti ja veekostüümi selgapanek sõltuvalt olukorrast;
2) kogunemine kogunemiskohtadesse;
3) päästepaati, päästeparve ja valvepaati asumine, nende veeskamine ja laeva parda juurest lahkumine;
4) päästepaadist ja päästeparvest toimuv veeskamine;
5) vabastamine veeskamisseadmest;
6) kaitsemeetodid ja vajaduse korral kaitseseadmete kasutamine veeskamisel;
7) veeskamisala valgustus;
8) päästevarustuse kasutamine;
9) otsimisseadmete kasutamine;
10) illustratsioonide abil päästevahendite raadioseadmete kasutamine;
11) ujuvankrute kasutamine;
12) mootori ja selle juurde kuuluvate seadmete kasutamine;
13) päästepaadi, päästeparve ja valvepaadi ülestõstmine, paigaldamine ja kinnitamine;
14) alajahtumise oht ja soojade riiete vajadus;
15) päästepaadi ja päästeparve ning varustuse kasutamine;
16) päästmismeetodid, kaasa arvatud helikopteri selliste päästeseadmete nagu kandetraksid, korv, kanderaam ja pükspoi ning kalda päästeseadmete ja liiniheitja kasutamine;
17) muud häireplaanis ettenähtud tegevused ja kohustused;
18) päästevahendite avariiremondi juhendid.
(1) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab iga laevapere liige igal kuul osa võtma vähemalt ühest laeva mahajätmise ja ühest tuletõrjeõppusest. Laeval pikkusega alla 45 m peab iga laevapere liige iga kolme kuu jooksul osa võtma vähemalt ühest laeva mahajätmise ja vähemalt ühest tuletõrjeõppusest. Juhul kui viimasest õppusest võttis osa vähem kui 75% laevapere liikmetest, tuleb 24 tunni jooksul laeva sadamast väljumisest korraldada tuletõrje- ja laeva mahajätmise õppus.
(2) Tuletõrjeõppus peab hõlmama:
1) saabumist kogunemiskohtadesse ja ettevalmistust häireplaanis nimetatud kohustuste täitmiseks tulehäire korral;
2) tuletõrjepumba käivitamist, kus kasutatakse vähemalt kaht veejuga, et kontrollida tuletõrjesüsteemi korrasolekut;
3) tuletõrjuja ja muu isikliku päästevarustuse korrasoleku kontrolli;
4) vastavate sidevahendite kontrolli;
5) veekindlate ja tulekaitseuste, tulekaitsesiibrite ja evakuatsioonivahendite korrasoleku kontrolli;
6) laeva mahajätmiseks vajalike seadmete kontrolli.
(3) Laeva mahajätmise õppus peab hõlmama:
1) laevapere kutsumist alarmsüsteemiga kogunemiskohtadesse, selgitust laeva mahajätmise vajadusest ja korraldust laeva mahajätmiseks kooskõlas häireplaaniga;
2) saabumist kogunemiskohtadesse ja ettevalmistust häireplaanis nimetatud kohustuste täitmiseks;
3) kontrolli, et laevapere liikmed on sobivalt riietatud;
4) kontrolli, et päästevestid on õigesti selga pandud;
5) pärast vajalikku ettevalmistust vähemalt ühe päästepaadi parda taha rippu laskmist;
6) päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist;
7) päästeparvede taavetite käitamist.
(4) Igal järgneval lõikes 3 nimetatud õppusel tuleb võimaluse korral parda taha rippu lasta eelnevast õppusest erinev päästepaat.
(5) Õppused tuleb võimalusel korraldada nii, nagu oleks tegelik hädaolukord.
(6) Laeva mahajätmise õppusel tuleb häireplaanis ettenähtud meeskonnaga veesatud päästepaadiga manööverdada vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.
(7) Valvepaadid, mis ei ole samaaegselt päästepaadid, tuleb üks kord kolme kuu jooksul koos häireplaanis ettenähtud meeskonnaga veesata ja nendega manööverdada.
(8) Kui pääste- või valvepaadi veeskamise õppused toimuvad laeva edasikäigul, tuleb sellised õppused nende ohtlikkuse tõttu läbi viia kaitstud vetel, kogemustega laevaohvitseri järelevalve all ja juhindudes seejuures vastavatest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) soovitustest.
(9) Laeva mahajätmise õppuse käigus tuleb kontrollida laevapere kogunemiseks ja laeva mahajätmiseks vajalikku avariivalgustuse korrasolekut.
(10) Õppused viiakse läbi ettenähtud varustusega. Juhul kui laeval on täiendav varustus, tuleb ka seda kasutada õppuste käigus ja õppused vastavalt korraldada.
(1) Mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast laevapere liikme saabumist laevale, tuleb ta välja õpetada päästevahendite ja nende varustuse kasutamiseks.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tuleb läbi viia täiendavad päästevahendite kasutamise ja päästmise juhendamised samade ajavahemike jooksul kui õppused. Iga üksik juhendamine võib käsitleda laeva päästevahendite erinevaid elemente, kuid kahe kuu jooksul tuleb hõlmata kõik laeva päästevahendid ja selle varustus. Iga laevapere liikme juhendamine peab sisaldama vähemalt:
1) laeva täispuhutavate parvede kasutamist koos hoiatusega naeltega jalanõude ja teravate esemete kasutamise osas;
2) esmaabi andmist, kaasa arvatud esmaabi alajahtumisel ning teistel juhtudel;
3) päästevahendite kasutamist karmides ilmastikutingimustes tormisel merel.
(3) Kui laeval(e) on monteeritud taavetiga veesatavad päästeparved, peab nende kasutamise väljaõpe toimuma vähemalt iga nelja kuu möödumisel. Võimalusel tuleb õppuse käigus parv täis puhuda ja veesata. Selleks otstarbeks võib kasutada õppeotstarbelist päästeparve, mis ei kuulu laeva päästevarustuse hulka. Õppeotstarbeline päästeparv peab olema selgelt õppeotstarbelisena märgistatud.
Õppuste läbiviimise kuupäevade, laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppuse kirjelduse ning päästevahendite kasutamise õppuste kohta tuleb teha kanne laeva logiraamatusse. Kui õppusi ja treeninguid ei viidud läbi täismahus ning tähtaegselt, tuleb logiraamatusse teha kanne, mis selgitab läbiviidud õppuste mahu ja tähtaegade eiramise põhjuseid.
(1)
(2) Mehhanismid, katlad, survemahutid ja nendega ühendatud torustik ning armatuur peavad olema monteeritud ja turvatud nii, et oleks viidud miinimumini oht vigastada laeval viibivaid inimesi seadmete liikuvate osadega, kuumade pindadega või muude ohtudega ning oleks tagatud tuleohutus masinaruumis.
(3) Peavad olema vahendid peamasina normaalse töö jätkamiseks või ennistamiseks olulise abimehhanismi rikke korral.
(4) Peavad olema vahendid energiavarustuseta laeva mehhanismide käivitamiseks ilma kõrvalise abita.
(5) Pea- ja abimehhanismid, mis on olulise tähtsusega laeva liikumise ja ohutuse tagamiseks, peavad olema projekteeritud nii, et neid saab käitada nii laeva otseasendis kui ka kuni 15°-se püsikreeni tingimustes ükskõik kummasse pardasse ning kuni 22,5°-se dünaamilise kreeni tingimustes (külgõõtsumise puhul) mõlemasse pardasse ning samaaegse 7,5°-se dünaamilise trimmi puhul (pikiõõtsumise puhul) kas vööri või ahtrisse.
(6) Peavad olema seadmed peamasina ja sõukruvi seiskamiseks hädaolukorras väljastpoolt masinaruumi / masina keskjuhtimispuldi ruumi, kas sillast või mõnest muust selleks sobivast kohast.
(7) Kütuse varu-, sette- ja kulutankid, mis asetsevad kõrgemal topeltpõhja tankidest, on varustatud kiirelt suletavate klappidega, mida saab sulgeda ohutust kohast väljaspool masinaruumi, et vältida kütuse väljavoolu nende tankide kütusetorudest vigastuse korral või tulekahju ajal nendes ruumides.
(8) Kütuse ja õlitanki mõõteklaas on tagantpoolt kaitstud klaasiga või sertifitseeritud voolikuga ning varustatud isesulguvate klappidega.
Sisepõlemismootorid, mille silindri läbimõõt on 200 mm või enam või karteri mahtuvus on 0,6 m 3 või enam, peavad olema varustatud karteris plahvatuse tagajärgede miinimumini viimiseks sobivat tüüpi kaitseklappidega, mille ava on küllaldase läbimõõduga. Kaitseklapid peavad olema paigaldatud või varustatud abivahenditega nii, et kaitseklapist leegi väljaheite korral oleks inimeste vigastuse võimalus minimaalne.
(1) Laev peab olema varustatud tõhusa kuivendussüsteemiga, mis tagab igast veekindlast vaheruumist vee väljapumpamise ja selle kuivenduse, välja arvatud vaheruumid, mis on püsivalt kohaldatud mageda vee, ballastvee, vedela kütuse või vedela lasti veoks ja mis on varustatud pumpadega, mis töötavad praktiliselt kõigis tingimustes.
(2) Reovee, ballasti ja laeva üldisteks vajadusteks kasutatavaid jõuajamiga pumpasid võib käsitleda kui iseseisvaid pilsipumpe, kui need on varustatud vajalike kuivendussüsteemi ühendustega.
(3) Kogu kuivendussüsteemi torustik, mis läbib kütusetanke, katla- või masinaruume, kaasa arvatud vaheruume, kus asuvad kütuse settetankid või kütusepumbad, peab olema terasest või muust asjakohasest materjalist.
(4) Pilsi- ja ballastpumpade süsteemi seadmed peavad olema sellised, et on välistatud võimalus mereveel ja ballasttankides oleval veel sattuda lasti- ja masinaruumidesse või ühest vaheruumist teise. Peab olema rakendatud meetmeid, mis välistavad tankide, millel on ühendus pilsi- ja ballastisüsteemiga, juhusliku uputuse mereveega või neis oleva ballastvee väljapumpamise läbi pilsiveetorustiku.
(5) Kõik kuivendussüsteemi jaotuskarbid ja käsitsi juhitavad klapid, peavad asuma kergesti ligipääsetavas kohas.
(6) Juhul kui parvlaeva vabaparda kõrgus vaheseinte tekini on selline, et tekiserv sukeldub kreeninurgal üle 5°, tagatakse vee äravool otse parda taha küllaldase arvu vastava suurusega piigatitega.
(7) Juhul kui vabaparda kõrgus vaheseinte tekini on parvlaeval selline, et tekiserv sukeldub kreeninurgal 5° või vähem, siis juhitakse vesi vaheseinte tekil asuvate suletud lastiruumide kuivendamiseks küllaldase suurusega vaheruumi või vaheruumidesse, kus peavad olema vee kõrgtaseme signalisatsioon ja seadmed vee pumpamiseks parda taha. Lisaks sellele tuleb tagada et:
1) piigatite arv, suurus ja asukoht oleks selline, et on välistatud ülemäära suure vee hulga kogunemine;
2) kuivendusseadmete paigaldamisel võetakse arvesse nõudeid mis tahes statsionaarsele tulekustutussüsteemile;
3) vett, mis sisaldab bensiini või ohtlikku ainet, ei juhitaks masinaruumi või mõnda teise vaheruumi, kus võib asuda süttimise põhjustaja.
(8) Juhul kui on ette nähtud vihmutusseadmed ja tuletõrjehüdrandid, peab reisijate ja laevapere ruumides olema küllaldane arv piigateid, mis on võimelised toime tulema veehulgaga, mis on tekkinud tulekustutamisel ruumis asuvatest vihmutusseadme pihustajatest ja kahest otsikuga tuletõrjevoolikust.
(9) Kuivendussüsteemi peab olema võimalik kasutada kõigis tingimustes, sõltumata sellest, kas laev on otseasendis või kreenis. Sel eesmärgil peavad imitorud olema monteeritud parda äärde, välja arvatud kitsastes ruumides laeva vööri- ja ahtriosas, kus piisab ühest imitorust. Ebatavalise vormiga ruumides võib tekkida vajadus monteerida täiendav imitoru. Ruumis asuv vesi peab saama vabalt valguda imitorude juurde.
(10) Kuivenduspumbad peavad võimalusel asuma erinevates veekindlates vaheruumides ja olema monteeritud või paigaldatud vaheruumidesse nii, et ühe vaheruumi vigastuse korral ei oleks need vaheruumid üheaegselt uputatud. Juhul kui peajõuseade, abimasinad ja katlad asuvad kahes või enamas veekindlas vaheruumis, siis pumbad, mida kasutatakse pilsside kuivendamiseks, peavad olema võimaluse korral jaotatud nende ruumide vahel.
(11) Kuivenduspumbad, välja arvatud lisapumbad, mis on ette nähtud ainult piigiruumide kuivendamiseks, on monteeritud nii, et tagatakse vee väljapumpamine igast vaheruumist.
(12) Iga jõuajamiga pilsipump on võimeline pumpama vett läbi nõutud kuivendustorustiku kiirusega vähemalt kaks meetrit sekundis. Iseseisvatel jõuajamiga pilsipumpadel, mis on masinaruumis, asuvad imitorud masinaruumis, välja arvatud juhul, kui ei nõuta rohkem kui kahe imitoru monteerimist mis tahes ühte vaheruumi. Kui on ette nähtud kaks või enam imitoru, asub üks neist kummagi parda ääres. Imitorud on sobivalt paigaldatud ja masinaruumis asuva imitoru diameeter ei tohi olla väiksem kui põhikuivendustorustikul.
(13) Lisaks lõikes 9 sätestatud imitorudele on kõige võimsama jõuajamiga pumbaga ühendatud üks avariipilsi imitoru, mis on varustatud tagasilöögiklapiga ja asub masinaruumi pilsi tasapinnal. Avariipilsi imitoru diameeter on sama kui põhikuivenduspumbal.
(14) Kingstonite ja imitorude klappide spindlid ulatuvad üle masinaruumi pilsikatete.
(15) Kuivendustorustik kogu pikkuses kuni pumbani on teistest torustikest autonoomne.
(16) Rakendatakse meetmeid, et vältida vaheruumi uputust kuivendussüsteemi imitoru purunemise või vigastamise tagajärjel mis tahes teises vaheruumis pärast laeva kokkupõrget või madalale sõitu. Selleks paigaldatakse tagasilöögiklapid torudele, mille mõni osa asetseb pardale lähemal kui ühe viiendiku kaugusel laeva laiusest.
(17) Kuivendussüsteemiga seotud jaotuskarbid, klapid ja kraanid asetsevad nii, et uputuse puhul saab ühe pilsipumbaga pumbata igast vaheruumist. Juhul kui kõikidel pumpadel on ühine torustik, nähakse ette võimalus kohapeal vaheseinte tekist kõrgemal kasutada imitorusid teenindavaid klappe. Juhul kui lisaks põhikuivendussüsteemile on ette nähtud avariikuivendussüsteem, peab see olema põhikuivendussüsteemist sõltumatu.
(18) Kõik lõikes 17 nimetatud klappide ja kraanide käitamise seadmed, mida kasutatakse ülalpool vaheseinte tekki, on selgelt märgistatud ja varustatud vahendiga, mis näitab, kas klapp või kraan on avatud või suletud.
(1) Reisilaeval, millel on:
1) kuni 200 reisijat, on peamasinalt käitatav pump ja üks autonoomse jõuajamiga pump, mis ise asub ja mille energiaallikas asub väljaspool masinaruumi;
2) üle 200 reisija, on üks peamasinalt käitatav pump ja kaks autonoomse jõuajamiga pumpa, millest üks peab asuma ja saama oma tööks vajaliku energia väljastpoolt masinaruumi.
(2) Laeval, mis ei ole reisilaev, on kaks pumpa, millest üks võib olla peamasinalt käitatav pump ja vähemalt üks peab olema autonoomne jõuajamiga pump.
(1) Laeval peab normaaltingimustes olema küllaldane tagasikäigu võimsus, et tagada vajalik juhitavus.
(2) Peab olema katsetatud ja protokollitud mehhanismide võime küllaldaselt lühikese ajavahemiku jooksul muuta sõukruvi pöörlemissuunda või pööratava sammuga sõukruvi puhul labade nurka ja selle tulemusel täiskäigul edasi liikuv laev peatada vastuvõetaval vahekaugusel.
(3) Kapteni ja vahitüürimehe kasutada peavad olema andmed laeva pidurdusteekonna ja laeva täielikuks peatumiseks kuluva aja ning laeva liikumissuuna kohta, mis on protokollitud käigukatsetel. Mitme sõukruviga laeval peavad olema andmed käigu- ja manöövriomaduste kohta, kui ei tööta üks või enam sõukruvi.
(1) Laev peab olema varustatud efektiivse pea- ja abirooliseadme süsteemiga. Pea- ja abirooliseadme süsteemid peavad olema monteeritud nii, et neist ühe rike ei põhjustaks teise muutumist kasutamiskõlbmatuks.
(2) Pearooliseade ja baller peavad olema:
1) küllaldase tugevusega ja võimelised roolima maksimaalsel edasikäigu kiirusel ning olema projekteeritud nii, et on välistatud vigastused maksimaalsel tagasikäigu kiirusel;
2) võimelised tagama rooli panekut 35° ühest pardast, 35° teise pardasse, kui laev on suurima ekspluatatsioonilise süvisega ja maksimaalse edasikäigu kiirusega ning samadel tingimustel tagama rooli panekut 35° ühest pardast, 30° teise pardasse, mitte enam kui 28 sekundi jooksul;
3) jõuajamiga, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 nõuete täitmiseks ja juhul, kui rooli balleri diameeter on rumpli juures enam kui 120 mm, arvestamata tugevdusi jääs sõiduks ning vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 nõuetele.
(3) Kui on monteeritud abirooliseade, peab see olema:
1) küllaldase tugevusega ja võimeline roolima kiirusel, mis tagab laeva juhitavuse ja on kiiresti kasutusse võetav pearooliseadme rikke korral;
2) võimeline tagama rooli panekut 15° ühest pardast, 15° teise pardasse, mitte enam kui 60 sekundi jooksul, kui laev on suurima ekspluatatsioonilise süvisega ja poole edasikäigu kiirusega või kiirusega 7 sõlme, sõltuvalt sellest, kumb on suurem;
3) jõuajamiga, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõige 3 punkti 2 nõuete täitmiseks, või kui rooli balleri diameeter on rumpli juures enam kui 230 mm, arvestamata tugevdusi jääs sõiduks.
(4) Juhul kui pearooliseadme juurde kuulub kaks või enam ühesugust jõuajamiga roolimasinat, võib abirooliseade puududa, tingimusel kui:
1) pearooliseadmega on võimalik roolida ka siis, kui üks roolimasin ei tööta;
2) pearooliseade on monteeritud nii, et pärast üht torustiku või ühe roolimasina vigastust saab vigastuse eraldada nii, et säiliks või kiiresti taastataks laeva juhtimisvõime.
(5) Kalalaeval pikkusega 45 meetrit ja enam peab olema võimalik avariiroolimise kohalt visuaalselt näha kursinäitu.
§ 51. Lisanõuded elektrilisele ja elekterhüdraulilisele rooliseadmele
(1) Sillas ja peamasina juhtimispuldis peavad olema signalisatsiooniseadmed, mis näitavad, et rooliseadme elektrimootorid on töös.
(2) Elektriliste ja elekterhüdrauliliste rooliseadmete elektrivõrkudel ja mootoritel peavad olema lühiühenduse kaitsmed ja ülekoormuse alarm. Liigvoolu, kaasa arvatud käivitusvoolu kaitsmed, kui need on ette nähtud, peavad olema arvestatud mitte vähem kui kahekordse mootori või võrgu täisvõimsuse voolule ja peavad olema seadistatud nii, et oleks tagatud käivitusvoolu läbimine.
(3) Sillas, masinaruumis või masinaruumi keskjuhtimispuldis, kust toimub normaaltingimustes peamasina käitamine, peab silmatorkaval kohal asuma heli- ja valgusalarm, mis signaliseerib vähesest õli nivoost reservuaaris.
Masinaruume peab saama tõhusalt ventileerida, et mehhanismide või katelde töötamisel täie võimsusega mis tahes ilmastikutingimustes, kaasa arvatud torm, tagatakse neisse ruumidesse õhu juurdepääs koguses, mis on vajalik neis töötava personali ohutuse ja mugavuse, aga samuti mehhanismide töö tagamiseks.
Peab olema ette nähtud vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit korralduste andmiseks sillast kohale masinaruumis või keskjuhtimispuldile, kust toimub normaaltingimustes masinate käitamine; üks sidevahenditest peab olema masinatelegraaf, mis tagab visuaalsete korralduste andmise ja vastamise näidu nii masinaruumis kui ka sillas. Kui on võimalik mõnest muust kohast juhtida sõukruvi pöörlemissuunda või -kiirust, peavad seal asuma vastavad sidevahendid.
§ 54. Mehaaniku väljakutse signalisatsioon ja alarmsüsteem mehitamata masinaruumis
(1) Mehitamata masinaruumis on alarmsüsteem, mis on võimalusel konstrueeritud nii, et üksikute elementide rikke korral tagatakse kontrollitava seadme ohutus, ning millel on järgmised funktsioonid:
1) tagab helisignaali andmise keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohas ja iga signaali visuaalse näitamise vastavas asukohas;
2) on seotud mehaaniku kajuti ja messiga läbi selektorlüliti, et tagada side vähemalt ühega neist;
3) mis tahes olukorra tekkimisel, mis nõuab vahitüürimehe tegutsemist või tähelepanu, annab sillas heli- ja visuaalalarmi;
4) annab mehaaniku väljakutsesignaali, kui heli- ja visuaalsele alarmile ei pöörata ettenähtud aja jooksul tähelepanu.
(2) Alarmsüsteem on pidevalt varustatud elektrienergiaga ja peab normaalse elektrivarustuse katkemise korral automaatselt ümber lülituma varuelektrienergiaallikale. Elektrivarustuse katkemine alarmsüsteemis peab esile kutsuma vastava alarmi.
(3) Alarmsüsteem tagab enam kui ühe rikke üheaegse näitamise, kusjuures üks signaal ei tohi segada teise vastuvõttu. Alarm peab kestma seni, kuni see on vastu võetud, visuaalne näitamine kuni rikke parandamiseni.
Avariielektrienergiaallikad, tuletõrjepumbad, kuivenduspumbad (välja arvatud need, mida kasutatakse ruumide kuivendamiseks, mis asuvad vööripool rammvaheseina), mis tahes statsionaarne tulekustutussüsteem ja muud avariiseadmed, mis on olulised laeva ohutuse seisukohalt, välja arvatud ankrupeli, ei või olla monteeritud vööripoole rammvaheseina.
(1) Pea- ja abimasinad, mis on olulise tähtsusega laeva liikumise ja ohutuse tagamiseks, peavad olema varustatud tõhusate vahenditega nende käitamiseks.
(2) Juhul kui on ette nähtud peamasina kaugjuhtimine sillast, kuid masinaruumis peetakse vahti, rakendatakse järgmisi nõudeid:
1) mis tahes sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, peab olema võimalik navigatsioonisillalt reguleerida kiirust, liikumissuunda ja sõukruvi sammu, kui laeval on reguleeritava sammuga sõukruvi;
2) iga sõukruvi käitamine peab toimuma juhtimisseadmega, mis on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine ei nõua erilise tähelepanu pööramist mehhanismi tööparameetritele. Juhul kui on ette nähtud mitme sõukruvi üheaegne töö, võib nende juhtimine toimuda ühe juhtimisseadme abil;
3) peamasin peab olema varustatud hädaseiskamise seadmega, mis peab olema sõltumatu sillas asuvatest juhtimisseadmetest;
4) sillast peamasinale antud korraldused peavad kajastuma kas masinaruumi keskjuhtimispuldil või peamasina juhtimisplatvormil;
5) peamasina distantsjuhtimine peab olema võimalik üheaegselt ainult ühest asukohast. Vastastikku seotud juhtimiskohtade kasutamine on keelatud. Igas juhtimiskohas peab olema indikaator, mis näitab, millisest asukohast toimub peamasina juhtimine. Juhtimise ümberlülitamist navigatsioonisilla ja masinaruumi vahel peab olema võimalik teostada ainult kas masinaruumist või masinaruumi keskjuhtimispuldist. Selle süsteemi koosseisu peavad kuuluma seadmed, mis väldivad ülemäärast koormuse muutumist juhtimise ümberlülitamisel ühest asukohast teise;
6) peab olema võimalik kaugjuhtimissüsteemi mis tahes osa rikke korral peamasina kohalik juhtimine;
7) kaugjuhtimissüsteemi ehitus peab olema selline, et selle rikke korral antakse alarm. Sõukruvide pöörlemissuund ja kiirus peab jääma samaks, kuni minnakse üle kohalikule juhtimisele;
8) navigatsioonisillal peavad olema monteeritud näiturid fikseeritud sammuga sõukruvide puhul pöörlemiskiiruse ja -suuna kohta ning pööratava labaga sõukruvide puhul pöörlemiskiiruse ja sammu kohta;
9) laeval kogumahutavusega 500 ja enam peab sillas ja masinaruumis olema alarm, mis osutab madalamale õhurõhule ja on seadistatud rõhule, millega on veel võimalik käivitada peamasinat. Juhul kui peamasina käivitamiseks on ette nähtud automaatkäivitus, peab ebaõnnestunud käivituste arv olema limiteeritud nii, et käivitamiseks vajalikku õhku jätkuks kohapealseks käivitamiseks;
10) juhul kui peamasinal ja sellega seotud seadmetel, kaasa arvatud peaelektrienergiaallikal, on erinev automatiseerimise või kaugjuhtimise tase ja need on keskjuhtimispuldis vahiteenistuse pideva järelevalve all, peavad seadmed ja nende juhtimisseadmed olema projekteeritud, seadistatud ja paigaldatud nii, et mehhanismide töö oleks sama ohutu ja kindel kui siis, kui need asuvad vahetu järelevalve all.
(3) Automaatkäivituse ja automaatjuhtimise süsteemide koosseisu peavad kuuluma seadmed automaatjuhtimissüsteemi käsitsi väljalülitamiseks. Süsteemi mis tahes osa rike ei tohi takistada selle käsitsi väljalülitamist.
(1) Iga aurutoru ja sellega seotud armatuur, mida aur läbib, peavad olema seadistatud ja paigaldatud nii, et taluda maksimaalset võimalikku töörõhku.
(2) Tuleb ette näha seadmed iga aurutoru kuivatamiseks, et vältida ohtlikku hüdraulilist lööki.
(3) Juhul kui aurutorusse või sellega seotud armatuuri võib sattuda aur suurema survega allikast, siis tuleb paigaldada vastav reduktsioonklapp, kaitseklapp ja manomeeter.
(1) Peavad olema seadmed, mis väldivad ülerõhku mis tahes süsteemi osas ja ka seal, kus suruõhu lekke tõttu võivad veesärk või õhukompressori ja jahutite katted sattuda ohtliku ülerõhu alla. Kõik süsteemid peavad olema varustatud vastava seadmega rõhu alandamiseks.
(2) Kui peamasinaks efektiivse võimsusega 750 kW ja enam on sisepõlemismootor, peavad selle peakäivitusseadmed olema vajalikul määral kaitstud leegi tagasilöögi ja plahvatuse vastu käivitustorustikus.
(3) Käivituskompressori kõik survetorud peavad suunduma otse õhuballoonidesse ja kõik õhuballoonide käivitustorud pea- ja abijõuseadmetele peavad olema paigaldatud eraldi kompressori survetorudest.
(4) Peavad olema rakendatud meetmed, et viia miinimumi õli sattumise võimalus suruõhu- ja kuivendussüsteemi.
(5) Õhuballoonide hüdrauliline survekatsetus peab toimuma vähemalt iga 10 aasta järel.
Tuleb rakendada meetmeid mehhanismide poolt tekitatud müra vähendamiseks masinaruumis kuni lubatava tasemini. Juhul kui on ette nähtud vaht masinaruumis ja kui müra ei õnnestu küllaldaselt vähendada, tuleb ülemäärase müra allikas eraldada või katta isolatsiooniga. Inimestele, kes peavad sellistesse ruumidesse sisenema, tuleb anda kõrvakaitsmed.
(1)
(2) Elektriseadmestik peab tagama:
1) elektrivarustuse laeva normaalseks käitamiseks ja elamistingimuste tagamiseks ilma avariielektrienergiaallika ressurssi arvestamata;
2) elektrienergiaga varustamise erinevate hädaolukorra tingimuste korral;
3) reisijate, laevapere ja laeva ohutuse seoses elektrivoolu kasutamisega.
§ 61. Peaelektrienergiaallikas ja valgustussüsteem
(1) Laev kogumahutavusega 75 ja enam, millel elektrienergia on ainukene energialiik, ja mida kasutatakse laeva ohutuse tagamise vajadusteks ja/või sõukruvi käitamiseks, peab olema varustatud kahe või enama generaatoragregaadiga, et ühe agregaadi kasutusest väljamineku korral oleks võimalik tagada §-s 61 nimetatud vajadused. Laeval kogumahutavusega alla 75 on nõutud üks generaator ja akupatarei, mis peab tagama raadioseadmete, navigatsioonitulede ja avariivalgustuse elektrienergiaga varustamise.
(2) Elektrivalgustuse peasüsteem, mis on ette nähtud laeva selle osa valgustamiseks, mida normaalolukorras kasutavad reisijad ja laevapere, peab saama toite peaelektrienergiaallikast.
(3) Elektrivalgustuse peasüsteem peab olema selline, et tulekahju või muu õnnetuse puhul ruumis, kus asub peaelektrienergiaallikas ja selle juurde kuuluvad transformaatorid (kui need on olemas), aga samuti peajaotuskilp ja peavalgustuskilp, ei muutuks kasutamiskõlbmatuks elektrivalgustuse avariisüsteem.
(4) Elektrivalgustuse avariisüsteem peab olema selline, et tulekahju või muu õnnetuse puhul ruumides, kus asub avariielektrienergiaallikas ja selle juurde kuuluvad transformaatorid (kui need on olemas), aga samuti avariijaotuskilp ja avariivalgustuskilp, ei muutuks kasutamiskõlbmatuks käesoleva paragrahviga ette nähtud elektrivalgustuse peasüsteem.
(5) Peajaotuskilp peab võimalusel olema paigaldatud ühe peaelektrienergiallika suhtes nii, et normaalne elektrivarustus võib saada häiritud ainult tulekahju või mõne muu õnnetuse korral ruumis, kus asuvad generaatoragregaat ja jaotuskilp.
(1) Laev on varustatud autonoomse avariielektrienergiaallikaga koos avariijaotuskilbiga, mis asub kergesti ligipääsetavas ruumis ülalpool vaheseinte tekki, ja see ruum ei tohi olla A kategooria masinaruumi jätk või ruum, kus asuvad peaelektrienergiaallikas või peajaotuskilp.
(2) Avariielektrienergiaallikaks võib olla akupatarei, mis töötab ilma lisalaadimiseta või ülemäärase pingelanguseta, või generaator, mida käivitab sisepõlemismootor ja millel on sõltumatu kütusevarustus, ning kütuse leekpunkt ei tohi olla väiksem kui 43°C. Uue laeva ja ümber ehitatud laeva generaatoril peavad olema automaatsed käivitusseadmed, olemasoleva laeva generaatoril heakskiidetud käivitusseadmed. Kui avariielektrienergiaallikaks on generaator, nähakse ette sellega seotud muundurseade.
(3) Avariielektrienergiaallikat peab saama efektiivselt käitada, kui laeva kreen on kuni 22,5° ja laeva trimm tasakiiluga võrreldes 10°. Generaatorit saab käivitada mis tahes välistemperatuuri juures. Reisilaeval peab generaator käivituma automaatselt pärast peaelektrienergiaallika äralangemist.
(4) Avariijaotuskilp asub võimalikult lähedal avariielektrienergiaallikale.
(5) Avariielektrienergiaallikas on võimeline töötama vähemalt kuue tunni jooksul ja tagama samaaegselt elektrienergia:
1) laeva avariikuivenduspumbale ja ühele tuletõrjepumbale;
2) avariivalgustusele;
3) navigatsioonituledele;
4) kõikidele sidevahenditele;
5) hädaolukorra alarmsüsteemile;
6) tulekahju avastamise süsteemile;
7) kõikidele seadmetele, mida kasutatakse signaalide andmiseks hädaolukorras, kui need on elektrilised ja saavad voolu peaelektrienergiaallikast;
8) elektriajamiga sprinklerpumbale, kui see on olemas;
9) laeva signaallambile, kui selle toide on laeva peaelektrienergiaallikast.
(6) Avariivalgustus reisilaevas on tagatud päästevahendite tekil ja poordi taga, kõikides koridorides, trepikodades ja väljapääsukohtades, masinaruumides ja kontrolljaamades, sprinklerpumba ruumis, navigatsioonisillas ja kaardiruumis.
(7) Avariivalgustus kaubalaevas on tagatud päästevahendite tekil ja poordi taga, kõikides koridorides, trepikodades ja väljapääsukohtades, peamasinaruumis ja peageneraatorite ruumis, navigatsioonisillas ja kaardiruumis, tankeritel ka lastipumba ruumis.
(8) Avariielektrienergiaallikas on võimeline elektrienergiaga varustama poole tunni jooksul jõuajamiga käitatavaid veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid juhtimisseadmeid, näitureid ja hoiatussignaali elektrivõrke ning lõikes 5 nõutud valgustust.
Lisaks §-s 62 nõutud avariivalgustusele peab parvlaeval olema: 1 1) Lisaks §-s 62 nõutud avariivalgustusele peab parvlaeval olema:
1) kõikides reisijate ruumides ja koridorides lisaelektrivalgustus, mis valgustab mis tahes kreeni tingimustes vähemalt kolme tunni jooksul, kui kõik muud elektrienergiaallikad ei ole töökorras. Valgustus peab olema selline, et evakuatsiooniteed oleks nähtavad. Lisavalgustuse energiaallikas peab koosnema akupatareist, mis asub valgusti sees ja mida vajadusel pidevalt laaditakse avariielektrikilbist. Alternatiivselt võib Transpordiamet lubada kasutada muid valgustusseadmeid, kui need on vähemalt sama efektiivsed. Täiendav valgustus peab olema selline, et iga lambi rike on kohe avastatav. Iga akupatarei tuleb asendada sõltuvalt nende kasutamise tähtajast;
2) kantavad laetavate patareidega lambid peavad asuma kõikides laevapere ruumide koridorides, puhkeruumides ja tööruumides, kus normaaltingimustes asutakse, sõltumata käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud lisaelektrivalgustuse olemasolust.
(1) Elektrimootorite või -seadmete avatud metallosad, mis ei ole voolu all, kuid võivad sattuda rikke tõttu voolu alla, peavad olema maandatud, välja arvatud juhtudel, kui mootorid või seadmed:
1) on alalisvoolu toitega, mille pinge ei ületa 50 V, või vahelduvvoolu toitega, mille ruutkeskmine pinge ei ületa 50 V. Pinge saavutamiseks on keelatud kasutada autotransformaatoreid;
2) on toitega läbi ohutustransformaatori ja mille pinge ei ületa 250 V, ning mis toidab ainult ühte tarbijat;
3) on konstrueeritud kooskõlas kahekordse isolatsiooni põhimõtetega.
(2) Elektriaparatuur peab olema paigaldatud ja seadistatud nii, et normaaltingimustel nende käitamine või puudutamine ei põhjusta vigastust.
(3) Elektrikilpide küljed, tagakülg ja vajaduse korral esikülg peavad olema vastavalt kaitstud. Avatud elektrivoolu juhtivad osad, mille pinge maa suhtes ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinge, ei tohi olla lülitatud elektrikilbi esiküljel. Vajaduse korral tuleb paigaldada elektrikilbi esikülje ja tagakülje ette elektrivoolu mittejuhtivad matid või restid.
(4) Maanduseta jaotussüsteemides tuleb ette näha seade, mis on võimeline jälgima maandusisolatsiooni taset ja andma heliga või valgusega märku ebanormaalselt madalast isolatsioonist.
(5) Kõik kaablite metallist ümbrised ja soomuskatted peavad olema maandatud ning sellised, et elektrivool saaks neid läbida.
(6) Kõik elektrikaablid ja juhtmestik, mis asuvad väljaspool seadmeid, peavad olema vähemalt sellist tüüpi, mis välistab leegi leviku mööda kaablit ja olema paigaldatud nii, et ei halveneks nende omadus välistada leegi levikut mööda kaablit.
(7) Kaablid ja juhtmestik, mis toidavad olulisi või avariielektrivõrke, valgustust, sisesidet või signalisatsiooni, peavad võimalusel olema monteeritud läbimata kambüüse, pesupesemisruume, A kategooria masinaruume ja nendešahte ning teisi kõrge tuleohtlikkusega piirkondi. Hädaohualarmi ja üldteadete süsteemi kaablid, mis paigaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad olema kooskõlastatud Transpordiametiga. Kaablid, mis ühendavad tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ja kui need läbivad kõrge tuleohtlikkusega piirkondi, peavad olema tulekindlat tüüpi. Võimalusel peavad kõik kaablid olema paigaldatud nii, et need ei muutuks kasutamiskõlbmatuks külgnevas ruumis toimuva tulekahju ja vaheseina kuumenemise tõttu.
(8) Kaablid ja juhtmestik peavad olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et vältida hõõrdumist või muid vigastusi. Kaablikingad ja juhtmete ühendused peavad olema sellised, et säiliks kaabli elektrilised, mehhaanilised, leegi levikut välistavad, ja kus vajalik, seal tulekindluse omadused.
(9) Iga eraldiseisev vooluring peab olema kaitstud lühiühenduse ja ülekoormuse vastu.
(10) Valgustusseadmed peavad olema seadistatud nii, et välditakse temperatuuri tõusu, mis võib vigastada kaableid ja juhtmestikku ning põhjustada ümbritsevate materjalide ülekuumenemist.
(11) Akupatareid peavad olema paigaldatud kaitstutena ilmastikumõjust ning ruumid, mida kasutatakse nende hoidmiseks, peavad olema selleks otstarbeks sobivalt konstrueeritud ning hästi ventileeritavad. Elektri- või muid seadmeid, mis võivad olla põlevate aurude süttimise allikaks, ei tohi paigaldada nendesse ruumidesse.
(12) Elektrivoolu jaotussüsteemid peavad olema paigaldatud nii, et tulekahju mis tahes peamises vertikaalses tsoonis ei takistaks teistes tsoonides asuvate ohutust tagavate seadmete ja süsteemide tööd. See nõue loetakse täidetuks, kui pea- ja avariifiidrid (toitejuhtmed), mis läbivad mis tahes tsooni, on paigaldatud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal võimalikult kaugele üksteisest.
(1) Seadmed peavad tagama kõikides sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, laeva ohutuse sama taseme, mis mehitatud masinaruumis.
(2) Seadmete töökindluse tagamiseks tuleb regulaarselt, kindla kava järgi neid kontrollida.
(3) Laeva tunnistustel peab olema kanne, et laeva võib kasutada perioodiliselt mehitamata masinaruumiga.
(1) Tuleb ette näha seadmed tule varajases staadiumis avastamiseks ja sellest alarmeerimiseks:
1) katelde õhuvarustuskanalis ja heitgaaside (suitsu) kanalis;
2) peamasina läbipuhke traktis.
(2) Sisepõlemismootorid võimsusega 2500 kW ja enam või mille silindri diameeter on enam kui 300 mm, peavad olema varustatud karteris õliudu kontsentratsiooni anduritega või mootori laagrite temperatuuri jälgijaga või muu samaväärse seadmega
(1) Perioodiliselt mehitamata masinaruumi pilsikaevud peavad olema paigutatud ja jälgitavad nii, et avastada neisse vedelike kogunemine normaalse kreeni ja trimmi korral ning olema sellise suurusega, et mahutada mehitamata perioodi jooksul normaalsetes tingimustes kogunenud pilsivesi.
(2) Kui kuivenduspumbad on võimelised tööle hakkama automaatselt, tuleb ette näha seadmed, mis näitavad, kui sissetuleva vedeliku hulk ületab pumba tootlikkuse või kui pump lülitub tööle sagedamini, kui normaalselt. Automaatselt tööle hakkavate pumpade puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata reostuse vältimisele.
(3) Allpool veeliini asuvate merevee sissevõtuavade ja väljavooluavade ning kuivendussüsteemi ežektorite klappide käitamisvahendid peavad asuma selliselt, et oleks küllaldaselt aega nende kasutamiseks vee sissevoolu korral, arvestades aega, mis kulub nendeni jõudmiseks ja nende käitamiseks.
(1) Kõikides sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, peab olema võimalik täielikult juhtida sillast sõukruvi pöörete sagedust ja suunda ning pööratavate labadega sõukruvi puhul kruvi sammu.
(2) Iga sõukruvi distantsjuhtimine peab toimuma eraldi juhtimisorgani abil ja koos kõigi sellega seotud seadmete automaatse tööga, kaasa arvatud seadmed, mis väldivad peamasina ülekoormust.
(3) Peamasinad peavad olema varustatud hädaseiskamise seadmega peamasina kiireks seiskamiseks navigatsioonisillalt, mis on sõltumatu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemist.
(4) Sillast antud korraldused peamasinale peavad olema nähtavad, vastavalt olukorrale, kas keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohal.
(5) Peamasina kaugjuhtimine peab olema võimalik üheaegselt ainult ühest asukohast, kus on lubatud kasutada vastastikku seotud juhtimisseadmeid. Igal juhtimiskohal peab olema näitur, mis näitab, millisest kohast toimub peamasina juhtimine. Juhtimise ümberlülitamine peab olema võimalik ainult sillast ja keskjuhtimispuldist või peamasina juhtimiskohalt. Peavad olema ette nähtud vahendid, mis välistavad sõukruvi pöörete sageduse olulise muutuse juhtimise ümberlülitamise ajal.
(6) Peab olema ette nähtud võimalus peamasina juhtimiseks kohalikust juhtimiskohast automaat- või kaugjuhtimissüsteemi mis tahes osa rikke korral.
(7) Peamasina kaugjuhtimissüsteemis peab olema ette nähtud alarm, mis signaliseerib süsteemi rikke korral.
(8) Sillas peavad olema järgmised näiturid:
1) fikseeritud sammuga sõukruvi puhul – pöörlemiskiiruse ja -suuna näitur;
2) reguleeritava sammuga sõukruvi puhul – pöörlemiskiiruse ja labade asetuse näitur.
(9) Peamasina ebaõnnestunud käivituste arv peab olema limiteeritud, et säilitada küllaldane käivitamiseks vajalik õhurõhk. Peab olema ette nähtud alarm, mis alarmeerib minimaalsest õhurõhust, mille puhul säilib peamasina käivitamise võimalus.