Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kindlustuslepingutele, mille puhul kindlustatakse Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Käesoleva jao sätteid ei kohaldata edasikindlustuslepingutele.
(1) Mitte-elukindlustuslepingute korral on kindlustusriski asukohariigiks:
1) kinnisasjadega, eelkõige ehitiste ja rajatistega seotud riskide kindlustamisel ning sama lepinguga hõlmatud sisustusega seotud riskide kindlustamisel nende asjade asukohariik;
2) Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi registrisse kantavate sõidukitega seotud riskide kindlustamisel riik, kus sõiduk tuleb registreerida;
3) reisi- ja puhkuseriskide kindlustamisel kuni neljaks kuuks sõlmitud kindlustuslepinguga riik, kus kindlustusvõtja on teinud lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud.
(2) Elukindlustuslepingute ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mitte-elukindlustuslepingute korral on kindlustusriski asukohariigiks:
1) riik, kus on füüsilisest isikust kindlustusvõtja elukoht;
2) riik, kus asub kindlustusvõtja lepinguga seotud tegevuskoht, kui kindlustusvõtja ei ole füüsiline isik.
1) Lepingule kohaldatakse poolte valitud õigust, kui:
1) kindlustatav kindlustusrisk ja kindlustusvõtja elukoht või juhtorgani asukoht asuvad samas Euroopa Liidu liikmesriigis, mis lubab vaba õiguse valikut;
2) kindlustusleping sõlmitakse kindlustusseltsiga, mis ei tegele kindlustustegevusega käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis ise ega vahendajate kaudu;
3) mitte-elukindlustuse puhul on tegemist lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (RT I 2001, 81, 487) § 427 lõigetes 2–4 nimetatud kindlustuslepinguga;
4) mitte-elukindlustuse puhul kindlustatakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevusega seotud kindlustusriske, mis asuvad mitmes käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis ning üks nendest kindlustusriskidest asub mõnes vaba õiguse valikut lubavas Euroopa Liidu liikmesriigis.
§ 43. Kohaldatava õiguse valiku piirangud mitte-elukindlustuse puhul
(1) Kui mitte-elukindlustusleping ei vasta käesoleva seaduse §-s 42 toodud tingimustele, võivad pooled siiski valida lepingule kohaldatavaks õiguseks:
1) käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigi õiguse, kus kindlustusrisk asub;
2) selle riigi õiguse, kus asub kindlustusvõtja elukoht või juhtorgan.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigid lubavad ka muu õiguse valikut, võivad pooled seda kasutada.
(3) Kui kindlustusleping hõlmab kindlustusjuhtumeid, mis võivad toimuda nii kindlustusriski asukohariigis kui ka mõnes teises käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis, võivad pooled valida selle teise riigi õiguse.
§ 44. Kohaldatava õiguse valiku piirangud elukindlustuse puhul
(1) Kui elukindlustusleping ei vasta käesoleva seaduse § 42 punktis 1 toodud tingimustele, võivad pooled siiski valida kohaldatavaks õiguseks selle riigi õiguse, mida lubab kindlustusriski asukohariigi õigus.
(2) Kui füüsilisest isikust kindlustusvõtja elukoht ei asu käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis, mille kodanik see isik on, võivad pooled valida kohaldatavaks õiguseks tema kodakondsuse riigi õiguse.
(1) Kui pooled ei ole kindlustuslepingule kohaldatava õiguse suhtes kokku leppinud ja kindlustusvõtja elukoht või juhtorgan ning kindlustusrisk asuvad sama riigi territooriumil, kohaldatakse selle riigi õigust.
(2) Kui pooled ei ole kindlustuslepingule kohaldatava õiguse suhtes kokku leppinud ja asjaolud ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, kohaldatakse lepingule käesoleva seaduse §-de 42 ja 43 kohaselt valitavatest õigustest selle riigi õigust, millega leping on tugevamalt seotud. Eeldatakse, et leping omab tugevamat seost käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigiga, kus on kindlustusriski asukoht. Iseseisvale lepingu osale, millel on tugevam seos mõne teise riigiga, mille õiguse valimine on käesoleva seaduse §-de 42 ja 43 kohaselt lubatud, võib kohaldada selle riigi õigust.
(3) Elukindlustuslepingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus on kindlustusriski asukoht lepingu sõlmimise hetkel. Kui kindlustusrisk asub mitmes erinevas riigis, kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kolmandat lauset.
(1) Kohustusliku kindlustuse lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mis näeb ette kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse.
(2) Kui kindlustusleping katab mitmes käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis asuvaid kindlustusriske ja kui vähemalt üks neist riikidest näeb ette kohustusliku kindlustuse, siis loetakse, et leping koosneb mitmest lepingust, millest igaüks on seotud ainult ühe riigiga.
(3) Kindlustusleping täidab kohustusliku kindlustuse nõude, kui see vastab kohustusliku kindlustuse kehtestanud riigis kohustusliku kindlustuse suhtes kehtivatele sätetele.
(4) Kui kohustuslikku kindlustust kehtestava riigi õiguse kohaselt peab kindlustusandja kindlustuskaitse lõppemisest teatama pädevale asutusele, saab kindlustusandja kolmanda isiku suhtes kindlustuskaitse puudumisele tugineda ainult selle riigi õiguse kohaselt.
(1) Kohustuse täitmisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti.
(2) Teise isiku õiguse rikkumisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus rikkumine toimus.
(3) Muudel juhtudel kohaldatakse alusetust rikastumisest tulenevale nõudele selle riigi õigust, kus alusetu rikastumine aset leidis.
(1) Käsundita asjaajamisest tulenevale nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus käsundita asjaajaja teo tegi.
(2) Teise isiku kohustuse täitmisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse sellele kohustusele kohaldatavat õigust.
(1) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus.
(2) Kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus, kohaldatakse kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg.
Kannatanu võib oma nõude esitada vahetult kahju hüvitamiseks kohustatud isiku kindlustusandja vastu, kui seda näeb ette kahju hüvitamisele või kindlustuslepingule kohaldatav õigus.
Kui kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse välisriigi õigust, ei saa Eestis välja mõista oluliselt suuremaid hüvitisi, kui seda näeks sellise kahju korral ette Eesti õigus.
(1) Kui lepinguväline kohustus on tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega kui sellega, mis kuuluks kohaldamisele käesoleva peatüki sätete kohaselt, kohaldatakse teise riigi õigust.
(2) Tugevam seos võib tuleneda eelkõige:
1) pooltevahelisest õigussuhtest või faktilisest seosest;
2) käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 2 ja 3, §-s 49 ning §-s 50 nimetatud juhtudel asjaolust, et pooltel on õiguslikku tähendust omava sündmuse toimumise või teo tegemise ajal elukoht samas riigis. Juriidilise isiku puhul arvestatakse tema elukoha asemel tema juhatuse või seda asendava organi asukohta või selle teo või sündmusega seotud tegevuskohta.
Pärast lepinguvälise kohustuse tekkimise aluseks olevat sündmuse toimumist või teo tegemist võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. Õiguse valik ei mõjuta kolmandate isikute õigusi.
§ 55. Abielu sõlmimise korrale ja välisriigis sõlmitud abielule ning registreeritud kooselule kohaldatav õigus
(1) Abielu sõlmimisel Eestis kohaldatakse abielu sõlmimise korrale Eesti õigust.
(2) Välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele.
(3) Välismaal registreeritud kooselu loetakse Eestis kehtivaks, kui registreerimine toimus kooselu registreerimise riigi kooselu registreerimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest kooselu registreerimise asukohariigi õigusele.
§ 56. Abielu sõlmimise ja kooselu registreerimise eeldustele kohaldatav õigus
(1) Abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust.
(2) Kui Eesti kodanikul puudub mõni tema elukohariigi õigusest tulenev abielu sõlmimise eeldus, kohaldatakse Eesti õigust, kui selle järgi oleks abielu sõlmimise eeldused olemas.
(3) Abielluja varasem abielu ei ole abielu sõlmimise takistuseks, kui see on lõppenud Eestis tehtud või tunnustatud otsuse alusel, isegi kui see otsus ei vasta abielluja elukohariigi õigusele.
(4) Kooselu registreerimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse kooselu registreerimise asukohariigi õigust.
§ 57. Abielu ja registreeritud kooselu üldised õiguslikud tagajärjed
(1) Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht.
(2) Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on.
(3) Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.
(5) Registreeritud kooselu üldised õiguslikud tagajärjed, välja arvatud registreeritud elukaaslase suhtlusõigus ja õigus lapsendada kooseluseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel, määratakse kooselu registreerimise asukohariigi õigusega.
(6) Kui registreeritud kooselu kohta on kantud andmed registrisse mitmes riigis, kohaldatakse registreeritud kooselu üldistele õiguslikele tagajärgedele selle riigi õigust, kes viimati andmed registrisse kandis. Eelmises lauses nimetatud riigi õigust kohaldatakse edasiulatuvalt alates andmete registrisse kandmise ajast.
§ 58. Abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varalistele õigustele kohaldatav õigus
(1) Abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust. Abikaasad võivad varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks valida ühe abikaasa elukohariigi õiguse või ühe abikaasa kodakondsuse riigi õiguse, sõltumata käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatust.
(2) Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, piisab õiguse valiku vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest.
(3) Kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust (käesoleva seaduse § 57) abielu sõlmimise ajal.
(4) Registreeritud elukaaslaste varalistele õigustele kohaldatakse registreeritud elukaaslaste valitud õigust. Registreeritud elukaaslased võivad valida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vormis varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks, tingimusel, et kõnealuse õigusega tunnustatakse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ühe registreeritud elukaaslase elukohariigi õiguse, ühe registreeritud elukaaslase kodakondsuse riigi õiguse, sõltumata käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatust, või kooselu registreerimise asukohariigi õiguse.
(5) Kui registreeritud elukaaslased ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse registreeritud elukaaslaste varalistele õigustele registreeritud kooselu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust käesoleva seaduse § 57 kohaselt.
(1) Kui vähemalt ühe abikaasa elukoht on Eestis või kui vähemalt üks abikaasa tegeleb Eestis majandus- või kutsetegevusega, saavad abikaasad kolmandate isikute suhtes Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda üksnes juhul, kui kolmas isik sellest õigussuhte tekkimise ajal teadis või pidi teadma.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 abielu kohta sätestatut kohaldatakse ka registreeritud kooselule.
§ 60. Abielu lahutamisele, registreeritud kooselu lõpetamisele ning abielu või registreeritud kooselu kehtetusele kohaldatav õigus
(1) Abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal.
(2) Kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.
(3) Abielu kehtetusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud õigust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 abielu kohta sätestatut kohaldatakse ka registreeritud kooselule.
Perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 2007. aasta 23. novembri Haagi protokolli (OJ L 331, 16.12.2009, lk 17–23).
(1) Põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust.
(2) Vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi. Vanem võib lapse omaks võtta oma elukohariigi õiguse järgi.
(3) Laps võib põlvnemise vaidlustada ka oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi.
(1) Lapsendamisele kohaldatakse lapsendaja elukohariigi õigust. Lapsendamisel abikaasade poolt kohaldatakse lapsendamisele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust lapsendamise ajal.
(2) Kui lapse elukohariigi õiguse järgi on lapsendamiseks vajalik lapse või mõne muu temaga perekonnaõiguslikus suhtes oleva isiku nõusolek, kohaldatakse selle suhtes lapse elukohariigi õigust.
(3) Eestis elukohta omava lapse lapsendamiseks peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele olema täidetud ka kõik muud Eesti õigusest tulenevad lapsendamise tingimused.
Kui lapsendamisele kohaldatakse välisriigi õigust või lapsendamine on toimunud välisriigi kohtuotsuse alusel, on sellel Eestis samasugune tähendus nagu õiguse kohaselt, mille alusel lapsendamine toimus.