(1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava haldusjärelevalve alused.
(2) Käesolev seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi munitsipaalkool) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi riigikool) tegevust. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Riigikooli pidajaks on riik. Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile (edaspidi erakool) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid
(1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja õppimiskohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass.
(2) Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.
(3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on:
1) põhikool;
2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;
3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;
3¹) progümnaasium, kus õpe toimub III kooliastmel;
4) gümnaasium;
5)
5¹) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;
6) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe;
6¹) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda ainult mittestatsionaarne õpe;
7)
8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena.
(4) Õpilase vajadusest lähtuvalt võib asutada ja pidada kooli tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele.
(5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale alusharidusseadust ja põhikooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alusharidusseadusest tulenev pädevus.
(6) Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Huvihariduse korraldamisele koolis laienevad huvikooli seaduse õppekorraldust, õpilaste õigusi ja kohustusi ning õppe rahastamist reguleerivad sätted ning täienduskoolituse korraldamisele täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse sätted. Huvihariduse korraldamisel on kooli direktoril, õppenõukogul ja hoolekogul ka huvikooli seadusest tulenev pädevus.
(7) Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 51.
(8) Koolivõrgu moodustavad põhikoolid ja gümnaasiumid nende omandivormist olenemata.
(1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
(2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.
(3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.
(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
(2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses.
1) Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest:
1) kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest;
2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi;
3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja seaduslike esindajate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
(1) Põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.
(2) Õppimiskohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele õppimiskohustuslikele lastele tagab vald või linn, kaasates vajaduse korral erakooli pidaja või riigi.
(2¹) Igale õppimiskohustuslikule lapsele ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra, mille alusel määrab igale õppimiskohustuslikule lapsele elukohajärgse kooli. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral seadusliku esindaja soove.
(2²) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidava valla- või linnavalitsuse nõusolekul.
(3) Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
(4) Seadusliku esindaja taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteaed, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust, ja soovitanud kooli õppima asumist ning seaduslik esindaja on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui seaduslik esindaja teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.
(5) Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 18-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas.
(6) Seadusliku esindaja taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas.
(1) Gümnaasiumi pidamisel tagab kooli pidaja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu, võimalused õpilase arengu toetamiseks ning kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Õppimiskohustuse täitmise ning kvaliteetse, valikurohke ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi.
(2¹) Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks pakub riik ettevalmistava õppe võimalust vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-des 23¹–23³ sätestatule.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib gümnaasiumi pidamise halduslepinguga üle anda vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule vastavalt halduskoostöö seadusele. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asendushooldusel oleva isiku elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.
(1) Põhikooli riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.
(2) Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=128122010014;114012011001;114012011002 .
(3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad:
1) keel ja kirjandus: eesti keel, vene keel (vene õppekeelega klassis), kirjandus ning eesti keel teise keelena;
2) võõrkeeled: A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel ja B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel;
3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika;
4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus;
5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;
6) kunstiained: muusika, kunst;
7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;
8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.
(4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid.
(5) Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust.
§ 16. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt
(1) Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt.
(2) Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada kool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded, et selle õppekava järgi õpetada.
(3) Munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal põhikooli kooliastmel ka põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumis gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Rahvusvahelise õppekava rakendamist rahastab kooli pidaja. Kooli pidaja ning valdkonna eest vastutav minister sõlmivad õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse täiendava rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtu alused.
(4) Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe puhul ei pea kool ega kooli pidaja lähtuma käesolevast seadusest, kui rahvusvahelises õppekavas on reguleeritud teisiti või on reguleerimine rahvusvahelise õppekava alusel kooli pädevuses ning kool on kehtestanud käesolevast seadusest erineva regulatsiooni.
(5) Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe üle ei teostata haldusjärelevalvet nendes küsimustes, mille puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 kool või kooli pidaja ei lähtu käesolevast seadusest.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.
(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(4) Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi.
(5) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise aluseid kirjeldatakse vastavalt riiklikes õppekavades sätestatule kooli õppekava üldosas.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.
(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
(2¹) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.
(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(1) Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut ja tervist ning olema tervisele ohutu.
(2) Koolis toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikest õppekavadest ning riiklikes õppekavades ja õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.
(2¹) Väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtutakse võimaluse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest.
(3) Kehtetu
(4) Täpsemad nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=109072025002 määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses võib sätestada ilmastikuolud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud, ja õpilaste ohutu koolijõudmise tagamise nõuded.
(1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse koolidele klassiti ja õppeaineti. Igas klassis kooli õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse valikul on kool vaba.
(3) Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=129032016001 määrusega.
(4) Õppekirjanduse väljaandja teeb riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavaks ka digitaalses vormis Haridus- ja Noorteameti peetavas portaalis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppekirjanduse väljaandja vahel kokku lepitud tingimustel ja korras.
(5) Kehtetu
(6) Õppekirjanduse väljaandja kannab valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud nõuetele vastava õppekirjanduse andmed hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrisse.
(7) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kustutada hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistris olev registreering, kui:
1) õppekirjanduse väljaandja on esitanud sellekohase põhjendatud taotluse;
2) õppekirjandus ei vasta riiklikele õppekavadele või valdkonna eest vastutava ministri määruses õppekirjandusele kehtestatud nõuetele või
3) õppekirjanduse väljaandja ei ole teinud õppekirjandust digitaalses vormis kättesaadavaks.
(8) Kui õppekirjanduse väljaandja on esitanud taotluse kustutada registreering õppekirjanduse alamregistrist, kuid valdkonna eest vastutav minister leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ning registreeritud õppekirjandus vastab riiklikele õppekavadele, võib ta põhjendatult keelduda registreeringu kustutamisest.
(9) Valdkonna eest vastutav minister teavitab registreeringu kustutamise kavatsusest õppekirjanduse väljaandjat. Õppekirjanduse väljaandjal on õigus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile vastuväited registreeringu kustutamisele 30 päeva jooksul registreeringu kustutamise kavatsusest teate saamisest arvates.
(10) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab pärast registreeringu kustutamist sellest õppekirjanduse väljaandjat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
§ 20¹. Õppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks isikuandmete töötlemine
(1) Õppetegevuses tehisintellekti rakenduse (edaspidi rakendus) kasutamiseks on koolil õigus töödelda õpilase isikuandmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töötleb kool:
1) õpilase üldandmeid;
2) õpilase poolt talle kohaldatava õppekava täitmiseks rakendusse sisestatud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid;
3) muid õpilase poolt rakenduse kasutamisel sisestatud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(3) Töödeldavaid isikuandmeid säilitab kool kuni kolm kuud pärast õpilase koolist väljaarvamist.
(4) Rakendus peab võimaldama õpilasel kustutada tema poolt rakendusse sisestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikuandmed. Kui ei ole võimalik eristada, kas tegemist on lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud isikuandmetega, peab rakendus võimaldama õpilasel kustutada kõik tema poolt rakendusse sisestatud andmed.
(5) Rakendus ei tohi võimaldada kooli esindaja juurdepääsu õpilase poolt rakendusse sisestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikuandmetele. Kui ei ole võimalik eristada, kas tegemist on lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud isikuandmetega, ei tohi rakendus võimaldada kooli esindaja juurdepääsu õpilase poolt rakendusse sisestatud andmetele.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täiendavad kaitsemeetmed mõne tehisintellekti rakenduse kasutamisele.
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.
(2) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe seadusliku esindaja emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks on koolil õigus vaba tunnimahu puudumisel õpilase suurimat lubatud nädala õppekoormust suurendada ühe tunni võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=130082024008 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõpet korraldab, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalikud materjalid hangib kool.
(5) Kurti või kuulmislangusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.
(6) Haridusliku erivajadusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele või selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane.
(1) Koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe.
(2) Statsionaarne õpe on õppimiskohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.
(3) Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine.
(4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 18-aastased ja vanemad isikud. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka õppimiskohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.
(5) Mittestatsionaarses õppes tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 15 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Õpilase nõusolekul võib koormust vähendada. Õpilase koormus sätestatakse kooli päevakavaga või vajaduse korral individuaalse õppekavaga.
(6) Mittestatsionaarses õppes võib õppida ka üksikuid õppeaineid. Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase koormus määratakse kindlaks igaks õppeaastaks eraldi individuaalse õppekavaga.
(7) Mittestatsionaarses õppes õppivatel õpilastel on üks kord kolme aasta jooksul õigus võtta õppetööst üks aasta puhkust.
(8) Põhikool, kus toimub mittestatsionaarne õpe, on kohustatud looma õppimiskohustusliku ea ületanud isikutele võimaluse lõpetada kool eksternina põhikooli riikliku õppekava järgi. Gümnaasium, kus toimub mittestatsionaarne õpe, on kohustatud looma võimaluse lõpetada kool eksternina gümnaasiumi riikliku õppekava järgi.
(9) Mittestatsionaares õppes õppival töötaval õpilasel on õigus saada tööandjalt õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras.
(1) Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse:
1) kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda või
2) kui seaduslik esindaja soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada.
(2) Kodu- ja haiglaõppe tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=106032018001 määrusega.
(3) Terviseseisundist tulenevat koduõpet korraldab kool seadusliku esindaja taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
(4) Koduõpet seadusliku esindaja soovil korraldab ja rahastab seaduslik esindaja.
(5) Haiglaõppena mõistetakse haiglaravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpet.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.
(3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.
(4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
(6) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.
(7) Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=110092020003;128112023015 . Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
(2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:
1) 1. klassis 20;
2) 2. klassis 23;
3) 3. ja 4. klassis 25;
4) 5. klassis 28;
5) 6. ja 7. klassis 30;
6) 8. ja 9. klassis 32.
(3) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust. Kursus vastab ühe õppeaine 35 õppetunnile, mis on arvestuslikult võrdne 1,5 arvestus- või ainepunktiga, mida kasutatakse õppemahu arvestamise alusena kutse- või kõrgharidusõppes.
(4) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
(5) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul.
(6) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(7) Kehtetu
§ 26. Põhikooli õpilaste arv klassis ja õpperühmas
(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi.
(2) Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.
(3) Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
(4) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.
(5) Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Eriklassis viiakse tõhustatud tuge saavate õpilaste õppetööd läbi kuni 12 õpilasega ja erituge saavate õpilaste puhul kuni kuue õpilasega. Kooli pidaja võib põhjendatud juhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada konkreetses eriklassis õpilaste arvu üheks õppeaastaks.
(1) Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad õppimiskohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Seadusliku esindaja jaoks on õppimiskohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.
(2) Kehtetu
(3) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel.
(3¹) Põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.
(3²) Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid või nende õppesuunad ja kutseõppeasutuste õppekavad oma eelistustest lähtudes pingeritta. Gümnaasium võib õpilaskandidaadi eelistuste järjestust kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi eelistuste järjestust arvestatakse.
(4) Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=13350925 .
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.
(6) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(1) Õpilane arvatakse koolist välja:
1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja on koolile esitanud sellekohase taotluse;
1¹) kui õpilasel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis, ning õpilane või piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja on koolile esitanud kinnituse selles koolis õpingute jätkamiseks;
2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal käesoleva paragrahvi lõiget 3;
3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;
5) kui õpilane põhi- või keskharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;
6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul kolmes või enamas õppeaines pandud kursusehindena välja „nõrk” või „puudulik”, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;
8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;
9) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas, ning ta vabastati vanglast;
10) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
11) õpilase surma korral.
(2) Kehtetu
(3) Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal seadusliku esindaja taotlusel koduõpet. Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.
(4) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=13350925 .
(5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(1) Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
(3) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse.
(4) Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.
(1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid). Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=118122015012 .
(2¹) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamist ja läbiviimist ning eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist korraldab Haridus- ja Noorteamet.
(2²) Kehtetu
(3) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes:
1) eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena;
2) matemaatikas;
3) käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õppeainete hulgast õpilase valitud aines.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 viidatud ühtse põhikooli lõpueksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina. Põhikooli lõpetamiseks õpilase valitud saksa või prantsuse keele põhikooli lõpueksami võib käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas aines.
(4) Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=112042022006;121052022003;130052023001;117052024019;110042025008;122052026003 hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.
(5) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(6) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=13349551 .
(1) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=118122015012 .
(2¹) Riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist, eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist ning riigieksamitunnistuste väljastamist korraldab Haridus- ja Noorteamet.
(2²) Kehtetu
(3) Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.
(4) Riigieksamite vormid ja aja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=112042022006;121052022003;130052023001;117052024019;110042025008;122052026003 hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.
(5) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest.
(6) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:
1) gümnaasiumi koolieksam ja
2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
(7) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatava võõrkeele riigieksami võib lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas keeles.
(8) Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=113102011013 .
(9) Riigieksamite tulemused ja elektrooniline tunnistus tehakse eksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt. Riigieksamitunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(10) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(11) Gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=13349551 .
(12) Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu.
(1) Testide andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on võimaldada:
1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste õpitulemuste hindamise vahendite ning alusharidusseaduses sätestatud lapse arengu ja koolivalmiduse hindamise vahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist;
2) testide koostamist, läbiviimist ja hoidmist;
3) testide hindamist;
4) testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja tulemuste teavitamist;
5) eksamitunnistuste väljastamist;
6) haridust tõendavate dokumentide plankide haldamist;
7) usaldusväärse teabe saamist haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.
(2) Testide andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=119022013001 määrusega, milles sätestatakse:
1) andmeandjad ja nende esitatavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.
(3) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(4) Kehtetu
(5) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid:
1) testi sooritamise andmed;
2) testi läbiviimisega seotud andmed;
3) testiandmed;
4) hindamisandmed;
5) testitulemuste vaiete andmed;
6) tunnistuste andmed;
7) statistilised andmed.
(6) Kehtetu
(7) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
(1) Ühtse põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö (edaspidi eksamitöö), selles kasutatavad ülesanded ning eksamitöö hindamist puudutav teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui selle avalikustamine võib kahjustada eksamisüsteemi usaldusväärsust, õiglast hindamist või eksamiülesannete korduvat kasutamist.
(2) Õpilasel on õigus tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse teatavaks tegemist. Riigieksami tööga ja selle hindamist puudutava teabega tutvumise korraldab eksamitöö teinud õpilase taotlusel Haridus- ja Noorteamet. Ühtse põhikooli lõpueksami tööga ja selle hindamist puudutava teabega tutvumise korraldab eksamitöö teinud õpilase taotlusel kool.
(3) Juurdepääs eesti keele kui teise keele eksamitööga seotud teabele toimub keeleseaduse §-s 24¹ sätestatud alustel ja korras.
§ 33. Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste vaidlustamine
(1) Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse või kooli lõputunnistus kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni.
(2) Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest:
1) jätta eksami tulemus muutmata;
2) tõsta eksami tulemust;
3) langetada eksami tulemust.
(3) Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel et eelnevalt on esitatud vaie apellatsioonikomisjonile, kes on vaide tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud.
(1) Õpitulemuste välishindamise eesmärk on anda õpilasele, seaduslikule esindajale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.
(2) Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu.
(3) Tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, põhikooli ühtsete lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=118122015012;112042022006;121052022003;130052023001;117052024019;110042025008;122052026003 .
(3¹) Tasemetööde ettevalmistamist, koostamist, läbiviimist ja hindamist ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimist koordineerib Haridus- ja Noorteamet.
(3²) Kehtetu
(4) Haridus- ja Noorteamet teavitab koole õpitulemuste välishindamise tulemustest.
§ 35. Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, vastutades oma pädevuste arendamise, õpitee kujundamise ja õpitulemuste saavutamise eest.
(1¹) Pädevuste arendamiseks, õpitee kujundamiseks ja õpitulemuste saavutamiseks on õpilasel:
1) õigus turvalisele ja koostöisele õppekeskkonnale;
2) õigus küsida abi ja tuge ning kasutada talle määratud tugiteenuseid;
3) õigus kasutada kooli loodud huvihariduse ja -tegevuste võimalusi;
4) õigus taotleda mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpitu arvestamist õppekava täitmisena;
5) õigus küsida koolilt õpitee valikute tegemiseks vajalikku teavet ja saada asjakohast tuge;
6) kohustus käituda teiste suhtes lugupidavalt ja järgida kooli kodukorras kokkulepitud käitumisreegleid.
(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:
1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;
2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas käesoleva seaduse § 19 lõigete 4 ja 5 alusel sätestatud ilmastikuolud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud;
3) olulised perekondlikud põhjused;
4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.
(3) Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
(4) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning teeb selle kättesaadavaks seaduslikele esindajatele ja kohaliku omavalitsuse üksusele.
§ 36. Õppimiskohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine ja rakendatavad meetmed
(1) Seaduslik esindaja teavitab kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt esimesel õppest puudumise päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest seaduslikku esindajat hiljemalt järgmisel õppepäeval.
(2) Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjenduseks on esitatud ebaõigeid andmeid, võib kool küsida seaduslikult esindajalt lisaselgitust.
(3) Õpilase puhul, kes on rohkem kui kahe nädala jooksul puudunud õppest korduvalt põhjuseta ja kellel on võlgnevusi õppetöös ning kelle puhul on õpetaja või tugispetsialist esitanud kirjalikke või suulisi tähelepanekuid toe vajaduse kohta, on koolil kohustus hinnata:
1) osutatud toe piisavust, lisatoe vajadust ja toe pakkumiseks kohaliku omavalitsuse kaasamise vajadust;
2) individuaalse õppekava koostamise vajadust, et vältida õpilünkade teket ja suurenemist;
3) individuaalse õppekava muutmise vajadust, kui õpe toimub individuaalse õppekava alusel;
4) individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise vajadust;
5) edasise õppe ja arengu eesmärkide kavandamiseks vestluse pidamise vajadust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud hindamise tulemusena tuvastatakse lisatoe, kohaliku omavalitsuse kaasamise, individuaalse õppekava koostamise või muutmise, individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise või seadusliku esindajaga vestluse pidamise vajadus, rakendab kool asjakohaseid meetmeid.
(5) Kui kooli rakendatud meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa viie õppepäeva jooksul õpilase või seadusliku esindajaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole. Valla- või linnavalitsuse meetmete rakendamisel osaleb kool lapse abistamises oma ülesannete piires.
(6) Direktor või kooli pidaja määrab isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub õppimiskohustusega seotud info valla- või linnavalitsusega vahetamise korraldamine.
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud ülesande täitmiseks on koolil õigus töödelda vajalikus mahus ja ulatuses alusharidusseaduse alusel lapse koolivalmiduskaardi ja osutatud tugiteenuste kohta hariduse infosüsteemi kantud andmeid.
(2) Vajaduse korral tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor.
(3) Tugispetsialistide teenuse kirjelduse ja teenuse rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026017&id=127022018010 määrusega.
(4) Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.
(5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud asjaoludel korraldab kool õpilasega arenguvestluse ühe kuu jooksul hindamise tulemuse tuvastamisest arvates.
(6) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja. Kui kool ei ole saanud õppimiskohustusliku õpilase seadusliku esindajaga arenguvestluse aja kokkuleppimiseks kontakti või seaduslik esindaja ei ole teist korda ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes vajaduse korral rakendab meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Vajaduse korral ja teovõimelise õpilase nõusolekul kaasatakse arenguvestlusesse ka tema seaduslik esindaja.
(7) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule ning hoolekogule.