§ 78. Lühiajaline õhukvaliteedi parandamise kava, ühised kavad ja koostöö teiste riikidega
(1) Kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, määratleb kohaliku omavalitsuse üksus lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas konkreetsed meetmed sellise ületamise ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas meetmeid ette näha ka juhul, kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud piirkonnas ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
(3) Kui on oht, et osooni sisaldus välisõhus ületab teatud piirkonnas käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, määratleb kohaliku omavalitsuse üksus geograafiliste, ilmastiku- ja majandustingimuste põhjal lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas meetmed, juhul kui on olemas märkimisväärne võimalus sellisest ületamisest tuleneva ohu, selle kestuse või raskuse vähendamiseks, arvestades komisjoni otsust 2004/279/EÜ, mis käsitleb juhendit, kuidas rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/3/EÜ välisõhu osoonisisalduse kohta (ELT L 87, 25.03.2004, lk 50–59).
(4) Lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas ette nähtud meetmeteks võivad olla õhukvaliteedi taseme piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise põhjustanud tegevuste nagu mootorsõidukiliikluse, tööstuslike seadmete või toodete ja majapidamistes kasutatavate kütteseadmete kasutamise piiramine ja peatamine ning meetmed elanikkonna tundlike rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohu ilmnemisel otsustab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu iga kord käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vajalike meetmete rakendamise koos tähtajaga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas määratletud meetmete kavandamise aluseks olnud andmed ja uuringud ning rakendamisega seotud teabe avaldab kohaliku omavalitsuse üksus oma veebilehel.
(7) Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud piirnorm ületatakse saasteaine või selle eeldusainete olulise piiriülese leviku tõttu, teeb Kliimaministeerium piirnormi ületamise kõrvaldamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid sisaldava ühise või ühiselt kooskõlastatud õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel vajaduse korral koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, arvestades käesoleva seaduse §-s 73 sätestatut.
(8) Vajaduse korral koostab ja rakendab Kliimaministeerium teiste Euroopa Liidu liikmesriikide naaberalasid hõlmava ühise lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava. Kliimaministeerium tagab, et teiste Euroopa Liidu liikmesriikide naaberalad, mille kohta on välja töötatud lühiajalised kavad, saavad kätte kogu asjakohase teabe.
(9) Kui õhukvaliteedi teavitamis- või häiretase ületatakse riigipiiri lähedal asuvas õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus, teavitab Kliimaministeerium sellest viivitamata avalikkust ning asjaomaste Euroopa Liidu naaberliikmesriikide pädevaid asutusi.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kavade koostamisel ning lõikes 9 nimetatud avalikkuse teavitamisel teeb Kliimaministeerium vajaduse korral koostööd kolmandate riikidega.
(1) Õhusaasteluba annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet, kohaldatakse ka keskkonnakompleksloa kohustusega käitisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku.
(3) Arvestades majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripära, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=122122016005 määrusega käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba.
(4) Õhusaasteluba on nõutav olenemata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud künniskogustest või künnisvõimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
(5) Õhusaasteluba ei nõuta isikult, kellele õigus asjakohaseks tegevuseks on antud keskkonnakompleksloaga.
(6) Kehtetu
(7) Kui käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju käesoleva seaduse § 19¹ tähenduses, ei vaadata käitise kohta esitatud õhusaasteloa taotlust läbi avatud menetluses.
(1) Keskkonnaametis registreeritakse sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kes ei ole kohustatud omama õhusaasteluba käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel, kuid kelle tegevus vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud künnisvõimsusele.
(2) Arvestades majandustegevuse valdkondade eripära, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=121122017040 määrusega tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevus Keskkonnaametis registreerida.
(1) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerib Keskkonnaamet.
(2) Kehtetu
(3) Keskkonnaametis registreeritud käitise käitajale laienevad käesoleva seaduse §-des 100 ja 102 sätestatud õigused ja kohustused.
(1) Paikse heiteallika käitaja esitab vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse järgmiste andmetega:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3) käitise asukoha aadress;
4) käitise ja tootmisterritooriumi kirjeldus;
5) tegevusala;
6) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed;
7) väljutatavate saasteainete nimetused ja heitkogused tonnides aastas ja grammides sekundis, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(2) Keskkonnaametil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga saasteaine hajumisarvutust maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus. Hajumisarvutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 92 sätteid.
(3) Registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=121122017040 määrusega.
(1) Keskkonnaamet kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotluses käsitletud tegevus ei vaja registreeringut või vajab õhusaasteluba, teavitab Keskkonnaamet sellest registreeringu taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(2) Keskkonnaamet otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta isiku tegevust tähtaja möödumise tõttu vaikimisi registreerituks.
(3) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud hajumisarvutuse nõudmise korral hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaeg kulgema hajumisarvutuste Keskkonnaametis registreerimisest arvates.
(4) Käitise tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.
(5) Kehtetu
(6) Registreeringu tõend ei asenda õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba.
Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud isiku tegevus registreeritakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt.
§ 85. Tegevuse registreerinud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest
(1) Tegevuse registreerinud isik on kohustatud teavitama viivitamata Keskkonnaametit ärinime, registrikoodi, nime, isikukoodi või kontaktandmete muutumisest, samuti käitise või tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.
(2) Kui käitise või tegevuse muutmise tõttu on käitise tegevuseks vajalik õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, on käitaja kohustatud esitama Keskkonnaametile asjakohase taotluse nimetatud loa saamiseks.
(1) Keskkonnaamet muudab registreeringut:
1) registreeritud isiku taotluse alusel;
2) muudel seaduses sätestatud alustel.
(2) Kui registreeringu muutmise algatab tegevuse registreerinud isik, esitab ta Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse koos käesoleva seaduse § 82 lõikes 1 nimetatud muutmiseks vajalike andmetega.
(3) Kui registreeringu muutmise algatab Keskkonnaamet, teeb ta tegevuse registreerinud isikule keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks registreeringu muutmise põhjuse ja määrab muutmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja.
(1) Keskkonnaamet tunnistab registreeringu kehtetuks:
1) käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud aluste ilmnemisel;
2) kui registreeritud isik on esitanud sellekohase taotluse.
(2) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab tegevuse registreerinud isik, esitab ta Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu kehtetuks tunnistamise taotluse.
(3) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab Keskkonnaamet, teeb ta tegevuse registreerinud isikule keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks registreeringu kehtetuks tunnistamise põhjuse.
1) Keskkonnaamet keeldub paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui:
1) heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise;
2) registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid.
§ 91. Õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt
(1) Õhusaasteloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud andmeid ning lisasid.
(2) Õhusaasteloa taotluse lahutamatu osa on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lubatud heitkoguste projekt, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) tegevuse iseloomustus, sealhulgas saasteainete välisõhku väljutamise koht ja viis, andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;
2) andmed kavandatavate tehnoloogiliste äkkheidete ja nende kestuse kohta tundides, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu kohta;
3) väljutatavate saasteainete nimetused ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
4) andmed igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;
5) andmed heidete vastavuse kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtustele;
6) iga saasteaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus;
7)
8) andmed õhukvaliteedi taseme või saasteainete heite mõõtmise vajaduse kohta;
9) vajaduse korral saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused;
10) lõhnahäiringu võimaliku esinemise hinnang;
11) müra võimaliku esinemise hinnang;
12) andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmed äkkheidete kestuse kohta esitatakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17), I lisas.
(4)
(5)
(6) Õhusaasteloa taotlusele lisatakse protsessis kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid.
(7) Lubatud heitkoguste projektis ei esitata eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui üks megavatt-tund, ja nendes kasutatavate kütuste kohta, ning nende soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses.
(1) Käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 6 ja § 82 lõikes 2 nimetatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused tuleb esitada käitisest iga väljutatava saasteaine ja iga heiteallika kohta.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise korral on lubatud ühel tootmisterritooriumil ühe tegevusega seotud sarnaste parameetritega heiteallikaid arvestada ühe heiteallikana juhul, kui see tõenäoliselt ei põhjusta õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist.
(2) Saasteainete hajumine tehakse kindlaks õhukvaliteedi taseme arvutusliku hindamise teel käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatu kohaselt.
(3) Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.
(4) Ühise õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusega saasteainete hajumise arvutuslikes hinnangutes liidetakse ajaliselt kattuvate heiteallikate korral nendest väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja heiteallika käitajalt välisõhku väljutatava saasteaine täiendavat hajumisarvutust, milles on arvesse võetud selle saasteaine kavandatavad tehnoloogilised äkkheited ja tootmisterritooriumil muude tavalise töörežiimiga heiteallikate heitkogused kokku. Võimalikke avariilisi äkkheiteid saasteaine hajumisarvutuses ei arvestata.
(6) Tehnoloogilise äkkheite intensiivsuse määramisel arvestatakse üheks tunniks keskmistatud perioodiga ka siis, kui tegeliku heite kestus on lühem kui üks tund.
§ 93. Õhusaasteloa andmine tootmisterritooriumi põhiselt või mitmele käitisele
Kui õhusaasteluba antakse tootmisterritooriumi põhiselt või kui õhusaasteluba hõlmab kaht või enamat käitist või ühe käitise kahte või enamat osa, sisaldab õhusaasteluba nõudeid, mis tagavad eraldi ja koos kõikide käitiste tegevuse vastavuse käesoleva seaduse ja selle alusel antavate õigusaktide nõuetele.
§ 94. Saasteaine ja lõhnaaine hajumise arvutustulemuse hindamine
(1) Saasteaine hajumise arvutustulemusi võrreldakse saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni keskmise, 24 tunni keskmise ja aasta keskmise piirväärtusega ja sihtväärtusega.
(2) Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
(3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja nõuab vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist.
Käitise tegevuse registreerimisel ning õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel võtab loa või registreeringu tõendi andja vajaduse korral arvesse käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarse piirkoguse Eesti territooriumil ja majandusvööndis.
(1) Kui õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi tase või käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus ei võimalda rahuldada kõiki õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa taotlusi, on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa saamise eelisõigus isikul, kes toodab energiat olme- või sotsiaalvajadusteks.
(2) Kui kõik õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba taotlevad isikud toodavad energiat olme- või sotsiaalvajadusteks või kui ükski õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba taotlev isik ei tooda energiat olme- või sotsiaalvajadusteks, on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa saamise eelisõigus isikul, kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem.
(3) Otsuse eelisõiguse andmise kohta teeb Keskkonnaameti ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Õhusaasteloa andja keeldub õhusaasteloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudel või kui heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarse piirkoguse ületamise Eesti territooriumil ja majandusvööndis.
(1) Õhusaasteluba sisaldab lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule järgmisi andmeid:
1) heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamise koht ja viis;
2) andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kestuse kohta tundides, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu kohta;
3) kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta;
4) andmed igast üksikust heiteallikast iga väljutatava saasteaine lubatud maksimaalse hetkelise heitkoguse kohta grammides sekundis ja vajaduse korral andmed tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtuse kohta;
5)
6) andmed õhukvaliteedi taseme või saasteainete heite seire vajaduse kohta;
7) saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused.
(2)
(3) Õhusaasteluba võib sisaldada käesolevas paragrahvis nimetamata, kuid käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või tööstusheite seaduses või selle alusel kehtestatud nõudeid.
(4) Heiteallika käitaja jaoks õhukvaliteedi seiretingimuste määramisel arvestab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi taseme hindamistulemusi.
(5) Kui õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kohta on koostatud käesoleva seaduse § 73 lõike 2 kohane õhukvaliteedi parandamise kava, arvestab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja heiteallika käitajale seiretingimuste määramisel selle kava nõuetega.
(6) Õhusaasteloa lahutamatu osa on lubatud heitkoguste projekt. Lubatud heitkoguste projekti avalikustab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja keskkonnaotsuste infosüsteemis.
(7) Käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise ohu korral võib õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja loas sätestada täiendavad saasteaine pideva või pistelise seire nõuded.
§ 99. Õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa muutmine ning kehtetuks tunnistamine
(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja muudab loa tingimusi lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui:
1) õhusaasteloa aluseks olnud käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus on muutunud;
2) õhusaasteloa aluseks olnud heiteallikast väljutatava saasteaine kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtus on muutunud;
3) käesoleva seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite mõõtmise või arvutusliku määramise meetod on muutunud;
4) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus on muutunud.
(2) Kui õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa tingimuste muutmiseks on loa andjal vaja küsida lisaandmeid, teeb ta loa omajale kirjalikult teatavaks loa tingimuste muutmise põhjuse, määrab loa muutmiseks vajalike andmete esitamise viisi ning andmete või vastava loa muutmise taotluse esitamise tähtaja.
(2¹) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb muuta:
1) loaga lubatud tegevust, sealhulgas tehnoloogiat, seadmeid, heiteallikaid ja protsesside sisendeid, viisil, mis mõjutab loas kajastatud saasteaineid, nende heitkoguseid või käitisele kohaldatavaid tööstusheite seaduse või atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud heite piirväärtusi;
2) saasteainete heite määramise viisi, mis on olnud loa andmise aluseks;
3) muul viisil oluliselt loas kirjeldatud lubatud tegevust.
(3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja, kelle luba muudetakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 esitatud nõudele, ei pea esitama saasteaine hajumise arvutustulemusi iga paikse heiteallika ja ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju kohta ning õhukvaliteedi seire kohta juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) saasteaine prognoositav heitkogus ei ületa kehtivas loas sätestatut;
2) loa andmise aluseks olnud saasteaine heitkogus ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise territooriumi;
3) käitist ümbritsevasse piirkonda ei ole lisandunud uusi heiteallikaid, mille saasteainete heidetega ei ole kehtiva loa andmisel arvestatud.
(4) Õhusaasteluba tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 sätestatud alustel ja korras.
§ 100. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja ja tema õigus saada andmeid
(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja on isik, kellele on antud või kelle tegevuse jaoks käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel on nõutav õhusaasteluba või tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel on nõutav keskkonnakompleksluba.
(2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajal on õigus saada loa andjalt andmeid riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või piirkonnas asuva käitise käitaja tasandil määratud õhukvaliteedi taseme mõõtmistulemuste kohta ja andmeid piirkonnas asuvate käitiste kasutatava tehnoloogia ja heiteallikate saasteainete heidete kohta ning muid vajalikke andmeid, mis võivad olla kasulikud saasteainete heidete vähendamise meetmete kavandamisel või piirkonna õhukvaliteedi parandamisel, kui need andmed ei ole konfidentsiaalsed.
§ 101. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja kohustused
(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja peab:
1) tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega käesoleva seaduse alusel või tööstusheite seaduse alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ega põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi;
2) kavandama meetmeid välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heidete piiramiseks, sealhulgas tehnoloogiaseadmete koormuse vähendamiseks, et parandada õhukvaliteeti ebasoodsate ilmastikutingimuste korral;
2¹) põletusseadme käitamise korral hoidma põletusseadme käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesena;
3) eelnevalt teatama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ja kohaliku omavalitsuse üksusele kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või heiteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatu või halvendavad oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus;
4) kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende töökorras olekut ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust;
5) kontrollima heiteallikast väljuvate gaaside koostist ja saasteainete heitkoguste suurust ning nende vastavust õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatule ja käesoleva seaduse § 105 lõike 3 või tööstusheite seaduse § 73, 76 või § 79 lõike 3 alusel kehtestatud piirväärtustele;
6) hindama vähemalt üks kord aastas, kui õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piirkonna või linnastu käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist;
7) teavitama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjat olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud nõuded on järgitud;
8) andma Keskkonnaametile igakülgset abi käesolevas lõikes sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel, võimaldades kontrolli tegemist proovide võtmiseks või muu asjakohase teabe kogumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud saasteainete püüdeseadme töökorras oleku, heiteallikast väljuvate gaaside koostise ja saasteainete heitkoguste suuruse kontrollimise sagedus ning täpsem kord määratakse vajaduse korral õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas.
(3) Kui heiteallika käitaja ei saa tagada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmist, teavitab ta sellest viivitamata kirjalikult Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust ning võtab vajalikud meetmed, et taastada nõuetele vastavus võimalikult kiiresti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamise korral on Keskkonnaametil õigus muuta õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba ning nõuda käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 nimetatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskava.
(5) Õhukvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi hindamise korrast.
§ 102. Õhusaasteloa omaja kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet
(1) Käitaja peab õhusaasteloa kehtivuse ajal ja vähemalt kuus aastat pärast selle kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad õhusaasteloa taotlemise, andmise ja muutmisega, selles määratud seirega, nõuete täitmise kontrollimisega, võimaliku nõuetele mittevastavuse ning nõuetekohasuse taastamiseks võetud meetmetega seotud dokumendid ja andmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja nõudmisel.
(2¹) Seireandmete esitusviis peab võimaldama andmetöötlust.
(3) Käitaja teatab loa andjale:
1) seireandmed õhusaasteloas ettenähtud nõuete kohaselt;
2) kavandatavast käitaja vahetumisest.
(4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama Keskkonnaametile õhusaasteloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.
(5) Kui õhusaasteloaga on kehtestatud saasteaine välisõhu pidevseire kohustus, edastab käitaja pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mis on leitav Kliimaministeeriumi veebilehel. Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.
§ 103. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava, selle heakskiitmine ja aruandlus
(1) Kui saasteaine sisaldus välisõhus väljaspool käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust, võib Keskkonnaamet õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajalt nõuda saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamist.
(2) Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile, kes enne tegevuskava heakskiitmist saadab selle arvamuse avaldamiseks käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab arvamuse kümne tööpäeva jooksul saasteainete heidete vähendamise tegevuskava saamisest arvates.
(4) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab Keskkonnaametile aruande käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava rakendamise kohta vähemalt üks kord aastas.
§ 104. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisu
Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1 1) Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) tegevuskava koostamise ja rakendamise eest vastutavate isikute nimed ja aadressid;
2) andmed eelmise viie aasta jooksul saadud õhukvaliteedi hindamise tulemuste kohta, heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkoguste ja nende määramiseks kasutatud meetodite kohta;
3) taustaolukorra analüüs välisõhku väljutatavate saasteainete levimise ja tekkimise kohta;
4) käitises enne tegevuskava koostamist rakendatud õhukvaliteedi parandamise meetmete detailne kirjeldus ja nende meetmete mõju;
5) saasteainete heidete vähendamiseks kavandatavate meetmete detailne kirjeldus;
6) õhukvaliteedi paranemiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku aja prognoos;
7) keskkonnakompleksloa kohustuslase korral andmed parima võimaliku tehnika kasutamise kohta;
8) andmed tegevuskava koostamisel kasutatud abimaterjalide kohta.
§ 105. Paikse heiteallika heite piirväärtused ja nende järgimine
(1) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala oleva heiteallika heite piirväärtus on mis tahes tööstusliku põletamis- või tootmisprotsessi paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsus-, energia- või ajaühiku kohta. Heite piirväärtust ei tohi ületada.
(2) Kui tööstusheite seaduse või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel on kehtestatud erand heite piirväärtuse järgimise kohta ja seadmete käivitamisel ning seiskamisel ei ületa see õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud äkkheite kogust ja kestust, loetakse, et heite piirväärtust ei ole ületatud.
(3) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala olevate põletusseadmete jaoks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=110112017018 määrusega saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid.
(4) Alla 50-megavatise summaarse nimisoojusvõimsusega kateldest koosneva ja ainult kivisütt kasutava põletusseadme väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heite kohta esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui põletusseadme kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heide ei ületa heite piirväärtust 150 protsenti.
§ 106. Saasteaine lubatud heitkogus ja äkkheidete arvestamine lubatud heitkoguse määramisel
(1) Õhusaasteloaga määratakse iga heiteallika kohta iga välisõhku väljutatava saasteaine lubatud maksimaalne hetkeline heitkogus ja kõikide käitise tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate kohta kokku iga saasteaine lubatud heitkogus tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus.
(2) Saasteaine lubatud heitkogus määratakse selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
(3) Tootmisterritooriumil, kus paiknevad mitme käitaja käitised, arvestatakse käitiste koosmõju selliselt, et iga saasteaine väljutamisel kõikide käitiste heiteallikatest kokku järgitakse tootmisterritooriumi välispiiril saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
(4) Saasteaine lubatud heitkoguse määramisel võetakse arvesse tehnoloogilist äkkheidet, kuid mitte võimalikke avariilisi heiteid.
(5) Maksimaalne hetkeline heitkogus käesoleva seaduse tähenduses on heiteallikast väljutatud saasteaine maksimaalne heitkogus, mis on keskmistatud kõige intensiivsema heitega tunni kohta ja mida väljendatakse grammides või milligrammides sekundi kohta. Maksimaalne hetkeline heitkogus määratakse täiskoormusel toimiva protsessi või seadme normaalse töörežiimi alusel, arvestamata saasteaine äkkheiteid.
(6) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse tehnoloogilise äkkheite maksimaalne hetkeline heitkogus eraldi, arvestades seadme käivitamise ja seiskamise kõige intensiivsemat tundi. Seadmete käivitamise ja seiskamise kestus määratakse õhusaasteloaga või keskkonnakompleksloaga vastavalt tootmistehnoloogia tehnilisele dokumentatsioonile.
(7) Saasteaine lubatud heitkogus loetakse ületatuks, kui heiteallikast väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud hetkelist heitkogust või kui kõikidest käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku väljutatava saasteaine heitkogus ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kalendriaastaks või lühemaks ajaühikuks lubatud heitkogust, kaasa arvatud äkkheited, või tegelik äkkheidete kestus tundides kalendriaastas ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kestust.
(8) Saasteaine lubatud heitkoguse ületamisel eeldatakse keskkonnaohu tekkimist.
§ 107. Saasteainete heidete mõõtmine ja arvutusliku määramise meetodid
(1) Saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=129112016006;122122016004;129122016063;102062020013 määrusega.
(2) Saasteainete heidete mõõtmisel või arvutuslikul määramisel arvestatakse heite väljutamise ajalist dünaamikat ja heiteallika iseloomu ning hõlmatakse kõik käitise heiteallikast saasteainete väljutamist põhjustavad protsessid ja kõik heiteallikaga seotud saasteained.
(3) Kui saasteaine heite määramiseks ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel meetodit kehtestatud, võib saasteaine heite määramiseks kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud selle heiteallika jaoks.
§ 108. Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm ja aruandlus
(1) Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende täitmise tähtajad ja erandid, samuti saasteainete heitkoguste riiklike koondaruannete ja saasteainete summaarsete heitkoguste prognooside koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026006&id=126062018028 määrusega.
(2) Kliimaministeerium korraldab teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise. Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud avatud menetlust.
(3) Inimtekkeliste saasteainete heitkogused käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusega seotud saasteainete õhku väljutatud heitkogused.
(4) Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel:
1) hinnatakse, mis määral on tõenäoline, et riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhu kvaliteeti riigi territooriumil ja naaberliikmesriikides, kasutades asjakohasel juhul andmeid ja meetodeid, mis on välja töötatud Euroopa seire- ja hindamisprogrammi raames õhusaasteainete piiriülese kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi pikaajalist rahastamist käsitleva piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli kohaselt;
2) võetakse arvesse vajadust vähendada õhusaasteainete heitkoguseid, et täita õhukvaliteedi eesmärke;
3) eriti peenete osakeste heitkoguste vähendamise meetmete kavandamisel riiklike kohustuste täitmiseks peetakse esmatähtsaks tahma ehk musta süsiniku heitkoguste vähendamise meetmeid;
4) tagatakse kooskõla muude asjakohaste kavade ja programmidega.
(5) Õhukvaliteedi eesmärgid käesoleva seaduse tähenduses on õhukvaliteedi piirväärtused, sihtväärtused ja kohustuslikult saavutatavad õhukvaliteedi taseme määrad, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel.
(6) Tahm ehk must süsinik käesoleva seaduse tähenduses on süsinikku sisaldavad tahked osakesed, mis absorbeerivad valgust.
(7) Õhusaasteainete vähendamise programm sisaldab vähemalt:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31), III lisa 1. osas sätestatud minimaalsete nõuete kohast sisu;
2) saasteainete heitkoguste vähendamise kohustuslikke meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 III lisa 2. osas, ning nende rakendamise tähtaegu ja andmeid meetmete maksumuse kohta;
3) andmeid saasteainete tegelike heitkoguste kohta ja saasteainete heitkoguste prognoosi pärast meetmete rakendamist.
(8) Enne õhusaasteainete vähendamise programmi projekti ja kõigi oluliste muudatuste lõplikku valmimist konsulteerib õhusaasteainete vähendamise programmi koostaja üldsuse ja pädevate asutustega, keda õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamine neile eriomaste keskkonnaülesannete tõttu tõenäoliselt puudutab. Kui see on asjakohane, korraldatakse piiriülesed konsultatsioonid.
(9) Õhusaasteainete vähendamise programmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(10) Kliimaministeerium vaatab õhusaasteainete vähendamise programmi üle vähemalt iga nelja aasta järel alates Euroopa Komisjonile esimese õhusaasteainete vähendamise programmi esitamisest ja vajaduse korral täiendab seda.
(11) Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaldamist, ajakohastatakse õhusaasteainete vähendamise programmis sisalduvaid heitkoguste vähendamise poliitikasuundi ja meetmeid 18 kuu jooksul pärast viimase riikliku heiteinventuuri või riikliku heiteprognoosi esitamist, kui esitatud andmete järgi ei ole täidetud saasteainete vähendamise riiklikke kohustusi või on oht, et neid ei täideta.
(12) Kui õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt, esitab Kliimaministeerium ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul pärast ajakohastamist.
(13) Kliimaministeerium avalikustab õhusaasteainete vähendamise programmi ja selle muudatused oma veebilehel.
(1) Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peenete osakeste iga-aastaseid riiklikke heiteinventuure võib kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 IV lisa 4. osas sätestatu kohaselt, kui heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused jääksid täitmata teaduslike andmete alusel ajakohastatud heitkoguste inventuuri meetodite kohaldamise tõttu.
(2) Riiklik heiteinventuur sisaldab andmeid vaadeldava perioodi teatavate saasteainete heitkoguste kohta. Kliimaministeerium korraldab riikliku heiteinventuuri koostamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 I ja IV lisa kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud kohanduste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 IV lisa 4. osa 1. punkti d alapunkti alapunktides ii ja iii sätestatud lisatingimusi juhul, kui eriheited erinevad märkimisväärselt Euroopa Liidu heiteallikapõhist õhusaaste kontrollimist reguleerivate õigusaktide normide või standardite rakendamise eeldatavatest tulemustest, kusjuures erinevus võib tuleneda heitkoguste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikast, ning:
1) riikliku heiteinventuuri koostaja on arvesse võtnud Euroopa Liidu heiteallikapõhist õhusaaste kontrollimist reguleerivate õigusaktide täitmise järelevalvet käsitlevate riiklike programmide tulemusi ning on tõendanud, et märkimisväärselt erinevad eriheited ei ole tingitud nimetatud õigusaktide riigisisesest rakendamisest ega jõustamisest;
2) Kliimaministeerium on Euroopa Komisjoni teavitanud eriheidete märkimisväärsetest erinevustest.
(4) Heiteallikapõhist õhusaaste kontrollimist reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid käesoleva paragrahvi tähenduses on Euroopa Liidu õigusaktid, mille eesmärk on vähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284 hõlmatud õhusaasteainete heitkoguseid ja mis näevad ette heiteallikapõhised leevendusmeetmed.
(5) Kui erakordselt külma talve või erakordselt kuiva suve tõttu ei suudeta teatud aastal heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi täita, võib kohustuste täitmisel aluseks võtta keskmise näitaja, mis saadakse, arvutades keskmised näitajad kõnealuse aasta ja sellele eelnenud aasta heitkoguse ning sellele järgneva aasta heitkoguse prognoosi põhjal, tingimusel, et arvutuslik keskmine ei ole suurem vähendamiskohustustest tulenevast iga-aastasest riiklikust heitkogusest.
(6) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 II lisa kohaselt on sätestatud üks või mitu rangemat vähendamiskohustust võrreldes Euroopa Komisjoni 2005. aasta 21. septembri teatise „Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia” KOM(2005) 446 (lõplik) 16. aruandes kindlaks määratud kulutõhusa vähendamisega, kuid teatud aastal jääb vaatamata kõigi kulutõhusate meetmete rakendamisele heitkoguste vähendamise riiklik kohustus täitmata, on kõnealuse kohustuse täitmise tähtajaks maksimaalselt viis aastat, kui iga sellise aasta eest kompenseeritakse kohustuste täitmata jätmine mõne muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 II lisas osutatud saasteaine heitkoguste samaväärse vähendamisega.
(7) Saasteainete heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste täitmise tähtajaks loetakse maksimaalselt kolm aastat, kui asjaomaste saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused jäävad täitmata elektri- või soojusenergia varustus- või tootmissüsteemi ootamatu või erakorralise katkestuse või võimsuse vähenemise tõttu, mida ei olnud võimalik ette näha, ja täidetud on järgmised tingimused:
1) on tõendatud, et kohustuste täitmiseks on tehtud kõik mõistlikud jõupingutused, sealhulgas on rakendatud uusi meetmeid ja poliitikasuundi, ning jõupingutuste tegemist jätkatakse, et kohustuste täitmata jätmise periood jääks võimalikult lühikeseks;
2) on tõendatud, et lisaks käesoleva lõike punktis 1 osutatud meetmetele ja poliitikasuundadele täiendavate meetmete ja poliitikasuundade rakendamisega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud ning see ohustaks oluliselt riigi energiajulgeolekut või kujutaks endast märkimisväärset energiavarustuseta jäämise ohtu suurele osale elanikkonnast.
§ 108². Euroopa Komisjoni teavitamine heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste täitmise paindlikkusmeetmete rakendamisest
Kui kohaldatakse käesoleva seaduse § 108¹ lõiget 1, 3, 5, 6 või 7, teavitab Kliimaministeerium sellest Euroopa Komisjoni asjaomasele aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Teavitus peab kajastama asjaomaseid saasteaineid ja sektoreid ning riiklikele heiteinventuuridele avalduva mõju suurust, kui see on teada.
§ 109. Mootorsõidukite liikumise piiramine saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral
Keskkonnaohu vältimiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, kui teatud õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus võib esineda mingi saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamine, piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite, välja arvatud eritalituse sõidukite liikumist.
(1) Uue mootorsõiduki tootja, importija või müüja teavitab kasutajat mootorsõiduki kütusekulust ja väljutatava süsinikdioksiidi heitest.
(2) Uue mootorsõiduki kasutajale antavate andmete loetelu ja kasutaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=122112016021 määrusega.
Maanteetranspordis kasutatavad rehvid märgistatakse madala mürataseme, kütusesäästlikkuse ja ohutuse eesmärgil rehvide parameetrite kohta ühtlustatud teabe andmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 05.06.2020, lk 1–31).
§ 112¹. Väljaspool teed kasutatava liikurmasina sisepõlemismootori tüübikinnitus ja turujärelevalve
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.09.2016, lk 53–117), kohane tüübikinnitusasutus Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tüübikinnitustunnistuse taotluse läbivaatamise ja tüübikinnitustunnistuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu.
(3) Tüübikinnituseks vajalik katse tehakse tüübikinnituse taotleja kulul.
§ 113. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide käitlemise erinõuded
(1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=115102016003 määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodetele ning nende käitlemisele kohaldatakse kemikaaliseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 114. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistamine
Käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodete märgistusele lisatakse järgmine teave: 1 1) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodete märgistusele lisatakse järgmine teave:
1) toote alaliik ja alaliigile vastav lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtus grammides liitri kohta;
2) kasutamisvalmis tootes, mis sisaldab lahusteid või lahusteid sisaldavaid muid komponente, lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus grammides liitri kohta.