(1) Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
(2) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (ELT L 199, 31.07.2007, lk 40–49);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 04.07.2008, lk 6–16);
3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134);
5) nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16).
(1) Kui seaduse, välislepingu, käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.
(2) Kui seaduse, välislepingu või käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse kohaselt võib isik valida kohaldatava õiguse, võib isik sellist õigust kasutada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni.
(3) Välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast selles riigis.
Kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. Kui selle riigi õiguses vastavad sätted puuduvad, kohaldatakse õiguskorda, millega õigussuhte asjaolud on kõige tugevamalt seotud.
(1) Kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi.
(2) Pooltel on õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma.
(3) Kohtul on õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi või Välisministeeriumi poole, samuti kasutada eksperte.
(4) Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust.
(1) Kui käesolev seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme.
(2) Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata.
(3) Kui käesoleva seaduse § 23¹, §-d 55–60 registreeritud kooselu käsitlevas osas või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme.
Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust.
(1) Eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse ka esindusõiguseta esindaja ja kolmanda isiku vahelisele suhtele.
(3) Kinnisasjaõiguse käsutamiseks antud volitus peab vastama kinnisasja asukohariigi õiguse vorminõuetele.
(1) Füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse üle otsustatakse.
(2) Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui käesolevat seadust tuleb kohaldada kodakondsuseta isikutele või isikutele, kelle kodakondsust ei ole võimalik kindlaks teha, või pagulastele, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta.
(1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust.
(2) Elukoha vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet.
(3) Isik, kes tegi tehingu, kuigi ta oli oma elukohariigi õiguse järgi teovõimetu või piiratud teovõimega, ei või oma teovõime puudusele tugineda, kui ta oleks olnud teovõimeline selle riigi õiguse järgi, kus ta tehingu tegi. See ei kehti juhul, kui teine pool tema teovõime puudusest teadis või teadma pidi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata perekonna- ja pärimisõiguslikele tehingutele, samuti teises riigis asuvate kinnisasjade kohta käivatele tehingutele.
(1) Surnuks tunnistamise eeldustele ja tagajärgedele kohaldatakse teadmata kadunu viimase teadaoleva elukohariigi õigust.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguseks on välisriigi õigus, võib teadmata kadunu surnuks tunnistada ka Eesti õiguse järgi, kui huvitatud isikul on selleks õigustatud huvi.
(1) Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud.
(2) Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust.
1) Juriidilisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige:
1) juriidilise isiku õiguslik olemus;
2) juriidilise isiku teke ja lõppemine;
3) juriidilise isiku õigusvõime;
4) juriidilise isiku nimi või ärinimi;
5) juriidilise isiku organid;
6) juriidilise isiku sisesuhted;
7) vastutus juriidilise isiku kohustuste eest;
8) juriidilise isiku seadusjärgne esindus;
9) juriidilises isikus osaluse või sellega sarnase õiguse õiguslik olemus ning osaluse või õiguse tekkimise ja teostamise põhimõtted.
Juriidiline isik ei või tugineda oma organi esindusõiguse või juriidilise isiku enda õigusvõime piirangule, mis on tehingu teise poole elukoha või tegevuskoha õigusele tundmatu. See ei kehti juhul, kui teine pool sellisest piirangust teadis.
(1) Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse ka muudele organiseeritud isikute ühendustele ja varakogumitele.
(2) Lepingulistele ühendustele, millel ei ole organisatsioonilist struktuuri, kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut.
(1) Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.
(2) Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega.
(3) Kui vallasasi satub Eestisse ja asjaõiguse tekkimine või lõppemine ei ole välisriigis lõpule viidud, loetakse välisriigis toimunud sündmused Eestis toimunuks.
(4) Kinnisasjalt lähtuvatest kahjulikest mõjutustest tulenevatele nõuetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50.
§ 19. Asja asukohariigi õiguse kohaldamine õigusjärgluse korral
Kui asjaõiguse tekkimine või lõppemine toimub üldõigusjärgluse teel, eelkõige perekonna- või pärimisõiguse alusel, kohaldatakse sellele õigust, mida kohaldatakse õigusjärglusele tervikuna, välja arvatud juhul kui ja niivõrd kuivõrd asja asukohariigi õiguse kohaselt tuleb ka üldõigusjärgluse korral kohaldada asja asukohariigi õigust.
(1) Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust.
(2) Pooled võivad kokku leppida ka asja lähtekohariigi või tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises.
(3) Kokkulepe kohaldatava õiguse kohta ei mõjuta kolmandate isikute õigusi asjale.
(1) Kaubadokumendile kohaldatakse kaubadokumendis endas sätestatud õigust. Kui dokumendis ei ole kohaldatavat õigust määratud, kohaldatakse kaubadokumendile selle riigi õigust, kus asub dokumendi väljaandja tegevuskoht. Teel oleva asja kohta välja antud kaubadokumendile kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust.
(2) Kaubadokumendile kohaldatav õigus määrab, kas kaubadokumendi üleandmisel on asja omandamise jaoks samasugune tähendus kui asja enda üleandmisel. Kui kaubadokumendi üleandmisel on asja omandamise jaoks samasugune tähendus kui asja enda üleandmisel, kohaldatakse ka asjale kaubadokumendile kohaldatavat õigust.
(3) Kui üks isik tugineb asjaõiguse kehtivusele kaubadokumendile kohaldatava õiguse alusel ning teine isik õiguse alusel, mida tuleks kohaldada, kui kaubadokumenti ei oleks välja antud, kohaldatakse õigust, mida tuleks kohaldada, kui kaubadokumenti ei oleks välja antud.
(1) Õhu-, vee- ja raudteesõidukile kohaldatakse selle päritoluriigi õigust. Päritoluriik on:
1) õhusõidukite puhul riikkondsuse riik;
2) veesõidukite puhul registreerimise koha riik, selle puudumisel kodusadama riik;
3) raudteesõidukite puhul riik, mis on andnud raudteesõiduki kasutamise loa.
(2) Seadusest tulenevale pandi- või kinnipidamisõigusele, mis tagab transpordivahendiga tekitatud kahju hüvitamise või transpordivahendile tehtud kulutuste hüvitamise nõuet, kohaldatakse tagatavale nõudele kohaldatavat õigust. Erinevate riikide õiguste alusel tekkinud pandiõiguste korral on varem tekkinud pandiõigus eelistatud hiljem tekkinud pandiõiguse suhtes.
Intellektuaalsele varale, selle tekkimisele, sisule, lõppemisele ja kaitsele kohaldatakse selle riigi õigust, mille territooriumi jaoks sellele kaitset taotletakse.
(1) Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.
(2) Kui üks isik (vahendaja) hoiab registreeritud väärtpaberit teise isiku jaoks ja arvel muus kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris või kontol (edaspidi vahendatud väärtpaber), kohaldatakse selles registris või kontol väljendatud õigusele selle riigi õigust, kus vahendatud väärtpaberi kohta registrit või kontot peetakse.
(3) Väärtpaberile kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige:
1) väärtpaberi omajale kuuluva õiguse õiguslik olemus;
2) väärtpaberi omajale kuuluvate õiguste sisu, tekkimine ja lõppemine väärtpaberi suhtes;
3) väärtpaberi käsutamise tagajärjed väärtpaberist tulenevatele õigustele;
4) väärtpaberist tulenevate õiguste teostamise tingimused;
5) väärtpaberi kasutamine tagatisena, sealhulgas müügiõiguse tekkimine ja teostamine;
6) väärtpaberit koormavate õiguste järjekoht;
7) vahendaja õigused ja kohustused vahendatud väärtpaberi suhtes.
(4) Vahetusvõlakirja või muu sellise õiguse olemusele, mis on seotud osalusega juriidilises isikus, ning õiguse tekkimise ja teostamise põhimõtetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut.
Isik võib testamendi või pärimislepinguga määrata, et tema pärandile kohaldatakse tema kodakondsuse riigi õigust. Selline määrang muutub kehtetuks, kui isik on surma hetkeks vastava riigi kodakondsuse kaotanud.
1) Pärimisele kohaldatav õigus määrab ära eelkõige:
1) viimse tahteavalduse liigid ja toime;
2) pärimisvõime ja pärimiskõlbmatuse;
3) pärandi ulatuse;
4) pärijate ringi ja nendevahelised suhted;
5) vastutuse pärandaja võlgade eest.
(1) Testamendi vormile kohaldatakse Haagi 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni (RT II 1998, 16/17, 28).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konventsiooni kohaldatakse ka pärimislepingu vormile.
(1) Isik võib testamenti koostada, muuta või tühistada, kui tal on selline võime selle riigi õiguse järgi, kus oli tema elukoht testamendi koostamise, muutmise või tühistamise ajal. Kui isikul selle riigi õiguse järgi testamendi tegemise võimet ei olnud, võib ta testamenti koostada, muuta või tühistada, kui seda lubab selle riigi õigus, mille kodanik ta oli testamendi koostamise, muutmise või tühistamise ajal.
(2) Elukoha või kodakondsuse vahetamine ei kitsenda kord omandatud testamendi tegemise võimet.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse vastavalt isiku võimele sõlmida, muuta või lõpetada pärimisleping.
§ 29. Pärimislepingud ja vastastikused testamendid
(1) Pärimislepingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus oli pärandaja elukoht lepingu sõlmimise hetkel, või käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud juhul isiku kodakondsuse riigi õigust. Kohaldatav õigus määrab ära pärimislepingu lubatavuse, kehtivuse, sisu, siduvuse ja pärimisõiguslikud tagajärjed.
(2) Vastastikune testament peab selle tegemise ajal vastama mõlema testaatori elukohariigi õigusele või nende poolt ühiselt valitud ühe abikaasa elukohariigi õigusele.
Käesoleva jao sätteid ei kohaldata juriidiliste isikute asutamislepingutele, samuti juriidilise isiku organite ja osanike või liikmete isiklikule seadusest tulenevale vastutusele juriidilise isiku kohustuste eest.
(1) Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.
(2) Pooled võivad valida kohaldatava õiguse kogu lepingule või selle osale, kui leping on selliselt jagatav.
(3) Asjaolu, et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse koos välisriigi kohtualluvuse valikuga või ilma selleta olukorras, kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted).
(4) Kohaldatava õiguse muutmine pärast lepingu sõlmimist ei mõjuta lepingu vormilist kehtivust käesoleva seaduse § 37 kohaselt ega mõjuta kolmandate isikute õigusi.
(5) Õiguse valiku kokkuleppe sisulise ja vormilise kehtivuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 36 ja 37 sätestatut.
(1) Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust.
(2) Eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui lepingule iseloomulikku kohustust ei ole võimalik kindlaks määrata.
(4) Kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga.
(5) Veolepingu puhul eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub lepingu sõlmimise ajal vedaja peamine tegevuskoht, kui selles riigis asub ka reisi lähte- või sihtkoht või kaubaveolepingute puhul saatja peamine tegevuskoht, peale- või mahalaadimiskoht. Kaubaveolepingute kohta sätestatut kohaldatakse kõikidele lepingutele, mille põhieesmärk on kaupade vedu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga.
(1) Tarbijalepingute puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et tarbijalt võetakse talle tema elukohariigi imperatiivsete sätetega tagatud kaitse:
1) kui lepingu sõlmimisele eelnes tarbija elukohariigis spetsiaalselt temale suunatud pakkumine või reklaam ja kui tarbija on selles riigis teinud lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud;
2) kui tarbija lepingupartner või tema esindaja on tarbijalt tema elukohariigis vastu võtnud tellimuse;
3) kui leping puudutab kaupade müüki ja tarbija on sõitnud oma elukohariigist teise riiki ja seal oma tellimuse esitanud, kui see reis oli korraldatud müüja poolt eesmärgiga kallutada tarbijat lepingut sõlmima.
(2) Kui kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaoludel sõlmitud tarbijalepingutele tarbija elukohariigi õigust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata veolepingutele ja teenuste osutamise lepingutele, kui tarbijale osutatakse teenuseid ainult väljaspool tarbija elukohariiki. Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pakettreisilepingutele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel sõlmitud tarbijalepingu vormile kohaldatakse tarbija elukohariigi õigust.
(1) Töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(2) Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust, kus:
1) töötaja lepingut täites harilikult oma tööd teeb, isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis;
2) asub tegevuskoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud, kui töötaja ei tööta harilikult ühes ja samas riigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust.
(1) Lepingu või selle sätte kehtivus määratakse riigi õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui leping või selle säte oleks kehtiv.
(2) Kui asjaolusid arvestades ei oleks õiglane kohaldada ühe poole tegevuse tagajärgedele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust, võib see pool oma elukohariigi õigusele tuginedes väita, et ta ei ole lepingut sõlminud.
(1) Kui leping sõlmitakse isikute vahel, kes asuvad eri riikides, on leping vormiliselt kehtiv, kui see vastab neist riikidest ühe riigi õiguse vorminõuetele või lepingule kohaldatava õiguse vorminõuetele.
(2) Kui leping sõlmitakse esindaja kaudu, on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel määravaks riik, kus esindaja viibib.
(3) Leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja kasutamise õigus, on vormiliselt kehtiv, kui see vastab kinnisasja asukohariigi õiguse vorminõuetele.
(1) Nõude loovutamise korral kohaldatakse uue ja vana võlausaldaja vahelisele suhtele selle riigi õigust, millele allub uue ja vana võlausaldaja vaheline leping.
(2) Loovutatavale nõudele kohaldatav õigus määrab nõude loovutatavuse, uue võlausaldaja ja võlgniku vahelise suhte, eeldused, mille alusel uus võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, samuti selle, millal loetakse võlgnik kohustuse täitnuks.
(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka nõuete pantimisele.
(1) Kui kolmas isik peab rahuldama võlausaldaja nõude, määrab kolmanda isiku kohustusele kohaldatav õigus, kas tal on õigus kasutada võlgniku suhtes õigusi, mis võlausaldajal olid võlgniku suhtes nendevahelisele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui mitu isikut peab rahuldama sama nõude ja üks neist on selle rahuldanud.