(1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse tähtajalise elamisloaga Euroopa Liidu kodanik tähtajalise elamisõiguse omandanuks. Elamisõiguse tähtajaks on tähtajalise elamisloa kehtivusaeg. Nimetatud tähtajalise elamisõiguse kehtivust ei mõjuta Eestis registreeritud elukoha olemasolu.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse pikaajalise elaniku elamisloaga Euroopa Liidu kodanik alalise elamisõiguse omandanuks.
(3) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse tähtajalise elamisloaga perekonnaliige tähtajalise elamisõiguse omandanuks. Elamisõiguse tähtajaks on tähtajalise elamisloa kehtivusaeg.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud elamisloa taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul Euroopa Liidu kodanikule elamisloa andmisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ja tema elamisõiguse andmed kantakse isikutunnistusele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul perekonnaliikmele elamisloa andmisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ja tema elamisõiguse andmed kantakse isikutunnistusele.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme elamisloa alusel Eestis elamise periood arvestatakse alalise elamisõiguse saamiseks nõutava perioodi hulka.
§ 59¹. Elamisloakaardi väljaandmisega seotud üleminekusätted
(1) Enne 2011. aasta 1. jaanuari esitatud perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
(2) Kui perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotlus on esitatud enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse suhtes tehakse nimetatud tähtajast hiljem, kantakse tähtajalise elamisõiguse andmise, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise otsuse andmed elamisloakaardile.
(3) Kui perekonnaliige esitab tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid tähtajalise elamisõiguse andmise, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise otsus tehakse nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse alusel kuni 2012. aasta 20. maini anda perekonnaliikmele elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.
(1) Isikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks.
(2) Eestis elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, peab sellest vastavalt käesoleva seaduse §-le 53 Politsei- ja Piirivalveametit teavitama.
(1) Euroopa Liidu kodaniku alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud Eestisse elama, kuid kelle elukohta ei ole vanem rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras enne 2017. aasta 1. oktoobrit registreerinud, saab tähtajalise elamisõiguse, kui vanemal on tähtajaline elamisõigus, sõltumata sellest, kas alaealine laps on Euroopa Liidu kodanik või mitte.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud elamisõigusest loobumiseks on ühise hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus ühe aasta jooksul alates elamisõiguse saamisest.
(3) Perekonnaliikme alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud Eestisse elama, kuid kelle elukohta ei ole vanem rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras enne 2017. aasta 1. oktoobrit registreerinud, saab tähtajalise elamisõiguse, kui vanemal on tähtajaline elamisõigus.
(1) Euroopa Liidu kodaniku alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud Eestisse elama, kuid kelle vanem ei ole talle enne 2017. aasta 1. oktoobrit alalist elamisõigust taotlenud, saab alalise elamisõiguse, kui tema vanemal on alaline elamisõigus või talle antakse alaline elamisõigus.
(2) Perekonnaliikme alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud Eestisse elama, kuid kelle vanem ei ole talle enne 2017. aasta 1. oktoobrit alalist elamisõigust taotlenud, saab alalise elamisõiguse, kui tema vanemal on alaline elamisõigus või talle antakse alaline elamisõigus.
(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. augustil.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punkt 1 ja § 73 punkt 1 jõustuvad Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga.