§ 100¹⁴. Erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis 2020/2021. õppeaastal tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest
Tulenevalt õppeaasta jooksul COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest võib 2020/2021. õppeaastal põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta.
(1) Hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel võib muu keel olla õppekeeleks eesti keele asemel:
1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.–9. klassis;
2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.–9. klassis;
3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.–9. klassis;
4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.–9. klassis;
5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis. Ettepanek muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Valla- või linnavolikogu otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul ettepaneku esitamisest arvates.
(2) Valla- või linnavolikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks klassi puhul, mille õppekeel peab käesoleva paragrahvi kohaselt olema eesti keel. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppes kasutatava muu keele osakaal kogu õppe mahust kõnealusel õppeaastal.
(3) Taotlus osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Vabariigi Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
(1) Gümnaasiumis läbiviidavas õppes võib alates 2024/2025. õppeaastast kuni 2029/2030. õppeaastani olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.
(2) Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031. õppeaastaks, 11. klassis hiljemalt 2031/2032. õppeaastaks ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. 2030/2031. õppeaastal võib 11. ja 12. klassis ning 2031/2032. õppeaastal 12. klassis läbiviidavas õppes olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.
(3) Enne 2024. aasta 1. septembrit Vabariigi Valitsuselt kakskeelse õppe läbiviimiseks loa saanud koolid võivad gümnaasiumiastmes kasutada õpilasi õpetades peale eesti õppekeele muud keelt.
§ 100¹⁷. Ühe või mitme õppeaine õpetamine muus keeles
2022. aasta 1. septembri seisuga tegutsev eesti õppekeelega kool, kes korraldas 2022. aasta 1. septembri seisuga ühe või mitme õppeaine õpetamist inglise, saksa või prantsuse keeles ning see õpe toetas A-võõrkeele õppimist, võib jätkata õppeainete õpetamist muus keeles, kuid mitte rohkem kui 2022/2023. õppeaastal kooli õppekavas fikseeritud mahus.
1) Käesoleva seaduse § 71 lõike 9 jõustumise ajal direktori ametikohal töötav isik atesteeritakse:
1) üle kümneaastase staaži korral hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks;
2) viie- kuni kümneaastase staaži korral hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks;
3) kuni viieaastase staaži korral hiljemalt 2029. aasta 31. detsembriks.
§ 100¹⁹. Direktorite atesteerimise süsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendamise järelhindamine
Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aastaks direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötab analüüsist lähtuvalt välja asjakohased muudatused.
§ 100²⁰. Õppimiskohustusliku lapse gümnaasiumisse vastuvõtu korraldamine 2026. aastal
(1) 2026. aastal korraldab kool põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu elektroonilises keskkonnas või paberil. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.
(2) Õpilaskandidaadi või tema seadusliku esindaja andmeid, mis on vastuvõtuprotsessis kogutud, säilitatakse 12 kuud arvates vastuvõtuotsuse tegemise päevast.
(3) Käesolevas seaduses ning kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud gümnaasiumi vastuvõtmise eelduste kontrollimiseks on koolil õigus saada hariduse infosüsteemist järgmisi õpilaskandidaadi andmeid:
1) andmed põhikooli lõpetamise kohta;
2) käesoleva seaduse § 30 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud põhikooli lõputunnistuse andmed.
(1) Seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse § 7 lõige 6 ja § 105 punkt 21 jõustuvad 2011. aasta 1. septembril.
(3) Käesoleva seaduse § 126 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.