(1) Atmosfääriõhk koosneb troposfääri, stratosfääri ja mesosfääri õhukihist, mis ulatub kuni 100 kilomeetri kõrguseni maapinnast.
(2) Välisõhk on hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.
Saasteaine käesoleva seaduse tähenduses on igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale.
Ebasoodsad ilmastikutingimused on sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.
§ 9. Õhukvaliteedi tase ja saasteaine sadestumise tase
(1) Õhukvaliteedi tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud tingimustel.
(2) Saasteaine sadestumise tase on välisõhust teatava aja jooksul pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis iseloomustab õhukvaliteedi taset.
(1) Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.
(2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel lisaks õhukvaliteedi piirväärtusele kehtestatud piirväärtuse lubatud ületamise määr või ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse, et nendest kinnipidamise korral piirväärtust ületatud ei ole.
(3) Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.
§ 11. Õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr
Õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr on protsentides väljendatud osa õhukvaliteedi piirväärtusest, mille võrra käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib kehtestatud piirväärtust ajutiselt ületada.
(1) Õhukvaliteedi sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis tuleb nimetatud koguse ületamise korral saavutada asjakohaste meetmetega, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale.
(2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel lisaks õhukvaliteedi sihtväärtusele kehtestatud sihtväärtuse ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse, et sellest kinnipidamise korral sihtväärtust ületatud ei ole.
Õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele.
§ 14. Õhukvaliteedi teavitamistase ja õhukvaliteedi kaugem eesmärk
(1) Õhukvaliteedi teavitamistase on õhukvaliteedi selline tase, mille ületamisel lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kujutab ohtu inimeste tervisele, eelkõige elanikkonna tundlike rühmade esindajate nagu laste, haigete, vanurite ja rasedate tervisele, ja millest alates vajatakse kohest asjakohast teavet kaitsemeetmete rakendamiseks.
(2) Õhukvaliteedi kaugem eesmärk on õhukvaliteedi tase, mis kehtestatakse inimeste tervise ja keskkonna tõhusaks kaitseks, ja mis tuleb saavutada pika aja jooksul, välja arvatud juhul, kui selle saavutamine ei ole proportsionaalsete meetmetega võimalik.
Õhukvaliteedi häiretase on õhukvaliteedi piirväärtusest kõrgem saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mille ületamisel lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kujutab ohtu inimeste tervisele ja mille ületamise korral tuleb viivitamata rakendada kaitsemeetmeid.
§ 16. Keskmise kokkupuute näitaja ja selle vähendamise eesmärk
(1) Keskmise kokkupuute näitaja on linnakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratud ja elanikkonna kokkupuudet eriti peenete osakestega (PM2,5) iseloomustav keskmine tase, mille põhjal arvutatakse riigi jaoks eriti peenete osakestega keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk ja kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase.
(2) Eriti peenete osakestega keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk on inimese tervisele olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes, mis tuleb võimaluse korral saavutada sama sätte alusel kehtestatud ajaks ja mille saavutamiseks nähakse ette asjakohased meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
Kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase on keskmise kokkupuute näitaja põhjal määratud saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille kehtestamise eesmärk on vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele.
Linnakeskkonna taustapiirkond on selline ala linnapiirkonnas, mille õhukvaliteedi tase iseloomustab linna elanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute näitajat.
(1) Heiteallikas on saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt.
(2) Heiteallikad liigitatakse heiteallika geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks.
(3) Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse põhjal paikseteks ja liikuvateks:
1) paikne heiteallikas on püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp;
2) liikuv heiteallikas on heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku.
(4) Heiteallikate liigitamisel tuleb võimaluse korral lähtuda standardist EVS 892 või muust samaväärsest rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardist.
Käesoleva seaduse tähenduses põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.
(1) Tehnoloogiline äkkheide on käitise või seadme tehnoloogiliselt põhjendatud käivitamisel või seiskamisel välisõhku eralduv heide.
(2) Avariiline äkkheide on avarii, tehnilise rikke, lekke või planeerimata seiskamise korral välisõhku eralduv heide.
Tootmisterritoorium on käesoleva seaduse tähenduses käitise toimimiseks vajalik maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest maaüksusest, kus paiknevad heiteallikad ja mida käitab üks või mitu käitajat.
Maapinnalähedane õhukiht ulatub õhukvaliteedi hindamisel kuni nelja meetri kõrguseni maapinnast või kõrguseni, kuhu avalikkusel on korrapärane juurdepääs või kus on püsiv asustus.
Õhukvaliteedi piirkond on õhusaastega kokku puutuva elanikkonna ja ökosüsteemide ruumilist ulatust arvestades moodustatud piirkond, kus korraldatakse õhukvaliteedi juhtimist ja hindamist.
Õhukvaliteedi piirkondades, kus õhukvaliteedi tase on madalam saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest, tuleb säilitada parim võimalik välisõhu kvaliteet, mis on kooskõlas säästva arenguga.
§ 25. Meetmete rakendamise põhimõte õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamise korral
Saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamise korral tuleb rakendada meetmeid, et viia õhukvaliteedi tase vastavusse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustega.
§ 26. Piirangud sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist
Sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud.
§ 28. Heiteallika valdaja kohustused tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis
Tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis, on heiteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteaine välisõhku väljutamise vähendamiseks.
(1) Paikse heiteallika käitaja peab kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda saab mõistlikult eeldada tehtavaid kulutusi ja saastamisega tekkida võivat ebasoodsat mõju arvestades.
(2) Kui õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba nõuab saasteainete püüdmist või see on kavandatud ehitusprojektis, on paikse heiteallika käitamine püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega keelatud, välja arvatud käesolevas seaduses või tööstusheite seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel.
(1) Õhukvaliteedi juhtimine on õhukvaliteedi hindamise alusel meetmete kavandamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse heite piiramist, saasteaine hajumistingimuste parandamist, saasteaine leviku takistamist või muid asjakohaseid meetmeid.
(2) Õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Kliimaministeerium.
(3) Õhukvaliteedi hindamine on õhukvaliteedi taseme mõõtmine, sealhulgas seire, arvutuslik hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine.
(4) Õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
(5) Käesolevas seaduses sätestatud õhukvaliteedi hindamiseks riiklikul tasandil määrab Kliimaministeerium referentslabori ning võib selleks halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute tegemine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud referentslabori ülesanded on:
1) välisõhu kvaliteedi hindamine riiklikul tasandil;
2) eri mõõtesüsteemide, sealhulgas meetodite, seadmete, võrkude, laborite ja nende mõõtmistäpsuste asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse tagamine ja hindamismeetodite analüüs;
3) Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga;
4) osalemine Euroopa Komisjoni korraldatavates õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide võrdluskatsetes;
5) õhukvaliteedi andmete kogumise ja esitamise kvaliteedi tagamine ning kvaliteedikontrolli süsteemi nõuetekohane rakendamine;
6) avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi tasemest;
7) keskkonnaseisundi kahjustamise ja ohuolukordade esinemise korral operatiivselt asjaomaste institutsioonide teavitamine.
(6) Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatakse:
1) andmeid välisõhu saastamisega seotud heiteallikate ja heite kohta;
2) välisõhu seire ja arvutusliku hindamise käigus saadud õhukvaliteedi andmeid.
§ 32. Õhukvaliteedi hindamisel kasutatavad näitajad
Õhukvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: 1 1) Õhukvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:
1) saasteaine ebasoodsa mõju võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses, saasteainete esinemissagedust välisõhus ning eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna;
2) õhukvaliteedi taset;
3) õhukvaliteedi taseme muutumisega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate saasteainete tekke;
4) saasteaine püsivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda.
§ 33. Õhukvaliteedi juhtimisel ja hindamisel arvestatavad saasteained
(1) Õhukvaliteeti juhitakse ja hinnatakse järgmiste saasteainete suhtes:
1) kõik väävliühendid väljendatuna vääveldioksiidina (SO2), sealhulgas vääveltrioksiid (SO3), väävelhape (H2SO4) ja taandatud väävliühendid, nagu vesiniksulfiid (H2S), merkaptaanid ja dimetüülsulfiidid;
2) lämmastikdioksiid (NO2) ja lämmastikoksiidid (NOx), milleks on lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa (NO + NO2) ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks;
3) peenosakesed (PM10);
4) eriti peened osakesed (PM2,5);
5) plii (Pb);
6) osoon (O3);
7) benseen (C6H6);
8) süsinikoksiid (CO);
9) benso(a)püreen (B(a)P) kui polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) indikaator;
10) kaadmium (Cd);
11) arseen (As);
12) nikkel (Ni);
13) elavhõbe (Hg).
(2) Peenosakesed (PM10) on käesoleva seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.
(3) Eriti peened osakesed (PM2,5) on käesoleva seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.
(4) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 tähenduses on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeeritud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast.
(5) Õhukvaliteedi hindamisel ja juhtimisel tuleb arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata saasteainega, mille sisaldus võib tõenäoliselt ületada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtust.
(1) Õhukvaliteedi taseme mõõtmine on välisõhust proovi võtmine ja selle analüüsimine, mida teeb pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.
(2) Õhukvaliteedi taseme mõõtmine toimub paiksete või indikaatormõõtmiste teel.
Paikseid mõõtmisi teostatakse kindlaksmääratud kohas kas pidevalt või pisteliste proovivõtmiste korras, et teha kindlaks õhukvaliteedi tase vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud asjakohastele nõuetele.
§ 38. Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine ja hinnanguline määramine
(1) Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine on heiteallikate parameetrite ja meteoroloogiliste andmete põhjal saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis, kasutades käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud arvutuslikke hindamismeetodeid ja arvutusmudeleid.
(2) Õhukvaliteedi taseme hinnanguline määramine on maapinnalähedases õhukihis saasteainete sisalduse hindamine, võttes arvesse kõiki asjakohaseid õhukvaliteedi andmeid ja tegureid, mis võivad õhukvaliteedile mõju avaldada.
(3) Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine ja hinnanguline määramine toimub õhukvaliteedi piirkonnas paiknevaid heiteallikaid, kasutatavat tooret ja tehnoloogiat, välisõhku väljutatavaid gaase, neis sisalduvaid saasteaineid ning nende heitkoguseid iseloomustava teabe alusel.