(1) Käesolev seadus reguleerib:
1) veterinaararsti kutsetegevuse aluseid;
2) looma pidamist, loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote käitlemist, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33);
3) loomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429;
4) lemmikloomade liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) vahel, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.06.2013, lk 1–26);
5) looma ja inimese tervise kaitseks vajalikke loomataudi ennetamise ja tõrje korralduse aluseid, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429;
6) zoonooside seire ja toidutekkelise haiguspuhangu uurimise aluseid;
7) loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamist;
8) looma ja inimese tervise ning looma heaolu kaitseks vajaliku riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve) käigus ning tegevus- või muu loa andmise menetluse käigus tehtava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll) korralduse aluseid, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625;
9) vastutust veterinaarnõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ning (EL) 2017/625 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib oma pädevuse piires määrusega kehtestada nõuded looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse ja -tõrje ning muude veterinaarmeetmete rakendamiseks küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse ja -tõrje ning muude veterinaarmeetmete rakendamiseks käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusakti või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohaselt liikmesriigil.
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2017/625 ja (EL) 2016/429 ning käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Käesoleva seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(3) Käesoleva seaduse alusel teostatavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti a loetellu kantud loomataudi tõrjele kohaldatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(4) Põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse, välja arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.
(1) Veterinaarnõuded käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil kehtestatud nõuded:
1) veterinaararsti kutsetegevuse kohta;
2) loomataudi ennetamise ja tõrje kohta;
3) loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse, loomsest kõrvalsaadusest saadud toote ja loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta.
(2) Veterinaarnõuetena käsitatakse ka:
1) söödaseaduses ja selle alusel kehtestatud ravimsööda väljakirjutamise nõudeid;
2) toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid;
3) loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõuded.
(3) Juriidilisele isikule veterinaarnõuetest tulenevate kohustuste täitmise korraldab tema seaduslik esindaja.
(1) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode.
(2) Loomse saaduse kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote kohta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Loomapidaja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses.
(2) Loomapidamisettevõte käesoleva seaduse tähenduses on ettevõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 27 tähenduses.
(1) Loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu loomahaigus, mille on põhjustanud bioloogiline haigusetekitaja, mis võib kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda.
(2) Eriti ohtlik loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetelus nimetatud loomataud.
(3) Muu loomataud käesoleva seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida ei peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses.
(4) Teatamiskohustuslik loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud loomataud.
(1) Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus. Zoonoosi suhtes kohaldatakse loomataudi kohta käivaid sätteid.
(2) Zoonoosne haigusetekitaja on viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline tegur, mis võib põhjustada zoonoosi.
(3) Toidutekkeline haiguspuhang käesoleva seaduse tähenduses on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkusjuhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga.
Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 nimetatud toimingud.
1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 55 tähenduses;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 tähenduses, välja arvatud sama määruse artiklites 33–35 sätestatud juhtudel, kui pädev asutus on Maksu- ja Tolliamet;
3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3¹. peatüki tähenduses.
(1) Veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamiseks läbitakse loomaarstiõppe õppekava kas Eesti Maaülikoolis või välisriigi asjaomases õppeasutuses. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja käesoleva seaduse kohaselt.
(2) Eesti Maaülikooli loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmist lisarahastatakse riigieelarvest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium lähtub loomaarstiõppe kliinilise õppe lisarahastamisel Eesti Maaülikooli ettepanekutest ja loomaarstiõppe kliiniliseks õppeks riigieelarves ettenähtud vahenditest.
(3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõlmib Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisarahastamiseks halduslepingu.
(1) Veterinaararst käesoleva seaduse tähenduses on veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kellel on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba).
(2) Veterinaarteenus käesoleva seaduse tähenduses on veterinaararsti osutatav loomahaiguse ravi, loomahaiguse ennetamine ja diagnoosimine, sealhulgas laboratoorne diagnoosimine, ning looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalik muu menetlus.
(3) Veterinaararst osutab veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või temaga lepingulises suhtes oleva ettevõtja kaudu.
(4) Kutsetegevuse loa andmise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning loa andmisest keeldumise otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(5) Kutsetegevuse luba on tähtajatu.
(1) Kutsetegevuse loa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toiduametile:
1) taotluse;
2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas taotleja ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha asukoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust;
3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia;
4) erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui kutsetegevuse luba taotletakse viie aasta jooksul veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamisest arvates.
(3) Enne taotluse esitamist tasub kutsetegevuse loa taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Kutsetegevuse loa taotleja võib taotluse esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab taotlejat tuvastada.
§ 14. Kutsetegevuse loa taotlemine liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise korral
(1) Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, esitab Põllumajandus- ja Toiduametile käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid ja andmed ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka selle andmed.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates.
(3) Liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust asjaomases liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis.
(4) Kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021021 määrusega.
(5) Kui liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud loetelus, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatu kohaselt, küsides vajaduse korral Eesti Maaülikooli arvamust.
(6) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ning liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹, 21⁴ ja 21⁵.
§ 15. Kutsetegevuse loa taotlemine muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise korral
(1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab kutsetegevuse loa saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile lisaks § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates ning esitab nõuetekohased dokumendid ja andmed Eesti Maaülikoolile hinnangu saamiseks kolme tööpäeva jooksul nende saamisest arvates.
(3) Eesti Maaülikool annab hinnangu selle kohta, kas kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava vastab Eesti asjakohasele õppekavale, ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta, võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täiendusõppeid, 40 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete saamisest arvates.
(4) Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel ei erine kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast, menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet taotlust käesolevas seaduses sätestatud korras.
(5) Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik teha hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja korraldatud sobivustest oma teadmiste tõendamiseks või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis tasulise õppe raames vastavalt õppekorraldusele. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi ning oskusi ja vilumust.
(6) Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning sobivustesti tulemustest teatamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021022 määrusega.
(7) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on varem tunnustanud teine liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isikul on selles riigis kolmeaastane töökogemus veterinaararstina, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet kutsetegevuse loa andmise käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut. Kutsetegevuse loa taotlemiseks esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab tema töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis.
(8) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ning liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹, 21⁴ ja 21⁵.
§ 16. Kutsetegevuse loa andmine ja loa andmisest keeldumine
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse 20 tööpäeva jooksul otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates.
(2) Kui kutsetegevuse loa taotluse menetlemise käigus selgub käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud asjaolu, võib Põllumajandus- ja Toiduamet pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 tööpäevani, teatades sellest loa taotlejale viivitamata ja lisades põhjuse.
(3) Kutsetegevuse loale märgitakse:
1) kutsetegevuse loa omaja ees- ja perekonnanimi;
2) kutsetegevuse loa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
3) kutsetegevuse loa väljaandmise kuupäev ja koht;
4) kutsetegevuse loa number.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub kutsetegevuse loa andmisest, kui:
1) loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid;
2) veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarteenuse osutamise õigus;
3) loa taotleja kvalifikatsioon ei vasta asjaomasel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile;
4) loa taotleja töötab üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ja ta ei tohi osutada veterinaarteenust tulenevalt ravimiseaduse § 43 lõikest 7;
5) taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalveametnikuna ja tal on avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib peatada kutsetegevuse loa kehtivuse, tehes asjakohase märke käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud registrisse, kui:
1) veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oluline oht looma elule või tervisele;
2) veterinaararst ei pea oma kutsetegevuses kinni veterinaararsti kutse-eetikast ega järgi head veterinaarset tava;
3) veterinaararst ei ole esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile oma ajakohaseid andmeid või ei ole kandnud neid § 21 lõikes 1 nimetatud registrisse;
4) veterinaararst on korduvalt rikkunud Euroopa Liidu õigusaktis või ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ravimi soetamise ning veterinaarteenuse osutamise käigus ravimi väljakirjutamise, väljastamise ja kasutamise nõudeid;
5) veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ega ole täitnud temale selle kohta tehtud ettekirjutust, milles teda on loa kehtivuse peatamise eest hoiatatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel peatatakse kutsetegevuse loa kehtivus kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni või veterinaarjärelevalve teostamise võimaldamiseni.
§ 18. Kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamine ja kehtetuks muutumine
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks järgmistel alustel:
1) käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise aluseks olnud rikkumine ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud;
2) veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma;
3) veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt veterinaarteenuse osutamise õigus ära võetud;
4) veterinaararst loobub enda taotlusel kutsetegevuse loast.
(2) Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3². peatükis kehtestatud korras.
(1) Veterinaararst on kohustatud:
1) lähtuma oma tegevuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest;
2) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast ja järgima head veterinaarset tava;
3) loobuma enda taotlusel kutsetegevuse loast kooskõlas ravimiseaduse § 43 lõikega 7 juhul, kui ta asub tööle üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures;
4) täiendama ennast erialaselt vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul;
5) pidama arvestust haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, tehtud ravi- ja muude menetluste, veterinaarretsepti alusel välja kirjutatud ravimite ja ravimsööda veterinaarretsepti alusel välja kirjutatud ravimsöödas sisalduvate ravimite (edaspidi koos välja kirjutatud ravim) ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta õigusaktides kehtestatud korras ning säilitama nimetatud andmeid kolm aastat;
6) esitama Põllumajandus- ja Toiduametile haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, tehtud ravi- ja muude menetluste kohta aruandeid;
7) esitama Põllumajandus- ja Toiduametile selleks ettenähtud kliendiportaali kaudu andmeid välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta;
8) lisama lemmiklooma identifitseerimisdokumendi ja lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri;
9) täitma Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega;
10) juhtima loomapidaja ja lemmikloomapidaja ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitleja tähelepanu veterinaarnõuete rikkumisele, tegema ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ning andma esmaseid juhiseid loomatauditõrje korraldamiseks loomapidamisettevõttes või kodumajapidamises.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021024 määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohaselt esitatud andmed välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta kantakse riiklikku veterinaararstide registrisse.
1) Veterinaararsti erialane täiendamine on:
1) osavõtt loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli, riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist;
2) praktiseerimine veterinaararsti või loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli juures;
3) erialase teaduskraadi omandamine;
4) loomaarstiõppe õppekava alusel õppiva üliõpilase erialase teoreetilise, praktilise või kliinilise õppe juhendamine;
5) teaduslik-praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisriigi erialaväljaandes või erialase õppe- või teaduskirjanduse avaldamine;
6) erialase ettekandega esinemine loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli, riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud infopäeval, õppepäeval, kursusel, seminaril või konverentsil.
(1) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021023 määrusega.
(2) Veterinaararstide registri eesmärk on tagada:
1) tarbijale teave veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta;
2) veterinaarteenuse tõhus veterinaarjärelevalve;
3) vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldamiseks;
4) veterinaarteenuse osutamise käigus ravimite vastutustundlik väljakirjutamine, väljastamine ja kasutamine.
(3) Veterinaararstide registri vastutav töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse loa taotlejal ja veterinaararstil.
(5) Vastutav töötleja võib teha veterinaararstide registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringu ja saada andmeid teisest andmekogust.
(6) Veterinaararstide registrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha asukoha riik;
2) kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed;
3) andmed töökoha ja volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;
4) andmed kutsetegevuse loa ja selle kehtivuse kohta;
5) toimingute registreerimise andmed.
(7) Veterinaararstide registrisse kogutakse andmeid loomahaiguste ennetamiseks ja raviks välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta.
(8) Veterinaararstide registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Veterinaararstide registri digitaalsesse andmebaasi kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti kohta kogutud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
(9) Veterinaararstide registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.
(10) Veterinaararst esitab veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamisest viie kalendriaasta möödumisel erialase täiendamise andmed iga viieaastase ajavahemiku kohta sellele ajavahemikule järgneva aasta 31. jaanuariks.
§ 22. Veterinaararsti teenuse ajutise osutamise õigus
Liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud kutsetegevuse loata osutada Eestis veterinaararsti teenust ajutiselt, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3¹. peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3¹. peatüki tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(1) Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eestit, taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotlemiseks esitab veterinaararst Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse järgmiste andmetega:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) taotleja kutsetegevuse loa number;
3) riik, kus kutsekvalifikatsiooni tunnustamist kavatsetakse taotleda;
4) senise erialase töökäigu kirjeldus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotlemiseks tasub veterinaararst enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotluse võib veterinaararst esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab taotlejat tuvastada.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates.
(7) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat.
(8) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹–21³.
(1) Teatamiskohustus käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoha registreerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 IV osa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 tähenduses.
(2) Majandustegevusteade esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 1, artikli 90 lõikes 1, artikli 172 lõikes 1 ja artikli 176 lõikes 2 nimetatud tegevusalad;
2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169), artikli 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalad;
3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 03.06.2020, lk 345–378), artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tegevusalad;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusalad;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 4 nimetatud loomade pidamine toidu ja sööda tootmise eesmärgil.
(3) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 1, artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 3 nimetatud andmed;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis b nimetatud andmed.
(4) Isik, kes soovib tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud loomade pidamisega muul eesmärgil kui majandustegevus, esitab enne tegevuse alustamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile teatise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega. Käesolevas lõikes sätestatud teatise esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatises esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile lisaks samas lõikes viidatud andmetele ka järgmised andmed:
1) lõikes 4 nimetatud isiku kontaktandmed ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;
2) teatise esitanud isiku nimi ja kontaktandmed.
(6) Teatamiskohustuse täitmisel saadud andmete registrisse kandmise eest riigilõivu ei tasuta.
(1) Loakohustus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) heakskiitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 IV osa ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98), artikli 2 punkti 9 tähenduses;
2) tunnustamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 tähenduses.
(2) Tegevusluba taotletakse järgmistel tegevusaladel või järgmistes ettevõtetes tegutsemiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõikes 1 nimetatud tegevusala;
2) loomade pidamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 95 kohases ettevõttes;
3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 9 nimetatud tegevusala;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 1 nimetatud tegevusala;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 178 ja 179 nimetatud tegevusala ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklis 4 nimetatud tegevusala;
6) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus ladustatakse loomset paljundusmaterjali, loomset kõrvalsaadust, loomsest kõrvalsaadusest saadud tooteid, heina või põhku;
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevusala.
(3) Tegevusluba võib taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 1 ja artiklis 178 nimetatud tegevusalal ettevõtete rühmana sama määruse artikli 176 lõikes 6 nimetatud juhul ja tingimustel.
(4) Tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 2 nimetatud tegevusalal.
(5) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse alustada majandustegevust ja tegutseda sellel tegevusalal üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.
(1) Tegevusloa taotlus esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonna kaudu ja see peab sisaldama lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 ja artikli 180 lõikes 1 nimetatud asjakohaseid andmeid.
(2) Käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktis 6 viidatud ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) andmed käideldava loomse paljundusmaterjali, loomse kõrvalsaaduse, loomsest kõrvalsaadusest saadud toote, heina või põhu ning nende säilitamise nõuete kohta;
2) ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotusega;
3) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta;
4) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjemeetmete kohta;
5) andmed loomse paljundusmaterjali, loomse kõrvalsaaduse, loomsest kõrvalsaadusest saadud toote, heina või põhu arvestuse pidamise kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktis 7 viidatud tegevusala puhul esitatakse ettevõtte kohta tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) veovahendi andmed;
2) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
4) andmed käitlemisruumis kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega;
6) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta;
7) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta;
8) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta;
9) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjemeetmete kohta;
10) tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus;
11) toorme ja loomsete kõrvalsaaduste veovahendite puhastamise kirjeldus;
12) andmed ja kirjeldused kavandatud meetmete kohta erinevatesse kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ristsaastumise välistamise ning pideva eraldamise tagamiseks.
(4) Tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu ei tasuta.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt.
(6) Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet tegevusloa andmisega või tegevusloa andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklit 99.
1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide sätete asjakohastele nõuetele:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklid 97 ja 181;
2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklid 5–8 ja 10–17;
3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 03.06.2020, lk 1–63), artikkel 4;
4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklid 5–19;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklid 25 ja 27;
6) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikkel 23.
§ 28. Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused
Põllumajandus- ja Toiduamet võib lisaks majandustegevuse seaduse üldosa seaduse §-des 37 ja 43 sätestatud juhtudele tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või loa kehtetuks tunnistada, kui loa omanik on rikkunud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või Euroopa Liidu õigusakti nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks.
(1) Looma identifitseerimise viisid on looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine.
(2) Looma märgistamine on tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse.
(3) Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada.
(4) Loom, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse tema kuuluvuse kaudu.
(5) Kuuluvuse kaudu identifitseerimise korral loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses või kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises loom asub, kui tema kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist.
(1) Loomapidaja identifitseerib oma peetava maismaalooma, välja arvatud koera, kassi ja valgetuhkru, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 112‒115 ja 117 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatud korras.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektroonse identifitseerimisvahendi kasutamisele heakskiidu andmise 30 päeva jooksul selle taotlemisest arvates.
(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul. Põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatav süstitav elektroonne identifitseerimisvahend väljastatakse ainult veterinaararstile.
(5) Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud isik edastab andmed väljastatud identifitseerimisvahendite kohta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile masinloetaval viisil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
§ 31. Põllumajandus- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine
(1) Loomapidaja peab oma tegevuse kohta arvestust järgmiste õigusaktide sätete kohaselt:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklid 102–107 ja 186–190;
2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklid 22–37;
3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklid 8 ja 9;
4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklid 22–35.
(2) Loomapidaja esitab oma tegevuse kohta peetava arvestuse alusel andmed põllumajandusloomade registrile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
(3) Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise korra, põllumajanduslooma tapmisest, hukkumisest ja kõrvaldamisest teavitamise korra ning põllumajanduslooma identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=127112021002 määrusega.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39–41, 47, 48, 53, 54 ja 59–62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.
§ 32. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende kohta arvestuse pidamine
(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise.
(2) Teise liikmesriiki kaubanduslikul eesmärgil ja rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korral märgistatakse need loomad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 70 kohaselt.
(3) Teise liikmesriiki mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korral märgistatakse koer, kass ja valgetuhkur Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 17 kohaselt.
(4) Koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus.
(5) Käesoleva seaduse § 29 lõike 2 kohaselt elektroonse identifitseerimisvahendiga märgistatud koera, kassi ja valgetuhkru kohta kantakse identifitseerimisvahendi andmed käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse.
§ 33. Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmine ning lemmikloomapass
(1) Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi kiidab heaks Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud identifitseerimisvahendi heakskiitmise otsustamisel selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 II lisa nõuetele.
(3) Koera, kassi ja valgetuhkru märgistamiseks kasutatava süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks esitab tootja või turustaja taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud identifitseerimisvahendi heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 päeva jooksul lõikes 3 nimetatud taotluse esitamisest arvates.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel.
(6) Veterinaararst väljastab nõuetekohaselt täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) lemmikloomapidajale sama määruse artikli 22 kohaselt.
(7) Lemmikloomapassi väljastav veterinaararst säilitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 1 punktides a–c ja artikli 21 lõikes 3 nimetatud andmeid vähemalt kümme aastat lemmikloomapassi väljastamisest arvates.
(8) Lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud isik.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
(1) Põllumajandusloomade register on register Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite 101 ja 185 tähenduses ning elektrooniline andmebaas artikli 109 tähenduses.
(2) Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:
1) käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isik;
2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik;
3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik.
(3) Põllumajandusloomade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=127112021001 määrusega.
(4) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses.
§ 35. Põllumajandusloomade registrisse kantavad andmed
(1) Põllumajandusloomade registrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta järgmised andmed:
1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 93, 101, 109, 173 ja 185 nimetatud asjakohased andmed;
3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 18–21, 42, 49, 56 ja 64 nimetatud asjakohased andmed;
4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklites 6 ja 7 nimetatud andmed;
5) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklites 20 ja 21 nimetatud andmed;
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõikes 1 ning artikli 24 lõikes 1 nimetatud andmed.
(2) Toiduseaduse alusel põllumajandusloomade tapmiseks tegevusloa saanud isiku andmed saadakse riiklikust toidu ja sööda käitlejate registrist.
(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajandus- ja vesiviljeluslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajandus- või vesiviljeluslooma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.
(4) Andmed põllumajandusloomade registrisse esitatakse paberil, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu põllumajandusloomade registriga.
(5) Põllumajandusloomade registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Põllumajandusloomade registrisse isiku ja tema tegevuskoha kohta ning loomade ja nende liikumise kohta kantud andmete muutumise korral esitatakse taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast andmete muutumist.
(6) Põllumajandusloomade registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille puhul on kehtestatud juurdepääsupiirang. Kehtetuks tunnistatud registriandmeid ja nende alusdokumente säilitatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lõikes 3 sätestatud korras ja tähtaja jooksul.
(7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi.
(1) Bioturvalisuse kava koostab käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktide 1–3 kohaselt majandustegevusteate esitanud ning § 25 lõike 2 punktides 1–4 viidatud tegevusalal või ettevõttes tegutsemiseks tegevusloa saanud isik ettevõttes rakendatavate bioturvameetmete kohta.
(2) Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=119112021004 määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade pidamis- või tootmisviiside kaupa.
(4) Bioturvalisuse kava koostamisel ja ajakohastamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 10 sätestatud bioturvameetmeid ning sama määruse artiklis 25 sätestatud loomatervise ülevaatuse tulemusi.
(5) Isik koostab bioturvalisuse kava 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktide 1–3 kohaselt majandustegevusteate esitamisest või § 25 lõike 2 punktide 1–5 kohaselt tegevusloa saamisest arvates, ajakohastab seda ja peab selle täitmise kohta arvestust.
(6) Isik säilitab bioturvalisuse kava kaks aastat selle rakendamise kohustuse lõppemisest arvates.
§ 37. Looma pidamine, lahtipääsenud ja omanikuta loom ning looma püüdmine
(1) Loomapidaja ja lemmikloomapidaja tagavad oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakendavad vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks.
(2) Loomapidaja või lemmikloomapidaja juurest lahti pääsenud loomaks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale või lemmikloomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.
(3) Loomapidaja ja lemmikloomapidaja korraldavad nende juurest lahti pääsenud looma püüdmise.
(4) Omanikuta loomaks loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada.
(5) Kohalik omavalitsus korraldab omanikuta looma püüdmise, pidamise ja hukkamise loomakaitseseaduse kohaselt.
(6) Kui loomapidaja või lemmikloomapidaja ei korralda temale kuuluva looma püüdmist, korraldab selle kohalik omavalitsus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt.
(7) Looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud kannab looma omanik.
§ 38. Loomanäitus, -võistlus, -laat ja -oksjon ning loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus
(1) Loomanäitusele, -võistlusele, -laadale ja -oksjonile ning loomade kokkutoomisega seotud muule avalikule üritusele (edaspidi üritus) võib tuua kliiniliselt terve, nõuetekohaselt identifitseeritud ning asjakohastele veterinaarnõuetele vastava looma.
(2) Ürituse korraldaja tagab kogu ürituse vältel looma heaolu ning veterinaarteenuse kättesaadavuse.
(3) Ürituse korraldaja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust, edastades vähemalt järgmise teabe:
1) ürituse liik: loomanäitus, -võistlus, -laat või -oksjon või loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus;
2) ürituse alguse ja lõpu kuupäev;
3) ürituse toimumise koht;
4) üritusele toodava looma liik;
5) üritusele toodava looma päritoluriik ja -piirkond;
6) üritusel veterinaarteenust pakkuva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed;
7) üritusel osalemiseks nõutavad looma terviseandmed;
8) ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust toimuvate ürituste kohta. Ürituste arvestuse andmed on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht.
(6) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata ürituse korraldajat ning vajaduse korral avalikkust massiteabevahendi kaudu. Ürituse korraldaja teavitab loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest üritusel osalejaid.
(7) Ürituselt looma alalisse pidamiskohta vedamise korral rakendavad loomapidaja ja lemmikloomapidaja loomataudi võimaliku leviku tõkestamiseks asjakohaseid bioturvameetmeid.
(1) Veovahend puhastatakse pärast iga põllumajandus- ja vesiviljelusloomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist vedu ning desinfitseeritakse.
(2) Haiget või haiguskahtlast põllumajandus- ja vesiviljeluslooma veetakse eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Sellise looma haigestumisest ja surmast teavitab tema vedaja viivitamata veterinaararsti.
(3) Vedaja säilitab põllumajandus- ja vesiviljelusloomade vedamise arvestuse aluseks olevaid dokumente kolm aastat veo toimumisest arvates.
§ 40. Kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumise erand
Kabiloomi ja kodulinde kogutakse veovahendile otse päritoluettevõttest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 133 lõike 2 kohaselt.