§ 115. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide erandkorras kasutamise luba
Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide erandkorras kasutamise luba (edaspidi viimistlusmaterjalide kasutamisluba) annab õiguse kasutada erandkorras lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtusele mittevastavat, käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodet ajaloolist ja kultuuriväärtust omava hoone või vanasõiduki restaureerimiseks ja hooldamiseks eesmärgil see turustada, sealhulgas see Euroopa Liidu territooriumile viia ning seal kasutada.
§ 117. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa taotlemise ja andmise kord ning taotluse ja loa vormid
Viimistlusmaterjalide kasutamisloa taotlemise ja andmise korra ning taotluse ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=121102016014 määrusega.
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) vedelkütuste keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra ./dyn=130062026006&id=122122016027 ;
2) biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise korra.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määrusega sätestatakse:
1) maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel, otto- ja diiselmootorites kasutatava bensiini, diislikütuse, gaasiõli, kerge kütteõli ja mootorikütustena kasutatavate biokütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded;
2) gaasiõli, kerge kütteõli, raske kütteõli ja laevakütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded;
3)
4) väikese väävlisisaldusega laevakütuse kasutamise alternatiivina heitevähendusmeetodite kasutamise lubamise korra;
5)
6) vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;
7) laevakütuste keskkonnanõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise täpsustatud korra.
(3) Biokütus käesoleva seaduse tähenduses on transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist.
(4) Vedel biokütus käesoleva seaduse tähenduses on energia saamiseks, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia, välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist.
(5) Biomass käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusest (nii taimsetest kui ka loomsetest ainetest), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, kalandusest ja vesiviljelusest saadav bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.
(6) Gaaskütus käesoleva seaduse tähenduses on mootorimaagaas ja mootorivedelgaas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses ning biometaan maagaasiseaduse tähenduses.
(7) Elektrienergia käesoleva seaduse tähenduses on elektrienergia, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel.
(8) Vesinik käesoleva seaduse tähenduses on energia, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel.
(9) Biomasskütus käesoleva seaduse tähenduses on biomassist toodetud gaas- või tahke kütus.
(1) Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.
(2) Maksu- ja Tolliamet esitab Kliimaministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 1. maiks eelmisel kalendriaastal Eestis müüdud kütuse kohta järgmised andmed:
1) kütuseliigi nimetus kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi järgi;
2) kogused kütuseliikide kaupa.
(1) Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, millesse kogutakse ja milles töödeldakse Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi seire andmeid eesmärgiga korraldada tõhusat vedelkütuste kvaliteedi seiret, tagada andmete avalik kättesaadavus ja teavitada avalikkust kütuste kvaliteedi seire tulemustest.
(2) Kütuseseire andmekogusse kantakse:
1)
2) kütuste hoidmise või laadimise või muu tegevusega seotud heiteallikate, sealhulgas tanklate ja mahutite andmed;
3) heiteallikate käitajate kontaktandmed;
4) konkreetse heiteallika kütuseseire tulemused.
(3) Kütuseseire andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur.
(4) Kütuseseire andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=107022023013 määrusega.
§ 122¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805 rakendamine
(1) Keskkonnaamet ja Transpordiamet on pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.09.2023, lk 48–100), artikli 27 tähenduses.
(2) Keskkonnaamet määrab laeva kohta, millel on tõendamisperioodi 1. juunil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805 artikli 4 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse või artikli 5 lõikes 3 osutatud muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste alleesmärgiga seotud nõuetele vastavuse puudujääk, tasumiseks summa, mis arvutatakse nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 alusel ning tasutakse artikli 23 lõikes 3 määratud kuupäevaks.
§ 123. Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuded
Lenduvate orgaaniliste ühendite heidete piiramise eesmärgil kehtestab bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuded valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=129122016055 määrusega.
§ 125. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil õhukvaliteedi seire käigus tehtavate paiksete või indikaatormõõtmiste tulemuste aastaaruanne
(1) Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil õhukvaliteedi seire käigus tehtavate paiksete või indikaatormõõtmiste tulemuste aastaaruanne peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatud andmeid.
(2) Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, peenosakeste ja eriti peenete osakeste ning plii sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) vääveldioksiidi kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise piirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamiste ning taimestiku kaitseks kehtestatud kalendriaasta ja talveperioodi, 1. oktoobrist 31. märtsini, õhukvaliteedi keskmise kriitilise taseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
2) lämmastikdioksiidi ja lämmastikoksiidide kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise kriitilise taseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
3) peenosakeste kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi 24 tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
4) eriti peenete osakeste kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise sihtväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste ning kalendriaasta keskmise piirväärtuse ja selle ületamise määra summaarset ületamiste arvu ja kirjeldust;
5) plii kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
6) vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi kohta kehtestatud õhukvaliteedi häiretaseme ületamiste arvu ja kirjeldust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eriti peenete osakeste kohta kehtestatud õhukvaliteedi keskmise piirväärtuse ületamise ning piirväärtuse ja selle lubatud ületamise määra summaarsete ületamiste andmetes peavad olema märgitud ületamise kuupäev, ületamise tund või ületamistundide arv kokku ning saasteainete sisalduse mõõdetud väärtused.
(4) Benseeni ja süsinikoksiidi sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) benseeni kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
2) süsinikoksiidi kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kõrgeima kaheksa tunni keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust.
(5) Osooni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) osooni kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kaheksa tunni keskmise sihtväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise sihtväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
2) inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kaheksa tunni keskmise ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise kaugema eesmärgi ületamiste arvu ja kirjeldust;
3) õhukvaliteedi ühe tunni keskmise teavitamistaseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
4) õhukvaliteedi ühe tunni keskmise häiretaseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
5) õhukvaliteedi teavitamis- või häiretaseme ületamiste kuupäeva, summaarset ületamistundide arvu, osoonisisalduse suurimaid tunniväärtusi;
6) käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud lenduvate orgaaniliste ühendite aasta keskmist sisaldust välisõhus.
(6) Arseeni, kaadmiumi, nikli, benso(a)püreeni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) nende saasteainete kohta kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmiste sihtväärtuste ületamiste arvu ja kirjeldust;
2) elavhõbeda sisalduse väärtusi;
3) polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise väärtusi;
4) arseeni, kaadmiumi, nikli, elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestuse üldkogust.
(7) Saasteainete sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama teavet käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud iga saasteaine sisalduse piir- või sihtväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamise kohta ning teavet iga saasteaine sisalduse määramiseks kasutatud meetodi kohta.
(8) Aastaaruandes esitatud teabega saasteainete sisalduse kehtestatud piirnormide ületamiste kohta peab kaasnema nendest ületamistest tuleneva mõju kokkuvõttev hinnang.
§ 126. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire ja saasteaine heite piirväärtuste järgimise kontrollimine
(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire või saasteaine heite piirväärtuse järgimise kontroll sisaldab käitise heiteallikast iga väljutatava saasteaine vastavuse jälgimist õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud lubatud heitkogusele ning vajaduse korral tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtusele või väljaspool käitise tootmisterritooriumi välisõhus saasteaine sisalduse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustele vastavuse jälgimist paiksete või indikaatormõõtmiste kaudu või arvutuslikult.
(2) Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.
§ 127. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne
(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:
1) andmeid kütuse- ja energiakulu kohta ning keskkonnakompleksloa kohustuslase korral ka toormekulu ja toodangu koguse kohta aruandluseks määratud tegevusalade kaupa;
2) andmeid iga saasteaine kalendriaastaks lubatud summaarse heitkoguse ja tegeliku heitkoguse kohta kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku, avariilised ning tehnoloogilised äkkheited kaasa arvatud;
3) andmeid igast üksikust heiteallikast või ühe heiteallikana arvestatud ühel territooriumil sama tegevusega seotud sarnaste parameetritega heiteallikatest kokku väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;
4) andmeid heiteallikatest väljuvates gaasides saasteainete sisalduse kohta;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral andmeid tehnoloogiliste äkkheidete kestuse kohta tundides;
6) tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi;
7) andmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kohta.
(2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja aastaaruande andmekoosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=122122016006 määrusega.
(3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja aastaaruanded on aluseks heiteallikate ja saasteainete heitkoguste andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 166/2006.
(4) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja või vajaduse korral ka loakohustuseta käitaja esitab riigi õhusaastet käsitlevate aruannete koostamiseks Kliimaministeeriumi korraldatud küsitluste alusel andmed oma tegevusega kaasneva välisõhu saastamise kohta.
§ 128. Registreerimiskohustusega käitaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne
(1) Registreerimiskohustusega käitaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses nimetatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:
1) põletusseadme korral andmeid kütuse kulu kohta, tankla korral naftasaadustuste laadimiskoguste kohta;
2) andmeid igast heiteallikast välisõhku väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta.
(2) Registreerimiskohustusega käitaja aastaaruande andmekoosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=131012020003 määrusega.
§ 129. Koondandmete esitamine liikuvate heiteallikate kohta
(1) Isikud, kes peavad liikuvate heiteallikate arvestust, esitavad Kliimaministeeriumile riigi territooriumil liikuvatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamiseks järgmised koondandmed maakondade kaupa:
1) mootorsõidukite tüübid ja arv ning iga sõidukitüübi läbisõit;
2) lennuoperatsioonide arv õhusõidukite tüüpide kaupa ja nende jagunemine lennutüüpideks riikidevaheliseks või riigisiseseks lennuks iga lennujaama kohta eraldi;
3) liikurmasinate tüübid ja arv;
4) mootorvedurite tüübid ja arv.
(2) Andmeid esitama kohustatud isikute loetelu, andmete esitamise tähtaja ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026006&id=115112016012 määrusega.
Kasvuhoonegaasid käesoleva seaduse tähenduses on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd) ja väävelheksafluoriid (SF6) ning muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust.
Kasvuhoonegaaside heitkogus käesoleva peatüki tähenduses on käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladelt pärinev kasvuhoonegaaside heide.
Süsinikdioksiidi ekvivalent on ühik, millega väljendatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojendamise potentsiaali, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.07.2020, lk 1–6), lisas.
Globaalse soojendamise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul.
§ 135. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem paikse heiteallika käitajale, õhusõiduki käitajale ja laevandusettevõtjale
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem paikse heiteallika käitajale, õhusõiduki käitajale ja laevandusettevõtjale (edaspidi esimene kauplemissüsteem) on süsteem, mis on loodud Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tulemuslikul ja majanduslikult tõhusal viisil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46).
§ 136. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register, arvelduskonto ja kauplemiskonto
(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register (edaspidi kauplemise register) on elektrooniline andmekogu, kus on salvestatud andmed Eesti Vabariigi ja esimeses kauplemissüsteemis osalevate paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate ning laevandusettevõtjate arvelduskontode, paiksetele käitistele ja õhusõiduki käitajatele tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja nendega tehtud tehingute, paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate ning laevandusettevõtjate lubatud heitkoguse ühikutega tehtud tehingute, tõendatud heitkoguse ja tagastatud lubatud heitkoguse ühikute ning paiksete käitiste, õhusõiduki käitajate ja laevandusettevõtjate vastavusseisundi kohta.
(2) Arvelduskonto käesoleva seaduse tähenduses on esimesse kauplemissüsteemi kuuluva paikse heiteallika ja õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja arvelduskonto, mille kaudu saab teha tehinguid kauplemise registris komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 02.07.2019, lk 3–62), artikli 55 kohaselt.
(3) Kauplemiskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku kauplemiskonto, mille kaudu saab teha tehinguid kauplemise registris komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122 kohaselt.
§ 137. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik ja lubatud heitkoguse ühik
(1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik käesoleva seaduse tähenduses on lubatud heitkoguse ühiku, riigi lubatud heitkoguse ühiku, tõendatud heitkoguse vähendamise ühiku ja heitkoguse vähendamise ühiku ühisnimetaja.
(2) Lubatud heitkoguse ühik on esimeses kauplemissüsteemis ülekantav õigus heita kauplemisperioodi jooksul atmosfääri üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.
§ 138. Esimese kauplemissüsteemi periood ja eraldamisperiood
(1) Esimese kauplemissüsteemi periood (edaspidi kauplemisperiood) on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda.
(1¹) Kauplemisperiood 2013–2020 on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini.
(2) Kauplemisperiood 2021–2030 on ajavahemik 2021. aasta 1. jaanuarist 2030. aasta 31. detsembrini.
(3) Alates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauplemisperioodist koosneb kauplemisperiood kahest lubatud heitkoguse ühikute viieaastasest eraldamisperioodist.
Kyoto kauplemisperiood on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini, mille jooksul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi kliimamuutuste raamkonventsioon) lisas 1 nimetatud osalised tagavad iseseisvalt või koostöös teiste konventsiooniosalistega, et nimetatud konventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi Kyoto protokoll) lisas A nimetatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse süsinikdioksiidi ekvivalendiks ümberarvutatud üldkogused ei ületa neile lubatud koguseid, mis arvutatakse Kyoto protokolli lisas B sätestatud heitkoguse piiramise ja vähendamise kohustust arvestades.
Heiteallika käitaja rakendab täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust.
(1) Õhusõiduki käitaja käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes käitab õhusõidukit ajal, kui see sooritab käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud lende, või õhusõiduki omanik juhul, kui nimetatud isik ei ole teada või õhusõiduki omanik ei ole teda tuvastanud.
(2) Eesti on õhusõiduki käitajat haldav riik, kui õhusõiduki käitajal on Eestis välja antud lennuettevõtja lennutegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) või kui Eestile on omistatud õhusõiduki käitaja poolt võrdlusaasta jooksul teostatud lendudest tulenev suurim heitkoguste hulk.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võrdlusaasta on Euroopa Liidus pärast 2006. aasta 1. jaanuari tegutsema hakanud õhusõiduki käitaja tegutsemise esimene kalendriaasta ning muudel juhtudel kalendriaasta, mis algas 2006. aasta 1. jaanuaril.
(4) Õhusõiduki käitaja heitkoguse suhtes, mis on tekkinud enne 2030. aasta 31. detsembrit ning mis tekib lendudest Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva lennuvälja ja samas liikmesriigis väljaspool seda piirkonda asuva lennuvälja vahel, kaasa arvatud mõni teine samas äärepoolseimas piirkonnas ja sama liikmesriigi teises äärepoolseimas piirkonnas asuv lennuväli, loetakse käesoleva seaduse §-s 166 ja § 168 lõikes 1 sätestatud nõuded täidetuks ning õhusõiduki käitajale ei kohaldata § 169 lõikes 1 nimetatud meedet.
(5) Lennunduse muu kui süsinikdioksiidi heite mõju kliimale käesoleva seaduse tähenduses on mõju, mis tuleneb lämmastikoksiidide (NOx), tahmaosakeste ja oksüdeerunud väävliühendite eraldumisest kütuse põletamisel, samuti veeauru, sealhulgas kondensatsioonijälgede eraldumisest õhusõidukitest, mis sooritavad käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusi.
(1) Laevandusettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on laeva omanik või reeder meresõiduohutuse seaduse tähenduses.
(2) Kui laeva käitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isik, kellel on kokkuleppel laevandusettevõtjaga lõplik vastutus laeva kütuse ostmise või laeva käitamise või mõlema eest, on see isik kohustatud hüvitama laevandusettevõtjale kõik lubatud heitkoguse ühikute tagastamisest tulenevad kulud.
(3) Laeva käitamine käesoleva peatüki tähenduses on kontroll veetava lasti, laeva meretee ja kiiruse üle.
(4) Keskkonnaamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3gf alusel määratud haldav asutus ning jääb selleks olenemata laevandusettevõtja tegevusala või registreerimise hilisematest muutustest kuni nende muutuste kajastamiseni ajakohastatud loetelus.
(1) Esimesse kauplemissüsteemi siseneja käesoleva seaduse tähenduses on ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa esimeses kauplemissüsteemis osalemiseks esimest korda perioodil, mis algab kolm kuud enne § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb kolm kuud enne järgmist § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva.
(2) Ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat, kelle käitist on märkimisväärselt laiendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul, peetakse esimesse kauplemissüsteemi sisenejaks üksnes käitise laiendatud osaga.
§ 143. Kliimamuutust vähendava tegevuse korraldamine
Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Kliimaministeerium kliimamuutuste raamkonventsioonis, Kyoto protokollis, Pariisi kokkuleppes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest lähtuvalt. Kliimaministeerium võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.
(1) Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi esimese kauplemissüsteemi luba).
(2) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel tegutsevatele paiksete heiteallikate käitajatele on esimese kauplemissüsteemi loa omamine kohustuslik.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 paikse heiteallika käitaja kohta sätestatut kohaldatakse ka süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja maapõues säilitamisega tegelevale käitajale.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
§ 145¹. Esimese kauplemissüsteemi loa taotlus ja loa andmise otsustamine
(1) Esimese kauplemissüsteemi loa taotluses esitatakse lisaks käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatule:
1) käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusala;
2) seirekava, mis on koostatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 järgi.
(2) Keskkonnaamet keeldub esimese kauplemissüsteemi loa andmisest, kui:
1) käitaja ei tegutse käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal või tema käitis ei ületa selle tegevusala jaoks kehtestatud läviväärtust;
2) esineb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alus.
§ 145². Esimese kauplemissüsteemi loa sisu ning loa kehtivuse peatamine ja taastamine
(1) Esimese kauplemissüsteemi loale märgitakse:
1) käitise kasvuhoonegaaside tekkimist põhjustavate tegevusalade kirjeldus;
2) seirenõuded;
3) aruandlusnõuded;
4) kohustus loovutada pädevale asutusele käitise iga kalendriaasta tõendatud summaarse tegeliku heitkogusega võrdne kogus lubatud heitkoguse ühikuid pärast asjaomase kalendriaasta lõppu.
(2) Käitise tegevuse peatamise korral pikemaks perioodiks kui kuus kuud teavitab käitaja sellest Keskkonnaametit kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse peatamist. Keskkonnaamet peatab esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse peatamisest arvates.
(3) Keskkonnaamet peatab tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise käitaja sellele käitisele, mille esimese kauplemissüsteemi loa kehtivus on peatatud. Tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse esimesel võimalusel pärast esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse taastamist.
(4) Käitaja teavitab Keskkonnaametit käitise tegevuse uuesti alustamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse alustamist. Keskkonnaamet taastab esimese kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse alustamise päevast arvates.