§ 41. Tapalooma, loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja loomsest kõrvalsaadusest saadud toote käitlemine
(1) Tapaloom on liha ja lihasaaduste tootmise eesmärgil tapmisele määratud loom.
(2) Tapalooma ja loomset saadust käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/429 ning (EÜ) nr 853/2004 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 alapunktides d ja e nimetatud juhtudel võib looma tappa ja temast saadud loomset saadust käidelda toiduseaduse § 26 lõike 3 ning sama määruse artikli 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(4) Loomset paljundusmaterjali käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/686 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib lubada kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 19 sätestatud loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete käitlemise erisusi.
(6) Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021006;126112021009 määrusega.
(7) Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=119112021003 määrusega.
(1) Loomset saadust, loomset paljundusmaterjali, heina ja põhku (edaspidi koos kaup) ning looma võib Eestisse toimetada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 alusel määratud piiripunkti kaudu.
(2) Looma ja kauba Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus.
(3) Piiripunkt käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 nimetatud koht Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetatava looma või kaupa sisaldava saadetise veterinaarkontrolli tegemiseks.
(4) Eestisse toimetamisel tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel kehtestatud loetelus nimetatud looma ja kauba veterinaarkontrolli.
(5) Piiripunktis veterinaarkontrolli tegemiseks teavitab looma või kaupa sisaldava saadetise eest vastutav isik sellise saadetise kavandatavast Eestisse toimetamisest vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.
(6) Looma või kauba laeva või lennukiga Eestisse toimetamisel esitab saadetise eest vastutav isik piiripunkti veterinaarjärelevalveametnikule lastimanifesti.
(7) Looma ja kauba, mille kohta ei ole kehtestatud veterinaarnõudeid, võib Eestisse toimetada Põllumajandus- ja Toiduameti loal Eestiga samaväärse loomatervisealase olukorraga riigist või selle piirkonnast, kui loom või kaup on ohutu looma ja inimese tervisele. Sellise looma või kauba Eestisse toimetamiseks esitab importija taotluse asjakohaste veterinaarnõuete teadasaamiseks.
(8) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud looma või kauba Eestisse toimetamisega kaasneva võimaliku ohu looma ja inimese tervisele, sealhulgas vajaduse esitada veterinaarnõuete kohasuse tõendamiseks sertifikaat, ning teatab importijale nimetatud looma või kauba Eestisse toimetamise veterinaarnõuded.
(9) Transiidil olev kaup ladustatakse vabatsoonis või tollilaos komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 kohaselt.
(10) Vabatsoonis või tollilaos transiidil oleva loomse toidu ladustamiseks peab ettevõtjal olema toiduseaduse kohane tegevusluba.
(1) Piiripunkti omaniku või valdaja taotluse alusel määrab Põllumajandus- ja Toiduamet piiripunkti, mille kaudu on lubatud looma ja kaupa Eestisse toimetada, kui piiripunkti määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil.
(2) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt.
(3) Piiripunkti omanik või valdaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiripunkti määramiseks kirjaliku taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile.
(4) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus saada piiripunktis selle seaduslikult valdajalt või piiripunkti omanikult, kui omanik ei ole valdaja, veterinaarkontrolli tegemiseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuete kohased ruumid ning võimaluse korral ka sisustatud bürooruumid tasuta kasutamiseks. Sideteenuse eest tasub Põllumajandus- ja Toiduamet. Kommunaalteenuste ja ruumide korrashoiuks vajalike muude teenuste eest tasub piiripunkti omanik või valdaja, kellele omanik on valduse üleandmisel sellekohase õiguse andnud.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile.
(6) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3–5 sätestatud teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata asjakohase otsuse.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõikes 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja muudatuse piiripunkide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike sama määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt.
(8) Põllumajandus- ja Toiduamet toimetab piiripunkti määramise või sellest keeldumise otsuse piiripunkti omanikule või valdajale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(1) Kauplemine käesoleva seaduse tähenduses on Eesti ja liikmesriikide vaheline kaubandus.
(2) Loom, loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal, millega kaubeldakse, peavad vastama veterinaarnõuetele.
(3) Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud nõuete kohaselt.
(4) Kui veterinaarjärelevalve või veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta nõuetele, kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid.
§ 45. Veterinaarjärelevalve looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse üle Euroopa Liidu sisese transiidi korral
(1) Looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali saadetise või veo nõuete rikkumise kahtluse korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet nende Euroopa Liidu sisese transiidi ajal kontrollida saadetise ning veo nõuetekohasust.
(2) Euroopa Liidu sisese transiidina käsitatakse saadetise toimetamist Eesti kaudu ühest liikmesriigist teise.
(3) Kui Euroopa Liidu sisese transiidi ajal teostatud veterinaarjärelevalve tulemusena on kindlaks tehtud, et loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta nõuetele, kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid.
§ 46. Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise tingimused
(1) Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt, mida ei ole nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 13 lõike 1 või artikli 15 kohaselt koostatud loetelus, toimub riigipiiri seaduse alusel Euroopa Liidu välispiiril asuva rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunkti kaudu.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse on lubatud sama määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel.
§ 47. Looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordi tingimused
(1) Eksporditav loom, loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal peavad vastama nendega kauplemise kohta esitatavatele ning Euroopa Liidu välise riigi esitatavatele veterinaarnõuetele.
(2) Looma, loomset saadust ja loomset paljundusmaterjali võib eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu.
(3) Looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali eksportimisel peab nende vedu toimuma tollijärelevalve all kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumiseni.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab nõuetekohasust tõendava sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva teabe looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali kohta oma veebilehel, võttes aluseks Euroopa Liidu välise riigi nõuded.
(2) Sertifikaadi väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(3) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus järgmiselt:
1) vähemalt 48 tundi enne looma eksportimist või teise liikmesriiki vedamist;
2) vähemalt 24 tundi enne loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali eksportimist või teise liikmesriiki vedamist;
3) vähemalt 24 tundi enne transiidil oleva kauba vedu piiripunktist Euroopa Liidu territooriumilt lahkuvale laevale, kui saadetis on ette nähtud selle laeva varustamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad teha vajalikke järelevalvetoiminguid ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toiduamet võib nõuda, et taotleja esitab vajalikud andmed ka sihtriigi keeles.
(5) Sertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:
1) loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta asjakohastele veterinaarnõuetele;
2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt;
3) taotluses on esitatud valeandmeid.
§ 49. Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamise ning selle kohta arvestuse pidamise kohustus
(1) Eriti ohtliku loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitab loomapidaja, lemmikloomapidaja, veterinaararst, labor või muu asjakohane isik viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametit.
(2) Muu kui eriti ohtliku teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 24 kohase jälgimise käigus leitud kõrvalekaldest looma tervises teavitab loomapidaja, lemmikloomapidaja või muu asjakohane isik veterinaararsti.
(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.
(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab teatamiskohustusliku ja muu loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande Põllumajandus- ja Toiduametile.
(5) Zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=126112021013 määrusega.
(6) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise korra, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsema korra ja aruande sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=126112021013 määrusega.
(7) Teatamiskohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamisel ja diagnoosimisel lähtub Põllumajandus- ja Toiduamet komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 03.06.2020, lk 211–340), artikli 9 nõuetest.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 19 kohase teavituse ja artikli 20 kohase aruande sama määruse artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud loomataudi puhangu kohta edastab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Põllumajandus- ja Toiduamet.
(9) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eelmise kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta iga aasta 31. maiks.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 21 viidatud asjakohased teavitus- ja aruandluspiirkonnad määrab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(1) Eriti ohtliku loomataudi puhkemise valmisolekuks koostab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 nimetatud situatsioonplaani ja vajaduse korral tegevusjuhendi ning korraldab situatsioonplaani alusel toimuva tauditõrjekoostöö toimimise kontrollimiseks simulatsiooniõppusi.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa Komisjoni ja liikmesriike.
§ 51. Loomataudi ennetamine ja tõrje metsloomapopulatsioonis
Metsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamisel ja tõrjel rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaameti ning jahipidamise õigust omavate isikutega jahipidamisega seotud meetmeid, sealhulgas Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid.
§ 52. Loomataudi põhjustava haigusetekitaja käitlemine ja bioloogilise toote käitlemine
Loomataudi põhjustava haigusetekitaja käitlemisel ja bioloogilise toote käitlemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 16 kohaseid bioturvalisuse, bioohutuse ja bioohjamise nõudeid.
(1) Loomataudi esinemist kahtlustatakse sõltuvalt haigusetekitajast ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboriuuringu tulemuste alusel, samuti nakatunud karja või loomaga otsese või kaudse kontakti puhul.
(2) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja esinemist loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali puhul kahtlustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti otsusel, kui temale teada olevatel andmetel võib nimetatud saadus või materjal sisaldada haigusetekitajat või olla sellega saastunud.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat loomataudi kahtluse või diagnoosimise tõttu rakendatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohastest meetmetest loomapidamisettevõttes, kodumajapidamises, kus peetakse lemmikloomi, ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes.
(4) Loomataudi diagnoosib veterinaararst, arvestades järgmisi asjaolusid:
1) epidemioloogiline olukord;
2) kliinilised tunnused;
3) lahanguleid;
4) laboriuuringu tulemused.
(5) Vajaduse korral tehakse proovi võtmise eesmärgil taudikahtluse kontrollimiseks looma kontrolltapmine selleks ettenähtud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning uimastamis- ja tapmismeetodil.
(6) Looma määrab kontrolltapmisele Põllumajandus- ja Toiduamet.
(7) Teatamiskohustusliku loomataudi ametliku diagnoosi paneb Põllumajandus- ja Toiduamet loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja laboriuuringu tulemuste alusel.
§ 54. Loomatauditõrje programmi koostamine ja rakendamine
(1) Loomatauditõrje programm käesoleva seaduse tähenduses on likvideerimisprogramm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 31 tähenduses.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kantud loomataudi (edaspidi kohustuslikult tõrjutav loomataud) kohta, mille suhtes riigi teatud piirkond või bioturvarühmik ei ole taudivaba staatusega, koostab Põllumajandus- ja Toiduamet loomatauditõrje programmi ning rakendab seda, arvestades komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud nõudeid.
(3) Vajaduse korral koostab Põllumajandus- ja Toiduamet loomatauditõrje programmi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud loetellu kantud loomataudi (edaspidi vajaduspõhiselt tõrjutav loomataud) kohta ning rakendab seda, arvestades sama määruse artikli 32 nõudeid.
(4) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole koostanud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta loomatauditõrje programmi, võib selle koostada ning seda rakendada ka loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 32 nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loomatauditõrje programmi esitab loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik heakskiitmiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, kes otsustab programmi heakskiitmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul selle saamise päevast arvates.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 34 nimetatud teavet kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi kohta edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loomatauditõrje programmi rakendamisega seotud kulud katab selle programmi esitaja.
§ 55. Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje meetmed
(1) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 72–76 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 03.06.2020, lk 64–139), maismaaloomade puhul artiklis 68 ja veeloomade puhul artiklis 110 nimetatud meetmeid.
(2) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 77–83 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklis 69 ja veeloomade puhul artiklis 111 nimetatud meetmeid.
(3) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=115032022018 määrusega.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Eestile või selle osale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 36 ja 37 nimetatud taudivaba staatuse saamiseks Euroopa Komisjonile taotluse ja muud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad dokumendid ning teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike sama määruse artiklist 41 tulenevate taudivaba staatuse säilimiseks vajalike tingimuste muutumisest.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust selle loomapidamisettevõtte taudialase staatuse kohta, kus rakendatakse kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi.
(3) Loomapidaja taotluse alusel väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale tema loomapidamisettevõtte taudivaba staatust tõendava dokumendi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(1) Eriti ohtliku loomataudi ohuna (edaspidi käesolevas jaos loomataudi oht) käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist muus liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning olukorda, kui naaberriigis on kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon, mis ulatub Eesti territooriumile, või kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht, et taud võib levida Eesti territooriumile. Loomataudi ohuna käsitatakse ka eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi levimist Eesti territooriumil, kui taudi levik ühes või mitmes haldusüksuses ohustab ülejäänud Eesti territooriumi.
(2) Loomataudi ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet rakendada loomataudi kahtluse või diagnoosimise puhul rakendatavaid meetmeid vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele.
(3) Loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje meetmeid.
§ 58. Eriti ohtliku loomataudi kahtlus ja selle lõpetamine
(1) Eriti ohtliku loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ning otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 53–59 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklites 5–10 ja veeloomade puhul artiklites 70–76 sätestatud meetmeid ning vajaduse korral muid asjakohaseid meetmeid.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teatab eriti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest loomapidajale ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejale 24 tunni jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 59. Eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrje
(1) Eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 60–71 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklites 11–67 ja veeloomade puhul artiklites 77–109 sätestatud meetmeid.
(2) Esilekerkiva loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatavaid tõrjemeetmeid.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=121052022002 võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega määrusega kehtestada eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab loomapidajat ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat nende ettevõtetes kehtestatud meetmetest ja kitsendustest ning nende lõpetamisest.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib teha vajalikke tauditõrje toiminguid ka ilma loomapidaja, loomse saaduse käitleja või loomse paljundusmaterjali käitleja kohalolekuta teda sellest ette teavitamata.
(6) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab massiteabevahendi kaudu avalikkust kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest.
(7) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata käesoleva paragrahvi alusel rakendatavatest loomatauditõrje meetmetest.
(8) Eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi puhkemise korral rakendavad loomade tapmise või hukkamisega tegelev isik ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitleja Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt loomatauditõrje meetmeid.
(1) Transmissiivseid spongiformseid entsefalopaatiaid tõrjutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1–40), kohaselt.
(2) Loomse proteiini ja seda sisaldava sööda käitlemisel ja kasutamisel kohaldatakse söödaseadust.
(3) Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Põllumajandus- ja Toiduamet tapamajas veise rümba uurimisel ja veiste spongiformse entsefalopaatia uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A-peatüki I osa punktis 6.5 sätestatud erisust.
(4) Lammaste ja kitsede seljaaju võib eemaldada toiduseaduse alusel lihalõikuseks tegevusloa saanud isik.
(1) Zoonooside seire on zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem.
(2) Zoonooside seiret korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb zoonooside seire korraldamisel inimesel leviva zoonoosi epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga.
(4) Zoonooside seire korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=124112021007;126112021014;123122023015 määrusega.
(5) Salmonellooside tõrje eeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=126112021014;123122023015 määrusega.
(1) Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist teevad Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet käesoleva seaduse ja toiduseaduse alusel.
(2) Terviseamet koostab eelmise kalendriaasta jooksul tehtud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande ning esitab selle Põllumajandus- ja Toiduametile iga aasta 31. märtsiks.
(3) Terviseamet teavitab viivitamata inimesel zoonoosi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit.
(4) Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(5) Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada toidutekkelise haiguspuhangu uurimise täpsemad nõuded.
(1) Käitleja teeb zoonooside seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta käesoleva seaduse § 62 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt, säilitab uuringu tulemused, korraldab asjakohase isoleeritud zoonoosse haigusetekitaja (edaspidi isolaat) säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjakohasele asutusele selle nõudmisel uuringu tulemused või isolaadi.
(2) Kui käitleja esitab Põllumajandus- ja Toiduametile teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 19 lõike 3 kohaselt, säilitab ta asjakohast toitu või selle proovi, et võimaldada selle uurimist laboris või toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamiseks käitlejale uuringu tegemise ning uuringutulemuste ja isolaadi säilitamise ning nende asjakohasele asutusele esitamise täpsemad nõuded.
(1) Loomapidajale hüvitatakse käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras ning kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega tekkinud järgmine kahju:
1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, ja hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;
2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali väärtus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, kui kahju on tekkinud eriti ohtliku loomataudi tõrjumisega ning Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt kohustuslikult tõrjutava loomataudi või Põllumajandus- ja Toiduameti koostatud programmi kohaselt vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjumisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju ei hüvitata loomapidajale, kellele on makstud hüvitist seoses sama loomataudi puhkemisega samas loomapidamisettevõttes.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui samas lõikes nimetatud loomapidamisettevõte taasasustati loomadega ajal, kui see asus lõikes 3 nimetatud loomataudi esinemise tõttu väljaspool Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangute piirkonda.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju, mis on tekkinud eriti ohtliku loomataudi, kohustuslikult tõrjutava või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjega seoses, hüvitatakse Euroopa Liidu eelarve vahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm”) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (ELT L 153, 03.05.2021, lk 1–47), kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 54 sätestatut.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nende kohustuslikult tõrjutavate ja vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekirja, mille puhul lõikes 1 nimetatud taudikahju hüvitatakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=119112021002 määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antava taudikahjutoetuse puhul ning käesoleva seaduse §-de 55 ja 59 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduameti rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12. 2022, lk 1‒81), artiklit 26 ning muid asjakohaseid Euroopa Liidu õigusakte.
§ 66. Toetus loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks
(1) Loomapidaja võib käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud loomataudi tõrjega tekkinud ja sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks ulatuses, milles hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut, taotleda toetust (edaspidi taudikahjutoetus).
(2) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju suurus määratakse järgmiselt:
1) looma, välja arvatud aretuslooma arvestuslik väärtus;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143), artikli 2 punkti 3 tähenduses aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus;
3) seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali tegelik väärtus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud kannab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021025 määrusega.
(1) Loomapidaja esitab taudikahjutoetuse saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse (edaspidi taotlus) kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel tema ettevõttes loomade tauditõrje eesmärgil tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, või hukkamise lõpetamise või loomataudi tõttu hukkumise päevast arvates. Loomapidaja lisab taotlusele käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju suurust tõendavad dokumendid.
(2) Kui loomapidaja on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel on selle esemeks olev loom, aretusloom, seade, sööt, pakkematerjal ja loomne saadus või loomne paljundusmaterjal kindlustatud käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju vastu, märgib ta selle ära taotluses ning teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit viivitamata selle kindlustuslepingu alusel temale väljamakstud kindlustushüvitisest.
(3) Käesolevast jaost tulenevat menetlustähtaega ei ennistata.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet vaatab taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust asjakohaste dokumentide ja andmekogude alusel.
(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taotluse rahuldamata jätmise alustest:
1) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, hukati või hukkus loomataudi teadusliku uurimise eesmärgil tehtud loomkatse käigus;
2) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, või hukati ilma asjakohase ettekirjutuseta;
3) loom hukkus muul põhjusel kui loomataud;
4) looma Eestisse toimetamisel ei täidetud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;
5) loom ei olnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt identifitseeritud ega registreeritud;
6) taotleja takistas loomatauditõrjeks vajaliku riikliku järelevalve teostamist või ei täitnud ettekirjutuse nõudeid;
7) taotleja esitas teadlikult valeandmeid või mõjutas taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
8) seade, sööt, pakkematerjal, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal hävitati ilma asjakohase ettekirjutuseta;
9) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks on sõlmitud kindlustusleping.
(3) Taotleja peab olema täitnud komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1 lõikes 4 või muus Euroopa Liidu õigusaktis nimetatud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta, kui selline nõue tuleb Euroopa Liidu õigusaktidest.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks.
§ 69. Taudikahjutoetuse määr ning toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine
(1) Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100 protsendi ulatuses.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet jaotab Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendid loomapidajate vahel võrdeliselt vastavalt rahuldatud taotluste arvule, arvestades taotluste kaupa taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid, ning arvutab taotlejale makstava taudikahjutoetuse suuruse. Kui rahuldatud taotluste kohane taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra võrdeliselt, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse reservist toetuse maksmiseks riigieelarve vahendite eraldamise või eraldamata jätmise päevast arvates. Pärast taotluse rahuldamist, kuid enne taudikahjutoetuse maksmist otsustatakse jätta toetus maksmata, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) toetuse maksmiseks puuduvad rahalised vahendid;
2) tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused.
(4) Kui taotleja on saanud kindlustushüvitist käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju eest, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet selle võrra taudikahjutoetuse summat või jätab taudikahjutoetuse välja maksmata.
§ 70. Loomatauditõrjega tekkinud kahju osaline hüvitamine
Taotluse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kahju osaliseks hüvitamiseks Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet.
Pärast taudikahjutoetuse väljamaksmist nõuab Põllumajandus- ja Toiduamet toetuse saajalt toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alustel, tähtajal ja korras.
§ 73. Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldus
(1) Veterinaarjärelevalvet teostab ja veterinaarkontrolli teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul võib veterinaarjärelevalvet teostada ja veterinaarkontrolli teha üksnes veterinaarjärelevalveametnik.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet võib Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul kasutada veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel veterinaarjärelevalveametniku abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega.
(4) Käesoleva seaduse § 78 lõike 3 alusel Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (edaspidi volitatud veterinaararst) teeb lepingus ettenähtud ulatuses selliseid veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostiline uurimine, proovide võtmine, vaktsineerimine ning osalemine loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamises või nende likvideerimises.
(5) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet vajab loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitab ta sellest oma veebilehel, kirjeldades loomatauditõrje toimingut. Loomatauditõrje toimingus osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu.
(6) Veterinaararsti loomatauditõrje toimingus osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=120112021002 määrusega.
(7) Veterinaarjärelevalvet teostatakse ning veterinaarkontrolli tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide kohaselt.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus on Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning selle täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile sama määruse artiklis 113 sätestatud korra kohaselt. Kontrollikava avalikustatakse sama määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
(9) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks korrakaitseorganite vahelise koostöö korra.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses.
(2) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teatab Põllumajandus- ja Toiduametile viivitamata järgmistest veterinaarnõuete võimalikest rikkumistest:
1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule;
2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib käesolevas seaduses sätestatud veterinaarjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30‒32, 44 ja 49‒53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet võib korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu kohaldades keelata isiku viibimise teatud kohas, kohustada teda sellest kohast lahkuma või sellele kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik loomataudi ennetamiseks või tõrjeks.
(3) Veterinaarjärelevalveametnik võib korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori otsusel.
(4) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet avastab veterinaarjärelevalve teostamise käigus, et loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei vasta veterinaarnõuetele, kohaldab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid.
(5) Kui Eestisse toimetatakse loom või kaup, mis ei vasta veterinaarnõuetele, kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 66–69 sätestatud meetmeid.
(6) Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole lubatud kasutada veterinaarjärelevalve meetme kohaldamisel vahetut sundi.
§ 76. Korrakaitseorgani kaasamine eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi puhkemise korral
Vajaduse korral kaasab Põllumajandus- ja Toiduamet oma ülesannete täitmisse veterinaarjärelevalve toetamiseks halduskoostöö seaduses sätestatud alustel ja korras teise korrakaitseorgani, et kontrollida taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis veovahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangutest kinnipidamist.
Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 30 lõikes 4, § 33 lõikes 8 ja § 73 lõikes 4 nimetatud halduslepingute täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
(2) Isikul, kes taotleb õigust tegutseda volitatud veterinaararstina, peab olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb volitatud veterinaararstina tegutsemise volituse andmise otsuse ning sõlmib halduslepingu haldusülesande täitmiseks konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse selle veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe.
(4) Kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet temale volituse andmise 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks.
(6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib volituse andmisest keelduda juhul, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele.
(7) Otsus volituse andmise või sellest keeldumise kohta toimetatakse isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(1) Volitatud veterinaararstil on oma volituse piires õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud meetmeid ilma vahetut sundi kasutamata.
(2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Põllumajandus- ja Toiduametile vähemalt 30 päeva ette.
(3) Kui volitatud veterinaararst hukkub või sureb volitusega seotud ülesande täitmise tõttu, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset toetust kokku hukkunud või surnud veterinaararsti kümne aasta keskmise töötasu ulatuses. Nimetatud asjaoludel hukkunud või surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.
(4) Volitatud veterinaararstile, kelle töövõime on volitusega seotud ülesande täitmise tõttu vähenenud, makstakse ühekordset toetust järgmiselt:
1) osalise töövõime korral tema ühe aasta keskmise töötasu ulatuses;
2) puuduva töövõime korral tema viie aasta keskmise töötasu ulatuses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seose volitatud veterinaararsti töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitusega seotud ülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49¹ sätestatud korras.