(1) Käesolev seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid ning sätestab Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused.
(1¹) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta sätestatut, arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku (edaspidi Euroopa Liidu kodanik) ning nende perekonnaliikmete suhtes, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(2¹) Käesolevat seadust kohaldatakse Ühendkuningriigi kodaniku suhtes (edaspidi ka Euroopa Liidu kodanik), kellel on elamisõigus või kes omandab elamisõiguse Eestis 2021. aasta 31. märtsi seisuga, arvestades käesoleva seaduse §-s 14¹, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1¹ sätestatud erisusi.
(2²) Käesolevat seadust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikme suhtes, arvestades käesoleva seaduse § 48 lõikes 1¹ sätestatud erisusi.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel Eestis viibiva Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4¹) Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(5) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse 2. peatüki 1. ja 2. jagu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5¹) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 270–272 ja 279³ isikuandmete ning biomeetriliste andmete töötlemise, edastamise ja kogumise ning andmesubjekti õiguste piiramise kohta sätestatut.
(6) Euroopa Liidu kodaniku suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestatud välismaalase Eestisse kutsuja kohta sätestatut.
§ 2. Eestis viibimise, elamise ja töötamise seaduslikud alused
(1) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on viibimisõigus.
(2) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis elamise seaduslikuks aluseks on elamisõigus.
(3) Perekonnaliikmel on keelatud Eestis elada, kui tal ei ole elamisõigust Eestis.
(4) Eestis töötamiseks ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks peab perekonnaliikmel olema elamisõigus.
(5) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi alusel või selle puudumisel muu dokumentaalse tõendi alusel.
(6) Eesti võtab teise Euroopa Liidu liikmesriigi taotlusel tagasi oma riigi kodaniku ka juhul, kui isiku kodakondsuse üle toimuvad vaidlused.
(1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks (edaspidi perekonnaliige) käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes ei ole Euroopa Liidu ega Eesti kodanik ja kes on:
1) Euroopa Liidu kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa) või Euroopa Liidu kodaniku registreeritud elukaaslane (edaspidi registreeritud elukaaslane),
2) Euroopa Liidu kodaniku, tema abikaasa või registreeritud elukaaslase alla 21-aastane otsejoones alaneja sugulane või ülalpeetav täisealine otsejoones alaneja sugulane (edaspidi ülalpeetav laps),
3) Euroopa Liidu kodaniku, tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpeetav otsejoones üleneja sugulane (edaspidi ülalpeetav vanem) või
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata isik, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või tema leibkonnaliige lähteriigis või kes terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema, ja on vajalik, et Euroopa Liidu kodanik teda isiklikult hooldab.
(2) Ülalpeetavaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.
(3) Leibkonnaliikmeks käesoleva seaduse tähenduses loetakse:
1) riikliku statistika seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isik, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek;
2) isik, kellel on Euroopa Liidu kodanikuga tõendatud püsiv ja faktiline kooselu.
(1) Püsivaks Eestis elamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse Euroopa Liidu kodaniku või perekonnaliikme Eestis viibimist elamisõiguse alusel.
(2) Kehtetu
(1) Töötamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse teenuse osutamist töölepingu või muu teenuse osutamise lepingu alusel, mille eest makstakse tasu.
(2) Tööandjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut või asutust, kes on sõlminud isikuga töö- või muu teenuse osutamise lepingu või kellega ollakse teenistussuhtes.
(1) Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel.
(2) Euroopa Liidu kodanik peab hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.
§ 8. Euroopa Liidu kodaniku viibimisõiguse piiramine
(1) Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigust Eestis võib piirata, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Kehtetu
(3) Viibimisõiguse piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(1) Perekonnaliikmel on õigus koos Euroopa Liidu kodanikuga Eestis viibida, kui tal on kehtiv reisidokument ja viisa.
(2) Viisat ei pea olema perekonnaliikmel, kellel on välismaalaste seaduses sätestatud muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.
(2¹) Perekonnaliikmele võib anda viisa, kui:
1) tal on kehtiv reisidokument;
2) on tõendatud, et ta reisib koos Euroopa Liidu kodanikuga või ühineb temaga ja
3) on tõendatud tema perekonnaliikme staatus.
(2²) Perekonnaliikmel ei pea olema tervisekindlustuslepingut
(2³) Perekonnaliikmel on õigus viibida Eestis järgneva 90 päeva jooksul alates elamisõiguse kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui tema elamisõigus lõppes tähtaja saabumisega.
(3) Perekonnaliikmel on keelatud Eestis viibida, kui tal ei ole viibimisõigust või muud seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
(4) Eestis viibimisõiguse alusel viibiv perekonnaliige peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemise päevast arvates taotlema tähtajalist elamisõigust või lahkuma Eestist enne nimetatud tähtaja möödumist, kui ta ei ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse saamiseks.
(5) Tähtajalise elamisõiguse taotluse esitanud perekonnaliikme Eestis viibimine on seaduslik kuni tema tähtajalise elamisõiguse taotluse menetluse lõppemiseni.
(6) Eestis viibimisõiguse alusel viibival perekonnaliikmel on keelatud Eestis töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana.
(1) Perekonnaliikmele keeldutakse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa andmisest viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2) Perekonnaliikmele keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) isikul puudub kehtiv reisidokument;
2) isiku reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) isiku suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld ja
4) isik võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvastiku tervisele.
(3) Perekonnaliikmele viisa andmisest keeldumist põhjendatakse ning viisa andmisest keeldumise põhjus ja sellega seonduvad asjaolud tehakse isikule teatavaks ulatuses, mis ei ole vastuolus Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadusega.
(1) Perekonnaliikme viibimisõigust Eestis võib piirata, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Kehtetu
(3) Viibimisõiguse piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
§ 11¹. Perekonnaliikmele antud viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Perekonnaliikmele antud lühiajaline viisa ja lennujaama transiidiviisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2) Perekonnaliikmele antud pikaajaline viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) isikul puudub kehtiv reisidokument;
2) isiku reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) isiku suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld ja
4) isik võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvastiku tervisele.
(3) Perekonnaliikmele antud viisa tühistamist ja viisa kehtetuks tunnistamist põhjendatakse ning viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise põhjus ja sellega seonduvad asjaolud tehakse isikule teatavaks ulatuses, mis ei ole vastuolus Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadusega.
(4) Perekonnaliige võib esitada halduskohtule viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise peale kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
§ 13. Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus
(1) Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.
(1¹) Euroopa Liidu kodaniku alaealine laps, kes on Eestis sündinud või kes asub Eestisse elama, saab tähtajalise elamisõiguse, kui vanemal on tähtajaline elamisõigus, sõltumata sellest, kas alaealine laps on Euroopa Liidu kodanik või mitte.
(2) Viie aasta möödudes pikeneb tähtajalise elamisõiguse tähtaeg automaatselt viieks aastaks, kui Euroopa Liidu kodaniku elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus ei ole lõppenud või seda ei ole lõpetatud.
(2¹) Euroopa Liidu kodaniku alaealise lapse tähtajaline elamisõigus pikeneb, kui Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus pikeneb.
(3) Elukoha registreerimisel väljastatakse Euroopa Liidu kodanikule tema soovil vastav tõend.
(1) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse Eestis, peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul elukoha Eestis registreerimise päevast arvates isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud korras.
(2) Isikutunnistus tõendab Euroopa Liidu kodaniku tähtajalist elamisõigust.
(1) Ühendkuningriigi kodaniku tähtajalist elamisõigust tõendav dokument on elamisloakaart.
(2) Ühendkuningriigi kodanik peab taotlema elamisloakaardi ühe kuu jooksul Eestis elukoha registreerimise päevast arvates isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud korras.
§ 15. Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse lõppemine
(1) Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus lõpeb:
1) kui tal ei ole registreeritud elukohta Eestis,
2) alalise elamisõiguse omandamisel,
3) talle Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel,
4) Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisel või
5) tema surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõppemisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.
§ 16. Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse lõpetamine
(1) Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.
(4) Tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel lakkab Euroopa Liidu kodanik olemast Eesti rahvastikuregistri andmesubjekt.
(1) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus Eestis, kui tema puhul on täidetud tähtajalise elamisõiguse andmise tingimused.
(2) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus Politsei- ja Piirivalveameti otsusega.
(3) Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust Eestis pikendatakse, kui tema puhul on jätkuvalt täidetud tähtajalise elamisõiguse andmise tingimused.
(1) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks.
(2) Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks korraga.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab tähtajalise elamisõiguse perekonnaliikmele eeldusel, et:
1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis,
2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde ta soovib elama asuda, on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning tal on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal, või ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik või
3) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, õpib Eestis ning tal on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning tal on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal, või ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik.
(2) Perekonnaliikme alaealine laps, kes sünnib Eestis või asub Eestisse elama, saab tähtajalise elamisõiguse, kui vanemal on tähtajaline elamisõigus.
(3) Eestis õppimiseks loetakse õppimist Eesti põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis, osalemist nimetatud õppeasutustes korraldatavatel ettevalmistuskursustel või täienduskoolitusel, Eesti ülikoolis või rakenduskõrgkoolis teadus- või uurimistöö tegemist, osalemist rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal Eestis.
1) Eestis tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikku loetakse jätkuvalt Eestis töötavaks isikuks või füüsilisest isikust ettevõtjaks järgmistel juhtudel:
1) ajutise töövõimetuse ajal, kui ta ei saa haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töötada,
2) töötuna arvel oleku ajal, kui ta on võetud tööturumeetmete seaduses sätestatud korras arvele töötuna pärast seda, kui ta on töötanud Eestis üle ühe aasta,
3) kuue kuu jooksul töötuna arvele võtmise päevast arvates, kui ta on võetud tööturumeetmete seaduses sätestatud korras arvele töötuna pärast seda, kui ta on lõpetanud alla aastase töölepingu või jäänud töötuks esimese kaheteistkümne kuu jooksul või
4) täienduskoolitusel osalemise ajal, kui ta ei ole töötu ning koolitus on seotud eelneva töö või tegevusega.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, vastab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 sätestatud eeldusele;
2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde ta soovib elama asuda, on Eestis elamisõigus;
3) tähtajalise elamisõiguse taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele;
4) perekonnaliikme suhtes ei esine tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise aluseid.
(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul antakse tähtajaline elamisõigus ainult abikaasale, registreeritud elukaaslasele ja ülalpeetavale lapsele.
(3) Perekonnaliikme alaealine laps, kes sünnib Eestis või asub Eestisse elama, saab tähtajalise elamisõiguse vanema tähtajalise elamisõiguse ajaks.
Perekonnaliige, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on andnud tähtajalise elamisõiguse Eestis, peab registreerima elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse saamise päevast arvates.
(1) Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse saamiseks esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile või Eesti välisesindusele, kes edastab selle menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(1¹) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud juhul ei pea tähtajalise elamisõiguse saamiseks taotlust esitama.
(2) Tähtajalist elamisõigust taotlev perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamiseks ilmuma Eesti välisesindusse või Politsei- ja Piirivalveametisse.
(3) Eestis viibiv perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitama kolme kuu jooksul Eestisse sisenemise päevast arvates.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet annab Eestis viibivale perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise ajaks tõendi, mis kinnitab, et tema tähtajalise elamisõiguse taotlus on Politsei- ja Piirivalveametis menetluses.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab perekonnaliikmele, kes on saanud Eestis tähtajalise elamisõiguse, elamisloakaardi, mis on perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument.
(2) Kehtetu
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse andmisest, kui:
1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldustele,
2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde ta soovib elama asuda, ei ole Eestis elamisõigust,
3) tähtajalise elamisõiguse taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele,
4) on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist või
5) perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikme vastsündinud lapsele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, tähtajalise elamisõiguse andmisest, kui tema vanemal ei ole tähtajalist elamisõigust Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud õiguste kuritarvitamise ja pettusena käsitatakse muu hulgas:
1) fiktiivse abielu sõlmimist või fiktiivse kooselu registreerimist,
2) Euroopa Liidu kodaniku poolt Eestis elamisõiguse omandamist eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada elamisõigust Eestis,
3) võltsitud dokumentide esitamist või
4) valeandmete esitamist.
§ 28. Tähtajalise elamisõiguse pikendamise tingimused
(1) Politsei- ja Piirivalveamet pikendab perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, vastab käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldusele;
2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, on jätkuvalt Eestis elamisõigus;
3) perekonnaliikmel on jätkuvalt tähtajaline elamisõigus Eestis;
4) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele;
5) perekonnaliikme elukoht on registreeritud Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras;
6) perekonnaliikme suhtes ei esine tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise aluseid.
(2) Perekonnaliikme alaealise lapse tähtajaline elamisõigus pikeneb tema vanema tähtajalise elamisõiguse ajaks, kui Politsei- ja Piirivalveamet pikendab vanema tähtajalist elamisõigust.
(1) Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitama Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt üks kuu enne tähtajalise elamisõiguse lõppemist või lahkuma Eestist kahe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemisest arvates.
(1¹) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud juhul ei pea tähtajalise elamisõiguse pikenemiseks taotlust esitama.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui tähtajaline elamisõigus on lõppenud.
(2¹) Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamiseks ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse, välja arvatud välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja on varem elamisloa, elamisõiguse, elamisõiguse pikendamise või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastamist ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Tähtajalise elamisõiguse pikendamisel annab Politsei- ja Piirivalveamet perekonnaliikmele elamisloakaardi, mis on perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamisest, kui:
1) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei ole Eestis elamisõigust,
2) on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist või
3) perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keelduda, kui:
1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldusele,
2) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotleja ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele või
3) perekonnaliige ei ela Eestis.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikme vastsündinud lapsel, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, tähtajalise elamisõiguse pikendamisest, kui tema vanema tähtajalist elamisõigust ei pikendata või vanemal ei ole tähtajalist elamisõigust Eestis.
(1) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus lõpeb:
1) tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemisel,
2) alalise elamisõiguse omandamisel,
3) talle Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel,
4) kui Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei ole Eestis elamisõigust,
5) kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele või
6) tema surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõppemisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks.
(1) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eesti lõpetatakse:
1) perekonnaliikme sooviavalduse alusel,
2) kui on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist või
3) kui perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust.
(2) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis võidakse lõpetada, kui:
1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldusele või
2) perekonnaliige ei ela Eestis.
(3) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks.
§ 36. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku surma või Eestist lahkumise korral
(1) Euroopa Liidu kodaniku surma korral lõpeb perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis, välja arvatud juhul, kui nimetatud perekonnaliige on Eestis elanud tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta enne Euroopa Liidu kodaniku surma ning:
1) ta töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis,
2) tal on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik või
3) ta on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku perekonnaliige.
(2) Euroopa Liidu kodaniku surma korral on perekonnaliikmel õigus alalisele elamisõigusele käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud alusel.
(3) Euroopa Liidu kodaniku surma või Eestist lahkumise korral on Euroopa Liidu kodaniku lapsel, kes elab ja õpib Eestis ning on kantud Eesti õppeasutuse nimekirja, ning vanemal, kes teda kasvatab, Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni.
(4) Euroopa Liidu kodaniku surma korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel, arvestades selles paragrahvis toodud erisusi.
§ 37. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõpetamise ja lõppemise korral
(1) Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõppemise korral käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alusel või tähtajalise elamisõiguse lõpetamise korral käesoleva seaduse § 16 lõike 1 alusel on Euroopa Liidu kodaniku lapsel, kes elab Eestis ja on kantud õppimise eesmärgil õppeasutuse nimekirja, ning vanemal, kes teda kasvatab, Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni.
(2) Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõppemise või lõpetamise korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel, arvestades selles paragrahvis toodud erisusi.