(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.
(2) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõuetest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning seaduslike esindajate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest.
(3) Kehtetu
(4) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja seadusliku esindaja taotluse alusel.
(1) Koolil võib olla õpilaskodu, mis nähakse kooli struktuuriüksusena ette kooli põhimääruses.
(2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodus tagatakse õpilaste tervist toetav ja tervisele ohutu elukeskkond rahvatervishoiu seaduse tähenduses.
(3) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra ning õpilaskodu elukeskkonna täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=119082025003 määrusega.
(4) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=108092017002 võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra.
(5) Kehtetu
(6) Kooli pidaja taotlusel määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=113032024010;128022025027;105032026011 maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga (edaspidi riiklikult toetatav õpilaskodu koht) ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides.
(7) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja nõusolek.
(8) Valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluses märgitakse:
1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada;
2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel õppimiskohustuse täitmist;
3) õpilase ja seadusliku esindaja suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;
4) õpilasele ja seaduslikule esindajale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.
(9) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale vastuvõetud õpilasele võimaldatakse vähemalt käimasoleva õppeveerandi lõpuni õppimine koolis, mille struktuuriüksus see õpilaskodu on.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.
(2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Koolil peab olema raamatukogu.
(2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
(3) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
(4) Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=120122011021 .
(5) Rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu.
§ 42. Toetus munitsipaal- ja erakooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks
(1) Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(2) Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).
(3) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse hariduse infosüsteemis kajastuvast valla või linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaal- ja erakoolides statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.
(4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html .
(5) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
(1) Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=13349448;117012025004 .
(2) Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase seaduslikul esindajal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada.
(3) Tervisekassa poolt koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse täitmisel on aluseks hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.
§ 44. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
(1¹) Koolis on õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained:
1) relv relvaseaduse tähenduses;
2) lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
3) aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;
4) aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt;
5) muu ese või aine, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks.
(1²) Kui koolil tekib põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud esemeid või aineid, võtab kool kasutusele meetmed vahetu või vahetult eesseisva ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud tingimustel ja korras. Relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, kahtlusest teavitab kool viivitamata politseid.
(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetamata koolis keelatud esemete ja ainete loetelu sätestatakse kooli kodukorras.
(2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.
(3) Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(4) Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.
(5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja olukorrale reageerimiseks ning kooli vara kaitsmiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku. Kool säilitab salvestist kuni üks kuu salvestamise päevast arvates. Kui on alust arvata, et salvestisele on jäänud süütegu, edastab kool salvestise esimesel võimalusel politseile.
(6) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(7) Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning piiratud teovõimega õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata statsionaarses õppes põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.
(1) Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(2) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras.
(3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:
1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted;
2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded;
3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud;
4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus;
5) teabevahetuse korraldus;
6) koolitöötajate, õpilaste, seaduslike esindajate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus;
7) õppekorraldus hädaolukorra ajal;
8) tegevused pärast hädaolukorda.
(4) Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
§ 46. Kooli pidaja ja kooli ülesanded vajaliku toe väljaselgitamisel ja rakendamisel
(1) Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(2) Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist.
(3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab seaduslikku esindajat ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.
(4) Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest seaduslikku esindajat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.
(5) Õpilasele, kellel tekib mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
(6) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab selle kaardi täitmise eest.
(8) Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.
(9) Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
(10) Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.
(11) Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja nõusolekust.
§ 47. Soovituse andmine õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks
(1) Haridus- ja Noorteamet korraldab soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks.
(2) Kehtetu
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituse andja (edaspidi kooliväline nõustamismeeskond) kaasab soovituse andmisel vajaduse korral haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste.
(4) Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=114022018014 määrusega.
(5) Koolivälise nõustamismeeskonna liikmel on õigus töödelda soovituse andmiseks vajalikke õpilase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, üksnes soovituse andmiseks vajalikus mahus ja ulatuses.
(1) Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, õppimiskohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
(2) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse pärast seda, kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Kui elukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ole võimalik korraldada koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja nende pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused ning korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transport korraldatakse ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud juhul, kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
§ 49. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine haridusliku erivajadusega õpilasele
(1) Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:
1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;
2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
4) õpet eriklassis.
(2) Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:
1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat ja -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialisti teenust;
2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pidev tugispetsialisti teenus on vajaduse korral lõimitud sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlematega.
(3) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise kooli või lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks.
(1) Lisaõpet võimaldatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud või toimetulekuõppe alusel põhikooli lõpetanule ning põhikooli riikliku õppekava alusel põhikooli lõpetanule, kes tulenevalt hariduslikust erivajadusest vajab täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks.
(2) Lisaõppesse võetakse õpilane, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ja kes ei ole õppekeskkonna muutuseks valmis. Lisaõppes osalevale õpilasele kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(3) Põhikoolis toimuv lisaõpe kestab ühe õppeaasta. Lisaõppes osalevale õpilasele võimaldatakse juhendatud õpet 1120 õppetunni ulatuses. Juhendatud õpe koosneb täiendavast üldhariduslikust õppest, karjääriõppest, -infost ja -nõustamisest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Lisaõppe läbinud õpilane saab jätkata tasemeõppes või ettevalmistavas õppes.
(4) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse tema konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ning seadusliku esindaja soove ja vajadusi ning kooli võimalusi.
(1) Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase seaduslikule esindajale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Seadusliku esindaja juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.
(2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.
(3) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste seaduslikele esindajatele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.
(4) Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase seaduslikule esindajale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
(5) Kool teavitab õpilast ja seaduslikku esindajat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja seaduslikku esindajat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.
Kooli ja seaduslike esindajate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste seaduslike esindajate koosoleku arvestusega, et kõigile seaduslikele esindajatele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda seaduslike esindajate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste seaduslike esindajate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste seaduslike esindajate koosoleku.
Valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026017&id=13348905 kehtestatud tingimustel ja korras tunnustatakse õpilast õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga. Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid.
§ 58. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes
(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka seaduslikul esindajal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.
(3) Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, käitumise tugikava koostamine) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
1) õpilase käitumise arutamine seadusliku esindajaga;
2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
3)
4) õpilasele tugiisiku määramine;
5) kirjalik noomitus;
6) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis ei ole käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga;
6¹) põhjendatud kahtluse korral, et õpilase valduses on käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt keelatud esemeid või aineid, nende olemasolu kontrollimine ja äravõtmine õpilase valdusest, sealhulgas õpilase riietest ja õpilase kasutuses olevast suletud kapist;
6²) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis on käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt keelatud;
7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja nõusolekul;
10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6¹ sätestatud mõjutusmeetme kohaldajaks võivad olla direktor ning direktori määratud isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks (edaspidi mõlemad kontrollija). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes.
(5) Kooli hoiule võetud esemed ja ained hoiustatakse kooli kodukorras sätestatu kohaselt. Hiljemalt õpilase õppepäeva lõppedes tagastatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel hoiule võetud ese või aine, välja arvatud ese või aine, mis on keelatud käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt, mille puhul kool:
1) teavitab relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, leidmisest kohe politseid ja annab need viivitamata politseile üle;
2) tagastab käesoleva lõike punktis 1 nimetamata esemed ja ained seaduslikule esindajale pärast õpilase käitumise arutamist seadusliku esindajaga või annab need vajaduse korral asja või aine ohtlikkusest lähtudes üle politseile.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6¹ sätestatud mõjutusmeedet võib kohaldada õpilase tahte vastaselt tingimusel, et:
1) õpilast on eelnevalt teavitatud kontrollimise põhjusest;
2) õpilasele on eelnevalt tehtud ettepanek võimaldada kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
3) suuline veenmine või käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tugi- või muu mõjutusmeetme kasutamine ei ole küllaldane;
4) kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale ning
5) kontrollimiseks kasutatakse ainult vähimat vajalikku ja vältimatut viisi, mis vastab käesolevas paragrahvis esitatud tingimustele.
(5²) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6¹ ja 6² sätestatud mõjutusmeedet tuleb kohaldada võimalikult delikaatselt ja tuleb kaitsta õpilase eneseväärikust. Kontrollija peab olema õpilasega samast soost. Kontrollija ei pea olema õpilasega samast soost, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja.
(5³) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6¹ sätestatud õpilase riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra asja.
(5⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise ja selle põhjuse ning õpilasele tagastamise. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6¹ ja 6² sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise kohta koostatakse viivitamata protokoll, kuhu kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;
3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati;
4) hoiulevõetud või äravõetud esemete või ainete loetelu;
5) märge õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta;
6) märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
7) mõjutusmeetme kohaldamise põhjus;
8) sündmuste käigu kirjeldus;
9) kontrollija allkiri;
10) õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta.
(6) Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse lõike 3 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.
(8) Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslikule esindajale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös seadusliku esindajaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.
(9) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6¹, 6² ja 10 sätestatud meetmete rakendamisest teavitatakse viivitamata piiratud teovõimega õpilase seaduslikku esindajat. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 sätestatud meetme rakendamisest teavitatakse piiratud teovõimega õpilase seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=13349855 .
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(3) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(5) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(6) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.
(7) Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.
(1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli valla- või linnavolikogu.
(2) Riigikooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse kooli asukohajärgne vald või linn.
(3) Vallad ja linnad võivad moodustada ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool), mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62¹–62³ sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Käesolevas seaduses kooli pidaja, valla või linna, valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse kohta sätestatut kohaldatakse ühiskooli puhul sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisus on ühiskool moodustatud.
(3¹) Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul.
(4) Kooli asutamise otsuses võib sätestada, et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides klassides või kõikidel kooliastmetel korraga, vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt.
(5) Kooli andmed kantakse hariduse infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse.
(6) Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
Kooli nimetus peab selgelt erinema teistest hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimetustest ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada.
(1) Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis. Käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegutsemisvormi puhul kohaldatakse alusharidusseaduses sätestatud erisusi munitsipaallasteaia pidamiseks. Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.
(3) Taotlusele lisatakse:
1) kooli asutamise otsus;
2) kooli põhimäärus;
3) kooli õppekava;
4) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta;
5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek osutada koolitervishoiuteenust ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;
6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
7)
8) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(4) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel võib kooli õppekava asemel esitada kooli õppekava kavandi, kus ei ole esitatud ainekavasid.
(5) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi haldusjärelevalve kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui haldusjärelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab valdkonna eest vastutav minister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul.
(6) Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on valdkonna eest vastutava ministri hinnangul vaja läbi viia uus haldusjärelevalve, väljastab valdkonna eest vastutav minister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat.
(7) Valdkonna eest vastutav minister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kooli õppekava kavandile ekspertiisi tegemiseks võib valdkonna eest vastutav minister pikendada koolitusloa läbivaatamise tähtaega kuni kahe kuu võrra, teavitades sellest kirjalikult taasesitatavas vormis koolitusloa taotlejat.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba, kui taotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmeid või dokumente või need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, õppemateriaalne baas ei vasta kooli õppekavast tulenevatele vajadustele, kool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid eriliiki isikuandmete töötlemise nõudeid või tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud kool ei ole esitanud dokumente, mis tõendavad haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist.
(9) Koolitusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest teavitatakse koolitusloa taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
(10) Koolitusloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=118122014005 .
(1) Valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks, kui:
1) haldusjärelevalve käigus ilmneb, et koolis töötavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, õpe ei ole kooskõlas riiklike õppekavade või selle alusel kehtestatud kooli õppekava nõuetega, õpilaste arengu toetamiseks õigusaktides ettenähtud meetmete rakendamine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega, õppekeskkond ei vasta turvalisuse, tervise ning õppekavanõuetele või kooli tegevus on muus osas vastuolus seadustega või nende alusel antud õigusaktidega ja puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ja korras täidetud;
2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud koolitustegevust;
3) kooli tegevus on lõpetatud.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse valla- või linnavalitsust kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
(1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse:
1) kooli nimetus;
2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;
3) kooli tegutsemise vorm;
4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;
5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad;
6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;
7) õpilaste ja seaduslike esindajate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;
8) koolitöötajate õigused ja kohustused;
9) majandamise ja asjaajamise alused.
(2) Riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=105072011001;105072011002;105072011003;105072011004;105072011005;105072011006;105072011007;105072011008;105072011009;105072011010;105072011011;105072011012;105072011013;105072011014;121072011006;105102011001;105102011002;105102011003;105102011004;105102011005;105102011006;105102011007;105102011008;105102011009;105102011010;105102011011;105102011012;110112011008;118112011013;118112011014;110102012001;110102012002;104082015009;104082015010;104082015011;104082015012;102022016005;102022016006;105082016003;115032017005;115032017006;107112017012;118052018005;108102019006;108102019007;108102019008;104092020003;115042021004;115042021005;120042021009;108092021001;129092021002;104112021001;101022022009;101022022010;119082022007;116092022011;107062023011;123082023001;123082023002;123082023003;123082023004;129082023011;123082024006;106092024005;107092024001;128062025010;112092025003;121012026001;118062026017 , munitsipaalkooli põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.
(2) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.
(1) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
(2) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
(1) Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.
(2) Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta.
§ 70. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid
(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid on:
1) üldtööplaan;
2) õpilasraamat;
3) klassipäevik;
4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat;
5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat;
6) huviringipäevik;
7) pikapäevarühma päevik;
8) õpilaskodurühma päevik.
(2) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt. Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=13352237 .
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor:
1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
2) kehtestab kooli õppekava;
3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja.
(6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja ./dyn=109072026017&id=108112013001 , esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
(7) Direktoriga sõlmitakse tähtajatu tööleping. Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.
(8) Direktori professionaalse arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks kord aastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengueesmärgid. Arenguvestluse korraldamise korra kehtestab kooli pidaja.
(9) Igal viiendal tööaastal toimub direktori atesteerimine. Direktorit atesteerib atesteerimiskomisjon. Direktor loetakse atesteerituks, kui tema töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.
(10) Atesteerimiskomisjoni moodustamise ning direktori atesteerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=127022026014 määrusega.
(11) Kui direktor viibib atesteerimiseks ettenähtud viiendal tööaastal vanemapuhkusel, atesteeritakse teda ühe aasta jooksul pärast vanemapuhkuselt naasmist.
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.
(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=13351105 .
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja ./dyn=109072026017&id=113122010001 kehtestatud korras.
(1¹) Hoolekogu:
1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(2) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, seaduslike esindajate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja.
(3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub täiendavalt õpilaste esindaja. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(4) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, ning nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteaia õpetajaid, ning nii kooli õpilaste seaduslike esindajate kui ka lasteaia laste seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli või gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(6) Koolis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ei kuulu hoolekogusse seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi või ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(7) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli hoolekogu koosseisu kuulub täiendavalt õppenõukogu esindaja, kes esindab huvikooli õpetajaid, ning üks huvikooli õppurite esindaja. Kui sellises koolis tegutseb huvikooli õpilasomavalitsus, kuulub hoolekogusse ka selle esindaja. Kui sellises huvikoolis õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka huvikooli lastevanemate esindaja.
(8) Hoolekogu koosseisu kuuluvate seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
(9) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(10) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(11) Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.
(5) Kehtetu
(5¹) Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
(6) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul võib direktor ühe korra sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks isikuga, kes:
1) läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või
2) omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.
(8) Kehtetu
(9) Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni heakskiidetud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel.
(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on:
1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või
2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(5) Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud õpetajakutse saadakse ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja ametiks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.
(7) Eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(8) Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(9) Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(10) Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(11) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(12) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.
(1) Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja.
(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
(2¹) Õpetajatele omistatakse kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja ametialase karjääri kujundamist.
(2²) Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastme omistamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=126022026007 määrusega.
(3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
(4) Kehtetu
(1) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7¹ nimetatud õpetaja ning §-s 74¹ kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:
1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning
2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html õpetaja töötasu alammäära määrusega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=114012026002 käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega.