§ 38. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus abielulahutuse, kooselulepingu lõpetamise või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise korral
(1) Abielulahutuse, kooselulepingu lõpetamise või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise korral lõpeb abikaasa või registreeritud elukaaslase tähtajaline elamisõigus Eestis, välja arvatud juhul, kui:
1) enne abielulahutuse, kooselulepingu lõpetamise või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist on abielu või registreeritud kooselu kestnud vähemalt kolm aastat, sealhulgas ühe aasta Eestis tähtajalise elamisõiguse kasutamise ajal,
2) kohtuotsuse või kokkuleppe kohaselt on nimetatud abikaasal või registreeritud elukaaslasel Euroopa Liidu kodaniku lapse hooldusõigus,
3) kohtuotsuse või kokkuleppe kohaselt on nimetatud abikaasal või registreeritud elukaaslasel õigus alaealise lapsega suhelda tingimusel, et kohtuotsuse kohaselt peab suhtlemine toimuma Eestis, või
4) tähtajalise elamisõiguse kasutamise võimaldamist õigustavad erilised asjaolud, näiteks nimetatud abikaasa või registreeritud elukaaslase langemine koduvägivalla ohvriks abielu või registreeritud kooselu ajal.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele peab abikaasa või registreeritud elukaaslane:
1) töötama või tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või
2) omama enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning olema ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik.
(3) Abielulahutuse, kooselulepingu lõpetamise või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise korral ei lõpe abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpeetava lapse või ülalpeetava vanema tähtajaline elamisõigus, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
(4) Abielulahutuse, kooselulepingu lõpetamise või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata või tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(1) Euroopa Liidu kodanikul, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega on Euroopa Liidu kodanikul õigus alalisele elamisõigusele, kui ta:
1) on töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioniikka või on lõpetanud töötamise ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämiseks ja on Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt viimased kaksteist kuud ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud vähemalt viimased kolm aastat järjest,
2) on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud vähemalt viimased kaks aastat järjest ning lõpetanud töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise osalise või puuduva töövõime tõttu,
3) elab Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel ja on lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime tõttu või
4) elab Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel ja on Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kolm aastat järjest ja on asunud tööle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid elab Eestis ja pöördub Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas.
(3) Euroopa Liidu kodaniku alaealine laps, kes sünnib Eestis või asub Eestisse elama, saab alalise elamisõiguse, kui tema vanemal on alaline elamisõigus.
(3¹) Euroopa Liidu kodaniku alaealine laps saab alalise elamisõiguse, kui tema vanem registreerib oma alalise elamisõiguse.
(4) Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik on Eesti alaline elanik.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötamise aja hulka arvestatakse Euroopa Liidu kodanikust mitteolenevatel põhjustel Eesti Töötukassas töötuna arvel oleku aeg ning isiku haigusest või õnnetusjuhtumist tingitud mittetöötamise, töölt puudumise ja töölepingu lõpetamise järgne aeg.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud elamise ja töötamise perioodi ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud elamise perioodi nõuet ei kohaldata, kui Euroopa Liidu kodanik on abielus või registreeritud kooselus Eesti kodanikuga.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguse omandamiseks loetakse lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul teises Euroopa Liidu liikmesriigis töötatud aeg Eestis viibitud aja hulka.
§ 41. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimine ja alalist elamisõigust tõendav dokument
(1) Euroopa Liidu kodanik peab registreerima oma alalise elamisõiguse Politsei- ja Piirivalveametis.
(2) Euroopa Liidu kodanik peab alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitama Politsei- ja Piirivalveametile.
(2¹) Käesoleva seaduse § 40 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud juhul ei pea alaealisele lapsele alalise elamisõiguse saamiseks taotlust esitama.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib Euroopa Liidu kodanikul alalise elamisõiguse olemasolu ning annab selle olemasolu korral Euroopa Liidu kodanikule isikutunnistuse, mis on tema alalist elamisõigust tõendav dokument.
(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 3 on Ühendkuningriigi kodaniku alalist elamisõigust tõendav dokument elamisloakaart.
§ 42. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõppemine
(1) Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus lõpeb:
1) talle Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel,
2) Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisel või
3) tema surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõppemisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.
§ 43. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõpetamine
(1) Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse:
1) Euroopa Liidu kodaniku sooviavalduse alusel,
2) kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt kaks aastat järjest või
3) kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.
(1¹) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2 lõpeb käesoleva seaduse § 1 lõikes 2¹ sätestatud Ühendkuningriigi kodaniku alaline elamisõigus, kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt viis aastat järjest.
(2) Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõpetamisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.
(1) Perekonnaliikmel, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele.
(2) Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikmel on õigus alalisele elamisõigusele samal ajal Euroopa Liidu kodanikuga, kui Euroopa Liidu kodanikul tekib õigus alalisele elamisõigusele käesoleva seaduse § 40 lõike 2 alusel.
(3) Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikmel on õigus alalisele elamisõigusele Eestis elamisõigusega Euroopa Liidu kodaniku surma korral, kui:
1) Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning oli surma hetkel elanud elamisõiguse alusel Eestis vähemalt kaks aastat või
2) Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning tema surma põhjustas tööõnnetus või kutsehaigus.
(4) Perekonnaliikme alaealine laps, kes sünnib Eestis või asub Eestisse elama, saab alalise elamisõiguse, kui tema vanemal on alaline elamisõigus.
(4¹) Perekonnaliikme alaealine laps saab alalise elamisõiguse, kui tema vanem registreerib oma alalise elamisõiguse.
(5) Alalise elamisõigusega perekonnaliige on Eesti alaline elanik.
(6) Perekonnaliikmel ei ole õigust alalisele elamisõigusele, kui ta tähtajaline elamisõigus on lõppenud või see on lõpetatud või kui ta ei ole Eestis elanud viis aastat järjest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(1) Perekonnaliige peab registreerima oma alalise elamisõiguse Politsei- ja Piirivalveametis.
(2) Perekonnaliige peab alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitama Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt üks kuu enne elamisloakaardi kehtivusaja lõppemist.
(2¹) Perekonnaliige peab alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitamiseks ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse, välja arvatud välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja on varem elamisõiguse, elamisõiguse pikendamise või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastamist ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele.
(2²) Käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4 ja 4¹ nimetatud juhul ei pea alaealisele lapsele alalise elamisõiguse saamiseks taotlust esitama.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib perekonnaliikmel alalise elamisõiguse olemasolu ja annab selle olemasolu korral perekonnaliikmele elamisloakaardi, mis on alalist elamisõigust tõendav dokument.
(1) Perekonnaliikme alaline elamisõigus lõpeb:
1) talle Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel või
2) tema surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõppemisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks.
(1) Perekonnaliikme alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse:
1) perekonnaliikme sooviavalduse alusel,
2) kui perekonnaliige on viibinud Eestist eemal vähemalt kaks aastat järjest,
3) kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.
4)
(1¹) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2 lõpeb käesoleva seaduse § 1 lõikes 2¹ sätestatud Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikme alaline elamisõigus, kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt viis aastat järjest.
(2) Perekonnaliikme alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõpetamisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks.
§ 49¹. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suunamine kohanemisprogrammis osalemisse
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.
(2) Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.
(3) Kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele, kes on omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026048&id=112062026009 määrusega.
(4) Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud elamislubade ja töölubade registris. Kohanemisprogrammi korraldamise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus.
(5) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
(6) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihtasutuse üle.
(1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise korra ning tähtajalise elamisõiguse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026048&id=122122015047 määrusega.
(2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ning elamisõigusega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja toimingute andmeid töödeldakse välismaalaste seaduses sätestatud alusel asutatud elamislubade ja töölubade registris.
(1) Perekonnaliikmele antava elamisloakaardi kehtivusaja määramisel lähtutakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatust.
(2) Perekonnaliikme elamisõigus vormistatakse tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse otsuse andmete kandmise teel elamisloakaardile.
(3) Tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotlev perekonnaliige ei pea esitama elamisloakaardi väljaandmise taotlust ja ta daktüloskopeeritakse tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse menetluse käigus.
(4) Tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotleva perekonnaliikme daktüloskopeerimisele kohaldatakse välismaalaste seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud daktüloskopeerimise tingimusi ja korda.
(1) Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest.
(2) Taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu ei tagastata.
(1) Euroopa Liidu kodanikul või tema perekonnaliikmel võib välispiiril keelata riiki siseneda, kui:
1) tal puudub riigipiiri seaduse §-s 11¹ sätestatud riigipiiri ületamiseks nõutav dokument;
2) tema suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld;
3) ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Riiki mittelubamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul antakse enne riiki mittelubamise otsuse tegemist isikule võimalus hankida vajalikud dokumendid või tõendada oma vaba liikumise õigust muul viisil.
(4) Riiki mittelubamise otsustamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-des 52⁵–52⁷ sätestatut.
(1) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige on kohustatud Eestist lahkuma, kui ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige on kohustatud Eestist lahkuma, kui:
1) on keeldutud talle tähtajalise elamisõiguse andmisest või selle pikendamisest;
2) tema tähtajaline elamisõigus on lõppenud ja ta ei ole taotlenud selle pikendamist ning täitunud on käesoleva seaduse § 10 lõikes 2³ sätestatud Eestis seaduslikult lubatud viibimise aeg;
3) tema tähtajaline või alaline elamisõigus on lõpetatud;
4) ta on Eestis viibinud üle kolme kuu Eestisse sisenemise päevast arvates, ta ei ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse saamiseks ja tal puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul tehakse viibimis- või elamisõiguse piiramise otsuses Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele ettekirjutus Eestist lahkuda (edaspidi lahkumisettekirjutus) ja vajaduse korral kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu kuni kümme aastat.
(1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, võib Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõigust piirata üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Viibimis- või elamisõigust ei piirata põhjusel, et Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme isikut tõendav dokument, elukoha registreerimise tõend, isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud isikutunnistus või elamisloakaart on kehtetu. Viibimis- või elamisõigust ei piirata majanduslikel eesmärkidel.
(3) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõiguse piiramisel võetakse arvesse isiku Eestis seadusliku viibimise kestust, isiku vanust, terviseseisundit, perekondlikku ja majanduslikku olukorda, sotsiaalset ja kultuurilist sidet Eesti ühiskonnaga ning sidemeid päritoluriigiga.
(4) Kui Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige on alaealine ja riigist väljasaatmine või riiki mittelubamine ei ole alaealise huvides põhjendatud, võib tema viibimisõigust või elamisõigust piirata ainult juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud ohu hindamine põhineb isiku käitumisel ning ei tohi põhineda üksnes varasemal süüdimõistval kohtuotsusel. Viibimis- või elamisõigust ei piirata üldpreventiivsetel kaalutlustel.
(6) Selleks et hinnata, kas isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, võib Politsei- ja Piirivalveamet tähtajalise elamisõiguse taotluse kohta otsuse tegemisel kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates nõuda päritoluliikmesriigilt või teistelt liikmesriikidelt teavet asjaomase isiku või tema perekonnaliikme varasema karistatuse kohta.
(7) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme karistatuse kohta karistusregistrisse kantud andmeid vahetatakse Euroopa Liidu liikmesriigiga karistusregistri seaduses sätestatud korras.
(1) Kui Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige elab Eestis alalise elamisõiguse alusel, võib tema elamisõigust piirata üksnes juhul, kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.
(2) Kui Euroopa Liidu kodanik on Eestis elanud viimased kümme aastat järjest, võib tema elamisõigust piirata üksnes juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule.
§ 52⁷. Viibimisõiguse ja elamisõiguse piiramine rahvastiku tervise kaalutlustel
(1) Põhjendatud kahtluse korral, et isik on nakatunud nakkushaigusesse, millest peab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 8 alusel Maailma Terviseorganisatsioonile teatama kui rahvastiku tervist ohustavast rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast, võib rahvastiku tervise kaitseks Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõigust piirata kuni ohu väljaselgitamiseni, kuid kõige kauem kolme kuu jooksul isiku Eestisse saabumise päevast arvates. Haigused, mis ilmnevad pärast kolme kuu möödumist isiku Eestisse saabumise päevast arvates, ei ole väljasaatmise põhjuseks.
(2) Selleks et veenduda, et isik ei ole nakatunud nakkushaigusesse, millest peab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 8 alusel Maailma Terviseorganisatsioonile teatama kui rahvastiku tervist ohustavast rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast, võib kolme kuu jooksul Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestisse saabumise päevast arvates nõuda isikult tervisekontrolli läbimist. Tervisekontroll tehakse isikule tasuta.
(1) Lahkumisettekirjutusega võimaldatakse Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele 30-päevane tähtaeg lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks lahkumisettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
(2) Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust lühema tähtaja või määratud tähtaega lühendada.
(1) Pärast lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist võib lahkumisettekirjutuse sundtäita.
(2) Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel.
(3) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme kinnipidamisele ja väljasaatmisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatut.
(4) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud Eestist väljasaatmise, saadetakse Eestist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.
(5) Riigi julgeoleku huvides võib lahkumisettekirjutuse viivitamata sundtäita.
(6) Väljasaatmist teostav haldusorgan hindab enne väljasaatmise täideviimist, kas esineb asjaolusid, mis takistavad Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme Eestist väljasaatmist.
(7) Euroopa Liidu kodanikku või tema perekonnaliiget ei saadeta Eestist välja, kui see on vastuolus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17¹ sätestatuga.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on väljasaatmist teostaval haldusorganil õigus taotleda kohtult väljasaatmise kehtetuks tunnistamist.
(1) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvastiku tervist.
(2) Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele võib kohaldada üksnes tähtajalist sissesõidukeeldu tähtajaga kuni kümme aastat.
(3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamise, kehtivusaja muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise taotluse menetlemisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 5. peatükis sätestatut. Käesolevas lõikes nimetatud taotlus vaadatakse läbi kuue kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamine ei anna Euroopa Liidu kodanikule ega tema perekonnaliikmele seaduslikku alust Eestisse siseneda või Eestis viibida.
(5) Sissesõidukeelu kohaldamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-des 52⁵–52⁷ sätestatut.
(1) Käesoleva seaduse alusel antud haldusakti võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Haldusakti vaidlustamine ei anna Euroopa Liidu kodanikule ega tema perekonnaliikmele seaduslikku alust Eestisse siseneda või Eestis viibida.
(3) Kui isik on esitanud kohtule taotluse lahkumisettekirjutuse sundtäitmise peatamiseks, ei sundtäideta lahkumisettekirjutust enne selle taotluse kohta otsuse tegemist, välja arvatud juhul, kui isiku väljasaatmise kohta on jõustunud kohtulahend või isiku väljasaatmine on vajalik riigi julgeoleku huvides.
(1) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige on kohustatud kandma enda Eestist lahkumise kulud, sealhulgas lahkumiskohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses ja arestimajas kinnipidamise kulud, mis kantakse tema väljasaatmise tõttu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude sissenõudmiseks tehakse Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele ettekirjutus, milles määratakse kulude vabatahtliku tasumise tähtaeg.
(3) Määratud tähtpäevaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haldusorganil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(4) Eestist lahkumise kulude loetelu, sissenõudmise korra ja kulude määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026048&id=118122015009 määrusega.
(1) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajat tuleb sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt Eesti kodanikuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.05.2011, lk 1–12) artiklites 1–10 sätestatud järgmistes valdkondades:
1) juurdepääs tööturule;
2) töölepingu- ja töötingimused, eelkõige seoses töötasu, töölepingu ülesütlemise, töötervishoiu ja tööohutuse ning töötuks jäämise korral tööle ennistamisega või uue töökoha leidmisega ning ametisse nimetamise või sellest vabastamisega;
3) juurdepääs sotsiaalsetele ja maksusoodustustele;
4) ametiühingute liikmesus ning õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse;
5) juurdepääs koolitusele;
6) eluaseme kättesaadavus;
7) töötaja laste juurdepääs haridusele, õpipoisiõppele ja kutseõppele;
8) tööhõiveametite abi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, arvestades seadustes sätestatud erisusi.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötaja või ametnik ja tema perekonnaliige, kes leiab, et ta on kannatanud või kannatab töötajate vaba liikumise õiguse teostamise põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu või et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud, isegi kui selline töösuhe, millega kaasnes väidetav piiramine, takistamine või diskrimineerimine, on lõppenud, võib kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid samadel alustel ja ulatuses nagu Eesti kodanik.
(1) Eestis elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik peab Politsei- ja Piirivalveametit teavitama järgmistest asjaoludest:
1) elamisõiguse omandamisest teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
2) pikemast kui 183 päeva aastas kestvast ajutisest Eestist eemalviibimisest, mis on seotud kohustusliku ajateenistuse täitmise, raseduse, sünnituse, raske haiguse, õpingute, täienduskoolituse või lähetusega;
3) Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisest;
4) abielu lahutamisest, kooselulepingu lõpetamisest või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisest, kui see on registreeritud väljaspool Eestit ning Euroopa Liidu kodaniku abikaasal või registreeritud elukaaslasel on elamisõigus Eestis;
5) töötuks jäämisest;
6) pensionile jäämisest;
7) osalisest või puuduvast töövõimest.
(2) Eestis elamisõigusega perekonnaliige peab Politsei- ja Piirivalveametit teavitama järgmistest asjaoludest:
1) elamisõiguse omandamisest teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
2) käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele mittevastavusest;
3) pikemast kui 183 päeva aastas kestvast ajutisest Eestist eemalviibimisest, mis on seotud kohustusliku ajateenistuse täitmise, raseduse, sünnituse, raske haiguse, õpingute, täienduskoolituse või lähetusega;
4) Euroopa Liidu kodakondsuse omandamisest;
5) Euroopa Liidu kodaniku surmast, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit.
(3) Euroopa Liidu kodaniku abikaasa või registreeritud elukaaslane peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Politsei- ja Piirivalveametit teavitama abielu lahutamisest, kooselulepingu lõpetamisest või abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisest, kui see on registreeritud väljaspool Eestit.
(4) Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige peavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teavitamiskohustuse täitma kolme kuu jooksul sündmuse toimumisest arvates.
(1) Perekonnaliige peab tõendama tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise aluseks olevale eeldusele ja tingimustele vastavust.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige täidavad selles seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi ega ole kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust.
(3) Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige peavad talle elamisõiguse andmise ja kasutamisega seotud asjaolude selgitamisel tegema koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ning esitama tema valduses olevad dokumendid ja muud tõendid, mis on tähtsad elamisõiguse omandamise ja kasutamisega seotud asjaolude selgitamisel.
(4) Euroopa Liidu kodaniku majutamisele majutusettevõttes kohaldatakse turismiseaduse nõudeid. Majutusettevõte peab esitama majutatud isiku andmetega külastajakaardi Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel teavet nõudnud asutusele.
(5) Tööandja on kohustatud perekonnaliikme töötamise võimaldamisel kontrollima tema elamisloakaardi olemasolu.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige viibivad või elavad Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, täidavad selles seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi ega ole kuritarvitanud selles ettenähtud õigusi või kasutanud pettust.
(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise asjaolude üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
(1) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise asjaolude üle järelevalve teostamisel võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(2) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise tõkestamine tulemuslik, ja muud meetmed on ammendunud.
(3) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.
(4) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 55¹. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine sissesõidukeelu kehtimise ajal
Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme Eestis viibimise eest, kui Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 57. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele seadusliku aluseta Eestis töötamise võimaldamine
(1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele seadusliku aluseta Eestis töötamise võimaldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1100 eurot.