§ 81. Suure põletusseadme seire nõuete ülevaatamine
Põletusseadme käitaja teavitab kütuseliigi või põletusseadme tööviisi olulisest muutmisest loa andjat, kes otsustab, kas loas sätestatud seirenõuded on piisavad või vajavad kohandamist.
§ 82. Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtuste järgimine
(1) Suurest põletusseadmest väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et:
1) ühegi kalendrikuu keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtust;
2) ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus ei ületa heite piirväärtust 110 protsenti;
3) 95 protsenti kõigist ühe tunni keskmistest vastuvõetavaks tunnistatud heidetest ei ületa heite piirväärtust aasta kestel 200 protsenti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuu, ööpäeva ja tunni keskmised vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemused määratakse suure põletusseadme efektiivse käitamise ajal, välja arvatud seadme käivitamise ja seiskamise aeg, mõõdetud tunni keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud näitajate põhjal, millest on eelnevalt lahutatud intervalli usaldusväärne väärtus. Heite piirväärtuste juures määratud 95 protsenti vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide intervalli usaldusväärsest väärtusest ei tohi ületada 20 protsenti ja tahketel osakestel 30 protsenti heite piirväärtusest ning süsinikoksiidil 10 protsenti heite piirväärtusest.
(3) Keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemuste määramisel ei võeta arvesse näitajaid, mis on mõõdetud käesoleva seaduse §-des 78 ja 83 nimetatud ajavahemikel.
(4) Ööpäeva andmed, mille rohkem kui kolmetunnise perioodi keskmised näitajad ei ole kasutatavad automaatse mõõteseadme töörežiimivälise olukorra või hoolduse tõttu, loetakse kehtetuks. Kui ühe aasta jooksul ei ole seetõttu kasutatavad enam kui kümne ööpäeva andmed, nõuab loa andja suure põletusseadme käitajalt piisavate meetmete rakendamist automaatse mõõtmissüsteemi usaldusväärsuse parandamiseks.
(5) Perioodilise mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi mõõtmisseeria keskmised näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.
(6) Perioodiliste mõõtmiste asemel loa andja kontrollitud ja heakskiidetud määramismeetodite kasutamise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi väljuvate gaaside hindamise käigus määratud keskmised näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.
§ 83. Nõuded suure põletusseadme saasteainete püüdeseadme avarii korral
(1) Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama loa andjat ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul.
(2) Saasteainete püüdeseadme avariiolukorras oleku korral nõuab Keskkonnaamet suure põletusseadme käitajalt seadme koormuse vähendamist, töö peatamist või lõpetamist, kui normaalset töörežiimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada, või seadme käitamist vähesaastava kütusega.
§ 84. Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme käitamise kestus
Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme käitamise kestus ei tohi summaarselt ületada 120 tundi 12-kuulise perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui loa andja hinnangul eksisteerib energiavarustuse säilitamise põhjendatud vajadus või põletusseade tuleks asendada teise seadmega ning see tooks kaasa saasteainete heite üldise suurenemise.
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehase (edaspidi tehas) suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid.
(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata gaasistamis- või pürolüüsikäitiste suhtes, kui nendes jäätmete termilisel töötlemisel tekkivad gaasid on puhastatud sellisel määral, et need ei ole enne põletamist enam jäätmed ega saa põhjustada heidet, mis on suurem kui maagaasi põletamisel tekkiv heide.
(3) Käesolevat peatükki ei kohaldata tehastele, mis töötlevad üksnes:
1) radioaktiivseid jäätmeid kiirgusseaduse tähenduses;
2) loomakorjuseid, kui nende käitlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33);
3) biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid;
4) jäätmeid, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ning kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse nende rajatiste peal.
(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata nafta ja põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate destilleerimis- või töötlemisjääkide põletamisel omatarbeks.
(5) Käesolevat peatükki ei kohaldata katsetehasele, mida kasutatakse uuringuks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, selleks et parendada termilist protsessi, ning kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.
(1) Jäätmepõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte.
(2) Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil.
(3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehases toimuvad protsessid hõlmavad nii jäätmete vahetut põletamist oksüdatsiooni teel kui ka muid termilisi protsesse, nagu pürolüüs, utmine, gaasistamine või plasmaprotsessid, juhul kui termilistes protsessides tekkivad ained järgnevalt põletatakse.
(4) Kui koospõletamine toimub nii, et tehase peamine eesmärk ei ole energia või materiaalsete saaduste tootmine, vaid üksnes jäätmete termiline töötlemine, siis loetakse seda tehast jäätmepõletustehaseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratletud terminid hõlmavad kogu tehnilist kompleksi ja selle asukohta, kaasa arvatud kõik põletus- või koospõletusliinid, jäätmete vastuvõtu, ladustamise ja kohapealse eeltöötluse seadmed, jäätme-, kütuse- ja õhutoitesüsteemid, põletuskatlad, väljuvate gaaside puhastusseadmed, kohapealsed seadmed tekkivate jääkide ja reovee töötlemiseks ning hoidmiseks, korstnad, põletusprotsesside juhtimisseadmed ja -süsteemid ning põlemistingimuste seire- ja salvestussüsteemid.
Nimivõimsus käesoleva peatüki tähenduses on tehase kollete valmistaja määratud ja käitaja poolt kinnitatud võimsus, mida väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena, võttes arvesse jäätmete alumist kütteväärtust.
§ 88¹. Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa taotlus
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 28 ja 29 nõutud andmetele ja lisadele peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama kompleksloa taotluses loa andjale:
1) andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta, mis tõendavad tehase projekteerimise, ehitamise ning käitamise vastavust käesoleva peatüki nõuetele, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;
2) andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta;
3) andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavad, ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta.
(2) Kompleksloa kohustuse puudumise korral peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama keskkonnaloa taotluses loa andjale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2, veeseaduse § 193 lõikes 1 ning jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 sätestatud andmetele ja lisadele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nõutud andmed.
§ 88². Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa sisu
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ja viidatud andmetele märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:
1) jäätmepõletus- või koospõletustehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise korral;
2) puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel ei loeta heite piirväärtusi ületatuks.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele märgitakse ohtlikke jäätmeid põletava jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:
1) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus ning kütteväärtus;
2) polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli, raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.
(3) Kompleksloa kohustuse puudumise korral märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase keskkonnaloale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, veeseaduse § 193 lõikes 1 ja jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatule käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning ohtlike jäätmete põletamise korral lõike 2 punktides 1 ja 2 nõutud andmed.
(1) Tehase rajamine on tehase asukoha määramine, põletatavate jäätmete liigi määramine ning tehase projekteerimine ja ehitamine.
(2) Tehas loetakse rajatuks, kui käitajale on antud ehitusseadustiku § 50 kohane kasutusluba.
(1) Tehase asukoha valikul võtab käitaja arvesse, et:
1) tehasest lähtuv ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, ning sellise mõju avaldumise võimalikkus oleksid võimalikult väikesed;
2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri;
3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses;
4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava soojusetarbija või soojustrassi läheduses.
(2) Kui tehas rajatakse koospõletustehasena või jäätmeid hakatakse põletama tegutsevas tehases lisakütusena koos põhikütusega, siis tuleb tehase asukoha kindlaksmääramisel või loa andmisel jäätmete põletamiseks arvestada lisaks tehase põhitootmise vajadustele ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriume.
(1) Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et oleks välditud õhkuheide, mis võib põhjustada välisõhu saastatust maapinna lähedases õhukihis. Eelkõige väljutatakse gaasid õhku juhitavalt ja kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõudeid.
(2) Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse ära võimalikult suures ulatuses.
(3) Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013018 määrusega.
(1) Loas võib määrata käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest ja sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid, kui tehases põletatakse teatavat liiki jäätmeid või kasutatakse teatavat soojustöötlust ja kui käitaja tõendab loa andjale, et jäätmete põletamise keskkonnamõju võrreldes eelnimetatud nõuete kohaselt põletamisega sellest ei suurene ning muud käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata tehaste jäätmete etteandmist välistavate automaatsüsteemide suhtes kehtestatud nõuetele, välja arvatud osas, mis puudutab automaatsüsteemi tööga seotud temperatuure.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada täpsustatud nõuded erandite kohaldamisele jäätmepõletus- ning koospõletustehaste käitamisnõuete osas.
(4) Jäätmepõletustehase käitaja tagab, et jäätmete põletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral jääkide kogus ega orgaaniliste saasteainete sisaldus jääkides ei suurene, võrreldes jäätmete põletamisega käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete ja sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud käitamisnõuete järgimisel.
(5) Koospõletustehase käitaja tagab, et jäätmete koospõletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral vastab kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi heide käesoleva seaduse § 100 lõike 1 alusel nende saasteainete jaoks kehtestatud heite piirväärtustele.
(6) Paberimassi- ja paberitööstuse puukoore põletuskatla käitaja tagab, et jäätmete koospõletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral vastab kogu orgaanilise süsiniku heide käesoleva seaduse § 100 lõike 1 alusel selle jaoks kehtestatud heite piirväärtustele, kui:
1) jäätmeid koospõletatakse tekkekohas;
2) käitis töötas ja sellele on luba antud enne 2004. aasta 24. juunit.
(1) Tehase tegevuskoht, sealhulgas tehase juurde kuuluvad jäätmeladustusalad, rajatakse ja neid kasutatakse nii, et oleks välditud saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
(2) Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega.
(3) Kogumismahuti maht peab olema piisav. Kogutud saastunud veest võtab käitaja proove ja vastavalt analüüsitulemustele puhastab vett vajaduse korral enne suublasse juhtimist.
(1) Avarii korral vähendab käitaja põletusseadmete koormust või peatab seadmete töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.
(2) Kui heite piirväärtused on ületatud, ei tohi käitaja jätkata tehases või põletusseadmes jäätmete katkestamatut põletamist kauem kui neli tundi piirväärtuse ületamisest arvates.
(3) Jäätmete käitlemise kumulatiivne kestus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustes ei tohi ühe aasta jooksul olla enam kui 60 tundi. 60-tunnist piirmäära kohaldatakse kõigi nende tehase põletusseadmete suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama väljuvate gaaside puhastusseadmega.
§ 95. Jäätmete tehasesse üleandmine ja seal vastuvõtmine
(1) Tehasesse võetakse vastu üksnes põletuskõlblikke jäätmeid.
(2) Tehase käitaja rakendab jäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale, eelkõige välisõhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastamist, samuti ebameeldivat või ärritavat lõhna ja müra ning otsest ohtu inimese tervisele.
(3) Jäätmete vastuvõtmisel kontrollib käitaja jäätmeveosega kaasasolevaid dokumente, sealhulgas:
1) jäätmeveose saatedokumente;
2) ohtlike jäätmete üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja;
3) välisriigist sisse veetud jäätmete korral jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumente, mille vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) IA, IB ja VII lisas.
(4) Enne jäätmete tehasesse vastuvõtmist kontrollib käitaja iga üleantava jäätmeliigi vastavust loaga kehtestatud nimistule ja määrab jäätmete massi jäätmeliikide kaupa.
(5) Ohtlike jäätmete üleandja peab esitama käitajale kirjalikud andmed:
1) jäätmete tekke kohta;
2) jäätmete füüsikaliste omaduste ja keemilise koostise kohta ning muud andmed, mis võimaldavad hinnata jäätmete sobivust tehases kasutatavaks põletamisprotsessiks;
3) jäätmetega seotud ohtude ja ainete kohta, millega neid jäätmeid ei tohi segada;
4) jäätmete käitlemisel võetavate ettevaatusabinõude kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitab käitaja kolm aastat.
(7) Enne ohtlike jäätmete tehasesse lubamist võtab käitaja jäätmete vastuvõtmisel esinduslikud proovid, et määrata vajaduse korral jäätmete vastavust käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud nõuetele ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentides sisalduvale teabele. Proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast nende jäätmete põletamist. Analüüsitulemusi säilitab käitaja kolm aastat pärast nende jäätmete põletamist.
(8) Erijuhtudel, näiteks nakkusohtlike tervishoiujäätmete korral, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud proove ei võeta ja jäätmed suunatakse otse koldesse, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.
(9) Kui käitaja on veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi, milles on märgitud:
1) jäätmete vastuvõtmise aeg;
2) jäätmeveose saatedokumendi või ohtlike jäätmete saatekirja number;
3) jäätmeliik ja koodinumber, mis on kehtestatud jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel;
4) vastuvõetud jäätmete kogus;
5) jäätmed üleandnud veoettevõtja või jäätmed üleandnud füüsilise isiku nimi, transpordivahendi liik ja registreerimisnumber;
6) andmed käitaja kohta: ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
7) tõendi väljastanud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.
(1) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata teate jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta ning selle põhjenduse Keskkonnaametile.
(2) Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) käitaja nimi ja ametikoht;
2) tehase nimi ja asukoht;
3) jäätmeid üle anda soovinud juriidilisest isikust ettevõtja nimi, asukoht ja registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;
4) jäätmeid vedava transpordivahendi registreerimisnumber;
5) kuupäev ja kellaaeg, millal isik soovis jäätmeid üle anda;
6) jäätmete iseloomustus;
7) jäätmete kogus kilogrammides või tonnides;
8) võimaluse korral andmed jäätmete päritolu kohta;
9) jäätmeveose saatelehe number.
Loa andja võib teha erandeid jäätmete vastuvõtmise nõuetest selliste jäätmepõletus- või koospõletustehaste korral, mis moodustavad ühe osa kompleksloa kohustusega käitisest ja mis põletavad või koospõletavad samas käitises tekkivaid jäätmeid.
(1) Tehase käitamisel tekkivate jääkide kogust ja ohtlikkust vähendatakse nii palju kui võimalik. Võimaluse korral tuleb võtta jäägid ringlusse.
(2) Kuivade tolmsete jääkide, nagu katlatuha ja väljuvate gaaside puhastamisel tekkivate kuivade jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et välditaks nende sattumist keskkonda.
(3) Enne jääkide kõrvaldamist või ringlusse suunamist teeb käitaja katsed, et määrata kindlaks jääkide füüsikalised ja keemilised omadused, saastavus ning nende kuuluvus ohtlike või tavajäätmete hulka. Analüüsida tuleb jääkide kogu lahustuvat osa ja jääkides sisalduvate raskmetallide lahustuvat osa.
§ 99. Kompleksloa kohustusega tehase laadi ja toimimisviisi muutus
Kompleksloa kohustusega tehase puhul loetakse oluliseks muudatuseks käesoleva seaduse § 56 tähenduses ka tavajäätmeid põletava tehase muutmist ohtlikke jäätmeid põletavaks tehaseks.
(1) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=103072013013 määrusega.
(2) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013014 määrusega.
(3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et saasteainete sisaldus väljutatavates gaasides ei ületaks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtusi.
(4) Kui koospõletustehases toodetud soojusest üle 40 protsendi tekib ohtlike jäätmete põletamisel, kohaldatakse tehasele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jäätmepõletustehaste jaoks kehtestatud heite piirväärtusi.
(5) Segaolmejäätmete koospõletamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jäätmepõletustehaste jaoks kehtestatud heite piirväärtusi.
(1) Saasteainete heite piirväärtusi kohaldatakse kohas, kus väljuvate gaaside puhastamisel tekkivat reovett käideldakse kohapeal ja selle tulemusena tekkinud heitvesi väljub jäätmepõletus- või koospõletustehase suublasse.
(2) Kui väljuvate gaaside puhastamisel tekkivat reovett käideldakse jäätmepõletus- või koospõletustehasest väljas üksnes seda laadi reovee käitlemiseks mõeldud reoveepuhastusseadmetes, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtusi kohas, kus heitvesi väljub reoveepuhastusseadmetest suublasse.
(3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkiva heitvee saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013017 määrusega.
(4) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013014 määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud heitvees sisalduvate saasteainete piirväärtuste järgimiseks ei tohi reovett lahjendada.
§ 104. Väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkivas heitvees sisalduvate saasteainete mõõtmine
(1) Käitaja tagab mõõteseadmete paigaldamise ja selliste mõõtemeetodite kasutamise, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamise parameetreid ja tingimusi ning ainete massisisaldust väljuvates gaasides ja heitvees.
(2) Käitaja võtab ja analüüsib saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proove ning korraldab automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Käitaja korraldab automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimise ja kalibreerimise vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega.
(3) Nõuded saasteainete sisalduse regulaarsele mõõtmisele jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ning heitvees kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026036&id=126062013016 määrusega.
Käitaja tagab, et kõik mõõtmistulemused salvestatakse, töödeldakse ja vormistatakse sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nende vastavust loa nõuetele. Mõõtmistulemusi säilitatakse vähemalt kolm aastat.
(1) Jäätmepõletustehase sulgemine on selle tegevuse täielik lõpetamine, keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamine ning vajaduse korral suletud tehase asupaiga järelhooldus tehastes, mille käitamiseks ei ole väljastatud kompleksluba vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükile.
(2) Koospõletustehase sulgemine tähendab tehases jäätmete põletamisega seotud tegevuse lõpetamist.
§ 107. Tehase sulgemise menetluse algatamise teade
Käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud tehase sulgemise vajadusest või käitaja esitatud sulgemise taotlusest teavitab loa andja viivitamata tehase teeninduspiirkonna valla- ja linnavalitsusi, samuti teisi isikuid, keda sulgemine oluliselt puudutab, ja avaldab tehase sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ning maakondlikus ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti veebilehel.
(1) Tehase sulgemise menetluse algatamisel esitab käitaja loa andjale tehase sulgemiskava.
(2) Sulgemiskava sisaldab muu hulgas:
1) sulgemisprojekti, milles on vastavalt käesoleva seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetele tehase sulgemiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike tehniliste toimingute kirjeldus;
2) sulgemistööde ajakava;
3) sulgemistööde arvutuslikku maksumust;
4) järelhooldusmeetmete kirjeldust.
(3) Sulgemiskava on sulgemisotsuse lisa.
(1) Tehase sulgemisotsuse teeb loa andja pärast tehase lõplikku ülevaatust, kõikide käitaja esitatud aruannete hindamist ja asjaomaste isikute seisukohtade ärakuulamist.
(2) Sulgemisotsusega määratakse:
1) tehase sulgemise aeg;
2) sulgemiskava täitmise tähtaeg;
3) järelhoolduse tingimused ja kestus.
(3) Tehas loetakse suletuks, kui loa andja on teinud tehase sulgemisotsuse ja tunnistanud loa kehtetuks selles osas, mis lubab tehases jäätmeid põletada.
Sulgemisotsusest teavitab loa andja käesoleva seaduse §-s 107 nimetatud isikuid ja asutusi kirjalikult ja avaldab teate kohalikus ning maakondlikus ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti veebilehel.
Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru loa andjale sulgemiskavas määratud sagedusega.
(1) Kui tehase nimivõimsus on vähemalt kahe tonni jäätmete põletamine tunnis, esitab käitaja loa andjale ja teeb üldsusele kättesaadavaks tehase toimimist ja keskkonnaseiret käsitleva aastaaruande. Selles aruandes tuleb käsitleda tehase töö kulgu ning välisõhku ja vette väljutatavat heidet võrrelduna käesoleva peatüki ning selle alusel antud õigusaktide nõuetega.
(2) Keskkonnaamet koostab nende jäätmepõletus- ja koospõletustehaste nimekirja, mille nimivõimsus on väiksem kui kaks tonni tunnis, ja uuendab seda kord aastas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks Keskkonnaameti veebilehel.
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse järgmiste tegevusalade suhtes, kus lahustite, sealhulgas segu koostises oleva lahusti kasutamine aastas ühel tootmisterritooriumil on:
1) liimiga katmine – 5 tonni või enam;
2) uute sõidukite pindade katmine – 0,5–15 tonni;
3) sõidukite taasviimistlemine – 0,5 tonni või enam;
4) rullmaterjali katmine – 25 tonni või enam;
5) metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine – 5 tonni või enam;
6) puitpinna katmine – 15 tonni või enam;
7) nahkpinna katmine – 10 tonni või enam;
8) mähisejuhtme katmine – 5 tonni või enam;
9) pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine – 100 tonni või enam;
10) jalanõude tootmine – 5 tonni või enam;
11) farmaatsiatoodete tootmine – 50 tonni või enam;
12) kuivatiga rullofsettrükk, muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine – 15 tonni või enam;
13) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – 25 tonni või enam;
14) rotatsioonsiidtrükk kangale või papile – 30 tonni või enam;
15) kummi töötlemine – 15 tonni või enam;
16) taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine – 10 tonni või enam;
17) puitmaterjali immutamine – 25 tonni või enam;
18) puit- ja plastmaterjali lamineerimine – 5 tonni või enam;
19) uute sõidukite pindade tööstuskatmine – 15 tonni ja enam;
20) pinna puhastamine tootmisprotsessis, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 või 141 nimetatud aineid – 1 tonni või enam;
21) muu pinna puhastamine – 2 tonni või enam;
22) keemiline puhastus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusalad hõlmavad ka tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ja tööriistade puhastamist, välja arvatud juhul, kui käesoleva jao 3. jaotises on konkreetse tegevusala kohta sätestatud teisiti.
(1) Liim on segu, mida kasutatakse toote eraldi osade kokkuliimimiseks, sealhulgas kõik selle õigeks pealekandmiseks vajalikud orgaanilised lahustid või orgaanilisi lahusteid sisaldavad segud.
(2) Trükivärv on segu, mida kasutatakse trükkimisel teksti või kujundi pinnale kandmiseks, sealhulgas trükivärvi õigeks pealekandmiseks vajalikud orgaanilised lahustid või orgaanilisi lahusteid sisaldavad segud.
(3) Pinnakattevahend on pealispinna kaunistamiseks, kaitsmiseks või muuks kasutusotstarbeliseks mõjutamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud kõik orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid.
(4) Lakk on läbipaistev pinnakattevahend.
§ 115. Väljuv gaas, kontrollimatu heide ja summaarne heide
(1) Väljuv gaas käesoleva peatüki tähenduses on lenduvaid orgaanilisi ühendeid või teisi saasteaineid sisaldav gaas, mis väljub välisõhku käitise korstna või püüdeseadme kaudu.
(2) Kontrollimatu heide on lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku, pinnasesse ja vette muul viisil kui käitise korstna või püüdeseadme kaudu, kaasa arvatud mis tahes toodetes sisalduvate lahustite heide õhku, pinnasesse ja vette, kui käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel ei ole sätestatud teisiti.
(3) Summaarne heide on kontrollimatu heite ja väljuvas gaasis sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite koguse summa.
Korduskasutus käesoleva peatüki tähenduses on käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduskasutamine tehnilisel või äriotstarbel, sealhulgas kasutamine kütusena, välja arvatud korduskasutatava orgaanilise lahusti kõrvaldamine jäätmetena.
Kontrollitavad tingimused on käitamistingimused, mille kohaselt protsessi käigus tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid püütakse kinni ja viiakse käitisest välja kontrollitaval viisil, see tähendab käitise korstna, samuti lenduvate orgaaniliste ühendite põletus- või püüdeseadme kaudu, mille tulemusena ei ole kogu lenduvate orgaaniliste ühendite heide kontrollimatu.
Lahusti sisend on orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus kasutatavates segudes, kaasa arvatud käitises ja väljaspool seda ringlusse võetud lahustid, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel.