1) Volitatud veterinaararst:
1) täidab erapooletult temale volitusega antud ülesandeid;
2) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi;
3) säilitab oma volituse piires täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning annab need üle Põllumajandus- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse lõppemisel.
(1) Halduslepinguga antud volitus lõpeb:
1) volitusest loobumise korral;
2) volituse tähtaja möödumisel;
3) volitatu surma korral;
4) volituse tagasivõtmise korral;
5) kutsetegevuse loast loobumise korral;
6) kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise korral.
(2) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks.
(1) Volitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamise korral peatub ka temale antud volitus.
(2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui volitatud veterinaararst tähtajaks puudusi ei kõrvalda, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu.
(1) Volitatud veterinaararstil on õigus saada volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tasu.
(2) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstakse tasu Põllumajandus- ja Toiduameti eelarvest.
(3) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja volitatud veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=120112021003 määrusega.
(4) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks vajalikke kohale- ja tagasisõidu kulusid (edaspidi volitatud veterinaararsti sõidukulud) ei kaeta Põllumajandus- ja Toiduameti eelarvest, korraldab volitatud veterinaararsti sõidu nimetatud toimingu tegemise kohale ja sealt tagasi või hüvitab volitatud veterinaararsti sõidukulud isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse.
(5) Volitatud veterinaararst võib volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikult sõidukulude katteks hüvitist sõidukilomeetri kohta määras, mille arvutamisel lähtutakse volitatud veterinaararstide sõidukite kasutamise keskmisest kulust, sealhulgas keskmisest kütusekulust sõidukilomeetri kohta toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal, millele juhul, kui volitatud veterinaararst on käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. Hüvitist toimingu tegemise kohale ja sealt tagasi sõidu kohta võib nõuda kokku kuni 90 sõidukilomeetri eest.
(6) Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määra sõidukilomeetri kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=120112021003 määrusega.
(1) Veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming) tegemise eest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa (edaspidi järelevalvetasu). Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka arvatakse veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve teostamiseks ja veterinaarkontrolli tegemiseks tehaslaevale lähetamise kulud.
(2) Järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõike 17 tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest.
(3) Toiduseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomse toidu käitlemise ettevõttes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõttes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõike 7 tähenduses jaekaubandusega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetakse järelevalvetasu toiduseaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on tehtud veterinaarjärelevalve toiming.
(2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt.
§ 87. Järelevalvetasu määramise põhimõtted ja järelevalvetasu määrad
(1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.
(2) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest sama määruse IV lisas sätestatud määras järgmiselt:
1) loomade tapmisega tegelev käitleja maksab tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu loomaliigi järgi;
2) loomse toidu käitleja maksab järelevalvetasu käitlemisettevõtte või selle osa käitlemisvaldkonna ja käideldud loomse toidu koguse järgi;
3) piima töötlemise korral maksab käitleja järelevalvetasu töödeldud piima koguse järgi;
4) loomse saaduse Eestisse toimetamise korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu saadetise koguse järgi;
5) looma ja kauba transiidi korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu toimingut tegevate veterinaarjärelevalveametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aja järgi;
6) loomade Eestisse toimetamise korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu saadetise eluskaalu ja loomaliigi järgi.
(3) Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt järgmiste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest:
1) käesoleva seaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte nõuetekohasuse hindamine;
2) söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamine;
3) loomadega, loomse saadusega ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemisele ja ekspordile eelnev veterinaarkontroll;
4) loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu veterinaarkontroll Eestisse toimetamise korral.
(4) Kohustatud isik maksab tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulunud aega.
(5) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega, välja arvatud käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega. Veterinaarjärelevalve toimingutega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas laborianalüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingueelsel kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul veterinaarjärelevalve toimingutega seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laborianalüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu.
(7) Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=129122022027;129122023023;127122024027;111122025005 määrusega.
(8) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise käigus on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud saadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest lisatasu järgmiselt:
1) hilinenud saadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt;
2) hilinenud saadetise ooteaja eest väljaspool tööaega võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt;
3) väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest võetakse lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik veterinaarjärelevalve lisatoimingu eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. Kui tuvastatud veterinaarnõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik lisaks järelevalvetasu ka nende uuringute kogukulu ulatuses.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust järelevalvetasu sissenõudmise kohta ei tehta, kui järelevalvetasu on väiksem kui 5 eurot.
(3) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte.
(5) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut, et järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse talle teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud otsuse isikule teatavaks, toimetades otsuse paberärakirja või -väljavõtte isikule kätte otse või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(6) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole 28 päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates.
(7) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(8) Looma ja kauba Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne saadetise tolliprotseduurile suunamist Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas.
(9) Põllumajandus- ja Toiduamet võib looma ja kauba Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne saadetise tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii;
2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal.
(10) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021019 määrusega.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enam makstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enam makstud järelevalvetasu) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise päevast.
(2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enam makstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enam makstud järelevalvetasu ei ole tagastatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.
(3) Enam makstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse ning järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enam makstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Enam makstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest järelevalvetasu on makstud, või juhul, kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus.
(6) Enam makstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026047&id=125112021019 määrusega.
§ 90. Proovide võtmine ja analüüsimine veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või selle tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.
(2) Isikul on õigus nõuda, et lisaks veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proovile võetakse samadel tingimustel isiku kulul lisaproov, mis jääb tema käsutusse. Lisaproov võetakse juhul, kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning isiku vahelise vaidluse korral võib isik taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, sama määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboris.
(4) Teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid.
(1) Veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proove analüüsitakse neid analüüse tegema volitatud ametlikus laboris (edaspidi volitatud labor). Volitatud labor vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.
(2) Volitatud laborina tegutsema võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 40 ja 42 sätestatud juhtudel volitada ka akrediteerimata labori.
(3) Volitatud laborina tegutsemise volituse taotlemiseks esitab taotleja Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.
(4) Kui volitatud laborina tegutsema on vaja volitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud labor, pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet asjaomase labori poole nõusoleku saamiseks ning algatab nõusoleku korral haldusmenetluse volituse andmiseks.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb volitatud laborina tegutsemise volituse andmise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotleja kirjaliku taotluse saamisest arvates. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud labori volitamise korral teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse 45 tööpäeva jooksul asjaomase labori nõusoleku saamisest arvates. Volitatud laborina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse sama määruse artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus.
(6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laborina tegutsemise volituse andmisest, kui labor ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.
(7) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab volitatud laborina tegutsemise volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tasutakse volitatud laborina tegutsemise volituse esmakordse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(9) Volituse ulatuse muutmiseks taotletakse uus volitus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.
(10) Volitatud labor teavitab volituse taotlemisel esitatud andmete või taotlemise ajal laboris valitsenud tingimuste muutumisest, mis võib mõjutada tema ülesannete täitmist, viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Riiklik referentlabor (edaspidi referentlabor) käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud labor, kes täidab referentlabori ülesandeid loomatervise valdkonnas.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga loomatervise valdkonna Euroopa Liidu referentlabori kohta volitatakse tegutsema referentlabor.
(3) Referentlaborina tegutsemise volituse saamiseks esitab taotleja valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
(4) Referentlaborina tegutsemise volituse annab või selle andmisest keeldub 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Referentlaborina tegutsemise volituse andmise käskkirjas kirjeldatakse volituse ulatust.
(5) Referentlaborina tegutsemise volituse andmisest võib keelduda, kui labor ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
(6) Referentlaborina tegutsemise volitus antakse määramata ajaks.
(7) Referentlaborina tegutsemise volituse andmise või sellest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul käskkirja andmise päevast arvates.
(8) Referentlaborina tegutsemise volituse esmakordse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(9) Kui referentlabor ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.
(10) Referentlabor tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab valdkonna eest vastutav minister. Tellimuse täitmist rahastatakse selleks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile riigieelarves eraldatud vahenditest.
(11) Referentlaborina tegutsemise volituse ulatuse muutmiseks taotletakse uus volitus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.
(12) Referentlabor teavitab volituse taotlemisel esitatud andmete või taotlemise ajal laboris valitsenud tingimuste muutumisest, mis võib mõjutada tema ülesannete täitmist, viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 93. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks
(1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis loomatervise valdkonnas.
(2) Referentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
§ 94. Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine
(1) Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduametile 30 päeva jooksul toimingust teadasaamise päevast arvates.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide saamisest arvates.
(1) Isikul, kellele osutati veterinaarteenust, on õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangut osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui:
1) veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta;
2) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või
3) samas asjas toimub kohtumenetlus.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(4) Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnanguga, võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
§ 97. Looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete rikkumine
(1) Looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Looma identifitseerimise ja registreerimise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 99. Loomanäituse, -võistluse, -laada ja -oksjoni ning loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise, loomade ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine
(1) Loomanäituse, -võistluse, -laada või -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise, loomade ekspordi või Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 100. Looma ja loomse saaduse veo, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise ja transiidil oleva kauba vabatsoonis ja tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumine
(1) Looma ja loomse saaduse veo, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või transiidil oleva kauba vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 101. Loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi ja Eestisse toimetamise ning heina ja põhu Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine
(1) Loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise, nende ekspordi või Eestisse toimetamise või heina ja põhu Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 102. Looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise ja asendamise ning koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuete rikkumine
(1) Looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi kasutamise või koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimisdokumendi kasutamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
(1) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja käitlemise ja bioloogilise toote käitlemise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 104. Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine
(1) Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 105. Eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine
(1) Eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral rakendatavate meetmete eiramise või loomatauditõrje nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
§ 106. Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine
(1) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise või loomatauditõrje nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt.
(2) Käesoleva seaduse §-des 96–106 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet.
§ 109. Loomatauditõrje seaduse kohaselt teatamiskohustuse ja loakohustuse täitnud isikud
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19⁶ kohaselt teatamiskohustuse täitnud isiku puhul loetakse käesoleva seaduse § 24 kohane teatamiskohustus täidetuks.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19¹ kohaselt tegevusloakohustuse täitnud isiku puhul loetakse käesoleva seaduse § 25 kohane tegevusloakohustus täidetuks.
(3) Isikul, kellel on enne käesoleva seaduse jõustumist loomatauditõrje seaduse § 19¹ kohane tegevusluba, mille puhul alates käesoleva seaduse jõustumisest on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus, loetakse teatamiskohustus täidetuks.
(4) Isikul, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 2021. aasta 21. aprilli täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 kohaselt registreerimiskohustuse, loetakse teatamiskohustus täidetuks.
(5) Isikul, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 2021. aasta 21. aprilli saanud heakskiidu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 94 kohaselt, loetakse tegevusloakohustus täidetuks.
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatavate identifitseerimisvahendite väljastamiseks sõlmitud haldusleping kehtib kuni selle lõpetamiseni.
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel loomale paigaldatud individuaalne märgistusvahend loetakse heakskiidetuks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 48 lõike 3 punkti b, artikli 59 lõike 2 punkti b, artikli 70 punkti b, artikli 75 lõike 1 punkti b ja artikli 76 lõike 2 punkti a kohaselt.
§ 113. Eesti Maaülikooliga sõlmitud halduslepingu kehtivus
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisarahastamiseks sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.
Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba kehtib kuni selle kehtivuse peatamiseni, kehtetuks tunnistamiseni või kehtetuks muutumiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.
Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud veterinaararstide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 22¹ lõike 1 alusel asutatud riiklikku veterinaararstide registrit.
Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit.
§ 118. Volitatud veterinaararstina tegutsemiseks sõlmitud halduslepingu kehtivus
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiva halduslepinguga veterinaararstile antud volitus kehtib kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.
Kuni 2021. aasta 31. detsembrini võetakse veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tunnitasu enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 35³ lõike 8 alusel 2021. aastaks kehtestatud määras.
§ 120. Volitatud laboratooriumi ja referentlaboratooriumi volituse kehtivus
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel volitatud laboratooriumina ja riikliku referentlaboratooriumina tegutsemiseks antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv volitus kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.